2013-14 - Elron ja Eesti Raudtee.

 

Thursday, February 13, 2014

Rongiga maale.

Otsustasin teha ühe ammumõeldud väljasõidu.

Aruküla. Õnneks sattusin rongis kokku vana töökaaslasega, kes mulle Arukülaga tutvumise lihtsaks tegi ja kes Arukülast ja ümbrusest palju teab, nii ajaloost kui loodusest.

Igatahes peaks Raasiku vallavalitsus küll kõvasti EL-i rahale panustama ja palju ära tegema. Parkla Arukülas on väike, vajaks laiendamist. Selle kõige käigus annaks muudki teha. Parkla peroonio taga võiks olla lahendatud nii, et üksiti saaks seda ka turuplatsina kasutada ja laatade jaoks. Ühel pool olemas ka vana toimiv pumbakaev, seal võiks asuda ka ootekoda ja pingid-lauad puhkamiseks. Muidugi võiks uue parkla tegemisel vkasutada ka vana ootekoja jaoks, samuti paigaldada sinna kogu info (sõiduplaanid, kohalik info jne).

Õnn on see, et olemas selline käsitöökohvik. Võimalik mingilgi ajal ruumis olla kui rong peaks kõvasti hilinema

Muidugi tegin ka omad ostud!

Praegune turukiosk. Loomulikult sobiks ka see rongipeatusesse. Ja kuna laatade puhul rahvast palju,kipub siin isegi peatänav ummistuma, jaama juures oleks võimalik tagada aga hea parkimine mõlema perrooni taga.

Mõisasüda.

Väga huvitav mõisahoone. Veikko sõnul oli see ideaalne lapsepõlve koolimaja.

Suur kivi. 

Siingi olemas asendusbusside märk. Näis millal Elron niikaugele jõuab väljaspool elektriraudtee areaali.

Õige rong hilines, enne seda tuiskas läbi Peterburi. Podin kostis kaugele...

Sel kellaajal oli rong tühi, järgmisena tuiskas läbi aga rong, mis võinuks vabalt Lagedi, Raasiku ja Aruküla peatustes peatuda. Kahjuks on aga Elronil teistsugune arusaam effektiivsusest ja üldse rongiliiklusest. Õigemini, see arusaam pole suurem asi... 

Üks asi, mida vaadata tahtsin. Kuulsad torutõkked, et ei sõidetaks rattaga suurel kiirusel raudteele. Ja ongi, nagu rääkinud olen. Inimesed käivad-sõidavad kõrvalt. Ohutuse jaoks mõeldud asjad muudavad ületamise pigem ohtlikuks! Seda enam, et soome kelguga ei saakski siin liikuda. Tõsine näide, kuidas asju tehakse linnukese pärast.

Nii Raasikul kui mujal oleks aeg tagada info ühes eksemplaris ja mitte perroonil, vaid parklas. Nii, et olemas oleks ka teiste suundade sõiduplaanid. Kahjuks ka seda Elronis ei mõisteta.

Siin kasvasid võimsad remmelgad, mõni neist ka alles. 

Ja mkda oligi vaja tõestada, signalisatsioon siiani vahetamata. Vanad ja viletsalt nähtavad signad on ohtlikud, kahjuks on liiga pikk aeg lubatud nende väljavahetamiseks. Tõenäoliselt võib põhjus olla rahas, et ehk siis suured kulutused jaotatakse pika aja peale.

Siin puuduvad torutõkked hoopiski.

Valikuline ohutus?

Vana maantee sild. Päris vägev, suvel võib seal eriti hea olla puhkepausiks.

Kahjuks laguneb ka Postijaama hoone.

Seenele! 

Ikka mööda! Suurtest asulatest...

Aga rongisõitjate arv aina kasvab!

 

**************************************************************

Monday, February 17, 2014

Reaalsed reisijad.

Kohe Reporteris tulemas uudiseid rongiliiklusest. Ometi kummitab üks asi hiljutises artiklis.

STOP! RONG!

http://tartu.postimees.ee/2699280/ekspressrongid-alustasid-tallinna-ja-tartu-vahel-kasvuga

Ma pole meediasõdur mingist firmast. Kuid kindlasti on mul oma arvamus. Ja kõige rohkem häirib mind ekslik info. Mis teitavad ekslikke arusaamu avalikus ruumis. Mis omakorda põhjustavad meediasõja. Ja väga palju negatiivseid arvamsui. Usun, et nüüdseks leidub väheseid, kes süüdistavad mingeid kallutatud jõudusid ja mõistavad, et kogu see meediakära tuli oskamatust suhtlemisest, ignoreerimisest, asjatundmatusest...

Ei hakka praegu vanu eksimusi ja vigu meelde tuletama, need siingi kirjas. Ja neid meeldetuletuseks liiga palju. Lubadus mitte tõsta hindu, kõikide Tartu rongide peatumine Aegviidus, rongide ületäituvuse eiramine, mittevastamine suhtlemisvõrgustikes, tohutu kahju põhjustamine tänu suutmatusele organiseerida piletimüüki, mittearusaamine regionaalpoliitikast ja effektiivsest majandamisest, kodanikuühiskonna mittekaasamine jne jne.

On midagi muutunud? On! Elroni juhatuse esimees jt õppinud vigu mõistma, paremini suhtlema. Natuke.

 «Kõigile reisijaile me pileteid müüa ei saanud. Praeguseks on see probleem lahendatud,» kinnitas ta. «18,9-protsendine kasv ekspressliinil on hea tulemus. Eeldame, et aasta vältel kasvab sõitjate arv samas tempos väljumiste arvuga.»

