Selgitus: Kustutan mõningaid vanu postitusi ja mõne tõstan hoopis tänapäeva kokku. Siin on juttu ka Raasiku õnnetusest, kus muide käisin ma ka ülesõidu foore vaatamas ja kõikide ametnike jutt, et asjad olevat korras, on VALE! Nii valetatakse Eesti Raudteel jm tänapäevani väga tihti.
Suurem osa 2014 postitusi leitav 2021 aasta all, oktoobrist novembrini.
Klikake pealkirjale ja näete.
2014.
Kärkna peatus, inimlik ja roheline tänavavalgustus ja Kalamaja. Jaan 2014
Nämma Eesti, HAKUKE ja mina Maalehes Haapsalu raudteega
Radar ja mina, Talumehe kõrtsis lõunal ja uus käsitööpood Haapsalus. Jaan 2014
Riho Sibula Rauast Tee, Swedpanga hoolimatus ja homoäärmuslus. Jaan 2014
Tervist!, rongi ootamine, raudteelaste streik ja töövarjupäev. Jaan 2014
Mootorrattamuuseum Kurtnas, Elroni perepilet ja hea luuletus
Talv, Haapsalu raudtee 1995 ja Juhan Parts Valtus. Jaan 2014
Liiprisaade, pööre Rohukülla, natuke ilu ja Sadama turg. Veebr 2014
Raasiku, Tartu ekspressi reisijad, ühispeatuste ootekojad ning Elroni diletandid. Veebr 2014
Väikeste kohtade rongiühendused, Töömess ja kevad Läänemaal. Märts 2014
Elron analüüsib ja Äntu järved. Märts 2014
Reisijate arv rongides, TED-konverents ja Tartu jaam. Mai 2014
Väike kergelt kurvastav võit, turvaline ülekäik ja taas rongide täituvusest. 2014
Inimesed fotodel läbi aegade, arvutist veel juurde. Juuni 2014.
Laulu- ja tantsupidu, Urve Palo vastused ja võttepäev Noarootsis. Juuli 2014
Haapsalu raudtee võttepäev, külaline Moskvast ja Peetrike ning ment jääb mendiks. Juuli 2014
Augustibluus 2014
Rongi ootamine Ristil ja enne Valget Daami Haapsalus, aug 2014
Peetrike on popp, Liiprisaate võtted Valge Daami aegu ja esimesed kallid Mariga. Aug 2014
Käsitöölaat, Apelsin Haapsalus ja Rannalõõts. Aug 2014
Liiprisaatega Vormsil ja järgnev piltidel, aug 2014
Dirhami, Põõsaspea ja pidutsev Haapsalu. Aug 2014
Haapsalu 735, bigbändide festival Aug 2014
Urve Palo ja raudtee laenurahast, teel Läänemaale ning RADAR ja ülesõidud. Aug 2014
"Liiprid, mis võiksid kõnelda" ja "Pilvede all". Ja teiste pildid minust. Sept 2014
Urda ühispeatus, Muinastulede öö Läänemaal ja EKRE Linnamäel
Rattarong Haapsallu, ekstreemsport Tagalahel, Romantikapealinn. Sept 2014
Nostalgiapäevad, Rongi ootamise 19. aastapäev ja anonüümsed sõimlejad. Sept 2014
Jalgrattaturism Puise Ninas, Invaturism Roostal ja Haapsalu rongi piletihind. Okt 2014
Raudtee trassiplaneering - Ellamaa ja pööre Rohukülla ning ühiskonna lõhkumine kooseluseadusega. Okt 2014
EKRE ja Haapsalu raudtee, rongiga Lihulasse ja Ossipi ebakompetentsus. Okt 2014
2014 okt. Haapsalu Pitsikeskus, Tagalaht, kitsarööpmeline raudtee Virtsu?
Rongibrigaadi normtunnid, Okupatsioonimuuseum ja koolitulistamine. Okt 2014
Läänemaal - värskelt ja tagasivaatena. Okt 2014
Tallinna Loodusmuuseum, Pusku Turismitalu, Altmõisa Külalistemaja, Puise Nina ja Tuulingu Puhkemaja. Okt 2014
Talupojamõistusega RB, toitlustus rongipeatustes ja Mardilaat. Nov 2014
Jalutades Tallinnas, RB toetusgrupp Riigikogus ja turiste leidub. Nov 2014
Haeska Mõis-Hotell, Matsalu Looduskeskus, trahter Birgit, Algallika Keskus ja Ranna Rantsho. Nov 2014
Pivarootsi Mõis ja Keskus, Valeri Kirsi muuseum Virtsus. Nov 2014
Pirita, kala toidulaual ja taarakunn. Nov 2014
Haapsalu raudtee piletitulu, usun Lääne Raudteesse ja Kadripäev Pitsikeskuses. Nov 2014
Ülemiste ühispeatus, (EKRE) helmete eest muutuda Nauruks ja Talvelaat raekoja platsil. Nov 2014
Kodanikuühiskonna perroon Kärknas, inimlik tänavavalgustus ja Kalamaja. Dets 2014
Teeäärsed müügikohad, Haapsalus jalutamas, Raamatupood-kohvik. Ja talv Viliveres. Dets 2014
Olin "Radari" saates. Dets 2014
**************************************
Tuesday, April 8, 2014
Kas Tartu on ikka heade mõtete linn?
Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et Tartus ka tulevikus ei saa rongidelt bussidele ümber istuda.
Kas oluline on arendaja või reisija?
http://tartu.postimees.ee/2753704/bussijaama-mahtumine-nouab-veel-uurimist
Pole leidnud ühtki tõsist viidet selle kohta, et riigis tõesti kaalutakse ka tuleviku jaoks olulisemaid variante. Busside toomisest raudteejaama rääkimata.
Eelkõige huvitab, mis ja kuidas segab bussiJAAMA tegemist vaksali juurde kaubateede asemele!?
Teoorias tundub mulle, et bussiliikluse saaks lahendada teisiti.
Igasugune ümberistumine, nii bussidelt rongidele, vastupidi kui ka omavahel saaks teha ühises jaamas.
Kas aga on mõeldav ja võimalik, et näiteks Tallinna, Viljandi, Elva , Põlva jt suundade bussid alustaksid sõitu kesklinnast või lausa Annelinnast, läbiks Vaksali (nimetame siis nii seda ühist peatust)? Mustvee, Luunja, Jõgeva jt suunad alustaks aga Vaksalist ja teeksid peatused ka kesklinnas?
Tartlaste jaoks tähendaks see mitmetes piirkondades istuda otse kaugbussidele, jättes linnaliinil sõitmise vahele. Või on siin mingeid asjaolusid, mida ma ei näe?
Kesklinna peatused peaksidki olema ühes kontsentreeritud piirkonnas erinevates kohtades (võimalikult üksteise lähedal) just suundade järgi sobivalt. ja soovitavalt nii, et ühest vajadusel teise minek ei oleks liiga suure vahemaaga. Kuigi ümberistumisteks jääks eelkõige Vaksal.
Vabandust, aga praegune möll asja juures tundub olema busside ja inimeste vägisi surumine maa alla, mis juba ehituslikult väga kallis, rääkimata õhu puhtusest jm probleemidest. On põhjuseks ärimeeste lobitöö? Peatuste jäämine kesklinna ei tohiks ju mingilgi moel halvim variant olla!?
Rongiliikluse tihenemine peaks tähendama kahe erineva ühistranspordiliigi paremat kasutamist ja suuremat tulu! Mis peabki olema eesmärk, sest just see kasvatab reisijate arvu ja ühistranspordi populaarsust!
Lisaks on just praegu võimalik selliste ühildamiste jaoks kasutada ka eurorahasid vastavast fondist.
Arvamusi artikli juurest
Kui omal ajal bussijaama krunti peenraha eest erastati, siis oli üheks tingimuseks normaalse bussijaama ehitamine samale krundile. Nüüd selgub, et bussijaam ei mahu enam tolle hiigelsuure krundi servalegi ära, sest see on "arendaja huvidega" vastuolus. Kuidas on linna ja selle kodanike huvidega? Kas linn tõesti kavatseb aktsepteerida bussijaama järk-järgulist väljasöömist Tasku krundilt? Ehitatakse kasutuskõlbmatu maa-alune jaam, selleks et bussiettevõtted ja reisijad ise hakkaksid nõudma bussijaama kolimist mujale. Tartu linn ikka ja jälle Selili?
Bussijaam jäägu ikka praegusele kohale!
Maaomanik teadis enne ostmist, et tema krundile on ette nähtud bussijaam. Ärgu üritagu nüüd kõrvale hiilida, et enda taskutesse rohkem raha toppida!
Kui lubasid, et bussijaam jääb sinna, siis leia lahendus ja ära murra oma sõna!
Lisaks on praegune asukoht kõige parem. Inimesed saavad kiiresti linnaliiniga teistesse linnaosadesse ja vastupidi- pea igast linnaosast tuleb vähemalt üks buss otse kesklinna. Lisaks, kui bussini on veel mitu tundi aega, saab vahepeal minna kinno, kohvikusse või jõe äärde jalutama. Palju pakutud Vaksali kasuks räägib vaid rongijaam. Kuid mida teeb inimene siis, kui tal on bussini 2h aega, väljas sajab vihma ja leib ununes ostmata? Läheb läbi paduka oma kottidega pika maa poodi ja jääb haigeks?
Paljud ootavad bussi väljas olles. Kui ehitada mingisugunegi katus bussijaama kohale, siis ei haju heitgaasid enam nii kiiresti, kuna välja saamine võtab aega. Ükski bussile mineja ei pääse praegusest kordades suurema koguse sisse hingamisest. Olete käinud nt Tallinnas mõnes taolises bussipeatuses? Kuidas õhk tundub? Küll on hea ja tervislik neid heitgaase sisse hingata! Loodan, et paha ei hakka.
Maaomanik teadis enne ostmist, et tema krundile on ette nähtud bussijaam. Ärgu üritagu nüüd kõrvale hiilida, et enda taskutesse rohkem raha toppida!
Kui lubasid, et bussijaam jääb sinna, siis leia lahendus ja ära murra oma sõna!
Lisaks on praegune asukoht kõige parem. Inimesed saavad kiiresti linnaliiniga teistesse linnaosadesse ja vastupidi- pea igast linnaosast tuleb vähemalt üks buss otse kesklinna. Lisaks, kui bussini on veel mitu tundi aega, saab vahepeal minna kinno, kohvikusse või jõe äärde jalutama. Palju pakutud Vaksali kasuks räägib vaid rongijaam. Kuid mida teeb inimene siis, kui tal on bussini 2h aega, väljas sajab vihma ja leib ununes ostmata? Läheb läbi paduka oma kottidega pika maa poodi ja jääb haigeks?
Paljud ootavad bussi väljas olles. Kui ehitada mingisugunegi katus bussijaama kohale, siis ei haju heitgaasid enam nii kiiresti, kuna välja saamine võtab aega. Ükski bussile mineja ei pääse praegusest kordades suurema koguse sisse hingamisest. Olete käinud nt Tallinnas mõnes taolises bussipeatuses? Kuidas õhk tundub? Küll on hea ja tervislik neid heitgaase sisse hingata! Loodan, et paha ei hakka.
Jaam vaksalisse10 tundi tagasi
Mis kuradi jama sa oma maa-aluse jaamaga ajad?Keegi pole seda kunagi maa alla planeerinud?!Olemasolevaga võrreldes keeratakse ooteala ja jaam Tasku poole.Nagu projekteerija väitis prooviti mitukümmend varianti ja pakutu osutus parimaks.See jauramine omaette jaamahoone asjus tuleks koheselt lõpetada.sest uus variant pakub sellest palju enam.Saab teha veel vajalikud sisseostud,kulutada liigset aega korrastatud keskonnas,einetada vaadata näitusi,või kuulata kontserte.Miks te seda kõike kardate?!Kui soovid omaette olla on sellekski võimalus.Kõik see on arukale ilmselge,kuid on osa nn heategijatest,kes soovivad jaama mujale ja seetõttu jauravad ja jauravad detailide üle ja pidurdavad arengut ja lükkavad bussijaama vaksalisse,mida tuleb ka tõsiselt kaaluda,sest sealgi on oma plussid.Ükski rongisõitja pole jätnud seda transpordiliiki kasutamata Tartu vaksali asukoha pärast ja see on ülitugev argument nendel oponentidel kes täna kaeblevad bussijaama uue planeeringu pärast,kuid kelle tegelik soov on see vaksalisse üle viia.
Tuhlasin natuke.
Kas Ranniku siis ei näe erinevust Vaksali tänava ja likvideeritavate kaubateede osas? Ja kes on tema arvates mõelnud kellegi krunte jaama asukohaks? Ikka kaubajaamast on jutt! Muid haruteid jätkub seal küllaga.
Arendajast ma muidugi ei räägigi, neid huvitab raha, mitte inimene.
http://tartu.postimees.ee/1103910/asjatundjate-arvates-teeks-bussijaama-kolimine-tartule-kahju
Tema sõnul tuleb liiklusspetsialistide analüüsidest välja, et vaksali juurde bussijaam oma vajadustega ikkagi ei mahuks. Iseasi, kui bussijaam viia teisele poole raudteed, aga sealgi on krundid praegu täis.
No siis tõstke küsimus üles, millal lubatud kaubarongide äraviimine toimub!? Veel kord, keegi pole soovinudki viia bussijaama mingile tillukesele krundile majade vahel
http://documents.pageflip-flap.com/oBgyBR1yeN699jHg9jUq#p=33
Pange tähele, raudteejaamas küsitletute arv oli väiksem 150/353. Ometi sealsetest vastajatest üle poole toetasid bussijaama toomist raudteejaama. Kui vastajaid olnuks võrdselt, olnuks ka üldine pooldajate protsent suurem!
Nii saadigi tulemuseks 63 raudteejaama "kahjuks". Järelikult on küsitluse tulemus küllaltki subjektiivne, et mitte öelda: Tõele mitte vastav!
Ka see, et läbisõitjatest rohkem läbivad bussijaama, tuleneb suurest läbivate bussiliinide arvust. Uue sõiduplaaniga läbivad ka raudteejaama rohkem reisijaid, juunist veel rohkem ja korraliku sõiduplaaniga veelgi...
Ning kõige rohkem toetasid ühendamist väljaspool linna ja maakonda elavad inimesed. Pole ka ime. Ometi oleks ümberistumine kasulik ka maakonna elanikele. Tartlaste huvid aga ei kannata, kuna kesklinna jääksid peatused alles!
Huvitav, et ka 43 % ütlesid, et mugavus oleks suurem kui oleks ühispeatus.
Igatahes võib nüüd julgelt järeldada, et jaamad peaks asuma koos. Ja see oleneb just ametnike tarkusest, mitte ükskõiksusest ja/või soovist tulla vastu ärimeestele/arendajatele.
Seda enam, et rongilliklus muutubki juba normaalsemaks. Saab teha veel normaalsemaks. Ning austatud ametnikud ei tohiks unustada, et rongid liiguvad ka edasi Põlva ja Valga suunal, kunagi ehk normaalselt ka Riiga ja kaugemale!
http://tartu.postimees.ee/472178/vambola-paavo-raudteejaam-ja-bussijaam-voiksid-kokku-saada
http://tartu.postimees.ee/1103912/bussijaama-kolimise-idee-ei-leidnud-kusitluses-toetust
Kõige enam minnakse bussijaamast kesklinna (43%), Annelinna (14%) ja Maarjamõisa (7%). Enim mainitud siht on ostlemine, vabaajakäigud või töö.
7 pooltväidet
Vastanutest 37 protsenti nõustus, et rongi- ja bussijaama ühendamine oleks hea. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:
1. Bussijaam tooks elu rongijaama piirkonda.
2. Kui bussi- ja rongijaam oleks ühes kohas, siis oleks mugavam ümber istuda ning edasi sõita.
3. Rongide kasutamine suureneks.
4. Mugav, aga rongid peaksid siis sagedamini liikuma.
5. Bussi- ja rongijaam võivad olla koos, aga mitte kaugel kesklinnast.
6. Hea võimalus mugavamaks ümberistumiseks.
7. Rongijaama juures võiks asuda ka turg ja kaubanduskeskused.
10 vastuväidet
Vastanutest 63 protsenti ei poolda bussi- ja rongijaama viimist praegusesse rongijaama asukohta. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:
1. Praegune rongijaam asub kesklinnast liiga kaugel, kuigi iseenesest võiks bussijaam rongijaamale lähemal olla küll.
2. Bussijaama praegune asukoht on väga hea.
3. Kasutan bussi ja seega rongijaama asukoht ei ole tähtis.
4. Bussijaam peab olema kesklinnas, mitte äärelinnas.
5. Bussijaam on praegu kodule lähedal ja jõuan sealt kiiremini koju kui rongijaamast.
6. Maainimesele on bussijaam mugavam, sest turg ja kaubanduskeskused asuvad bussijaama juures.
7. Rongijaam asub kaugel.
8. Teatud linnaosadest (nt Karlova, Annelinn) on keeruline rongijaama saada.
9. Praegu ei ole rongi- ja bussijaama vahemaa liiga pikk, neid ei peaks ühendama.
10. Ronge on liiga vähe ja graafikud on hõredad, seega ei ole rongijaamal eriti palju kasutust.
Süvenege hoolega pooldajate-vastaste vastustesse ja näete, et tegelikult poleks minu poolt pakutud lahendus sugugi kellelegi vastuvõetamatu. Rääkimata tulevikus ilmnevatest kasulikest asjaoludest.
Aga ma ei näe, et oleks küsitud, kas soovitakse kaugbussiga KA PEALE RONGIJAAMA sõita Annelinna ja kesklinna?
Rongid sõidavad tihemini! hõreda liikluse argument langeb ära.
Ja vastu on rohkem need, kes praegu rongiga ei sõida, et ehk mõtlevad vaid iseendile!? Aga kui elukoht muutub vms?