On või? Mille järgi seda lubadust antakse? Kas samamoodi laest, nagu seda, et rongide kokkupõrkeid põtradega juhtub üks kord aastas? Miks ma rongiga sõites näen jäneseid? Mitte neid, kes tööle soovisid tulla, vaid neid, kes ikka pikk-kõrvadena sõidavad? Kui suur üldse oli see "kasulik promo"? Kardan, et mitte enam tuhandeid, vaid lausa kümneid tuhandeid eurosid? Miks nii arvan?
Sest sulaselgelt kasvanud reisijate arv eelmise aasta jaanuariga võrreldes! Artiklis räägitakse küll vaid ühest liinist, miks reporter rohkem ei uurinud? See selleks. Kuid reisijate arv kasvanud ka Aegviidu suunal. Seega ei ole selline tulemus loogiline. Kiirrongide reisijate arv kasvanud osalt ka tänu sellele, et need kõik sõidavad nüüd igapäevaselt. Tavarongides üheks reisijate arvu languse põhjuseks mõnede peatuste kadumine, samas ei oleks tohtinud selliseid numbreid üldse esile visata ilma viiteta Tallinn-Aegviidu lõigule!

Probleem aga ei ole lahenenud, seega on numbrid vägagi valed. Liiga palju on olnud sõitjaid, kes isegi Tapani sõites pole saanud pileteid osta. Ja rohkem kui üks kord. Ei maksa arvata, et info selle kohta ei liigu. Piisavalt. Jäneseid palju ka teistel liinidel. Kõigele lisaks on veel üks probleem. Juba Edela aegadel päris tihti valetati sõidupikkust. Tuldi Tallinnast, öeldi Sakust. Kui teenindaja sel ajal jõudis. Öeldi Kohilani või Jõhvini. Sõideti Raplani või Narvani. Ja kindlasti ei ole ka see arv vähenenud. Väga mugav on ju Ülemiste asemel öelda Tapa? Ka selle probleemi mitteteadmine või eitamine toob kaasa kahjusid.

Nii et on aeg tunnistada endale kogu reaalsust! Vaid siis on võimalik midagi paremaks muuta.

 Tänavu jaanuaris müüs Elron Tallinna-Tartu tavarongireisidele 15 148 piletit ja ekspressireisidele 26 018 piletit. Võrreldes 2013. aasta jaanuariga, mil reisirongiliiklust korraldas veel Edelaraudtee, müüs Elron selle aasta esimeses kuus tavarongides 4362 piletit vähem.

Piletimüüki aeglustab ka kassade kaotamine ja erinevad süsteemid. Lisaks veel praegune sõidukaartide levitamine, sest seegi alguses võtab aega. Pealegi oli Edela rongides teenindajaid rohkem, tehti perroonimüüki jne. Nii suurt reisijate arvu langust võiks seletada muidugi ka Lagedi, Aruküla ja Raasiku peatuste kaotamisega. Kahjuks ei suuda ka siin Elron viga tunnistada ja kuni uue sõiduplaanini vähemalt osades rongides need taastada. Rääkimata sellest muidugi kui Narva rongi kahe võrra vähema peatumisega kiirrongiks kuulutamisega...

«Planeerime järgmise (käesoleva – toim) nädala lõpust ka väga mitmel Tartu liinil väljumisel käiku panna kuuevagunilised rongid,» lisas Norbert Kaareste.

See muidugi tore! Aga mis edasi? Võib juba arvata, mis saab edasi.Reporteris lubatakse juba Stadlereid Riia - Tartu liinile! Mil moel? Eraldi Tallinn - Tartu ja Tartu - Riia? Senise taseme puhul see poleks ime! Kuigi sulaselge nonsenss! Kindlasti nõuab teema väga põhjalikke arutelusid, mitte senist stambiga lajatamist. Kui palju aga on siis lootust teistel liinidel sõiduvõimaluste paranemiseks kui osa koosseise suundub Riiga? Ma ei hakkagi rääkima praegu sõiduplaanist kui sellisest, sest eeldada võib taas vale lähenemist - peatuste valikut jms.

Nii et paraku on tegemist ikka veel suhteliselt sisutühja infoga.


Sebe kaubamärgi all tegutsev osaühing Eesti Buss oma piletimüügiandmeid avaldama ei soostunud, kuid firma juhatuse liige Tõnu Ruusamäe nentis, et jaanuaris on bussisõitjate arv vähenenud nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu, Tallinna-Narva kui ka Tallinna-Viljandi liinil.

«Bussidel, mille väljumine otseselt kattub rongide väljumisajaga, ning suundadel, kus on suurenenud rongide väljumiste arv, on mõju reisijate arvule tuntav,» tõdes Ruusamäe. «Põhimagistraalidel on keeruline konkureerida rongioperaatoriga, kes saab tänu ulatuslikule dotatsioonile piletihindu kunstlikult madalal hoida.»

Ruusamäe ennustusel jääb selle aasta lõpuks põhimagistraalidel bussireise veelgi vähemaks. Ta arvas aga, et kvaliteetsele bussiliiklusele jääb kindel koht tänu suuremale paindlikkusele, soodsamale sõiduplaanile ning võimalusele saada kesklinnast kesklinna.

Seda mullitamist ei maksa aga väga tõsiselt võtta! Bussifirmad pigem suhteliselt paindumatud olnud. Koostööst keeldunud. Ning loomulikult on nende piletite hindades palju õhku. Osalt ka tänu kohatisele liigsele tihedusele ehk siis äraspidisele konkurentsile kui ka soovimatusele peatuste lisamiseks. Ehk siis "armumisele" ekspressidesse. Sama viga muide osaliselt ka Elronis.

Õppida, õppida, õppida....

************************************

Thursday, February 27, 2014

Diletantide lubadused.

Oi kui tihti räägiti Elektriraudteel sellest, et Raplast hakkab uute rongide tulekul Tallinna saama iga tunni tagant! Kus need lubajad nüüd on?

Ma ei hakka rääkimagi sellest, et minu (erinevalt Elronist - asjatundliku) kriitika pärast sain ma vastu päid-jalgu paljudelt "teadjatelt".

http://www.edel.ee/images/uploads/file/Infra/LG%20kava%202014-2015%20Model%205%2027_02_14(1).pdf

Milline siis näeb välja soliidne sõiduplaan?
Muide, asjagi pole ka lubadusest saada 51 minutiga Raplasse kõigi peatustega. Ega Viljandi ekspressidest. Ning Pärnu Maavalitsuse jaoks pole oluline Keava. Kui keavalaste jaoks vast on. Viljandist rääkimata. Sõidetakse ju sinnakanti kooligi.
Kes aga Kasemetsas, Viliverest, Lohult või Hagudist sinnakanti tahab peab tund aega Rapla raudteejaamas kaubanduskeskusi külastama, nagu elroonlastel kombeks soovitada

Aegviidu suuna peale ma ei taha enam mõeldagi...

Paraku jätan ma nüüd enamuse svigadest ja võimalustest neid parandada, avalikkuse ette toomata!. Oma suppi peab ikka ise sööma!

Elroni lehel saab aga teada, et neile väljakutsed inimestest tähtsamad...

 http://blog.elron.ee/2013/10/2014-aasta-soiduplaanist.html

teisipäev, 22. oktoober 2013

2014. aasta sõiduplaanist

2014. aasta saab olema oluline aasta reisirongide sõiduplaanide osas.

Uued rongid on juba toomas kiiremad sõiduajad elektrirongide liikluspiirkonda Harjumaal ning alates 1. jaanuarist toimub see teatud osas ka ülejäänud Eestis. Lõplikult võetakse uued, kiiremad sõiduajad kasutusele 2014. aasta maikuu lõpust.

Oluline on rõhutada, et antud tähtaeg tuleneb asjaolust, kus 1. juunist hakkab kehtima täiesti uus rongide liiklusgraafik Eestimaa raudteedel ja siis on Elronil võimalus 100% ettevõetavaid plaane realiseerida.

Lisaks kiiremale ühendusajale kasvab selgelt ka reisirongide väljumiste arv Eestis. Kui elektrirongide puhul toimub mahu kasv juba 1. jaanuarist viisil, kus on võimaldatud Paldiski, Riisipere ja Aegviidu liinide ühendamist Tallinnaga iga tunni aja tagant mõlemas suunas ning Keila-Tallinn lõigu tipptunni väljumiste arvu kasvatamist neljale väljumisele tunnis mõlemas suunas,

siis diiselrongide puhul on 2014. aasta maikuu lõpuks Tartu liinil sisse seatud igapäevaselt toimiv kord, kus Tallinna suunas väljub rong iga 2 tunni järel. Sama siis ka vastupidi.

Viljandi liinil on toimuvad väljumised iga 3 tunni järel.

Samuti on Elron koostöös Rapla- ja Järvamaaga otsustanud pikendada kõik tänased Lelle rongid Türini, parandades nii veelgi Järva maakonna ühenduskvaliteeti pealinnaga.

Üks tähtsamaid ja ka huvitavamaid väljakutseid vedajale on aga ümberistumisvõimaluste korraldamine. Elron näeb, et alates 2014. maikuu lõpust on Eesti reisirongide liiklus korraldatud muuhulgas ka viisil, kus:

1. Igalt Narva-Tallinn rongilt saab Tapa jaamas ümber istuda Tartu suunas sõitvale rongile &igale Tallinn-Narva rongile saab Tartust tulevalt rongilt ümber istuda Tapa jaamas
   
2. Iga Tartu ja Narva rongiga on Aegviidu jaama kaudu seotud elektrirong. Nii on võimalik elektrirongilt istuda diiselrongi ja vastupidi, andes nii võimaluse ka Harjumaa idasuuna väiksematest peatuskohtadest (nt Kulli, Raasiku jne.) liikuda rongiga Narva ja Tartu suunas.
3. Igalt Riia-Valka rongilt pääseb edasi Valga-Tartu-Tallinn rongile &
   igale Valka-Riia rongile pääseb Tallinn-Tartu-Valga rongilt.
4. Iga Valga-Tartu ja Tartu-Koidula rong on Tartu jaama kaudu seotud Tartu ekspressrongiga. Nii on võimalik Valga ja Koidula suuna inimestel kiirelt pääseda Tallinna ja vastupidi.
   
5. Lelle-Pärnu lõigul liigub eraldi rong, mis teostab ette- ja äravedu Viljandi rongile Lelle jaamast.

Lausa lust!

***********************************

Sunday, March 2, 2014

Nägemused.

Mind ausalt öeldes paneb tõsiselt üllatuma. Ja samas kurvastab.

Viimastel aastatelolen päris palju uurinud, vaielnud, lugenud, suhelnud. Ühistranspordi rolli üle. Ja asi ei ole hea! Riik teeb ka nüüd mingeid miinimumnõudeid vastavalt mingi koha asustusele jne. Kas need nõuded on aga inimlikud?

Küla, kuni 100 elanikku. Midagi umbes sellist tähendab, et on vaja bussiühendust mingi tõmbekeskusega kaks korda päevas. Kellaaeg oluline? Jääb tunne, et ei ole. Tähtis on näidata paberil hoolivust! Mis see kaasa toob? Selle, et maalt kaob peale apteegi, postkontori, pangaautomaadi, kooli, ....elukoha, töökoha....elu!