Küsitlused on head, aga ametnik peab nägema laiemat pilti!
Tore on muidugi, et ka vastajad näevad seda pilti ja päris paljud mõistavad, et sinnagi võimalik teha kaubanduskeskus või turg. Järelikult on ka nägijaid.Tuhlasin natuke.
Kas Ranniku siis ei näe erinevust Vaksali tänava ja likvideeritavate kaubateede osas? Ja kes on tema arvates mõelnud kellegi krunte jaama asukohaks? Ikka kaubajaamast on jutt! Muid haruteid jätkub seal küllaga.
Arendajast ma muidugi ei räägigi, neid huvitab raha, mitte inimene.
http://tartu.postimees.ee/1103910/asjatundjate-arvates-teeks-bussijaama-kolimine-tartule-kahju
Tema sõnul tuleb liiklusspetsialistide analüüsidest välja, et vaksali juurde bussijaam oma vajadustega ikkagi ei mahuks. Iseasi, kui bussijaam viia teisele poole raudteed, aga sealgi on krundid praegu täis.
No siis tõstke küsimus üles, millal lubatud kaubarongide äraviimine toimub!? Veel kord, keegi pole soovinudki viia bussijaama mingile tillukesele krundile majade vahel
http://documents.pageflip-flap.com/oBgyBR1yeN699jHg9jUq#p=33
Pange tähele, raudteejaamas küsitletute arv oli väiksem 150/353. Ometi sealsetest vastajatest üle poole toetasid bussijaama toomist raudteejaama. Kui vastajaid olnuks võrdselt, olnuks ka üldine pooldajate protsent suurem!
Nii saadigi tulemuseks 63 raudteejaama "kahjuks". Järelikult on küsitluse tulemus küllaltki subjektiivne, et mitte öelda: Tõele mitte vastav!
Ka see, et läbisõitjatest rohkem läbivad bussijaama, tuleneb suurest läbivate bussiliinide arvust. Uue sõiduplaaniga läbivad ka raudteejaama rohkem reisijaid, juunist veel rohkem ja korraliku sõiduplaaniga veelgi...
Ning kõige rohkem toetasid ühendamist väljaspool linna ja maakonda elavad inimesed. Pole ka ime. Ometi oleks ümberistumine kasulik ka maakonna elanikele. Tartlaste huvid aga ei kannata, kuna kesklinna jääksid peatused alles!
Huvitav, et ka 43 % ütlesid, et mugavus oleks suurem kui oleks ühispeatus.
Igatahes võib nüüd julgelt järeldada, et jaamad peaks asuma koos. Ja see oleneb just ametnike tarkusest, mitte ükskõiksusest ja/või soovist tulla vastu ärimeestele/arendajatele.
Seda enam, et rongilliklus muutubki juba normaalsemaks. Saab teha veel normaalsemaks. Ning austatud ametnikud ei tohiks unustada, et rongid liiguvad ka edasi Põlva ja Valga suunal, kunagi ehk normaalselt ka Riiga ja kaugemale!
http://tartu.postimees.ee/472178/vambola-paavo-raudteejaam-ja-bussijaam-voiksid-kokku-saada
http://tartu.postimees.ee/1103912/bussijaama-kolimise-idee-ei-leidnud-kusitluses-toetust
Kõige enam minnakse bussijaamast kesklinna (43%), Annelinna (14%) ja Maarjamõisa (7%). Enim mainitud siht on ostlemine, vabaajakäigud või töö.
7 pooltväidet
Vastanutest 37 protsenti nõustus, et rongi- ja bussijaama ühendamine oleks hea. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:
1. Bussijaam tooks elu rongijaama piirkonda.
2. Kui bussi- ja rongijaam oleks ühes kohas, siis oleks mugavam ümber istuda ning edasi sõita.
3. Rongide kasutamine suureneks.
4. Mugav, aga rongid peaksid siis sagedamini liikuma.
5. Bussi- ja rongijaam võivad olla koos, aga mitte kaugel kesklinnast.
6. Hea võimalus mugavamaks ümberistumiseks.
7. Rongijaama juures võiks asuda ka turg ja kaubanduskeskused.
10 vastuväidet
Vastanutest 63 protsenti ei poolda bussi- ja rongijaama viimist praegusesse rongijaama asukohta. Põhjendusena toodi järgmisi väiteid:
1. Praegune rongijaam asub kesklinnast liiga kaugel, kuigi iseenesest võiks bussijaam rongijaamale lähemal olla küll.
2. Bussijaama praegune asukoht on väga hea.
3. Kasutan bussi ja seega rongijaama asukoht ei ole tähtis.
4. Bussijaam peab olema kesklinnas, mitte äärelinnas.
5. Bussijaam on praegu kodule lähedal ja jõuan sealt kiiremini koju kui rongijaamast.
6. Maainimesele on bussijaam mugavam, sest turg ja kaubanduskeskused asuvad bussijaama juures.
7. Rongijaam asub kaugel.
8. Teatud linnaosadest (nt Karlova, Annelinn) on keeruline rongijaama saada.
9. Praegu ei ole rongi- ja bussijaama vahemaa liiga pikk, neid ei peaks ühendama.
10. Ronge on liiga vähe ja graafikud on hõredad, seega ei ole rongijaamal eriti palju kasutust.
Süvenege hoolega pooldajate-vastaste vastustesse ja näete, et tegelikult poleks minu poolt pakutud lahendus sugugi kellelegi vastuvõetamatu. Rääkimata tulevikus ilmnevatest kasulikest asjaoludest.
Aga ma ei näe, et oleks küsitud, kas soovitakse kaugbussiga KA PEALE RONGIJAAMA sõita Annelinna ja kesklinna?
Rongid sõidavad tihemini! hõreda liikluse argument langeb ära.
Ja vastu on rohkem need, kes praegu rongiga ei sõida, et ehk mõtlevad vaid iseendile!? Aga kui elukoht muutub vms?
Küsitlused on head, aga ametnik peab nägema laiemat pilti!
Ja ei maksa unustada, et ühiselt on lihtsam ja odavam tagada ka paremat infot jne.
6 comments:
- AnonymousApril 11, 2014 at 2:53 AM
Minu meelest on küll õige mõte hoida bussijaama ärikvartalis - et kesklinna saabujatel poleks vajadust hakata veel bussilt ühistranspordile ümber istuda.
Reply
Tallinnas on 4 bussijaama:
kaugliinide bussijaam Odra tänavas
Harjumaa bussijaam Balti jaamas
Tallinna bussijaam Viru keskuse keldris
väikebusside bussijaam Teatri väljakul.
Kas Tartus tuleks ka arendada bussijaama raudteejaamas? Ja siis kummale poole raudteed? 
Tänud!
Reply
Minu arust ka asi kinni harjumustes.
Tartus peaks suurem osa bussijaamast asetsema kaubateede asemel. Kindlasti annab ka kaaluda variante, et osa busse väljuvad ühelt, osad teiselt poolt raudteed. Et näiteks mitte sõita raudtee alt läbi jne. Kombineerida võimalik erinevaid variante.Ning veel kord - loomulikult sõidaks bussid ka kesklinna, olen seda alati kirjutanud. Aga ega ärikvartalis pole vaja bussiJAAMA, vaid lihtsalt peatust.
Reply- AnonymousApril 14, 2014 at 4:51 AM
Kas probleem on raudteest läbi sõitmine, või sealt käimine?
Reply
Tartus teatavasti saab nüüd mõnda aega Emajõest rohkem üle kui raudteest. Emajõel on Kroonuaia, Vabaduse, Võidu, Anne - 4 silda, pluss 2 jalakäijaile (Kaarsild ja Soola sild). Raudteel on Riia tänav ja vist Variku viadukt... kõik teised on ühetasandilised ja seega käivad kinni. Näituse, Tuglase, Tähtvere... kõik samatasandilised.
Raudteejaamast kesklinna poole on küll väljak ja park. Aga sinna viivad tänavad ei ole jalakäijate ja linnaliikluse elusooned. Inimesed pole harjunud sealt käima ja sõitma.
Minu soovitus? Kui midagi Maarjamõisa poole teha siis parkimismaju. Kes Tartus autoga sõidavad võivad Riia tänava kaudu sinna keerata, auto parkida - ja siis jalakäijate silla kaudu nagu I Vabariigi ajal või tunnelist tagasi teisele jaama poolele. Aga kes tulevad jala või rattaga peaks ikka kesklinna poolt bussile saama - kui nad peavad läbi või ümbert minema, siis nad ei viitsi. Tänud!
Parkimiskohad muidugui hea mõte. samas võivad need olla ka teisel pool, kui seal (kaubateede asemel) on ka kaubanduskeskused vm. Ja bussilt tulemine ehk "Pargi ja Sõida" või "Suudle ja Sõida". Teema aruteludeks ja võimalusteks väga lai.
Eks liikumissuunad jm olene sellest, kas Riia mnt viadukti alt läbiminek liiga aeganõudev ja keeruline (tipptundidel), kas on piisavalt Vaksalihoone juures ruumi Võru, Põlva, Mustvee jne suundade busside jaoks jne jne.
Samas on alati võimalus bussifirmadel nende liinide jaoks, mis linna ei peaks läbima, saada otseväljapääs linnast Ilmatsalu teed vm pidi.
Jalakäijate/ratturite liikumine aga vägagi edukalt võimalik kahel moel. Läbi tunneli ja mööda ülekäikusid (signalisatsiooniga), mis asuvad perroonide mõlemas otsas. Autode puhul ikka võimalik tulla linna poolt, ilma, et peaks kaugemale minema. Iseasi, kui tegemist pole suuremate kimpsude-kompsudega jne.
Usun, et see on puhtalt arutelude küsimus!
****************************************************************
Edelaraudtee viimase rongiga depoosse.
https://www.youtube.com/watch?v=QPMq-RdbCvc
*******************************************************************
Wednesday, April 16, 2014
Õnnetus Raasikul.
Ma ei hakka siin kuidagi seletama sellest, et "kuidas autojuht ikka ei näe..." jms. Probleem on hoopis muus!
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-ja-video-tallinna-tartu-rongile-soitis-veoauto-sisse-hukkunud-on-kaks-inimest-vigastada-sai-12-inimest.d?id=68455365
Kas Kulli ülesõidul on suurem liiklussagedus`? Seal on tõkkepuu!?
Täpselt!
Olen üpris kindel:
1. Ülesõidul endiselt vana signalisatsioon, mille nähtavus olematu.
2. Hooldus tähendab klaaside välispesu 1-2 kord aastas, samas on foori sisemus nõgine ja tolmune, sest seda ei puhastata. See aga vähendab nähtavust kardinaalselt.
Käisin hiljuti koha peal.
Mina nägin probleeme, kuidas on võimalik, et Eesti Raudtee esindaja ei näe???
Siin pole tegemist mitte millegi muuga kui täiemahulise pohhuismiga, mille selgitamiseks lükatakse tanki enamasti absoluutselt asjatundmatud Pressiesindajad!
Koheselt on vaja:
1. Teha täielik suurpuhastus ja poliitbroilerid ning asjatundmatud sellid minema lüüa!
2. Kõikidele suurematele ülesõitudele paigaldada kahe kuu jooksul lamavad politseinikud.
3. Kõik ülesõidud varustada kolme kuu jooksul tõkkepuude ja kaasaegse signalisatsiooniga!
4. Liikluseeskirjade rikkumise eest ülesõitudel kehtestada suured trahvid. Koheselt!
5. Vallandada ametnikud, kelle vastused probleemidele sisaldavad ainult viiteid nõuetele ja puudub igasugune sisuline tegevus.
6. Likvideerida kõikidest riigiametitest Pressiesindajad. Igal konkreetsel juhul peavad meediale jt aru andma ainult oma ala spetsialistid kuni kõige kõrgema tasemeni välja. Ei suuda ega oska, järelikult ei saa oma tööga hakakma!
Oma mõju viimasel "etapil" ehk kokkupõrkel on muidugi uute rongide madalapõhjalisus, löök tuleb otse salongi, reisijate kõrgusele. Rääkimata rekkade massist. Piltide järgi võib eeldada, et 3. vagunisse sõitis kabiin ja 4 vagun sai löögi haagiselt - täismetallist ääretult ohtlik kobakas. Nii vähemalt tundub. Ja kui meil juba telliti madala raskuskesega rongid (suuremate kiiruste nimel ikka!), siis tuleb teha maksimaalselt kõik selleks, et auto ei jõuaks rongini. Kasvõi kaldtõkked või väljatõusvad betoonpostid tee seest! Ning nende ees lamavad politseinikud.
Pean veel mainima, et ära on väsitanud pläralates need, kes kirjutavad:
* pidi ikka idioot olema, päike paistis seljatagant...
* kuidas küll rongi ei näe...
jne. Kas te üldse loete midagi asjalikku ka või ainult pritsite esimese arvamuse? Selliseid asju on pläralates korduvalt selgitatud. Juhtunud on väga karm õnnetus ja ei ole vaja selliste asjade puhul näidata vaid kirjaoskust...
http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68456693
Millised siis on need erilised nõuded, mis ei luba just Raasikul signalisatsiooni vahetada? Kuigi olen kindel, et juba järgmisel nädalal SEEKORD alustatakse töödega...
http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68457869
Presidendil võiks ikka selgroog olla!
Aga antud juhtumi olulisim õppetund!!!
Mis põhjusel saab Raasiku ülesõit NÜÜD tõkkepuu? Kas enne oli liiklustihedus alla normi ja nüüd sai norm täis? Ning mille järgi sai norm ammu täis Kullis ja Parilas?
Ja millal saab signalisatsiooni Tuulevälja ülesõit, mille kohta sai korduvalt tehtud ettepanekuid Eesti Raudteele?
http://uudised.err.ee/v/eesti/1f1872ea-75c3-4774-9176-a52e380272db
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/fotod-ja-video-tallinna-tartu-rongile-soitis-veoauto-sisse-hukkunud-on-kaks-inimest-vigastada-sai-12-inimest.d?id=68455365
Daniel
Vastavalt liikluse intensiivsusele kuulub Raasiku ülesõit kategooriasse, mille puhul pole tõkkepuud ette nähtud, piisab automaatsest foorist.
Lõik minu enda artiklist möödunud aasta augustis (ilmunud Õhtulehes 27. august 2013):
"Pärast traagilist õnnetust Raasiku ülesõidu juures jalutavad noored tõdevad, et nemadki on probleemiga kokku puutnud. "Lihtsalt ei näe seda foori päikese käes," arvavad kohalikud, et kõige kindlam oleks tõkkepuu.
"Eks sellega ole ikka nii, et võiks ju olla, aga raha pole," pomiseb anonüümseks jääv Eesti Raudtee helkurvesti kandev mees."
Lõik minu enda artiklist möödunud aasta augustis (ilmunud Õhtulehes 27. august 2013):
"Pärast traagilist õnnetust Raasiku ülesõidu juures jalutavad noored tõdevad, et nemadki on probleemiga kokku puutnud. "Lihtsalt ei näe seda foori päikese käes," arvavad kohalikud, et kõige kindlam oleks tõkkepuu.
"Eks sellega ole ikka nii, et võiks ju olla, aga raha pole," pomiseb anonüümseks jääv Eesti Raudtee helkurvesti kandev mees."
Daniel Sepp
16.04.2014 16:08
Nii nimetatud Raasiku ülesõit on tuntud ka ajakirjanikele probleemse kohana, kus väidetavalt päike (ning täna on täpselt selline ilm) peegeldab ebasoodsalt hoiatavalt fooritulelt ning ei võimalda näha selle hoiatussignaali.
Alles möödunud suvel käisin seal ise kui üks vanem naisterahvas rongile ette sõitis ning õnnetuses hukkus - tollal ütles Eesti Raudtee esindaja, et kohal on käidud ning probleeme ei fikseeritud. Spekuleerida ja näpuga näidata ei ole ilus, aga kuidas on võimalik, et ühes ja samas ülesõidukohas toimub ridamisi õnnetusi mille puhul on selged ilmingud, et juht ei ole näinud hoiatavat foori?
Alles möödunud suvel käisin seal ise kui üks vanem naisterahvas rongile ette sõitis ning õnnetuses hukkus - tollal ütles Eesti Raudtee esindaja, et kohal on käidud ning probleeme ei fikseeritud. Spekuleerida ja näpuga näidata ei ole ilus, aga kuidas on võimalik, et ühes ja samas ülesõidukohas toimub ridamisi õnnetusi mille puhul on selged ilmingud, et juht ei ole näinud hoiatavat foori?
Kas Kulli ülesõidul on suurem liiklussagedus`? Seal on tõkkepuu!?
Ma ei oska öelda, kuidas antud õnnetus juhtus, aga näen tihti, kui hooletult paljud autojuhid panevad raudtee ülesõidust üle.
üldse ei vaadata, hoogu maha ei võeta, mis sest et enne raudteed on 50 ja 70 märgid, ikka pannakse 100ga üle.
Toonitan, et ma ei tea mis juhtus antud õnnetuses, aga toon välja, mida mina meie liikluses paraku kohanud olen.
üldse ei vaadata, hoogu maha ei võeta, mis sest et enne raudteed on 50 ja 70 märgid, ikka pannakse 100ga üle.
Toonitan, et ma ei tea mis juhtus antud õnnetuses, aga toon välja, mida mina meie liikluses paraku kohanud olen.
Täpselt!
Olen korduvalt pöördunud ametiisikute poole probleemiga, et ka Järvevana ülesõidul on märk 50, ometi sõidetakse 90-ga. Ju siis taas "ei ole probleemi"!!! Viimasele kirjale ootan siiani vastust.