Kurvastamapanevalt palju on just linnades neid, kes näevad ainult iseennast. Esimeste hulgas muidugi tallinnlased, siis järgneb tartlaste ja pärnakate vägikaikavedu , edasi juba natuke väiksemate kaklus. Vikerraadios oli saade uuest sõiduplaanist ja seal oli imehästi näha, kui enesekesksed me oleme. Kas võtame sellest õppust? Oh ei, tõstame veelgi häält ja nõuame! Uute, mugavate rongidega elu parandamist! Ma ei räägi praegu sellest, et paranemine tähendab tööd paljudes asjades ja et uued rongid üksi ei anna midagi. Vaid sellest, et me kiidame eelkõige nende kiirust. Ja soovimegi, et nad viiks meid linnutiivul Tallinnast...kuhugi suurlinna! Meil neid pole, aga mis siis, ikkagi näeme, et tunnise vahega Tartusse kihutavad rongid toovad õnne me õuele! Ei too, saage ükskord aru! Ma pole sellise hea liikluse vastu, aga Tallinna ja Tartu vahel on veel 25 peatust. Peaks veel olema vähemalt 2. Tartust edasi Valgani veel 11 peatust. Koidulani veel 15. Võru suunda ma praegu ei puuduta.

Aga ometi soovib üks osa inimestest ainult meeletut kihutamist Tallinnast Tartusse!? Ja te arvate, et see ongi normaalne? Ei, see on esimene Eesti! Teiste Eestit te näha ei soovi...

Rakke, üks suur asula liinil, on olnud pikka aega nagu peksupoiss. Kiirrongid, eriti nädalavahetusel, kihutasid mööda. Neid inimesi ei huvitanud Edelaraudtee ega MKM. Nüüd siis riigifirma tüüri juures, aga olukord sama. Tegelikult hullemgi! Kuidas on võimalik tagada suurematele linnadele kõva samm edasi, väiksemad kohad jätta aga sinnasamusessegi auku? Kuidas me isegi ei püüa nende elu paremaks teha?

Me võime korrutada kasvõi miljoni Eestimaa elanikuga võidetavad 10 minutit kuskil liinil. See aga ei tähenda muud kui kõrgelt sülitamist suurele osale neist miljonist!

Vaidlus ühe väikelinna ja pealinna bussiliikluse üle viib sinnasamasse. Nähakse vaid oma soove sõita algusest lõppu või heal juhul kuhugi vahepeale. Soov tagada selle käigus võimalus ka mujale, kasvõi ümberistumise toel, toob kaasa küsimuse? Miks seda vaja on? Miks meid üldse siia vaja on? Miks meil üldse kodu vaja on? Kuidas saavad tuhanded inimesed üldse nii küsida?

Aegviidu, turismipärl! Palju ilusaid, renoveeritud ja värvitud maju. Aga näha ka elu langust! Aitaks ehk ikka iga kandi jalule?

Kui me seda aga ei mõista, jääme lõpuks ilma kõigest sellest...

Tundidepikkune paus rongiliikluses, kas see aitab kaasa Jäneda imelise kompleksi arengule? Ikka, autosid palju ja nii see rikkus tuleb riigile, bensiiniaktsiisist...

Jänedal uhked majad, kontserdid, ööbimiskohad ja palju muudki. Kohale rongiga aga ei saa paljudest kohtadest. Ka mitte Sõmerult, sest riigi arvates pole neile vaja võimalusi eluks....

Ja nii me kohad tühjaks jäävadki...

***************************************

http://blog.elron.ee/2014/03/kuidas-uued-rongid-uleoo-kuulsaks-said.html

 Kui Kaja palus minult juhtumikirjeldust, mõtlesin pikalt. Takkajärele tark on ju lihtne olla. Kuid kas ma suudan kõik tehtud vead objektiivselt üles lugeda? Kas me oleme tehtud vigadest õppinud? Kas mu kirjeldus kõlab kui asjalik analüüs või pigem kui eneseõigustus?

Kuid alustagem algusest. Me suurim viga seisnes selles, et meil ei olnud objektiivset ülevaadet, kas rongireisijad teavad eesolevate muudatuste suurusest. Me ise mõtlesime ratsionaalselt, et 1. jaanuarist toimub Eesti reisirongiliikluses vaid pelk operaatorivahetus ning uue aasta esimesel hommikul hakkavad reisijaid vedama uued, mugavamad ja kiiremad rongid. Valmistasime ette tehnilised protsessid ning vastavad tegevuskavad. Pea kogu oktoobri- ja novembrikuu käisime kohtumas kohalike väljaannete, omavalitsustega ning tegime ka tutvustussõite rongidega. Need ettevõtmised olid väga osavõturohked ning jätsid meile mulje, et suures plaanis on kodanikel arusaadav eesoleva muudatuse suurus ja ulatus. Kuid läks hoopis teisiti.

Kas on õpitud?
Ei paista!
Kus on kõik tehtud vead siin "analüüsis"?
Vigu tehti tohutult. Alates sellest, et loobuti spetsialistide kaasamisest ja lõpetades sellega, et seesama artikli autor andis ju varem väga palju ja erinevaid lubadusi. Ise raudteest midagi  piisavalt teadmata. Olgu siis 10-min intervallplaanid, palju kiirronge, rongide sõiduajad jne. Rääkimata sellest, et siiani pole suutnud aru saada, mis on ümberistumised ja kuidas neid rakendada. Sellega tuuakse kaasa tohutult ebamugavusi tuhandetele reieijatele, rääkimata piletitulu vähenemisest. Jah, üldine reisijate arv kasvab kindlasti, aga võrreldes kilometraazhikasvuga ei pruugi asjad nii head näida.