Ametnikele kirjutamine lõpeb tavaliselt sama tõdemusega. Siiski pean kiitma natuke MKM-i, sest vähemalt torutõkiste mõõtudega tegeldakse. Iseasi, millal see valmis saab...Muude asjade puhul olen viimaste aasytakümnete puhul Eesti Raudteel näinud ainult ükskõiksust ja asjatundmatust. Ning MKM ja TJA on hambutud, tihti tegeldakse väiksemate probleemidega, suuremate juures vaadatakse lihtsalt mööda!
Olen üpris kindel:
1. Ülesõidul endiselt vana signalisatsioon, mille nähtavus olematu.
2. Hooldus tähendab klaaside välispesu 1-2 kord aastas, samas on foori sisemus nõgine ja tolmune, sest seda ei puhastata. See aga vähendab nähtavust kardinaalselt.
Käisin hiljuti koha peal.
Mina nägin probleeme, kuidas on võimalik, et Eesti Raudtee esindaja ei näe???
Koheselt on vaja:
1. Teha täielik suurpuhastus ja poliitbroilerid ning asjatundmatud sellid minema lüüa!
2. Kõikidele suurematele ülesõitudele paigaldada kahe kuu jooksul lamavad politseinikud.
3. Kõik ülesõidud varustada kolme kuu jooksul tõkkepuude ja kaasaegse signalisatsiooniga!
4. Liikluseeskirjade rikkumise eest ülesõitudel kehtestada suured trahvid. Koheselt!
5. Vallandada ametnikud, kelle vastused probleemidele sisaldavad ainult viiteid nõuetele ja puudub igasugune sisuline tegevus.
6. Likvideerida kõikidest riigiametitest Pressiesindajad. Igal konkreetsel juhul peavad meediale jt aru andma ainult oma ala spetsialistid kuni kõige kõrgema tasemeni välja. Ei suuda ega oska, järelikult ei saa oma tööga hakakma!
Oma mõju viimasel "etapil" ehk kokkupõrkel on muidugi uute rongide madalapõhjalisus, löök tuleb otse salongi, reisijate kõrgusele. Rääkimata rekkade massist. Piltide järgi võib eeldada, et 3. vagunisse sõitis kabiin ja 4 vagun sai löögi haagiselt - täismetallist ääretult ohtlik kobakas. Nii vähemalt tundub. Ja kui meil juba telliti madala raskuskesega rongid (suuremate kiiruste nimel ikka!), siis tuleb teha maksimaalselt kõik selleks, et auto ei jõuaks rongini. Kasvõi kaldtõkked või väljatõusvad betoonpostid tee seest! Ning nende ees lamavad politseinikud.
Pean veel mainima, et ära on väsitanud pläralates need, kes kirjutavad:
* pidi ikka idioot olema, päike paistis seljatagant...
* kuidas küll rongi ei näe...
jne. Kas te üldse loete midagi asjalikku ka või ainult pritsite esimese arvamuse? Selliseid asju on pläralates korduvalt selgitatud. Juhtunud on väga karm õnnetus ja ei ole vaja selliste asjade puhul näidata vaid kirjaoskust...
http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68456693
" Tõkkepuu vajadust ülesõidu kohale ei osanud Ossip praegu hinnata" .
Kui pärast sellist õnnetust ei oska hinnata, siis oleks küll aeg tagasi astuda. Nii tõsise puudega pole nii kõrgele kohale asja.
Kui pärast sellist õnnetust ei oska hinnata, siis oleks küll aeg tagasi astuda. Nii tõsise puudega pole nii kõrgele kohale asja.
Huvitav , et Raasikult üks peatus edasi Parilas, kus sõidab päevas võib-olla 20 autot on foorid ja tõkkepuud paigaldatud. Seal pole üldse mingit liiklustihedust.
Millised siis on need erilised nõuded, mis ei luba just Raasikul signalisatsiooni vahetada? Kuigi olen kindel, et juba järgmisel nädalal SEEKORD alustatakse töödega...
http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=68457869
Presidendil võiks ikka selgroog olla!
Aga antud juhtumi olulisim õppetund!!!
Mis põhjusel saab Raasiku ülesõit NÜÜD tõkkepuu? Kas enne oli liiklustihedus alla normi ja nüüd sai norm täis? Ning mille järgi sai norm ammu täis Kullis ja Parilas?
Ja millal saab signalisatsiooni Tuulevälja ülesõit, mille kohta sai korduvalt tehtud ettepanekuid Eesti Raudteele?
http://uudised.err.ee/v/eesti/1f1872ea-75c3-4774-9176-a52e380272db
3 comments:
Lamavaid politseinikuid raudteeülesõidule??? Selles ma küll kahtlen.
ReplyAitäh, Ain!
Reply
Tean, et see on vähemalt kahes asjas problemaatiline. Esiteks, pikendab ülesõidu ületamise aega ja teiseks toob see kaasa üldiselt kütusekulu kasvu autodel.
Aga kuna betoonpostid või kaldtõkked tunduvalt kallimad ja kui lähtuda eriti tiheda liiklusega lõikudest (nii raudtee kui maantee puhul), siis vist ei jää meil muud üle!
Muidugi, võib tegeleda ka tagajärgedega. Ehk suurtel ülesõitudel paigaldada kaamerad ja iga rikkuja saab trahvi nii, et kogutud rahast saaks uued vagunid osta!? Ainult, et see kõik toimub PÄRAST raudtee ületamist.
Või on sul mõni hea idee tekkinud?http://arvamus.postimees.ee/2764472/rongionnetuses-osalenud-ehk-voiks-vahemasti-oma-vigadest-oppida
Ehk ei olegi see siiski paha mõte? Panna need kaugemale ülesõidust?
Thursday, April 17, 2014
Kas appikarjumine aitab?
Püha müristus. Oleksin nõus kõva häälega appi karjuma kui see aitaks. Ma pole kunagi olnud pahatahtlik, aga loodan, et kõigi nende ametnike vallandamiskäskkirjad on juba alla kirjutatud, kes EI NÄE!
Aastast 2013. Peale eelmist õnnetust! Raasiku.
http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1669435
Anonüümsed reisijad, kelle elud ei ole riigi jaoks olulised. RAHA on peamine. Seda tuleb võtta ja ikka seda ei jätku muuks kui asjatundmatutele palkadeks!....
Aastast 2013. Peale eelmist õnnetust! Raasiku.
http://eesti.info/uudised/uudis.php?uid=1669435
Reedel hukkus Raasiku raudtee ülesõidul 79aastane naine. Sama kohta on varemgi probleemseks nimetatud ning Eesti Raudteele sellest teada antud.
"Mul on mure Raasiku raudtee ülesõidu hoiatustuledega. Nimelt on need väga määrdunud ja "soodsa" päikese valgusega pea nähtamatud," kirjutas Ivar Eesti Raudteele selle aasta mais. Näide, mille mees juurde pani, on ehmatav: "Mõni päev tagasi sai mu isa napilt rongi eest läbi, kuna hoiatustuled olid märgata vaid viimasel hetkel, kui pidurdamine oli juba mõttetu. Kas oleks võimalik paigutada sarnane süsteem nagu on Kehra ülesõidul, kus vilgub vaba tee korral valge tuli, mida on väga kaugele näha? Ja loomulikult tuleks need punased klaasid puhastada ja väsinud pirnid vahetada."
Kuigi mees pakkus välja ka lahenduse, jäi Eesti Raudtee seisukohale, et kõik on korras. "Kirjale järgnevalt käis viidatud ülesõidukohal Eesti Raudtee mehaanik, kes foori läätsesid puhastas," täpsustab Eesti Raudtee pressiesindaja Liina Hallik. (Miks käis, kui kõik on korras? Pokazuhha, et reageeritakse?)'
Paar päeva hiljem toimus raudtee ülesõidukohtade inspekteerimine Eesti Raudtee, Tehnilise järelevalve ameti, liikluspolitsei ja kohalike omavalitsuste esindajate juuresolekul. "Raasiku ülesõidukoha foori nähtavuse kohta märkusi ei tehtud."
Miks enne puhastati ja pärast kontrolliti? Kuidas on võimalik, et kõrgharidusega professionaalid ikkagi EI NÄE?
Mais läkitatud Ivari pöördumise lõpp sai nüüd aga kurvalt prohvetliku tähenduse: "Loodan, et see tagasiside on ikka õigeaegne ja teil on aega võtta ette meetmeid, mitte nagu meil Eestis pahatihti juhtub, et liigutama hakatakse alles siis, kui õnnetus käes."
Siin ongi tegemist puhtalt vale arusaamaga! jah, Eestis hakatakse liigutama siis, kui õnnetus käes! Senised liigutamised on aga enamasti hoopis suunas, kus püütakse nõudeid kohendada veelgi rohkem nii, et neile viidates saab ajada suust absoluutset kägu, kartmata, et mingilgi moel süü kellegi ametniku kaela langeks! Kas Eesti Raudteel võeti "meetmed tarvitusele?".
Sittagi!
Pärast traagilist õnnetust Raasiku ülesõidu juures jalutavad noored tõdevad, et nemadki on probleemiga kokku puutnud. "Lihtsalt ei näe seda foori päikese käes," arvavad kohalikud, et kõige kindlam oleks tõkkepuu.
"Eks sellega ole ikka nii, et võiks ju olla, aga raha pole," pomiseb anonüümseks jääv Eesti Raudtee helkurvesti kandev mees.
On see Eesti Raudtee ametlik suhtumine? Helkurvesti kandev mees ütles välja osa tõest, aga pobinal, sest ei tohigi ju olla asjaliku arvamusega!
Eesti Raudtee ametlikud esindajad soovitavad enne raudteeülesõidukohale lähenemist kiirust vähendada ja oma silmaga veenduda, et rongi ei tule. Vastavalt liikluse intensiivsusele kuulub Raasiku ülesõit kategooriasse, mille puhul pole tõkkepuud ette nähtud, piisab automaatsest foorist.
Sulaselge ametniku stiil! Häbi!
Hakkan otsima teateid kõiki nende ametnike vallandamise kohta sobimatuse tõttu ametikohale, mis tõi kaasa surmavate tagajärgedega liiklusõnnetuse! Kas esimese info meediale annavad Urve Palo ja Ahti Asmann?
President:
http://www.ohtuleht.ee/576277/ilves-koigi-raudteeulesoidukohtade-ohutus-tuleks-ule-vaadata
Millega siis siiani tegeldi? Ja mis on sest kasu, kui probleeme ei nähta?
http://www.ohtuleht.ee/576493/juhtkiri-kes-vastutab
Pildiltki on näha, et see vist kõige viletsamini nähtav foor tervel Eestimaal...
Ilmub ka huvitav nüanss. Päästetöötajad päästevestita ja VT plärala järgi tõenäoliselt (elektriga) röövpüügil? On meil siis põhiline kahepalgelisus? Just nagu seatud päästma, aga rikuvad seadust? Palju pläralas räägitakse Võru kandi korruptsioonist!Inimestest ikka kahju, paljud lähedased ju sügavas leinas...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-raasiku-vallavanem-rohutab-tokkepuu-vajadust-traagiliseks-kujunenud-ulesoidu-juures-tokkepuu-eemaldati-2011-aastal.d?id=68463737
Kui foorist pole tolku, tuleb panna ajutiselt kiirustpiirav märk, 10 või 30 km/h. Ja/või lamavad politseinikud.
http://arvamus.postimees.ee/2764472/rongionnetuses-osalenud-ehk-voiks-vahemasti-oma-vigadest-oppida
Ülo Mälgand2 päeva tagasi
Kes peaksid eelkõige õppima ja millest? NR.1 - poliitikud. Kes veel ei tea - kala hakkab mädanema peast. Mille pagana pärast on täna nii, et suurt raudtee-firmat pannakse juhtima põhjakõrbenud pangaametnik, raudtee spetsialist aga lükatakse kõrvale nagu meil oleks neid jalaga segada? Millal see varem nii oli? Loomulikult ei jaga see pankur raudtee süsteemide toimimisest ööd ega mütsi. Aga miks siis selliseid kohale sokutatakse? Põhjus on lihtne - kellegile oli vaja tankisti, kes viiks läbi vajalikud "optimeerimised". Teate isegi, mida tähendab optimeerimine. Kui suure spetsiifilise ettevõtte juht oskab vaid eelarves ridu ajada ning tegelikult spetsiifikat ei tunne, kandub see ebaprofessionaalsus automaatselt edasi allapoole. Ülesõitude turvaliseks muutmisest on räägitud aastaid. Tegemised on piirdunud paraku vaid kõige varasema lõhkumisega. Tüübid, kes loevad kontoris vaid eelarveridu ei teagi, mis see turvalisus reaalsuses on. Nende arust piisab kui tänaval tilbendab plakat "Hoidu rongi eest!". Sinna oskame miljoneid matta. Kahes Eesti peres on nüüd lein ja Eesti Raudtee juht oli lõpuks sunnitud välja ütlema, et "see ülesõit saab tõkkepuu". Aga ülejäänud ohukohad? Kes nendega tegeleb? Miks peavad vedurimehed pidevalt 120 km/h kiiruspiiranguga alas muretsema ja igaks juhuks pidurdama? Tallinna südalinnas, Kitsekülas, asub jalakäijate ülekäik, mis on siiani hoiatusfooriga reguleerimata. Näen seal pidevalt lastega vanemaid raudteed ületamas. Samas soovis Eesti Raudtee sulgeda Veerenni tn. ülesõidu, kuna seal olevat uute kehtestatud kiiruste juures ohtlik. Ohtlik autodele. Aga jalakäija pole meil keegi, kui tema alla jääb, siis rong katki ei lähe.
Kindlasti tuleks kokku arvutada, mida see õnnetus lisaks hindamatutele inimeludele maksma läks ning kui palju ohukohti oleks ainuüksi selle ühe õnnetuse tagajärgede likvideermisele kuluva raha eest saanud kõrvaldada.
Äkki alustaksime kõige olulisema korrastamisest - spetsiifilise ettevõtte eesotsas olgu spetsiifikat hästi tundev omal alal kogenud inimene. See kehtib Eesti Raudtee ja ka Elroni kohta. Lõpetame selle soss-seppade sokutamise ametite juhtkondadesse ja paljud probleemid loksuvad paika. Seega koputan eelkõige poliitikute südametunnistusele (kui seda veel pisutki järel on).
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raasiku-vallavanem-eesti-raudteele-laipade-lugemise-asemel-paigaldage-tokkepuu.d?id=68471287
President:
http://www.ohtuleht.ee/576277/ilves-koigi-raudteeulesoidukohtade-ohutus-tuleks-ule-vaadata
Millega siis siiani tegeldi? Ja mis on sest kasu, kui probleeme ei nähta?
http://www.ohtuleht.ee/576493/juhtkiri-kes-vastutab
Pildiltki on näha, et see vist kõige viletsamini nähtav foor tervel Eestimaal...
Ilmub ka huvitav nüanss. Päästetöötajad päästevestita ja VT plärala järgi tõenäoliselt (elektriga) röövpüügil? On meil siis põhiline kahepalgelisus? Just nagu seatud päästma, aga rikuvad seadust? Palju pläralas räägitakse Võru kandi korruptsioonist!Inimestest ikka kahju, paljud lähedased ju sügavas leinas...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-raasiku-vallavanem-rohutab-tokkepuu-vajadust-traagiliseks-kujunenud-ulesoidu-juures-tokkepuu-eemaldati-2011-aastal.d?id=68463737
Kui foorist pole tolku, tuleb panna ajutiselt kiirustpiirav märk, 10 või 30 km/h. Ja/või lamavad politseinikud.
http://arvamus.postimees.ee/2764472/rongionnetuses-osalenud-ehk-voiks-vahemasti-oma-vigadest-oppida
Ülo Mälgand2 päeva tagasi
Kes peaksid eelkõige õppima ja millest? NR.1 - poliitikud. Kes veel ei tea - kala hakkab mädanema peast. Mille pagana pärast on täna nii, et suurt raudtee-firmat pannakse juhtima põhjakõrbenud pangaametnik, raudtee spetsialist aga lükatakse kõrvale nagu meil oleks neid jalaga segada? Millal see varem nii oli? Loomulikult ei jaga see pankur raudtee süsteemide toimimisest ööd ega mütsi. Aga miks siis selliseid kohale sokutatakse? Põhjus on lihtne - kellegile oli vaja tankisti, kes viiks läbi vajalikud "optimeerimised". Teate isegi, mida tähendab optimeerimine. Kui suure spetsiifilise ettevõtte juht oskab vaid eelarves ridu ajada ning tegelikult spetsiifikat ei tunne, kandub see ebaprofessionaalsus automaatselt edasi allapoole. Ülesõitude turvaliseks muutmisest on räägitud aastaid. Tegemised on piirdunud paraku vaid kõige varasema lõhkumisega. Tüübid, kes loevad kontoris vaid eelarveridu ei teagi, mis see turvalisus reaalsuses on. Nende arust piisab kui tänaval tilbendab plakat "Hoidu rongi eest!". Sinna oskame miljoneid matta. Kahes Eesti peres on nüüd lein ja Eesti Raudtee juht oli lõpuks sunnitud välja ütlema, et "see ülesõit saab tõkkepuu". Aga ülejäänud ohukohad? Kes nendega tegeleb? Miks peavad vedurimehed pidevalt 120 km/h kiiruspiiranguga alas muretsema ja igaks juhuks pidurdama? Tallinna südalinnas, Kitsekülas, asub jalakäijate ülekäik, mis on siiani hoiatusfooriga reguleerimata. Näen seal pidevalt lastega vanemaid raudteed ületamas. Samas soovis Eesti Raudtee sulgeda Veerenni tn. ülesõidu, kuna seal olevat uute kehtestatud kiiruste juures ohtlik. Ohtlik autodele. Aga jalakäija pole meil keegi, kui tema alla jääb, siis rong katki ei lähe.Kindlasti tuleks kokku arvutada, mida see õnnetus lisaks hindamatutele inimeludele maksma läks ning kui palju ohukohti oleks ainuüksi selle ühe õnnetuse tagajärgede likvideermisele kuluva raha eest saanud kõrvaldada.