Tore kui käiakse kohtumas. Kahju aga kui reisijaid kuulda ei võeta.

Aga kuidas saab muljet kujundada mõnede kohtumiste järgi? Ning kas siis reisijad hoopis need, kes millestki aru ei saa??? No nii suur muudatus, aga keegi ei taha seda mõista?

Pilti reaalsest elust võinuks püüda ikka süvitsi otsida. Sõita vahel kaasa vanade rongidega erinevatel liinidel, käia rongis ringi ning õppida! Rääkida reisijatega ja vanade raudteehuntidega, kellel silmaring laiem.

 Tegelikult imestan ma tänaseni, kui suureks see juhtum keris. Ei paistnud olevat vist ühtki inimest, kes me tegemistega rahul oleks olnud. Tundus, nagu see ei olekski lihtsalt operaatorivahetus, vaid lausa paradigma muutus. Sisuliselt oodati, et uued rongid hakkavad ülimugavalt ja ülikiirelt sõitma igal ajal igalt poolt igale poole ja seda kõike väga odavalt.

Loomulikud ootused ju???
Elron ISE lubas kiireid sõite ja et hinnad ei tõuse! ISE lubasite mugavaid ronge, kus on nüüd see piir mugavuse ja ülimugavuse vahel? Elroni endi lubadused just tekitasid suuri ootusi! Miks oli vaja pidevalt rääkida asjadest, mida ei jaga?

 Kui nüüd punktide kaupa peamine välja tuua, siis olime ülemineku küll põhjalikult läbi mõelnud ja planeerinud, kuid siiski realiseerusid mõned ootamatud riskid, mis tegid meid kergesti rünnatavaks. Keerukaim ja suurim tõrge tekkis piletimüügisüsteemis (mille käivitamiseks oli meil aega 6 tundi), mis ei töötanud avapäevadel ootuspäraselt. Samuti oli meil probleeme kodulehega, mis lakkas kohati töötamast, kuna päringute arv sellele kasvas kordades.

Kuigi mõlemad probleemid said lahenduse järgneval päeval, oli kahju juba tehtud. Ma ei usu tänagi, et suuremas mahus (ja seega kallim) IT-tugi oleks neid probleeme ära hoidnud, ent kindlasti oleksime pidanud sarnaselt pankadele jt. asutustele oma kliente päevi varem teavitama, et aastavahetuse järel võib esimestel päevadel esineda tõrkeid IT-süsteemide seadistamiste tõttu. Neid tõrkeid lahendades olime ju alati näoga kliendi poole – ehk otsused olid kliendi huvides (tasuta sõit tõrgete korral jne).


Ahah!Kus oli see põhjalik läbimõtlemine? Ei hakka siin kõike üles lugema, aga võiks rääkida reisijate teavitamisest, kassade kaotamisest ja veel sajast "pisiasjast". Ning kas siin ei oleks paslik rääkida sellest "turundusest", mille tõttu pileteid jäid paari kuu jooksul tuhandetele reisijatele müümata?

 Ka esimeste päevade kohatine ületäituvus paaril tipptunni reisil oli tegelikult prognoositud, kuid selle kohene esilekerkimine mitte. Olime kavandanud rongide pikendamised koolivaheaja lõppu, mil meile järgmised rongikoosseisud ka üle anti, ent reisijate huvi osutus suuremaks juba avapäeval. Kahjuks polnud meil sel hetkel võimalik istekohtade nõudlust rahuldada puuduvate koosseisude tõttu. Tänaseks on seegi probleem lahendumas - oleme tootjafirmalt saanud ennetähtaegselt kätte mitu uut rongi, millega on ka tipptunniväljumisi pikendanud.

Kui oli kõik nii hästi prognoositud, miks ei suudetud õppida reisijatega suhtlema? Miks keerutati ja süüdistati teisi meediasõja tekitamises? Kas tõesti pole Elektriraudtee aegadest mingit aimu sellest, et ka aasta esimestel päevadel sõidetakse väga palju? Ahjaa, see ju omane meediasõja tekitaja liinidel, mitte elektrirongide areaalis! Selline "vabandus" näitab eriti hästi, et ei mingit "tagantjärele tarkust", ikka veel jääb sellest vajaka.
Siin tuleb meelde veel seegi, kuis koolitusel räägiti Edela töötajatele, et "te pole näinudki, millised on täis rongid..."?

Mustvalget hinnangut, et tegime tervikuna midagi väga õigesti või valesti, on väga raske anda. Ja ma olen siiani ka arvamusel, et suur osa etteheidetest oli Elroni poolt vaadates ülevõimendatud – rongid, mille tellimisel tehti meie inimeste juhtimisel mahukad eeluuringud ja mida on kiitnud pea kõik Euroopa rongioperaatorid, kes neid näinud, ei ole „Partsi trammid“. Kõrvalepõikena – mäletan selgelt veel paari aasta taguseid üleskutseid, et ostame Eestisse hoopis ühevagunilised rööbasbussid, sest neist täiesti piisaks, rääkimata ideest kahekordistada rongiliiklusmahtu, mida oleme tegemas.

Tundub, et ka vanu asju mäletatakse valesti. Rööbasbussidest räägiti rohkem ikka Lõuna-Eesti kohaliku liiklusega seoses ja kohati oleks see praegugi mõeldav. Rääkimata näiteks sellest, et õhtuti pelae 22-te saaks Riisiperesse vm. Tasuks lugeda omi "asjatundlikke" vastuseid ja arvamusi oma FB lehel...
Mustvalget hinnagut on muidugi raske anda, tehti ju teisest küljest tohutult tööd! Ometi, asjad pole ikka veel paika loksunud! Mis saab suvel, kui tulevad uued probleemid? Kui palju ikkagi oli eelnevate "uuringute" puhul tegemist spetsialistidega? Kes teadsid midagi üle-eestilisest liiklusest?
Miks "uuringud" ei näinud vajadust korraliku puhveti järele, mis ometi siiani olnud populaarne? Suhtumine inimestesse riigiettevõttes selline?

 Kokkuvõttes võib öelda, et Elroni teavitustegevus oleks pidanud olema eelnevalt intensiivsem ja proaktiivsem, hoiatades huvilisi nii ka võimalike tõrgete eest. Me oleksime pidanud korraldama pressikonverentsi nädal varem, detsembri viimasel nädalal – siis olnuks Elron võimalike tõrgete ilmnemisel oluliselt vähemrünnatavad. Toon siinkohal mõttes endale rea objektiivseid põhjendusi, miks seda tol hetkel ei saanud planeerida, aga möödunut vaadates on selge, et need põhjendused „ei kanna“.

Usun siiski, et avalikkus tajub, et oleme tõrgete lahendamisel tõsiselt pingutanud - osa neist ongi tänaseks lahendatud ning ülejäänud leiavad lahenduse lähinädalatel. Igatahes, rongid on uued ja suurem osa igapäevasõitjatest väga rahul. Ka mitmed lugupeetud inimesed, sh Mihhail Lotman ja peaminister Andrus Ansip on kinnitanud: rongisõidul on täiesti uus tase.

Siin vähemalt õigus, tõepoolest "ei kanna". Ning väga imelik lugeda lubadusi. Jälle! Ei lahene paljud probleemid, sest neid ei soovita näha ega tunnistada! Usun, et olete pingutanud, aga liiga vähe! Lahendused tulevad ikka siis kui silmaklapid maha võetakse. Ma ei hakka rääkima siin ka mitte regionaalpoliitikast, sellest, mida ka ei mõisteta. Huvitav, miks paljud töötajad kurdavad, et juhtkond ei kuula mitte kedagi, arvamustega ei arvestata jne? Virisevad ja vinguvad lihtsalt?

Praegu võib aga kindlalt öelda, et rahvas ootas uusi ronge, rongiliiklusel on Eestis tulevikku, rongide populaarsus on pigem kasvanud ja kasvab veelgi. Seda kinnitavad ka meie jaanuarikuu müügitulemused – Elroni rongidega tehti aasta esimesel kuul ca neljandiku võrra rohkem reise kui mullu jaanuaris.

Ma loodan, et nii nagu elektrirongide tulek valiti mitmes omavalitsuses aas ta teoks, saame ka diiselrongide puhul aasta lõppedes oma seinale riputada sarnaseid aukirju. 

Millisele seinale? Ka sealkandis, kus reisijate sõiduvõimalused halvenevad? Ikkagi päris räige rääkida auhindadest, kas see ongi eesmärk? Auhinnatud saab ikka tõsine tegija, mitte ei tiksu need seinale selle eest, et lihtsalt rohkem ronge liigub!
Tihedam sõiduplaan muidugi kasvatab sõitjate arvu, hea sõiduplaan teeks seda veelgi rohkem! Rääkimata sellest kui oleks rohkem sõidusoodustusi.


Paraku on siin kindlasti ka riigi eeskuju. Halvas mõttes. Perede toetamiset räägitakse, ajaloo säilitamisest räägitakse ja paljustki veel. Elron aga justkui riigi peegel ja paljuski on see väga kõver peegelpilt...

8 comments:

1. 
   AnonymousMarch 23, 2014 at 9:57 AM

   Veel Elroni lubadusi
   http://blog.elron.ee/2013/10/2014-aasta-soiduplaanist.html
   
   *Igalt Riia-Valka rongilt pääseb edasi Valga-Tartu-Tallinn rongile &
   igale Valka-Riia rongile pääseb Tallinn-Tartu-Valga rongilt.
   1) viimane rong saabub Riiast Valgasse 21:26, st Elron oleks valmis käiku panema õhtuse rongi Tartusse väljumisega ~21:40 ja saabumisega ~22:10, seega sõidab edasi Talinna ja jõuab sinna ~00:00
   - uues sõiduplaanis aga sellist rongi ei ole, kuigi võiks teenindada ju kahevaguniline rong?!
   
   2) esimene rong Valgast Riiga läheb 5:10, seega peaks Elroni rong väljuma Tartust ~3:30 ja Tallinnast siis ~1:30
   - ka sellist rongi ei ole
   
   Ilmselt ei viitsinud Elron Läti firma kodulehte avadagi, et sellised lubadused välja annab - vaevalt, et Elronil mingisuguse öörongi plaani on olnud.
   
   
   

   Reply
2. 
   AnonymousMarch 23, 2014 at 9:58 AM

   Rääkimata veel Tartusse iga 2h või Viljandisse 3h tagant...

   Reply
3. 
   Neeme SihvMarch 24, 2014 at 2:11 AM

   Tänud, Anonüümus!
   
   No mis sa teed ära, kui oled harjunud mõtlemata ainult suust välja ajama!?
   Niisamuti lubati ka Aegviidus ümberistumisi kõikide Tartu rongidega!?
   
   Tartu suunal peaks aga kindlasti olema liiklus ka kella 10 paiku, see paus on kurjast. Ehk saanuks selleks olla päevane Põlva või Valga kiirrong!?
   