Äkki alustaksime kõige olulisema korrastamisest - spetsiifilise ettevõtte eesotsas olgu spetsiifikat hästi tundev omal alal kogenud inimene. See kehtib Eesti Raudtee ja ka Elroni kohta. Lõpetame selle soss-seppade sokutamise ametite juhtkondadesse ja paljud probleemid loksuvad paika. Seega koputan eelkõige poliitikute südametunnistusele (kui seda veel pisutki järel on).
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/raasiku-vallavanem-eesti-raudteele-laipade-lugemise-asemel-paigaldage-tokkepuu.d?id=68471287
Müstiline! Kui kohutavalt palju on pläralas ajuvabat teksti! Lisaks sellele, üks vale väljend, võib kaasa tuua, teatud mõttes õiget vastuarvamust, kuid sisuliselt kogu jutt käib aiaaugust.
Asi ei ole niivõrd tõkkepuus, kui korralikus signalisatsioonis! 
Ei uskunud, et seinad nii õhukesed... (Foto: Nigol. S.)
2 comments:
Olenemata sellest milline tuli fooris põleb või millises asendis on tõkkepuu peab autojuht veenduma raudtee ületamise ohutuses. Punkt. Siin ei ole midagi vaielda ega vabandusi leida. Kui foori tulesid ei näe, siis enne edasi ei sõida, kui ohutuses pole veendutud. Lihtne. Ei saa olla nii, et kui ma ei näe foori tulesid, siis ikka sõidan tuimalt edasi. Hooletus ees, õnnetus taga. Turvalisus hakkab kõigepealt ikka meist endist ja kui me liiklusreegleid ei järgi, siis jõuamegi selliste õnnetusteni.
ReplyAitäh, Tanel!
Kui nägin su esimest lauset, tahtsin öelda: "Oh, püha müristus!"
Olen lihtsalt selliseid seisukohti lugenud kümneid ja sadu. Ja olen täiesti nõus sinuga, et kui ei näe, ei sõida. Ja veendu, et oleks ohutu!
Nüüd aga soovitan sul natuke edasi mõelda! Kas sa pole kunagi tänavat ületades mõttesse vajunud? Koolis saadud kahe pärast muretsenud ja märkamatult astunud sõiduteele eesseisva inimese tegude järgi? Kuigi....põles punane!?
Või oled lihtsalt inimesena laenude kütkes, pere vajab raha, sa töötad ja töötad, vahel rohkem kui lubatud, sõidad autoga, kuigi mõnikord surmväsinud... Aga sa ei mõtle ju surmale?
Mida viletsamad on ettenähtud ohutusvahendid, seda rohkem see SUURENDAB EKSIMUSTE TÕENÄOSUST!
Mida rohkem me süüdistame ainult eksinut, seda õigutatumana tunneb end ametnik, kes millegi eest peab vastutama
Toon sulle võrdluse. Meie raudteel on rongidele mõeldud fooridest heal juhul 10% nõuetele vastavat. Ja nõue tähendab näiteks - foori arusaamatu näit nõuab peatumist. Peatusingi. Rongiga kümme korda Tartust Tallinna. Teatasin. Korduvalt. Reisijad hilinesid, aga täitsin nõudeid. Mis juhtus? Mitte midagi! Nagu siingi, ametnikud kontrollisid, aga EI NÄINUD PROBLEEME!
Suudad jälgida?
Võin veel lisada, et osa foore peavad olema iga ilmaga (kui just udu välja arvata) nähtavad 1000 m kaugusele. Umbes nii pikk on keskmine rongi pidurdusteekond. Kui on nähtava, aga 100-200 m, kas sina peataksid rongi? Iga kord? Teades, et pärast võib olla juba hilja? Kui jääd veendumusele, et süüdi on AINULT autojuht, õigustadki selliste oma tööga mittehakkamasaavate ametnikke olemasolu.************************************************************
Sunday, April 20, 2014
Me ju teeme kõik nii hästi, kuda need reisijad aru ei saa?...
Lihtsalt imesta! Millal Elron hakkab mõistma, mida on vaja teha ja kuidas, nii et teenindus oleks võimalikult hea!?
Rong, mis tavapäraselt väljub kell 6.56, lahkus kell 6.40, jättes need, kes olid veerand tundi enne teisi jaama saabunud, vaid rongi oranži tagumist otsa vaatama, kirjutab ERRi uudisteportaal.Elroni tasuliselt kliendiinfotelefonilt 1667 teatas klienditeenindaja, et alates laupäevast muutus rongide sõidugraafik ning väidetavalt pidanuks rongijaamas olema sellekohane info üleval.Tõepoolest, jaamahoone ukseklaasile oli pandud lipik, kuid kõikidel teadetetahvlitel olid endiselt üleval muutmata graafikud ning infotablool seisis samuti vana aeg.Norberti sõnul jõuti suurele osale reisijaist muudatusest eelmise nädala lõpus teada anda ja seda nii oma kodulehe, rongipeatuste infostendide kui ka Tallinna ning Tartu infokassade kaudu.«Samuti võtsime ühendust nende klientidega, kes olid piletit ostes meile oma e-maili jätnud,» kinnitas Kaareste, lisades: «Iga reisijani me kahjuks ei jõudnud.»
Hea Norbert! Pikaajaline tegus töö peaks olema juba selgeks teinud, et infi viimine reisijateni on peen töö!
Mõned soovitused Sulle!
1. Info muudatuste kohta peab olema jaamades ja peatustes vähemalt nädal enne, silmatorkavalt ja õigetes kohtades. Lipakate kleepimine ukseklaasile või knopkaga puu külge, see ei sobi kohe mitte! Vaadake, reisijad ei näe ju midagi.... Nagu Kehraski. Kus inimesed ka maha jäid. Ei tea, kas seal peatusesi ikka oli info?
http://tarbija24.postimees.ee/2762640/elron-rongisegadusest-meie-teavitasime-reisijaid-kull«Täna hommikul ootas Kehras pool perroonitäit inimesi 8.08 väljuma pidanud rongi, mida ei tulnud,» rääkis iga päev Tallinnasse tööle sõitev Tarbija24 lugeja. Kuna rong hilines, siis hakkas ta asja uurima ja sai Elroni kodulehelt teada, et alates 12. aprillist on sõiduplaan muutunud ja rong saabub alles 8.47. Tallinnasse sõites küsis ta selgitust ka piletimüüja käest, kes enda sõnul sai uuendustest teada alles esmaspäeval.«Kas tõesti eeldab Elron, et igapäevased sõitjad käivad iga päev nende kodulehelt infot otsimas? Kas tõesti on nii raske paar päeva varem inimesi rongis sellest teavitada, kasvõi valjuhääldite või infotabloo kaudu, või teavitada piletimüüjaid, et nemad saaks igapäevastele reisijatele infot edasi öelda,» oli ta nördinud.
2. Info sõiduplaani muudatuste kohta peaks olema ka rongides. Igas vagunis. Vastavatel a4 alustel uste juures.
3. Elroni FB lehel reisijad aina kaebvad, neile vastamine peab olema täpne, lakooniline ja konkreetne. Pidev vabandamine vigade pärast ei mõju hästi. Ja rahulolematuid reisijaid on pidevalt! Kui te pole ise märganud...
4. Enne kaasaegseid lahendusi, nagu sõnumid, vitterid jm, tasub ära teha elementaarne. Vaata p 1.
5. Balti jaamas, Tartus ja mitmes teiseski kohas on olemas valjuhääldid. Raplas jm on olemas tablood. Isegi Balti jaamas on. Nii suured metallist kobakad, kus vaid 3. tee või elektroonilised, kus Tere Tulemast Kohilasse vaid... Ka neid saaks kasutada.
6. Kas tõesti on press see, mis on võluvits? Jah, kasu sellest on, aga meil on hunnik ajalehti, kümneid raadiojaamu jne. Kas suudate tagada neis info iga päev nädala jooksul? Ja olete kindel, et kõik kuulavad- vaatavad ammulisui nagu ka surfavad pidevalt netis? Ka Teie rongides on infotablood? Miks NEED ei näita infot?Kaareste lubas, et edaspidi teavitatakse reisijaid kindlasti ka pressi vahendusel. «Saabuv suvi toob taas suurema hulga raudteel toimuvaid ehitustöid, mis muudavad ajutiselt reisirongide sõiduplaane. Näiteks 8. mail algavad meie läänesuunal, Padula juures raudteeviadukti ehitustööd, mille tõttu on õhtul rongiliiklus katkestatud ning vedu toimub asendusbussidega,» selgitas ta.
Tööd on vaja teha. Ja selle tegemiseks rahuldaval tasemel on vaja õppida, uurida, otsida jne!
Kuid tundub, et Edelaraudtee ja muud mustad jõud alustanud taas meediasõda!
http://tarbija24.postimees.ee/2767818/puupusti-tais-rong-jattis-reisijad-pika-ninagaElron teatas oma kodulehel, et seoses Viljandi-Tallinn liinil sõitva rongi 44 ületäituvusega täna õhtul ei olnud kõikidel reisijatel võimalik Pärnu-Lelle rongilt ümber istuda.Seega peavad reisijad ootama järgmist rongi, mis väljub Lellest kell 19.50. Rongi on võimalik oodata Lelle ootesaalis, seisab firma teates.
Kas käes on need hetked, kus Teie prohvetlikud ennustused täituvad? Et kui ikka rongi ei mahu, otsige uus transport?
Raudteelane ja "raudteelane"...Mis vahe neil on?Ka 16.23 Türilt väljunud ja 18 paiku Tallinnasse jõudnud rong oli puupüsti rahvast täis, inimesed seisid alates Raplast vahekäikudes püsti..oleks võinud pühade tõttu ju tihendada graafikuid..a ei..milleks.Kas sa kujutad ette, kuidas reguleeritakse liiklust raudteel? See ei ole nii nagu bussiga, et lisad aga ühe juurde. Raudteel on ranged graafikud ja kui on üks rööpapaar, siis enne uut rongi sinna ei lasta, kui eelmine in uues jaamas. Aga reisirongidele lisaks liiguvad ka kaubarongid.
Eestimaa Blogi8 minutit tagasi
Neid, kes teavad, on päris palju. Aga teadmise teadvustamiseks peaks E lronis olema säravamad helkurid. Allpool ma juba ühe mõtte kirja panin. Kahjuks on aga hea töö hästi tasustatav, seega tasuta ma neid nii palju nüüd ka ei jaota! Panin miinuse ja põhjendasin. See märkus oli sul väga tore, sest nii peakski.
Aga võin selle mõtte uuesti siia pann. Rong 371 sõidaks pühapäeviti Türilt edasi Viljandisse, peatusega Võhma. Ehk ka Olustvere. Tagasi sõidaks see väljumisega Viljandist umbes 12. 15, peatusega Võhmas ja edasi rongi 372 graafikus. Lihtne ja loogiline.
Lisaks on vägagi loomulik, et Pärnu rongid pannakse ka sõitma lisaks olemasolevatele otse Tallinnani. See on võimalik. Asjad paraneks veelgi, kui Edel taastaks möödasõidukohad ehk jaamad Sakus ja Hagudis.
Pilt avaldatud lingilt:Palusin luba avaldamiseks, aga pole kindel, et autor hiljem kommentaariumis käis. Loodan, et ta ei pahanda...
Foto FB-st. Janek Maat.***************************************************************Tuesday, April 22, 2014
Sundida leppima või hoopis lohutama?
Postimehes super PR-käkk.
http://tarbija24.postimees.ee/2769378/elron-leppige-sellega-et-rongile-alati-ei-saa«Kui te lähete Tartu bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis see buss on täis. Aga rongi puhul on endiselt arusaam, et sinna peale mahub lõpmatuseni,» rääkis Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip.
"Kui te lähete Tartu Bussijaama ja pileteid bussile ei ole, siis on see Teile ebameeldiv üllatus. Teie vastavate märkuste puhul püüame kindlasti leida parimaid lahendusi operatiivsete muudatustega või tuleviku liiklust planeerides", ütles Elroni juhatuse esimees...Kuna 16. aprillil juhtunud õnnetuse tõttu on üks neljavaguniline rong rivist väljas, tuli ettevõttel otsustada, millisele liinile saadetakse möödunud pühapäeval esialgu plaanitud pikema rongi asemel ühe vaguni võrra lühem koosseis. «Valikute kohad olid populaarsemad liinid ja meie hinnangul oli Viljandi see liin, kuhu võiks saata kolme vaguniga rongi,» rääkis Ossip. Ta ei soovinud valikust pikemalt rääkida, kuid möönis, et sisuliselt oli ettevõttel valida Tartu ja Viljandi liini vahel. «Aga see (Tartu – toim) on vaieldamatult kõige populaarsem liin,» lisas Elroni juht.
Kuna...."valikute puhul lähtusime statistikast, tulemus näitab aga ära, et meie statistika on nõrk ning tegime valesid otsuseid. Olen seisukohal, et juba aasta esimese kvartali jooksul on ilmnenud meie lähenemises suuri puudujääke. Tegelikkuses oleksime juba varem pidanud arvestma võimalusega, et osa ronge on rivist väljas ja seetõttu tegema oluliselt läbimõelduma ning tihedama sõiduplaani. Kindlasti püüame juba enne juunikuud pikendada pühapäeviti (seega ka pühade ajal) rongi 371 Viljandini, peatusega Võhmas ja Olusteveres ning tuua sama rong tagasi samal moel 372 graafikus" ütles Elroni juht.Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega. Ka oli see väljumine Elroni andmetel ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud.
Elroni turundusjuhi .. ... sõnul.... Õnneks oli see sõit sellel korral Elroni andmete järgi ainuke, kuhu kõik soovijad peale ei mahtunud.
Üleeilne vahejuhtum, kus Lelles Pärnust tulnud rongilt ümber istuda soovinud inimesed sõidukisse ei mahtunud ja pidid järgmist rongi ootama, tuli Elronile üllatusena, sest kasutajate arvult on see väljumine Kaareste sõnul Viljandi-Tallinna suunal alles viiendal-kuuendal kohal. Reisijate statistika kohaselt peaks selle liini teenindamiseks piisama kolmevagunilisest rongist.
Kuigi liini teenindanud rongijuhi ja klienditeenindaja seletuskirjad juhtumi kohta polnud intervjuu ajaks veel ettevõtte juhtideni jõudnud, olid nii Ossip kui ka Kaareste veendunud, et otsus osa reisijaid maha jätta oli õige.«Kui inimesed on juba rongi peal ja juhtub nii nagu Kloogaranna festivali ajal (rong seiskus mullu suvel ülekoormuse tõttu 40 minutiks – toim), siis selle asja lahendamine on kaks korda keerulisem,» oli Ossip veendunud. «Kes on see inimene, kes ütleb, et just sina peaksid siit välja minema, et rongi kaal läheks normi ja saaks edasi sõita?» küsis ta retooriliselt.Elronis kehtiva korra kohaselt peab klienditeenindaja olukorda hindama ning kui seisjaid on liiga palju ja tekivad probleemid läbipääsemisega, siis inimesi enam peale ei lasta. Kui klienditeenindaja ja rongijuht on koos selle otsuse langetanud, teavitab rongi infosüsteem sellest reisijaid ja järgmistes peatustes avaneb vaid C-ala uks rongi keskel. «Siis on kindel, et klienditeenindaja suudab olukorda kontrollida,» ütles Ossip.
"Et selline olukord tuleks üllatusena, ei saa öelda. Oleme juba aru saanud, et meie nägemus asjadest on olnud vale ja oleme ehk olnud uute rongide üle nii uhked, ja mitte tunnistanud nende väiksust. Nii näitabki tekkinud olukord, et näilisus tihtipeale ei vasta reaalsusele", ütles.... "Juba Saue juhtum näitas, et olukordi tuleb ennetada ning sellega oleme kohati hätta jäänud. Siiski loodame, et asjad muutuvad aina paremak, sest oleme oma meeskonda palganud juurde inimesi, kes kõige paremini tunnevad tänapäeva ühistransporti, ning võin lubada, et püüame anda endast parima.
Väga raske oleks muidugi teenindajal hakata reisijatele ütlema, et sina ja sina peate rongist väljuma.
Meie kord näeb ette, et juba algjaamas, kui on näha, et võib tekkida eriolukord, teavitab reisija sellest otse minule või vastava osakonna juhile. Teenindajad on meil tihti pikaajalise kogemusega nagu ka vedurijuhid, seepärast on nende terav pilk ja järekldused väga olulised asjade paremaks muutmisel. Kui aga tõesti tekib oht, et rong ülekoormuse tõttu liikuda ei saa, tuleb teha raskeid valikuid. Teades sellest juba enne rongi väljumist (näit Viljandis), saaksime ehk vajadusel tellida lisabussi.
Varem kehtinud korra järgi oleks avatud ainult C-ala uks, kuid võimalike probleemide tõttu teistest vagunitest väljumisel seda varianti me püüame mitte kasutada." ütles .....
Seoses üleeilse vahejuhtumiga on kõlanud ka arvamus, et Elron oleks pidanud saatma Lellesse lisarongi või tellima asendusbussi. Kaareste sõnul pole see lahendus aga aidanud.«Kui vaadata raudteeliiklust Viljandi suunal, siis tihti pole rongil võimalik tipptunnil – nagu kõnealusel juhul – liikuda, sest see on üheteeline raudtee,» selgitas ta. Samuti teeb lisarongi saatmise keeruliseks asjaolu, et enamik ronge on reedeti ja pühapäeviti nagunii juba liinil.Kaareste lisas, et isegi kui Pääskülast oleks lisarong välja saadetud, oleks see Lellesse jõudnud samal ajal kui järgmine graafikujärgne Tallinna poole liikuv rong.Asendusbusse aga kasutatakse rongliikluse katkestuste korral. «Kui küsida, kas pannakse lisabuss käiku, kui buss on väljamüüdud, siis seda ei tehta,» rääkis ta.
Nõustun. Kuid lisaks tulnuks üks lõik:
Elroni juht .... lisas: "Täpsustaks natuke hr ... seisukohta. Päris nii see siiski ei ole. Ka bussifirmad saavad operatiivselt lisada erijuhtudel busse, kui selleks on vastavad ettevalmistused firmas varasemalt tehtud. Nii saaks ka meie vajadusel lisabussid panna, kuigi me peame eelkõige kõik hoopis selle nimel, et sellist vajadust ei tekiks."Ossipi sõnul on rongiliiklus selle poolest huvitav transpordiliik, et seal ei ole võimalik reisijate pealetulekut piirata. Rongidesse on lisaks istekohtadele ette nähtud ka seisukohad ning Elroni juhtide sõnul pole võimalik müüa rongi vaid istekohtade jagu pileteid. «Siis jääksid paljud inimesed ilma liikumisvõimaluseta,» arvas Ossip.Ossipi sõnul tuleb inimestel mõista, et muudatusi raudteel pole võimalik teha kiiresti. «Selleks et rong tuleks pikana Viljandist tagasi, on enne vaja, et see sinna kohale jõuaks,» selgitas ta. Edu rongiliikluses tagab veeremi optimaalne kasutamine, samas teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et mitte igal pool pole võimalik rongi koosseise muuta.«Rongid on käigus ja ringlused on etteplaneeritud ning kokku-lahti haakimine ei käi ka nii, et paneme aga jupi juurde,» rääkis Ossip. Ideaalis võiks Eestis olla selliseid peatusi, kus saab reisijaid täis ronge liita teise rongiga, kuid praegu infrastruktuur seda ei võimalda.«Nii meie kui ka ministeeriumi poolt käivad edela suunal läbirääkimised, et Edelaraudtee infrastruktuuriettevõte looks vastava võimekuse,» rääkis Ossip. Esimesena võiks see võimalus tekkida Lelle jaamas, kus Viljandi rongile saaks sel juhul liita Pärnu oma.
...sõnul on "rongid sellepoolest huvitav transpordiliik, et kujunenud on ettekujutus nagu neis kunagi ruumipuudust ei teki. India on kujukas näide, kuidas võidakse kolmandates maades sõita. Ka meil on olnud juhuseid, kus umbes 1000-kohalises rongis oli üle 2000 reisija, see oli Edelaraudtee 1 krooni kampaania ajal.
Reisijatele saame lubada, et kuigi kohati võtavad muudatuse aega, siis omalt poolt püüame teha kõik, et mida edasi,seda paremaks asjad aina lähevad. Oleme ju võtnud eesmärgiks reisijate arv kahekordistada ning on selge, et selle nimel tuleb tõsist vaeva näha. Oleme juba visanud kõrvale esialgse suvise sõiduplaani kavandi ja püüame koostada uut. Selles püüame maksimaalselt arvestada ka meile tehtud ettepanekutega".
"Kokku-lahtihaakimine seisab tehniliste probleemide taga ja selles käib põhjalik arutelu erinevate poolte vahel. Samas ei jäta me kõrvale võimalust panna ka Pärnu rongid sõitma algjaamast lõppjaamani. Esialgne hr .... vaimustusümberistumistest on nüüd muutunud selgemaks nägemuseks mugavuse olulisusest reisijatele"
Vabandame ka kodulehel olnud info kohta, et reisijad saanuks rongi oodata Lelle ooteruumis. hea, et oli ilus ilm, sest suurem rahavhulga korral olnuks asi nutune. Pealegi, enamuses meil puuduvad üldse igasugused ootesaalid, nii on ka Lelle oma väga väike, ning sellest ei piisanuks.
**************************************************************Tuesday, April 22, 2014
Ja peaks arvama, et rahvas on loll ja ei saa aru?
Vaatame selle uue meedia ja PR-i hiilgava näidise pläralat.
http://tarbija24.postimees.ee/2769378/elron-leppige-sellega-et-rongile-alati-ei-saaTõesti, rongi on läbi aegade peetud kõige kindlamaks transpordivahendiks - kui tahtsid päris kindlasti kohale jõuda, siis läksid rongiga. Bussil võib teel palju asju juhtuda, aga rong viib alati kohale. See, et rongi peale ei mahu oli veel eelmine aasta täiesti tundmatu nähtus. Mugav, kiire, kindel on need märksõnad, mida klient ootab reisirongiliikluselt. Elron aga üritab reisijatele selgeks teha, et rongi peale ei peagi saama, et istmed peavadki olema ebamugavad, et jalgratta kaasa võtmine on luksus. Tõesti, uus kvaliteet reisirongiliikluses on saabunud...Suur rõõm taas lugeda Elroni pikka ja väga veenvat sõnamulinat. Suhtumine õige! Kuradima pööbel, mis ronite alalõpmata rongi peale! Sõitke, raisad, taksoga ja jätke ometi see pidev inisemine meie nunnu firma aadressil. Et endistel (mitte niiväga ammustel) aegadel rongiliikluses suuri probleeme polnud - selle lihtsalt vanade aegade igandiks arvame. Elagu partei, elagu suur juht Parts koos ustavate jüngritega! Käpad eemale kõigile nii armsakssaanud Elronist! Päikest kõigile!"Elron: leppige sellega, et rongile alati ei saa"
Ja sellise jutu eest makstakse Ossipile maksumaksja raha eest ligi 6 000 eurost palka.Võta sa nüüd kinni - on Ossip loll või on ta aus?
Igal juhul teeb selline suhtumine ettevaatlikuks - kõigepealt soovitatakse leppida sellega, et alati roni peale ei saa, siis sellega, et alati rongi ei tule ja lõppeda võib see sellega, et ühel päeval öeldakse "leppige sellega, et rong vahest harvagi käib".
Pole ise suuremat sorti rongireisija, kuid mõtlen nendel harvadel kordadel ikka ja jälle, et mis siis nüüd paremaks läks? Ilusamaks küll, aga paremaks...?Paremaks läks elroni juhtide palk....Katsun siis oma arvamuse ilma sõimamata välja öelda: pühapäevaõhtune Viljandi liin, mis Pärnu rongiga kokku saab on ALATI peaaegu täis st et pärnu suunalt tulijad ei saa tihtilugu istuma. Pikkade liinide puhul ei saa täituvust arvestada koos seisukohtadega, vaid eelkõige peaks vaatama istekohti. Seisukohad oleks lisavõimalus, eriti selleks puhuks, kui lähemalt Tallinnasse sõitjad (Rapla, Kohila), mahuksid ka sellele rongile. Hr Ossip võiks ise mõnel pühapäeva õhtul sõita puupüsti täis rongis PÜSTI seistes üle tunni aja. Kui on ikka antud varasemalt lubadus, et Pärnu rongilt saab Lelles ümber istuda Viljandi-Tallinn rongile, siis tuleb seda ka täita - kui ostan pileti Pärnu rongist Tallinnani, kuid Lelles selgub, et ei saagi Lelles rongile ja hilisem väljumine on ka nt täis, rohkem väljumisi ei ole ju... Ja kui ilm on tugevalt miinuskraadides või vihmane ning Lelle ootesaali ei mahu.. mis siis saab? Eriti probleem väikelastega reisijatel. Igal juhul on adra seadmise aeg otsas...Ja jutt käib veel ÜMBERISTUMISEST, mitte istumine-ümberseismisest."Elroni turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul pole üleeile õhtuse Viljandi-Tallinna liini puhul võimalik rääkida täpsest mahajääjate arvust, kuid tegu oli pigem kümnete kui sadadega."
See mees ehk Kaareste ikka ei tea veel millega tegu ise juba mitu aastat raudteel. No kurat ma ütlen neil on statistika olemas ja ajavad sellist valet või on need Ossip ja Kaareste lihtsalt rumalad. Pühapäeva õhtul on alati olnud hulga rahvast nii Pärnu kui Viljandi rongis. Ja see jutt, et kümme inimest. Kui Lellest ei saanud enam peale siis ju ei saand ka Raplast, Kohilast, Kiisalt jne.... Kas tõesti on siis riigiettevõttel võimatu saada sinna ajudega inimesi?Tüüpiline ülemakstud ametnik, tööd ei olegi vaja teha, elab nagunii või sees ega adu reaalsust, et ta esindab seda niigi ebausaldusväärseks muutunud riiki. Sellised tuleks päeva pealt vallandada juba ainuüksi riigi maine huvides.ja Hagudi "möödasõidu"-jaamad pandi kinni vastavalt 2003 ja 2002. Sel ajal ei mõelnud veel keegi midagi uutest rongidest ja hüppelisest reisijatehulga kasvust. Vaevalt ka sina.
Siia vahele lisaks: Kulla Männiku, mõeldi reisijate kasvust ikka. Ja unistati parmatest rongidest. Ka siis osutus takistuseks enamasti vaid riigi ja Edelaraudtee suhtumine.
Soss-sepad57 minutit tagasiIstmed mugavamad? Ebamugavamaid istmeid leiab ainult linnaliini bussidest! Linnaliini bussid aga teadupärast linnade vahelisi liine ei teeninda. Kaks tundi sellel käkerdisel istuda on katsumus. Ma ei ole linnadevahelises bussis juba aastaid nii ebamugavat istet kohanud!Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: Soss-sepp 1 tund tagasihea KH vastuseks sulle, et "regulaaarsel Tallinn-Tartu-Tallinn marsruudil" on pidevalt probleeme esmaspäeva hommikuti teinekord juba alates Tartust. Tamsalu-Tallinn püstiseisjad on pidev nähtus.Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: kliki rongil 25 minutit tagasi ja londoni lähistelt 24 minutit tagasiPole kordagi näinud, et keegi ei istuks, aga äkki ma sõidan valel ajal. Viis minutit enne väljumist tuled kohale, on piisavalt valikut. Vanas rongis tuli päris palju varem tulla, et üldse istuda saada ja tihti istus keegi hiline õnnetu mingi ääre peal või seisis tamburis.
Ma arvan ikkagi, et kui on mingi konkreetne probleem või pakkumine, siis see vormistada ja esitada sellele ettevõttele tegelemiseks, mitte vinguda lõputult kuskil kommentaariumis. Kõik on suured spetsialistid ja kriitikud alati, eriti kui asi ei puutu nende enda valdkonda.
Ei tööta ise ka mingit pidi raudteega seotult, aga vastik on vaadata seda ussitamist igal sammul.austatud KH, kirutan veelkord. ei Jõgeval ega Tamsalus ei mõjuta koha saamist sugugi see, kas tuled kohale 5 või 15 minutit varem. Ja firmale on piisavalt teada antud. Ka Tamsalust peale tulnud prouad, kes olid sunnitud sõna otses mõttes ühe jala peal seisma, helistasid otse rongist Elroni sekretärile , ke otse loomulikult tänas ja lubas küsimuse pädevatele isikutele edasi anda (nagu ikka)... Probleem on selles, et Elron ignoreerib inimeste pöördumisi sama professionaalselt nagu Edelaraudtee. Siinkohal on mõistlik, et sellesse Elroni rongisaagasse ja suhtlemispuudulikkusesse sekkuks ministeerium. Õnneks nüüd uus minister ka.Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: kliki palmil 52 minutit tagasi, kliki rongil 25 minutit tagasi ja londoni lähistelt 24 minutit tagasiMis krdi juttu sa ajad, KH? Vanades rongides tuli istekoha pärast võidelda, aga uutes on ruumi maa ja ilm?! Kuule, ära enam peale võta, jutt muutub ilaks juba.Vana rongi pikemas koosseisus oli üle 600 istekoha, Elroni kõige pikemas koosseisus on ligi 200 istekohta vähem. Vanas rongis oli ka tipptundidel vaid üksikuid seisjaid, Elroni rongides seisab tipptundidel viiendik reisijatest.Mõni KH-sugune kohe ei saa, on vaja ja tulla plämisema asjast, millest kohe mitte midagi ei tea. Uues rongis on muidugi ilgelt lahe ja mõnus reisida, kui oled korra keset tööpäeva Tallinnast Sakule sõitnud ja rong oli pooltühi. See aga ei tähenda, et oled nüüd ilge asjatundja."Statistika"? Statistikat tehakse piletimüügi põhjal...
Viljandi-Tallinn rongil pole tavaliselt pooltel inimesel ühes otsas Sakuni ja teises Olustvereni pileteidki, vahete-vahel ka pikemalt. Klienditeenindajad on täielikud soss-sepad, kes pole suutnud nelja kuu jooksul oma töövahendeid selgeks õppida ning toksivad numbreid ühe sõrmega teosammul. Samas lasti lahti Edelaraudtee konduktorid, kes tööd tundsid hooga kõik lahendasid.Eks need vanad töötajad tohtisid ka alles jääda, aga neid pandi fakti ette, et tööpäev lõppeb Tallinnas! Need kes jäid tööle edasi, ostavad Tallinnast pileti järgmisele rongile ja sõidavad koju... viimasele rongile saab tööle panna vaid Tallinna inimesi. Isegi Tervet riiki tarnspordiga ühendava ettevõtte loogika kohaselt on Tallinn kogu Eesti.
Edelas lõpetasid töötajad enda kodupeatuses päeva, näiteks kui inimene elas raplas, siis müüsid 2 inimest kuni raplani ning sealt edasi nagunii rong pooltühi ning üks müüs siis lõpuni ise, kuna inimesi vähe.Samalt ip-lt on kommenteerinud ka: Nein 1 tund tagasi, Luba 59 minutit tagasi ja Lell 5 minutit tagasiMidagi nürimat annab välja mõelda, kui Elroni klienditeenindajate töökorraldus.
Selgelt on siin ka palju valearusaamu. Teenindajad hoopiski pidevalt ööbivad kodust väljas ja teps mitte ei alusta tööd kodujaamast. Ning enamasti nad hoopis tublid. Ega nad peagi end ribadeks kiskuma, kui ülaltpoolt töö vilets.
Ülo Mälgand57 minutit tagasi
Et siis pikk jutt sitt jutt. Kala mädeneb alati peast ja Eestis mädaneb kala poliit-institutsioonidest, kes otsustavad küll eluliste küsimuste üle, aga ei taha oma otsuste eest kuidagi vastutada. Pasa kokkukeeranud lahkuvad maksumaksjate rõõmuks veel suurte hüvitistega. Proua Palol tuleks alustada olukorra normaliseerimist poliit-jobude ning soss-seppade asendamisest oma ala spetsialistidega.Ka mina olen mitmel korral piletita sõita saanud, sest teenindaja minuni ei jõudnud. Kui poole tunni jooksul teenindaja ei jõua tervele vagunile pileteid müüa, siis muidugi näitab statistika, et piisab väiksemast rongist. Kui nad üldse pileteid ei müüks, siis võiks ju väita, et ronge pole vajagi. Üsna ahtakeseks on selle ettevõtte usalduskrediit kulunud.
On siis nüüd rahvas loll või Elroni juhtimine täielik ämber? Ainuüksi juba see peaks tekitama päevapealt muutused kui nähakse, et selgitused keeravad vaid inimesi üles! Ju homme räägitakse jälle kellegi poolt tekitatud meediasõjast...
Muide, terve eelmise aasta, rääkimata selle aasta esimesest kvartalist, oli juhtidel võimalus kutsuda suurimad "vingujad" kokku ja läbi arutada sajad ettepanekud, et tuhandetel reisijatel oleks mõnus nautida uusi ronge. Aga ei luba, egolaks oleks lihtsalt väljakannatamatu...
Monday, June 30, 2014
Kuhu ja kuidas kulutada 15 miljonit?
Eurorahadest peaks minema 15 miljonit bussi- ja rongiliikluse ühildamisele. Kuidas seda kulutada? Ma väga loodan, et mingi osa läheks Balti jaamale, sest sealgi palju teha. Aga olulisim on kõik rongipeatused üle Eesti ja miks mitte ka nendega seotud bussipeatused? Ehk siis ühispeatused. Muidugi, poleks paha kui selle raha eest saaks järgmised asjad:* Korralikud infostendid, mis võimaldaks koos üles panna järgmise info: Sõiduplaanid, turismiinfo, kohalik info, inimeste ja firmade kuulutused jne.
Aga mitte nii, eraldi, erinevate postide otsas jne.
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2014/06/arvuti-tuhjendamine.html
* Ootekojad, nende sobivus, seosed infotahvlitega jne
* Sõiduplaanide äratoomine perroonidelt ühisesse kohta.
* Ootekodade seosed ja ühildamine kioskitega, müügilettidega jne
* Parklad
* pakendikonteinerid
* veekaevud ja tualetid (tualettide puhul võib kaaluda taastoodetud materjalist variante).
* Matkajatele vajalik
* Teema vajaks lausa töögruppi, arutelusid kohalike omavalitsustega jne. Sest, igal peatusel omad nüansid, kuhugi piisab müügiletist, kuhugi vaja suuremat. Mitmes kohas võimalik ju lausa laadaplatside tekitamine jne.
Erinevaid nüansse saab lugeda ka siit, ühispeatuste teemade alt.
Mis siis veel oluline? Shnitti tasub võtta erinevatest asjadest. Esiteks, KOV peaks tegema vastavalt vajadusele müügikioskid jm. Sest tavaline väikeaiapidaja ei hakka neid ju tegema, tal lihtsalt ei tasu see ära. KOV aga saaks oma tegevusega oma inimeste võimalusi müümiseks parandada.
Üks küllalt hea näide Kükita!Muidugi ei saa midagi üle võtta üks-ühele.
******************************************************
Monday, June 30, 2014
LUS-i suvepäevad 2014
LUS-iga seotud leidmiseks kasutage avalehel SILDID! Klikake Looduseuurijate Selts.