   Reply
4. 
   AnonymousApril 2, 2014 at 10:19 AM

   Elroni asendusvedu aga teenindab peatusi "valikuliselt", eriti kagusuunas.. Ootan oraval rongi.. ei tule, aga ei tule ka buss.. Isegi Tartu linnas ei viitsita Aardla ja Kirsi peatustes vajadusel reisijaid peale korjata/väljuda lasta..
   http://elron.ee/asendusvedu/
   

   Reply
5. 
   Neeme SihvApril 2, 2014 at 11:36 AM

   Nõus, Anonüümus!
   
   Paraku olen ka seda teemat puudutanud rohkem kui kord. Asenduspeatuste süsteem, tähistamine, vastavad kaardid busijuhtidele ja vagunisaatjatele - see kõik pidanuks juba valmis olema. Mul jääb vaid tõdeda, et taas kord on mul õigus. Mis parata, kui mõnelegi see kohale ei jõua.
   Aitäh, et teema taas kord üles tõstsid.
   

   Reply
6. 
   Neeme SihvApril 2, 2014 at 11:53 AM

   Reply
7. 
   Neeme SihvApril 8, 2014 at 3:40 AM

   Näh, nüüd kustustasin kogemata kommentaari. Igatahes on imelik, kui kõik sassus . Kui ikka kiirrong ei peatu Keavas, kuidas siis asendusbuss peatub? Miks erinevad peatused Türi ja Viljandi asendusbussidel. Täielik hoolimatus ja asjatundmatus.

   Reply
8. 
   Neeme SihvApril 8, 2014 at 3:42 AM

   Võrreldav teema nüüd siin. Just selles mõttes, et järjekordselt kõik läbi mõtlemata. Huvitav, mille eest küll palka saadakse?
   
   http://tallinncity.postimees.ee/2754580/fotod-suletud-trammiliine-asendav-buss-tekitab-palju-segadust

    

   *********************************************************

Saturday, May 10, 2014

Loksutab endiselt, aga paika ei loksu...

Elronil kasvuaeg!

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/rongireiside-arv-kasvas-aprillis-50.d?id=68606793

Aga miks ikka pole suudetud asju paika loksutada? Endiselt jäävad tuhanded, ehk lausa kümned tuhanded, eurod saamata?
Endiselt makstakse ilmaasjata teenustasusid majutuse eest, samas kui töötajad puhkavad kui silgud karbis?
Endiselt peavad Tartu vedurijuhid ja paljud teenindajad sõitma tööle autoga riigi teisest otsast?
Endiselt ei saada aru, et juunikust kehtiv sõiduplaan ei kõlba kuhugi?


Andmed Statistikaameti lehelt!
http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp

TS1421: SÕITJATEVEDU RAUDTEEL --- Aasta, Näitaja ning Kuu
	Kasvavalt kokku
1993
Sõitjad, tuhat	16 696
Märkus:  Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed.

See arv aastal 1993!

Märts:

TS1421: SÕITJATEVEDU RAUDTEEL --- Aasta, Näitaja ning Kuu
	Märts
1993
Sõitjad, tuhat	1 437
Märkus:  Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed.

Märts 2014

TS1421: SÕITJATEVEDU RAUDTEEL --- Aasta, Näitaja ning Kuu
	Märts
2014
Sõitjad, tuhat	462
Märkus:

  SÕITJATEVEDU RAUDTEEL (KUUD)

                                  Kasvavalt kokku Jaanuar         Veebruar        Märts        
 
  1991
    Sõitjad, tuhat                    15 900      1 325      1 150      1 100
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km   1 273 000    109 600    100 100     91 300
  1992
    Sõitjad, tuhat                    15 760      1 620      1 480      1 380
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km   952 800    116 300     90 000     85 400
  1993
    Sõitjad, tuhat                    16 696      1 826      1 409      1 437
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     722 411     75 583     60 900     62 548
  1994
    Sõitjad, tuhat                    11 493      1 032      1 067      1 180
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     537 153     43 258     44 495     48 300
  1995
    Sõitjad, tuhat                     8 602        763        601        690
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     408 223     33 890     29 007     32 444
  1996
    Sõitjad, tuhat                     6 714        538        491        624
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     308 685     23 588     21 965     30 564
  1997
    Sõitjad, tuhat                     5 604        507        411        461
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     261 864     21 253     16 645     19 941
  1998
    Sõitjad, tuhat                     6 710        514        502        533
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     236 311     18 450     16 118     17 706
  1999
    Sõitjad, tuhat                     6 709        508        483        561
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     237 957     17 620     16 188     18 809
  2000
    Sõitjad, tuhat                     7 267        526        570        607
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     260 542     18 241     23 686     20 700
  2001
    Sõitjad, tuhat                     5 478        578        516        428
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     182 375     19 858     17 479     13 281
  2002
    Sõitjad, tuhat                     5 187        412        385        420
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     177 693     13 034     11 910     13 770
  2003
    Sõitjad, tuhat                     5 066        388        366        392
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     181 452     12 581     11 988     13 722
  2004
    Sõitjad, tuhat                     5 272        399        394        449
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     192 484     13 902     13 786     15 348
  2005
    Sõitjad, tuhat                     5 138        391        356        390
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     246 951     18 061     16 221     18 499
  2006
    Sõitjad, tuhat                     5 301        407        367        419
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     255 861     18 674     16 764     19 426
  2007
    Sõitjad, tuhat                     5 436        428        391        455
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     271 735     20 395     18 633     21 388
  2008
    Sõitjad, tuhat                     5 284        420        406        436
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     274 432     20 569     20 242     22 162
  2009
    Sõitjad, tuhat                     4 886        406        367        393
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     249 446     19 926     18 503     20 178
  2010
    Sõitjad, tuhat                     4 803        379        352        409
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     247 900     19 109     18 224     20 791
  2011
    Sõitjad, tuhat                     4 736        367        336        398
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     241 309     18 767     17 172     20 288
  2012
    Sõitjad, tuhat                     4 416        385        350        385
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     235 821     18 499     16 848     19 172
  2013
    Sõitjad, tuhat                     4 215        317        299        323
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     224 859     16 313     15 849     17 679
  2014
    Sõitjad, tuhat                     1 235        388        385        462
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      60 034     18 178     19 590     22 266
                                                                                      1.2