********************************************************************
Saturday, July 26, 2014
15 miljonit!
http://www.postimees.ee/2658092/raudteejaamad-saavad-15-miljonit-eurot
Kas alustame rannajoone ümberkujundamisest?
Foto: Gloria Endriks.
Foto: Riho Tammekand.
Kas alustame rannajoone ümberkujundamisest?
Foto: Gloria Endriks.
Foto: Riho Tammekand.Või teeme midagi nii tillukest või nii suurt?
Mis siis saab? Vägagi naeruväärne on lugeda juttu mingist 20 peatusest. Summa pole ju väike ja kulutada see mõne parteiliselt sobiva linna tarbeks, on lühinägelik. Paremaid tingimusi vajame me kõik ja kuigi kõikjal ei saa teha maksimaalset, siis läbi tuleks küll asjad mõelda.
Esimene asi:
Kõik ühispeatused peavad saama ühtse stendide süsteemi. Mis võimaldab paigaldada nii rongide (kõikide suundade ja liinide) sõiduplaanid, kui kohalikud bussiplaanid. Näiteks Raplas jm peaks olema mõlemad sõiduplaanid nii bussijaamas kui rongijaamas. See muidugi teine teema, aga ikkagi. Lisaks peaks süsteem olema läbi mõeldud ka selles osas, et oleks nii a3, a4, kui a5 formaadis kuulutuste lisamise võimalus nii ürituste korraldajatel kui eraisikutel, korrektne, vastavate alustega jne, et ei oleks lipendavaid pabereid jms. Rääkimata turismiinfost, kohalikust turismikaardist ja vallainfost.
Teine asi. Ootekojad on vajalikud igal pool, nende paigaldamisega (ka tulevikus) peaks tagama võimalusel kasutamisvõimaluse ühiselt nii rongi- kui bussiootajatele, samuti peatuskohaks matkajatele, samuti tuleb kaaluda võimalusi teha neid koos käimlaga jne. Kindlasti tasuks kulude kokkuhoiu mõttes kaasata kohalikke ja ka kohalikke firmasid. Ehk on mõnigi nõus tegema seda oma kulude-kirjadega, kui saavad õiguse oma tehtut reklaamida, seda nii ootekodade, müügilettide ja-kioskite kui pinkide-laudade-katusealuste puhul.
Kolmandaks: Kõikjale, kus võimalik, tuleks rajada ka pingid-lauad koos katusealustega, eelkõige matkajate tarbeks. Puhatakse ju alati, põhjuseid küllaga, vaja oleks ka võimalust vihma eest varjuda.
Neljandaks. Joogivee-pumpkaevud, tualetid, pakendikonteinerid, rattahoidlad, elektrivõrride laadimiskohad. Vajalikud oleks isegi tavalised 220 v pistikud matkajatele seadmete laadimiseks. jne vastavalt igale peatusele.
Viiendaks. Kus võimalik, tuleb tekitada seoseid külaplatside, kiigede, lõkkeplatside, teenusbusside peatumistega, autokaravanidele peatuskohtade pakkumisega jpm. Mida rohkem on erinevaid rakendusi, seda paremini asju hoitakse.
Kuuendaks. Müügikohtade jm loomine peaks olema eelkõige KOV-i ülesanne ja ka HUVI! Sest väikemüüjatel endil ei olegi võimalik suurt kohta teha, vaja on tingimuste loomist kohaliku kaubanduse edendamiseks.
Seitsmendaks. Kõikides peatustes tuleb arvestada elektroonilise infotabloo paigaldamise vajadusega tulevikus.
Balti jaamale ei kulutaks ma sentigi. Kui senini pole ükski osapool viitsinud midagi paremaks muuta, siis jäägu see endiselt nende kanda kulude osas. Ka ei too ma hetkel välja peatusi kuni Laagrini. Ka Ülemiste puhul on asjad segased.
Aga edasi?
1. Liiva.
Oleks vajalik tagada ootekoda, võimalusel koos mingi müügipunktiga vms. Ka tasub mõelda võimalikule (osaliselt) linnaliinide sõitmisele jaama.
2. Männiku.
Kindlasti korralik ootekoda koos busside peatustaskuga. Linnaliini nr 5 pikendamine Männikuni vähemalt rongidega seonduvalt, olgu siis või 5a vms. Tasub arvetsda ka perspektiivis peatuskohtadele-parklale teisel pool teed koos võimalike müügikohtadega. Vajalik see ka kergliiklustee kasutajatele, sest tihti pargitakse auto ning seatakse end spordivalmis, sellegi jaoks on vaja pinke ja katusealuseid.
3. Saku
Bussiliiklus pea olematu jaama juures. Parkla on, seega midagi erilist pole juurde vaja.
4. Kasemetsa.
Tähtis koht!
Bussipeatuse rajamine perrooni kõrvale. Parkla laiendamine. Müügikohad, kioskid jm. Tegelikult võiks saku valal asjamehed väga kõvasti mõelda laadaplatsi loomisele. Maaküsimused muidugi eraldi teema. Näiteks toimub Tagadil iga-aastane vanavara laat. Hoopis parem oleks selliseid asju teha Kasemetsas, kuhu ligipääs parem. Keegi küll kaotab, kui koht peaks muutuma, aaga keegi ka võidab. Kasemetsa aga hea koht ka erinevatele talulaatadele jm. Seega perspektiivis lahendused seda arvestades?
Sellised asjad õigetes kohtades avardavad ja arendavad laadakultuuri, võimaluse müüa koduseid tooteid jne. Üks korralik, järjest laiendatav plats oleks piirkonnale ja inimestele väga hea väljund. Koht nii hea, et osa kioskeid võivad olla lausa pidevas kasutuses.
5. Kiisa.
Parkla koos bussipeatusega ülesõidu juurde. Infostendide paigalduse kohta peab hoolega läbi mõtlema, parim oleks kui identsed stendid oleks jaamas kui parklas.
6. Roobuka.
Senini pole teada, millised saavad olema juurdepääsud, bussiliikluse toomist vaevalt et planeeritakse
7. Vilivere.
Parkla. Teenusbusside peatuskoht.
8. Kohila. Bussipeatus olemas, vajalik ühtne info, soovitavalt jaamahoone otsaseinal, mitte kaherl küljel. Olemas kioskid, korraldatakse laatasid, vajalik nende jaoks tingimuste parandamine.
8. Lohu.
Peatusesse bussid ei sõida.
9. Hagudi.
Võimalik, et tuleb planeerida ka bussipeatus, hetkel bussid peatuvad suurel teel.
10. Rapla.
Parkimiskohtade puudus.
Tagada rohkemate busside läbisõit raudteejaamast, üksiti ka Alu-Rapla-Raudteejaam otsebussi käivitamine.
11. Keava.
Olemas suur plats külaürituste tarbeks. Bussipeatus tuua ringteena otse perrooni kõrvale, rajada parklad, ühine ootekoda jm. Võimalusel kaaluda olemasoleva kivihoone muutmist ootekojaks koos "lisanditega".
12. Lelle.
Bussid peatuvad jaama juures, ooteruum olemas. Ühine info. vajalik.
13. Koogiste.
Bussiliiklus puudub.
14. Eidapere.
Bussipeatus teha otse perrooni juurde, ringteena, koos parklaga. Külaplatsi võimalus.
15. Kõnnu.
Taastada rongipeatus. Kaaluda koos RMK-ga läheduses lõkkekohtade ja telkimisplatsi tekitamist.
16. Viluvere.
Bussipeatus teha korralikult perrooni juurde koos parklaga. Võimalusel ka kohaliku toodangu müügitingimuste loomisega.
2 comments:
- AnonymousAugust 19, 2014 at 2:18 AM
Männikul on busside peatus täiesti raudteepeatuse juures. Milleks parkla ja müügikohad teisele poole teed? Vahepeal suvel sai igapäevaselt sealt läbi sõidetud ja ma ei näinud kordagi ühtegi autot Männiku raudteepeatuses seismas. Paari(kümne) inimese pärast pole küll mingeid müügikohti vaja. Samuti kergliiklusteel liikujate pärast, kes harrastavad sporti seal, mitte ei otsi kohta, kus tiheda liiklusega magistraali ääres ostelda. Igast peatusest pole ka mõtet laadaplatsi teha. Ehk nende ideedega ei tasu üle ka pingutada ja peaks ikka kahe jalaga maa peale jääma.
Reply
Ma tahaks tõsiselt näha, kuidas seda ideedes kavandatud inventari hakataks korras hoidma. Meil on probleemiks see, et suudetakse kõikvõimalike projektirahadega asjad valmis teha aga hiljem hooldamiseks raha ei leidu. Eriti paljudes väiksemates omavalitsustes. Näiteks kes selle 220V pistikute eest maksma hakkab? Matkajad? Kuidas? Selle lahenduse väljamõtlemine ei pruugi odav olla/tulla, kui igasse kohta mingi selline lahendus on vaja välja mõelda. Kui praegu ei suudeta turvata ronge lõppjaamades (graffiti) ja juba olemasolevat raudteeinventari (mida soditakse ja lõhutakse), siis miks peaks see muu inventar säilima? Tänud, Anonüümus!
Ma püüangi ärgitada mõtlema ja iga selline arvamus on kulda väärt. Jah, Männikul pole tuhandeid talusid ja ka autosid seal ei pargita kümnete kaupa rongile tulemiseks. Aga KUI seal oleks teäärne müügikoht? Ja peatuksid ka 18 liini bussid ning peale tööpäeva bussisõitjad ootaksid rongi? Ning jhea müügikoht meelitaks suure asula, saku elanikke? Rääkimata sellest, et sealt sõidavad läbi ka Kasemetsa elamurajoonidesse, Kiisale, Aespasse ja kaugemalegi minejad? Kas tead, milline võib olla potentsiaalne klientuur?
See hüpoteetiline võimalus võiks olla, et vaadata, mis hakkab juhtuma.
Jah, kes valvab, hooldab ja maksab? Aga kes hoiab peatusi ja sinna juurdekuuluvat Ristil, Kärus, Obinitsas? Kus peaaegu pole lõhkumist ega garffitit? Kohalik kogukond! Ehk inimesed hoiavad oma kodu! Minu arusaam tundub naiivne, aga miks on kohti, kus midagi ei lõhuta?
Tuesday, August 26, 2014
Tähelepanu! Surmavalt ohtlik!!!
Uued rongid sõidavad juba pikka aega. Hoolimata paljust heast, on ka mõedki ohtlikud asjad, mille puhul kehtib vist taas lähenemine "PROBLEEME EI NÄE!".
Rongiliikluse üheks suurimaks ohuks on keelavast foorist möödasõitmine. Möödunud aegadel püüti sellega võidelda mitmel viisil (ja enamus väga raskeid õnnetusi tulenes just sellistest rikkumistest, ka kogu NL-s). Veduribrigaadi kuulus vedurijuhi kõrval ka juhiabi. Kelle ülesandeks oligi siis juhi "tegevuse kontrollimine". Lisaks püüti täiustada tehnilisi süsteeme, näiteks hakati lisama rongidele seadmeid, mis kaasaegsematel teelõikudel ei võimaldanud vähemalt vastu punast tuld liikumahakkamist!
Kui meile tulid C-tüüpi ameerika vedurid, nõuti koheselt ka neile selliste seadmete paigaldamist.
Nüüdseks on aga oht unustatud!?
Stadleritel see seade puudub. Puudub ka juhiabi. Katastroofist eraldab seega vaid üks eksimus. Rongid sõidavad juba kaua ja senini ei ole selle teemaga piisavalt tegeletud! Väga kuritegelik lähenemine! Raudtee põhiideoloogia ongi olnud, et eksimuste vältimiseks peab olema n.ö. mitu astet. Et kui ühes eksitakse, siis teine hoiaks õnnetuse ära! Mis siis nüüd? Kas senine olukord ei pane muremõtteid tekkima?
Olukord on hullem kui võhikule paistab!!! Kas aga ametnikud siis ongi võhikud?
HOIATUS!!!
1. Koheselt tuleb Stadleritele paigaldada vastu punast sõitmise blokeerseade! Üksiti peab see andma märku punasest foorist teel erilise süsteemiga!
2. Poolautomaatpiirkondades tuleb kodeerida raudtee (sarnaselt automaatblokeeringuga), kus jaamades ja jaamade sissesõidufooride ees jõuaks vastav signaal ka rongides olevate seadmeteni, et vältida punasest läbisõitu!
*************************************
Samal teemal Vaba Eestimaa Ajaleht.
http://vabaajaleht.blogspot.com/2015/04/raudtee-ja-moistuse-saaga-neeme-sihv_23.html
Neljapäev, 23. aprill 2015
RAUDTEE JA MÕISTUSE SAAGA - Neeme Sihv
Hiljutine artikkel Päevalehes raudteest näitab, et arusaam reaalsusest, tõe varjamine ja palju muud on omavahel seotud. Pean silmas Delfi artiklit, mille autoriks Teele Tammeorg, "Järelevalveamet: Elroni väsinud vedurijuhid on sõitjatele ohtlikud" (17. 04. 2015)
Selle loo puhul on kõik segamini nagu pudru ja kapsad. Kuna MKM-i juhid pole erinevalt Maanteeameti juhist Aivo Adamsonist sennini tunnistanud, et põhiprobleemiks on kompetentsipuudus, siis ongi raske oodata midagi asjalikumat, tõe vaatevinklist rääkimata. Muidugi on omaette probleemiks Eesti Raudtee juhi Ahti Asmanni lahtikangutamine, tegelikult oli probleemi alge ehk juba tema määramises sellele ametikohale, vastuolud nõukoguga ja muud. Probleemid raudteel on alguse saanud juba ammu. Näiteks firmade osadeks lammutamine, erastamine ja taasriigistamine, Rail Baltica ja palju muud sellega seonduvat näitab, et puudub igasugune visioon. Ka Eesti Ekspressis ilmus artikkel Sulev Veedlerilt ja Mikk Salult, "Ussipesa raudteel" (22. 04. 2015), mis näitab samuti ära probleemid nii EVR Cargoga, infratasudega Eesti Raudtee nõukogu tasemega kui muuga.
Millest siis kõneleb ja millest vaikib Delfi?
Tsitaat: Elroni vedurijuhid on sunnitud nii palju ületööd tegema, et ohus on nende enda ja rongisõitjate tervis, järeldas tehnilise järelevalve amet (TJA) pärast hiljuti tehtud kontrolli.
Selline järeldus on tegelikult tõene. Kas aga sõnagagi on mainitud kõige olulisemat põhjust? Üldsegi mitte. Vedurijuhtide töö omapära (nagu sageli ka bussijuhtidel) on puhkeajad töö sees, mil ta kodus loomulikult ei viibi. Arenenud riikides on juba ammu vedurijuhtide normtunnid väiksemad kui tavatöötajatel. Umbes nagu lennunduses, vahe on vaid töötundides. Meil ei suvatseta üldsegi sellel teemal rääkida, rääkimata aruteludest vastava seaduse kehtestamiseks. Minu arvates peaks vedurijuhtide normtunnid olema tavanormist u 20% väiksemad. See poleks palju, kuid annaks mõningast leevendust. Ka nendesamade ületundide koha pealt, milles ka artiklist juttu. Tundub ju, et ületunnid ei tohiks olla mingi probleem. Kui aga ikka ja jälle tuleb teha pikk sõit haigestunud kolleegi asemel või mingil muul põhjusel, siis lõppkokkuvõttes võivad need tõepoolest mõjutada ja tegelikult mõjutavadki vedurijuhi seisundit. Puhanud vedurijuhile ei tee üks lisasõit midagi, eriti kui arvestada, et tänapäevased "porgandid" on kõva samm edasi võrreldes vanade "akendega prügikonteineritega", seega astub üldjuhul vedurijuht rongist maha, naeratus huulil. Kuid....seda vaid juhul kui töökorraldus on hea, vabu päevi terendamas ees piisavalt ja kindlustunne olemas. Seda ei ole aga piisavalt, kui vedurijuhi töötunnid tähendavad tegelikkuses midagi muud. 160-180 tundi tähendavad tegelikkuses muud. Lisame sellele vaheajad ja puhkeajad pöördepunktides (lõppjaamas), seega ollakse tööl pigem 280 tundi. Kui nüüd lisada veel lisasõidud, võib (osalt taas tänu ööbimistele) kodust eemaloleks ulatuda ca 350 tunnini. Kas panete tähele, et see tähendab umbkaudselt kahekordset tööaega!?
Kas vedurijuht on siis Elronis puhanud või mitte? Nii ja naa. Elron on suhteliselt tasemel, kui jutuks on töötuuride ülevaatamine ja ümbertegemine. Ma ütleks lausa, et üksjagu püüdlik. Kuid siin on ka teised nüansid. Näiteks puhketingimused. Kus on pikkade seisuaegade puhul puhkeruumid Balti jaamas? On olemas Eesti Raudtee uhke klaasist kõrghoone, kuid pikematel pausidel tuleb viibida hoopiski rongis või äärmisel juhul keldris. Veelgi rohkem mõjutavad puhkeruumid lõppjaamades. Kui peab ööbima mitmekesi ühes toas, kusjuures rongid saabuvad ja väljuvad ju erinevatel aegadel, siis ei saa puhkamist küll nimetada puhkamiseks. Iga liikumine, inimeste tulek ja minek, uste kolksumine jm segavad und ja seda nii magama jäädes kui tükk aega enne ärkamist. Nagu võib probleemiks kujuneda ka "hirm" sissemagamise ees, sest telefonil võib aku tühjaks saada ja äratus jääb olemata, nii ärgatakse ehk mitu korda öö jooksul üles, Varem oli ju sageli nii, et brigaad äratati korraldaja poolt vms. Nüüd aga äratab see äratuskell (kui äratab) nii enda kui teised samas toas viibijad. Oma mõju avaldavad ka viletsasti tihendatud aknad-uksed, viletsa isolatsiooniga seinad jms. Siin on suur kivi, mille all vähk peidus!
Sellest, et mõne sõidu puhul võib olla kabiinivahetuseks aega alla 10 minuti, peabki rääkima. Kohati, erandina, mitte reeglina, võib see olla aga õigustatud, sest taas on põhjusi palju. Mõelda tuleb ka ettevõttele ja ökonoomsusele, rongid ei saa suvalisel ajal ju jaamast väljuda, sest sel ajal saabub teine rong. Neid põhjuseid on veelgi, sest seegi on raudtee omapära. Kui on valida, kas juht (rong) väljub jaamast 8 min peale saabumist või alles tunni aja pärast, sõltub nii jaamast, rongide liiklusgraafikust kui paljust muust. Seda enam, et Balti jaam on järjekordne kivi EVR ja teiste kapsaaeda. Kui ammu aegu tagasi tegin ettepaneku, et uute rongide ajaks ja tiheda sõiduplaani tagamiseks on vaja Balti jaamas perroone juurde teha, siis sain vastuseks, et "meie arvestuste järgi olemasolevast piisab....". Aga juhtub, et samal ajal kui teed hõivatud, peab saabuma järjekordne rong, nii tulebki eelmine kiirkorras jaamast minema kupatada! Paraku järjekordne, umbes 3754-s tõestus, et asjatundmatus ja "mittenägemine" ruulivad!
Töötuuride koostamine raudteel on niivõrd keeruline, mille tehnilist külge adub piisavalt vaid nende koostaja ja sisu taipab vedurijuht, mitte TJA või mõne muu asutuse ametnik . See lihtsalt o n nii peen asi! Kes on harjunud käima tööl kl 8-17-ni, sellel on seda väga raske tõepoolest ette kujutada ja eks tegelikult ole nii iga töö spetsiifikaga.
Tsitaat: Vedurijuhid ise juhtisid TJA ametnike tähelepanu sellele, et nende töögraafik on nii tihe, et puhkeaega jääb väga väheks. Pole haruldane, et vedurijuhil on kuu jooksul kõigest viis vaba päeva ja isegi ühel neist tuleb õppustel osaleda. Näiteks on toodud ühe vedurijuhi töövahetus, mis algas kell 10.25 ja lõppes järgmisel päeval 13.36. 27-tunnise vahetuse jooksul sai vedurijuht magada ainult neli ja pool tundi. See näitab, et muutusi on vaja, kuid milliseid? TJA tõenäoliselt kaalub võimalust, et kui seni on lubatud enne ööbimist ilma vaheajata töötada 12 tundi (vaheajaga rohkem), siis lühendada seda aega 8 tunnini. On see mõttekas? Jällegi, nii ja naa. Lühendades lubatud tööaega, tähendab see, et sõidud muutuvad lühemaks ja samal ajal kasvab vahetuste arv, sest.... tunnid on vaja ju täis saada! See aga toob omakorda kaasa vajaduse veelgi rohkem vedurijuhte tööle võtta, töö muutub aga reaalsuses juhi jaoks veelgi raskemaks ja tüütumaks! Vedurijuhi töökord näeb muide ette, et nädalas peab vähemalt ühel korral ulatuma "kodune aeg" 36 tunnini! See tähendab, et teoreetiliselt ei pruugi kunagi olla olukorda, kus vedurijuht saab olla kodus "reedel kella 17-st esmaspäeva kella 8-ni! Kas te kujutate sellist olukorda ette? Mismoodi saaks siis sõita perega maakoju, suvilasse või külla? Käia lastega Eestis looduses puhkamas või sõpradega kalal? Ainult puhkus! Üks kord aastas puhates (puhkus on tõsi küll, pikem kui tavapäraselt, aga sedagi vahel soovitud kärpida ehk siis kaotada nn soodustused), ei puhka ju terveks aastaks välja!?
Siin jõuamegi taas tagasi normtundide vähendamise juurde. Millel on ka muidugi kaks suurt "miinust" - vaja on taas lisatööjõudu ning langeb juhi töötasu! Paraku tuleb aga sellest lähtuda, vajadusel muidugi tunnitariifi tõstes. Kuni see küsimus pole lahendatud, ei tule ka piisavalt head tulemust. Sest üks põhiküsimusi töö ja puhkeaja normeerimisel ongi see, et peale (mitut) pikka sõitu peaks tekkima vähemalt üks pikk puhkeperiood. Nii peaks kuu jooksul olema vähemalt 2-3 korda kahe kuni nelja päevane puhkeperiood. S i i s on juht puhanud ja ta võib julgelt minna uutele vahetustele vastu. Seda enam, et lisatunnid, millest räägitakse, tähendaks lühikeste puhkepäevade puhul teoreetiliselt mitmepäevast jutti töötamist!. Lisasõit ei tohiks sellist olukorda tekitada muidu, kui vaid äärmisel juhul. Teisisõnu kui väljakutsega sõit kestab põhimõtteliselt lõunast lõunani, siis tähendaks see üldjuhul peaaegu nädalat, ilma puhkepäevadeta, sest valdavalt ongi ju sõidud "kahepäevased"! Ja otse loomulikult peaks tööandja pigem soodustama ajuti mõnepäevast puhkust spaas või muul moel.
Mida aga siis võib mittepuhkamine kaasa tuua? Kindlasti väsimuse, tähelepanu ja keskendumisvõime languse jms.
TJA hinnang:„Selline koormav töökorraldus võib kahjustada töötajate tervist ja seada ohtu liiklusohutuse Eesti raudteevõrgustikul. Töötajate tööohutust ei tohiks kallutada üksnes majanduslikele kaalutlustele, vaid prioriteediks peavad olema ohutus- ja tervishoiunõuded,” on kirjas Elronile tehtud ettekirjutuses. „[V]edurijuhtide ressursi hinnanguline puudujääk seab ohtu nii töötajate tervise kui ka ettevõtja poolt pakutavate teenuse tarbijate ohutuse.”
Laias laastus jällegi õige! Siin aga lisandub veel mitu nüanssi, millest jällegi mitte sõnagi ei mainita. Või õigemini mainitakse, aga sisuliselt teatud asjade suhtes vaikitakse või aetakse häma või suisa valetatakse!
Tsitaat: Ühtlasi nõuab TJA, et vahetuse lõpus, kui vedurijuht hakkab väsima, sõidaks ta liinil, kus kindlasti töötaksid automaatsed turvanguseadmed. Lihtsalt öeldes on need seadmed, mille kaudu teeäärse valgusfoori näit jõuab juhikabiini. Seadmed kontrollivad juhi valvsust ja kui ta ei reageeri, hakkab rong automaatselt pidurdama. Kui aga liinil selliseid seadmeid ei ole, tuleb Elronil panna juhiga koos sõitma ka vedurijuhi abi. Teatavasti töötavad vedurijuhid „porgandites” üksi. Ettekirjutuse täitmiseks on Elronil aega pisut üle kuu aja.---------- Elroni probleemidele on osutanud ka Eesti Raudtee, kes väidab, et uute rongidega tehakse sagedamini vigu ja raudteeliiklus on muutunud ohtlikumaks (vt kõrvallugu). „Juhtumid, kus on toimunud ooteplatvormidest möödasõidud ja ka keelavast signaalist möödasõidud, on olnud tingitud vedurijuhi hooletusest,” vastas Elron Eesti Raudtee pöördumisele. Ettevõtte teatel on neid juhte karistatud. Elroni enda analüüsi järgi polevat eksimused sugugi väsimusega seotud. „Analüüsist ilmneb, et juhtumites osalenud vedurijuhtidel on olnud keskmisest vähem ületunde, seega otsest seost ületundidest tingitud väsimuse ja juhtumite vahel ei ole.” -------------- Sellele, et Elron võib nii tööd jätkates n-ö rööbastelt maha sõita, osutas märtsis ka Eesti Raudtee (ER): „Kahjuks pärast reisirongiliikluse tihenemist on halvenenud oluliselt selle ohutustase ja ER-ile
tekitavad muret reisijateveoga seotud ohutusküsimused, mis võivad ühel hetkel lõppeda väga tõsiste tagajärgedega.” Selle etteheite pareeris Elron väitega, et 83% raudtee turvanguseadmeid (ehk automaatseid juhi ärkveloleku kontrolli seadmeid) on amortiseerunud ja ohutus on vähenenud just taristu, mitte rongide tõttu.
„Sagedased tehnilised rikked ja tehnoloogia rikkumised on põhjustanud töötajate pinget ja stressi, mis omakorda on toonud kaasa hooletuse ning kiirustamise tõttu ohutusnõuete rikkumised. Reisirongiliikluse tihenemise järel on järsult suurenenud vedurijuhtide eksimustest tingituna keelava näiduga signaalidest ja reisijate ooteplatvormidest möödasõitude, tehniliste ja muude raudteeliiklust ohustavate juhtumite arv,” oli ER-i järgmine etteheide. Jällegi osutas Elron, et rongidest sagedamini tekitab probleeme hoopis raudtee.
Lisan siia ühe pildi.
Raasiku õnnetuse puhul ütlesid ametnikud, et nad EI NÄE PROBLEEME. Siin ongi kogu konks! Probleeme ei osata ega taheta näha, seepärast saab selguse ka "pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad", mis paistab selgelt välja eelnevatest tsitaatidest.
Tõepoolest, nüüd sõidab rongis vaid juht, kui varem oli ka juhi kõrval abi, kes oli n.ö. tihendiks juhi ja foori vahel! Seega on juhi vastutus oluliselt kasvanud. On sel mingit seost ohutuse ja ....sõidaks ta liinil, kus kindlasti töötaksid automaatsed turvanguseadmed. .....vahel? On. Just see, mida näha ei taheta! Vanadel rongidel oli olemas seade, mis ei võimaldanud rongil liikuma hakata vastu keelavat foorituld. Uutel rongidel "unustati" see seade paigaldamata ning seetõttu on tekkinud olukord, mille mõistmiseks tasub meenutada sarnast olukorda, kui tulid "ameeriklased" ehk C-tüüpi kaubavedurid. Ka neil puudus selline seade, nagu ka on teatud kord selliste seadmete väljalülitamiseks eriolukorras teeseadmete rikete puhul. (http://www.ohtuleht.ee/127060/ulinapilt-ara-jaanud-onnetus-pohjustas-raudteelase-surma). Kuidas on võimalik, et selline seade uutel rongidel seadistamata jäi ja seda pole siiani tehtud? Kas TJA jt ei mõista antud probleemi suurust ja sellest tulenevat ohutuse tõsiseid probleeme või ei taheta NÄHA? Olen sellele seni korduvalt vihjanud (andes aega probleemi kõrvaldamiseks) ja tõenäoliselt on kõik raudteeametnikud sellega kursis, seda enam, et tõepoolest on sellest Elronis korduvalt rääkinud ka vedurijuhid! Selle valguses saab ohutus neis tsitaatides hoopis uue tähenduse!
Spetsialistid teavad seda, et valdava enamuse raudteeõnnetuste põhjuseks on üks ja konkreetne termin: ".....sõitis mööda keelavast foorist ja põrkas kokku......" See tõestab, et iga nüanss, mis hajutab tähelepanu või pole piisavalt "takistus" võib kaasa tuua suure õnnetuse!
Ning suures osas tulenevadki õnnetused sellest, et juhi tähelepanu hajus, ta alustas liikumist keelava fooriga ja.... Inimlik eksitus! Unustatud on aga vist see, et raudteel ohutuseeskirjad peavadki olema "etapilised", et ehk kui alt veab üks asi (inimene), siis tekib teine "takistus". Vaid siis võib julgemini istuda rongi ja sõita. Meil aga soovitakse reisijate arvu kahekordistada, unustades nende ohutuse!
Et tõsta ohutuse taset nii palju kui võimalik (täiuslikuma tulemuse nimel), on tegelikult vaja selle seadme töösserakendamise kõrval keskenduda ka nendele lõikudele, kus puudub automaatblokeering ehk siis " liinil, kus automaatsed turvanguseadmed on ebapiisavad " tuleb jaamades tagada automaatset peatumist ja sõidu alustamist keelavad rakendused ehk siis teed kodeerida. Seda siis lõikudel Tallinn-Pärnu, Lelle-Viljandi, Keila-Riisipere, Palupera-Valga jm. Sama peaks tegelikult toimima ka peateedega piirnevatel kõrvalteedel.
Vähetähenduslik pole antud teema juures ka see, et eeskiri näeb ette ------- 59. Signaalide ülesanne on tagada liiklusohutus ning rongiliikluse ja manöövritöö täpne korraldamine.
Signaal on käsk ja seda tuleb täita vastuvaidlematult. Iga raudteetöötaja peab tegema kõik endast oleneva signaali nõuete täitmiseks.
Möödasõit keelava näiduga foorist on keelatud.
Kustunud foorituled (välja arvatud hoiatusfoorid automaatblokeeringuta liinidel ning tõkke- ja kordusfoorid), foori ebaõige või arusaamatu näit ning muude signaalvahenditega ebaõige või arusaamatu signaali andmine nõuavad peatumist..
K u i vedurijuhid täidaks seda punkti punktuaalselt, oleks rongiliiklus täielikult sassis, sest....peatuda tuleb ju väga paljude fooride ees! Seetõttu tegelikult jäetakse see eeskirja punkt sisuliselt täitmata. Kui foori näit, mis peab olema nähtav 1000 m kauguselt (aga ei ole seda määrdunud klaaside, hõõglambi, viltuse posti, reguleerimata suuna, nähtavust takistava posti vm), on nähtav paarisaja meetri pealt, siis selleks hetkeks veendumus tähendab, et rongi on juba võimatu peatada ja nii muutubki kustunud foorist möödasõit rikkumiseks, mille eest võidakse karistada. Aga kui selliseid foore on näiteks teel Tartust Tallinna kümneid? Lähtutakse rongis oleva seadme ehk siis vedurifoori näitudest, mis aga tegelikult ei anna õigust eeskirjade punktis öeldud juhtudel kustunud tulega foorist möödasõiduks. Nokk kinni, saba lahti. Ehk et kogu vastutus jääb vedurijuhi kanda, mis sest, et olukord on selline juba aastaid, süüdlased aga mingit vastutust ei kanna. Mis kõige halvem, isegi probleemi ei tunnistata!
Sõitmine piirkonnas, kus "on turvanguseadmed", peale öist puhkus, on kahetine asi. Üldse ei tohiks peale pikka päeva ja ööbimist puhkeruumis, hommikul vara pöördepunktis ärgates järgneda enam pikka sõitu! Ehk et tagasi Tallinna (kodudepoosse) ja siis juba koju. Lähtuma peaks sellest, et üldjuhul pöördepunktist Tallinna tagasi jõudes oleks äärmisel juhul vaid üks lühike lisaots. Võõras kohas magamine on alati keeruline, sest erinevad ruumid, voodid, padjad ja muu pole see, millega inimene on harjunud. Kuid tõenäoliselt vähemalt selles suhtes Elron "pääseb" trahvist, sest suvise graafiku juures püütakse seda süsteemi ka jälgida, järelikult antakse endast parim. Vähemalt selles osas.
Ning on veel teine äärmiselt oluline nüanss, millest ka siin räägitakse, aga mille puhul püütakse hämada ning varjata olukorda valetamise abil. Tsitaat:Selle etteheite pareeris Elron väitega, et 83% raudtee turvanguseadmeid (ehk automaatseid juhi ärkveloleku kontrolli seadmeid) on amortiseerunud ja ohutus on vähenenud just taristu, mitte rongide tõttu. pole päris täpne, sest raudtee turvanguseadmed ja juhi ärkveloleku kontrolli seadmed on kaks täiesti erinevat asja, kuid omavahel seotud on need tõepoolest. Ärkveloleku kontrolli seadmed on rongis (ka porgandites), raudtee turvanguseadmed aga raudteel ehk seotud rööbasteega. Kui nüüd vaatate ülalolevat pilti, siis saab ka see probleem seletuse. Mida ütleb selle kohta raudtee tehnokasutuseeskiri?
62. Sissesõidu-, läbisõidu-, tõkke- ja kattefoori punane, kollane ja roheline tuli peab sirgel teeosal nii päeval kui öösel olema läheneva rongi vedurijuhiruumist selgesti eristatav vähemalt 1000 m kauguselt.
Kõverikel peab iga eelnimetatud foori näit (signaaltuli ja -riba) ning automaatblokeeringuta liinil hoiatusfoori näit olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt. Vahelduva reljeefiga maastikul võib nende signaalide nähtavus olla alla 400 m, kuid mitte alla 200 m.
Peatee väljasõidu- ja matkafoori näit peab olema selgesti eristatav vähemalt 400 m kauguselt, kõrvaltee väljasõidu- ja matkafoori ning kutsesignaali ja manöövrifoori näit vähemalt 200 m kauguselt.
Küsimus ongi nägemises. Olen aastate jooksul k o r d u v a l t teinud ettekandeid (üks neist 12 lehekülge pikk) selle probleemi kohta, kahjuks aga pole ametnikud teinud n ä g e m a g i probleemi seal, kus see olemas on, selle asemel tehakse nägu, et probleemi ei ole ja kõik on kõige paremas korras! Põhjus, miks on nii, on selles, et ei taheta n ä h a ! Nägemine tooks kaasa selle, et kiirkorras tuleks investeerida vägagi suuri summasid fooride kaasajastamisse ja see juba meeldivaid emotsioone ei tekita, ei Eesti Raudteel, MKM-is, TJA-s ega mujal. Nii valitaksegi vaikimine ja pimedusega löömine. Selle tõestuseks on piisav fakt, et kui a a s t a i d sai sellel probleemil juhtkonda teavitatud, siis m i t t e k o r d a g i ei tulnud mitte ükski sideseadmete eest vastutav ülemus minu rongi kabiini, veendumaks, et mu väited on tõesed või siis minu eksimise tõestamiseks. On see hoolimine ohutusest?
Kusjuures olen korduvalt väitnudki, et umbes 80% fooridest ei vasta nõuetele, nüüdseks saan siis kinnituse, et tegelikuilt ollakse sellest t e a d l i k u d, aga asi vaikitakse maha, visates ambrasuuri ette vedurijuhid ja tuhanded reisijad! Miks s e l l e s t ei räägita selle loo juures?
Kui nüüd kaks asja kokku panna, 1000 m asemel 200 m kauguselt nähtavad foorid ja rongides puuduvad seadmed, siis on tegemist kuritahtliku hooletuse ja ükskõiksusega. Ehk sellega, mis kuulub termini ükskõiksus alla. Ja ometi on probleem üleval juba väga ammu! Kas selle eiramise eest on keegi vallandatud? Enamasti mitte ametnikud, vaid ikka vedurijuhid. Sest süüdi on ju ikka "pöörmeseadja"! Muide, osalt Eesti Raudtee juba vahetab foore, kuid siin annaks mina plusspunkti hoopis Edelaraudte Infrastruktuuri AS-le. Nemad asendavad amortiseerunud foorid LED-lahendustega, Eesti Raudtee aga fooridega, mida võiks nimetada pigem "säästufoorideks" - ehk siis vanade fooride v i l e t s a m a tasemega modifikatsiooniks. Ja siin on ka oluline sarnasus Raasiku-sündroomiga, ka seal (nagu mujalgi) oli ülesõidu signalisatsiooni puhul tegemist amortiseerunud, ebapiisava nähtavusega süsteemiga, mida, nagu mainisin, ei suudetud n ä h a! Foori tulesid ei näinud piisavalt hästi maanteeliikleja, probleemi ei näinud ametnikud, nagu juba ka mainisin. Tegelikult siis hoopiski mõista on probleemiks hoopiski mittearusaamine ja asjatundmatus. Kas tahtlik ehk seega kuritegelik?
Selle kõigega ei taha ma öelda et vedurijuht või autojuht ei peaks nägema signaale ja tunnetama vastutust eeskirjade täitmise ees ning nende ees, kes on nende seljataga. Tsitaat: Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip nentis eile Eesti Päevalehele, et ületöö põhjus on juhtide puudus, kuid kinnitas, et ettevõte järgib töögraafikuid koostades kollektiivlepingut ja seadust. Kõik saada olevad pädevad vedurijuhid on tema sõnutsi uute rongide tulles juba tööle võetud. „Käesoleval ajal ei ole turul rongijuhte, kellega Elron näeks võimalust pikaajalise töölepingu sõlmimiseks, ilma et see mõjutaks vedamise kvaliteeti või Elroni sisemist töökliimat,” sõnas ta.
Teisalt ei saa Elron endale uusi juhte ka küllalt kiiresti välja koolitada, sest 2013. aasta raudteeseaduse muudatusega võeti ettevõtjatelt see õigus.Taas nii ja naa. Kui minult ajakirjanik küsis, kas tõesti ei saanud siis kõiki vedurijuhte tööle võtta, siis oli seda keeruline selgitada. Kõik sõltub ju tasemest ja olukorra hindamisest. Teatud määral on õigus neil, kes ütlevad, et vaid mõni juht ei sobinud kui ka neil, kes ütlevad, et veelgi rohkemad ei sobi! Töö on niivõrd spetsiifiline, et võinuks võtta rohkem endisi vedurijuhte kuid võinuks rohkemgi "ukse taha jätta"! Otsus oli selline nagu oli. Ajapikku "loksub kõik paika", nagu mõnel juhul tavatseb Elron öelda, oht on selles kui loksub paika läbi eksimuste, mida saanuks ära hoida, olgu selleks siis keelavast foorist või peatusest möödasõit või midagi muud. Oluline on, et keegi ei kannataks selle tagajärjel! Sõltub ju kõik - teeninduse tase, ohutus, firma maine (mida hr. Ossip mainiski) - väga paljust. Kohusetundlikkusest, aususest, hoolivusest, Kuhu lähevad aga vedurijuhid üldjuhul tööle, kui nad vallandatakse mingi "apsaka" pärast? Teise raudteefirmasse, kes pole nii "pirtsakas". Või puukfirmasse, mis luuakse tööandja poolt töötajate räigeks ekspluateerimiseks ja alamakstuna rongi juhtimiseks. Tekib võrdlusmoment "tööandja poolt loodud ametiühinguga", nagu ajaloos juhtunud - kus tekib küsimus, kuidas selline asi üldse toimida saab? Kas ohutus "võidab" sel juhul?
Sellega tuleb aga mängu veel üks oluline asi. Regionaalpoliitika, mis hõlmab palju rohkemat kui vaid sõiduplaane reisijate vaatevinklist. Sellega seonduv Elroni asjatundmatus aga juba teine teema. Oluline on see aga nii töö kui väljapuhkamise koha pealt ja samas ka ettevõtte kulude, töötajate austamise jpm koha pealt. Sellest kirjutati ammu, kuid tegelikkuses pole keegi, sh Elron, sellest veel piisavalt õppust võtnud. Ning asi puudutab vedurijuhtide kõrval ka teenindajate puhul samu probleeme - puhkamist, väsimust, teeninduse kvaliteeti jne, paraku Elron ei suuda sedagi n ä h a! Taas needsamad probleemid, millest küll selles artiklis ei kirjutatud, välja toodud osaliselt on aga siin (http://epl.delfi.ee/news/arvamus/repliik-elroni-sunnivalud?id=67492752). Ka siin tegelikult hämati, vassiti ja keerutati ning mis peamine, asju ei mõistetud. Ei mõisteta ikka veel! Milline on siis see tase, mis ei lase ettevõtet juhtida tasemel, mis oleks väärt tänapäeva ja mis üksiti tähendaks ka lahendusi paljudele probleemidele!? Seda enam, et seegi probleem tähendab paljudele juhtidele pikka sõitu tööle ja koju. Eelkõige Tartu vedurijuhtide jaoks, kellest paljud just sel põhjusel loobusidki Elronisse tööle tulemast! Sest iga juht ja teenindaja teab, mida tähendab omast ajast kaotada veel 2-6 tundi enne ja peale sõitu! Halvimal juhul võib see tähendada, et 350 tundi kodust eemalolekut tähendab hoopiski 400 tundi!!!
Tegelikkuses puudutab see kõik ka teenindajaid, kuigi nemad ei vastuta liikluse ohutuse eest. Kuid Elron eeldab neiltki naeratust ja tasemel teenindust. Kas aga seda saab olla kui peale pikka sõitu tuleb hommikul sõita veel kord Keilasse ja Paldiskisse ja Türile ja mujale? Pole siis ime, kui sisekontroll avastab ühel hetkel mittenaeratava teenindaja ja seetõttu too preemiast ilma jääb. Aga on selles alati süüdi teenindaja? Kahtlen. Sisekontroll ega raportit lugev ametnik seda aduda ei suuda! Ehk aitaks see, kui iga kontoris istuv töötaja peaks tegema kuus ühe täispika sõidu piletimüüjana? Tunnetaks, mida tähendab reaalne elu. Tööpäev, mis on pikk ja nõuab hoolivust, vastutustunnet, kohusetunnet. Seda enam, et siis ehk jõuab kohale ka termini "regionaalpoliitika" tähendus? Töö algus ja lõpp oma elukohas (Pärnu, Viljandi, Tartu, Riisipere, Türi jm) on eriti oluline just teenindaja jaoks. Kelledest paljudel on ka lapsed. Iga tund, mis neist eemal viibitakse on raske ja austustväärt! Kui aga oled tööl mitu ööpäeva j ä r j e s t, siis on see tegelikult ettekujutamatu! Nii et ka selline töö nõuaks 10-20% vähem normtunde. Muidugi koos palgatõstmisega, sest paraku, asjatundmatus töökorralduses on viimasel ajal kaasa toonud väga ja väga tuntava palgalanguse. Sellise töö eest? Ei, nad on palju rohkemat väärt! Hindame siis neid!
Seega tuleb alustada koostööst, muuta seadusi ning lahendada probleemid parimal moel. Kaasata asjatundjad ning tagada asjatundlikke arvamuste võidulepääs. Seda ka töötuuride loomisel, muust rääkimata.
Kas senine lähenemine asjadele, põhjuste mõistmine ja lahendused o n n o r m a a l s e d? Pigem ei. Quo vadis,, Elron, TJA, MKM, Eesti Raudtee? Kas soovite veel kord hämada ja keerutada, nagu siiani tehtud, lausa aastaid või ehk parandaks kompetentsi, mainet ja riigi toimimist? Ehk et muudaks raudtee ohutumaks ja püüaks teha kõik, et kaoks ajaloo hämarusse kõnekäänd: "Kus algab raudtee, seal lõpeb mõistus"? Ja reisijal oleks kindlustunne suurem!
11 kommentaari:
- Anonüümne17. mai 2015 11:04
Lihtsalt infoks. Tehnokasutuseeskirjas on nüüdseks juba mitu aastat sees nõue (p. 63 oli vist), et 1. jaanuariks 2018 peavad praegused kodeerimata lõigud (sh. ka edelasuund) saama ALSN kodeeringu
Vasta Tänud minu poolt!
Vasta
Uudis on hea, aga väikese puudusega. Pole kodeerimisest erilist kasu, kui rongid sed "ei tunnista"! Just veoblokeeringu koha pealt. Kabala-saaga pani vähemalt ameeriklaste puhul tegutsema, aga mälon lühike, oi kui lühike. Kuni järgmise pauguni? Parem ikka mitte tahta seda!
Ei saa mainimata jätta sedagi, et nii mõnigi kõrge ametnik ei taha probleemi tunnistadagi...Tänud minu poolt!
Vasta
Uudis on hea, aga väikese puudusega. Pole kodeerimisest erilist kasu, kui rongid sed "ei tunnista"! Just veoblokeeringu koha pealt. Kabala-saaga pani vähemalt ameeriklaste puhul tegutsema, aga mälon lühike, oi kui lühike. Kuni järgmise pauguni? Parem ikka mitte tahta seda!
Ei saa mainimata jätta sedagi, et nii mõnigi kõrge ametnik ei taha probleemi tunnistadagi...- Anonüümne4. juuni 2015 06:57
Jõudsin siinse jutuni läbi selle lehekülje Postimehes. Minule tundus siinne jutt põhjalik, kuigi raudteest eriti ei tea. Ometi ollakse ka teisel arvamusel, nagu näha?
Vasta
HRT2 päeva tagasiRaporteeri
Lp. Postimees!
Mis tähendab, et "liiga pikk manööver"? See pole manööver, vaid see on see, millest teavad kõik raudteeametnikud, aga millest keegi rääkida ei taha. Siin on põhjus kirjas ja ammune nõue asjad ümber teha! Äkki hoopis majandusminister peaks tagasi astuma?
http://vabaajaleht.blogspot.com/2015/04/raudtee-ja-moistuse-saaga-neeme-sihv_23.html
14VASTA
HHaapsalu raudtee1 päev tagasi
HRT
Raporteeri
Oligi aja küsimus vaid millal ihublogile reklaami tegema hakatakse ja kiidulaulu hakatakse laulma. Paraku keegi Teie spämmi tõsiselt ei võta.
31VASTA Tänud!
Vasta
Nägin seda ja lühidalt vastasin ka seal. Kui aus olla, siis eriti ei viitsinud kommenteerida. Sest kuigi inimene kirjutab viisakalt, siis näitab see ikkagi ära (peidetud) taseme. Eks aiman umbes, kelle tase selline on. Kadedus ja mõnigi muu asi närib ikka mõnda inimest!
Võin öelda vaid seda, et kui kirjutaja ei suuda (või ei taha) teha vahet sisulisel kirjutisel ja spämmil, siis taset ei olegi. Mõne niisama emotsionaalse "ihublogi" postituse puhul võiks ju sellist kommentaari natuke isegi mõista, siin aga on tegemist äärmiselt tõsise, võiks öelda, et 1 KATEGOORIA OHUSITUATSIOONIGA! Ning rääkida mingist spämmist minu artikli juures, kus esimest korda avalikult on välja toodud põhipõhjus ja süüdlased.... No andke andeks! Tõenäoliselt kommenteerija ei suudaks ise olla nii otsekohene. Äkki ongi tegu ühe kõrge ametnikuga, kes ei saa aru, mis on punane foor, rongide kokkupõrge, jne jne? Võimalik, meie taseme juures võimalik. Kuigi mina ametnikuna ütleks, et "Aitäh, püüan oma poolt teha kõik, mis võimalik, et selliseid asju ei juhtuks"!
Eks aeg näitab aina rohkem, on meil siis taset või mitte. Kui jätkame vanaviisi, jõuame hukatusse, muud ei midagi.- Anonüümne5. juuni 2015 01:32
Tuleb välja, et Teil ongi õigus, nii palju kui ma siit välja loen!?
Vasta
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/andrus-ossip-kohilas-eksinud-vedurijuhil-ei-ole-elronis-tulevikku?id=71633597
Andrus Ossip rääkis suu puhtaks. Asjalik mees! Ei tea, kas rääkis sellepärast nüüd, et asi pole enam saladus? Pean au andma, et tõepoolest päris hea artikkel. Paraku vaid poolik tõde. Seda, et Elron on jätnud ("koostöös" MKM-i ja TJA-ga) kuritahtlikult märkustele reageerimata ja ikka veel pole blokeeringuseadet rongidel, on puhas nende SÜÜ. Nii et tegelikult pekas nii mõnigi veel olema "tulevikuta"! Sest tema poolt mainitud automaatne peatamissüsteem on oluline, vajalik ja elementaarne, kuid tegelikkuses on küsimus elles, et RONG EI TOHIKS ÜLDSE JÕUDA PUNASE SIGNAALINI, rääkimata sellest mööda sõitmisest!
Vasta
Nagu siin eespool mainiti, peaks paari aasta pärast kõikjal olema kodeering jne. Ometi, see on meile tüüpiline. Peaks! Samas ei suudeta isegi Lilleküla piirkonnas kodeerida lõiku pöörangust nr 9 kuni pööranguni nr 1! Rääkimata sellest, et mõni foor seal kaasaegse vastu välja vahetada. Kuigi sellestki räägitud aastat 10....MKM kommentaar. Tõsi küll, ma ei mõista, miks see ei ole sellesama töö käigus teostatav?
Vasta
Neeme Sihv Enamasti lihtsalt ignoreeritakse nii inimesi kui hoiatusi, see muidugi on taseme indikaator. Ometi, kas Tallinn-Rapla raudtee remondi plaanis on sees JAAMATEEDE KODEERIMINE (ka manöövrifoorid vastuvõtu-ärasaateteedel) hoiatusfoorist hoiatusfoorini? Kavatsen seda küsimust korrata kuni selge ja konkreetse vastuse saamiseni. Tänan!
Like · Vasta · 4. juuni kell 18:44
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tere, Lp Neeme Sihv!
Tallinn-Rapla raudteelõigu remondi projekti raames jaamateede kodeerimist plaanis ei ole. Samas raudtee tehnokasutuseeskiri sätestab jaamateede kodeerimise kohustuse koos tähtajaga (01.01.2018). Seega peaks Edelaraudtee Infrastruktuuri AS selle töö lähiajal plaani võtma.Kas auväärne Neeme Sihv suvatseks selgitada, mismoodi ta kujutab ette manöövrifooride kodeerimist? Missugune näit peaks vedurifooris põlema manöövrifoori sinise tule korral?
Tänud!
Kas värvid on maailmast otsa saanud?
Kõik on võimalik. On võimalik ka manöövrifooridel (kohati asendada sinine punasega ning tagada valge puhul vedurifooris lubav näit (roheline või ohusituatsiooni rõhutamiseks näit kollane või kollane/punane). Võimalik on ka tagada arvutiajastul mõni muu moodus takistada liikumahakkamist manöövrifoori keelava tule ajal. Kõike saab eeskirjadega reguleerida ja paika panna.
Või on selleks mingisugune takistus? Ja kas see on ainus oluline asi selliste ohtlike tegematajätmiste ja suhtumise puhul?
Teadmiseks:
Elron on suutnud lõpuks veoblokeeringu ära teha! Tõsi, vaid poolikult, sest see toimib vaid seisu ajal. Nii et on vaja ka edasi tegutseda, TJA peaks asja käsile võtma.
Ka tuleb üle vaadata jaamade kodeeringud, praegu toimib see jaama saabudes vaid sissesõidufoori ees, aga vaja oleks ka hoiatusfoori ette pikendada. Näiteks Viljandis.
Aga vähemalt üks ohufaktor on siis (osaliselt) kõrvaldatud ja see on hea tunne.
Tegelikult on see tartlastele esialgu harjumatu, kui ühel ilusal päeval asuvad raudteejaam ja bussijaam ühes koos. Praegu on sellele arusaamatult palju vastaseid. Kas on õige mõte hoida/ehitada bussijaama ärikvartalis? Minu arvates võiks ärikvartalis olla bürood, hotellid, kaubakeskus jne. Ühendus ärikvartaliga olgu korraldatud ühistranspordiga. Aru saaks ehk veel, kui bussijaama juures oleks Tartu sadam, kus oleks ka regulaarne reisilaevaühendus mitmete teiste sadamatega, seega puudub otsene vajadus jätta bussijaam praegusesse asukohta. Praeguses Tartu raudteejaamas ja -hoones on piisavalt ruumi heaks reisiterminaliks. Ühendus erinevate linnaosade ja reisiterminaliga tuleb korraldada Tartu linnabussiliinidega. Liinivõrgu ümberkorraldamine ie tohiks olla raketiteadus. Ühistransport peaks olema inimesetele, mitte vastupidi. Ühine terminal bussidele ja rongidele on oluliselt kasulikum kogu piirkonnale juba lähitulevikus. Kõige suurem takistaja hetkel selle sündimisele on lihtsalt harjumus.
Reply