  SÕITJATEVEDU RAUDTEEL (KUUD)

                                  Aprill          Mai             Juuni           Juuli        
 
  1991
    Sõitjad, tuhat                     1 300      1 325      1 175      1 500
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     102 000    101 500    100 000    111 000
  1992
    Sõitjad, tuhat                     1 310      1 440      1 020      1 100
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      71 600     80 400     75 100     76 800
  1993
    Sõitjad, tuhat                     1 666      1 356      1 323      1 654
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      59 062     61 827     60 359     73 622
  1994
    Sõitjad, tuhat                     1 051      1 047      1 029      985
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      42 867     47 749     44 900     55 561
  1995
    Sõitjad, tuhat                       719        792        864        719
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      34 361     36 342     42 567     34 361
  1996
    Sõitjad, tuhat                       466        597        608        632
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 080     26 659     29 821     31 606
  1997
    Sõitjad, tuhat                       353        425        467        508
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      16 482     21 208     24 701     27 491
  1998
    Sõitjad, tuhat                       544        619        634        592
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      17 792     20 754     23 372     24 316
  1999
    Sõitjad, tuhat                       566        598        556        589
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      18 412     20 019     21 726     23 600
  2000
    Sõitjad, tuhat                       584        638        615        620
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      18 075     21 900     23 600     24 549
  2001
    Sõitjad, tuhat                       410        455        432        451
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      12 696     14 166     15 939     16 652
  2002
    Sõitjad, tuhat                       446        485        451        461
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      13 998     15 741     16 856     17 632
  2003
    Sõitjad, tuhat                       410        448        431        446
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      13 778     15 365     16 798     17 846
  2004
    Sõitjad, tuhat                       464        521        446        447
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      15 827     17 946     17 431     18 413
  2005
    Sõitjad, tuhat                       403        442        421        443
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      18 179     20 131     20 826     23 746
  2006
    Sõitjad, tuhat                       421        472        462        465
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      19 486     21 806     22 646     24 714
  2007
    Sõitjad, tuhat                       457        485        482        477
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 136     23 138     25 496     25 123
  2008
    Sõitjad, tuhat                       442        481        446        465
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 259     24 277     24 295     25 906
  2009
    Sõitjad, tuhat                       407        442        399        413
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 423     22 141     21 282     20 570
  2010
    Sõitjad, tuhat                       411        439        400        399
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 866     22 125     21 416     21 867
  2011
    Sõitjad, tuhat                       396        426        402        389
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      19 783     21 130     21 180     20 658
  2012
    Sõitjad, tuhat                       383        404        371        360
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      19 171     20 661     21 603     21 171
  2013
    Sõitjad, tuhat                       311        363        345        356
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      16 842     19 194     19 492     20 245
  2014
    Sõitjad, tuhat                        ..         ..         ..         ..
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km          ..         ..         ..         ..
                                                                                      1.3

  SÕITJATEVEDU RAUDTEEL (KUUD)

                                  August          September       Oktoober        November      
 
  1991
    Sõitjad, tuhat                     1 100      1 325      1 500      1 600
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     98 000    100 200    119 800    121 700
  1992
    Sõitjad, tuhat                     1 210      1 200      1 380      1 320
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      65 000     63 700     80 500     71 400
  1993
    Sõitjad, tuhat                     1 480      1 220      1 184      1 033
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      66 400     55 100     52 321     45 389
  1994
    Sõitjad, tuhat                     1 039        926        799        676
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      51 500     44 300     40 394     37 865
  1995
    Sõitjad, tuhat                       897        775        636        559
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      45 532     34 005     29 147     28 008
  1996
    Sõitjad, tuhat                       654        574        546        487
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      30 339     24 376     23 423     21 305
  1997
    Sõitjad, tuhat                       518        489        494        459
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      28 857     21 465     22 553     19 590
  1998
    Sõitjad, tuhat                       595        592        551        511
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 581     20 002     18 931     17 849
  1999
    Sõitjad, tuhat                       584        589        572        550
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 400     20 600     20 099     18 127
  2000
    Sõitjad, tuhat                       645        641        630        581
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      23 643     21 844     22 048     19 900
  2001
    Sõitjad, tuhat                       457        478        463        430
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      15 510     15 207     14 567     13 747
  2002
    Sõitjad, tuhat                       449        456        439        411
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      16 760     15 381     14 451     13 854
  2003
    Sõitjad, tuhat                       447        477        449        417
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      17 135     16 235     15 484     14 972
  2004
    Sõitjad, tuhat                       480        433        437        405
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      17 618     14 766     15 656     15 098
  2005
    Sõitjad, tuhat                       469        488        477        434
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      23 783     22 865     22 473     20 735
  2006
    Sõitjad, tuhat                       478        478        466        448
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      23 818     22 489     21 957     21 734
  2007
    Sõitjad, tuhat                       475        471        471        440
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      24 686     22 864     22 999     22 840
  2008
    Sõitjad, tuhat                       456        471        462        416
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      24 650     23 442     23 823     21 466
  2009
    Sõitjad, tuhat                       431        441        420        398
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 787     21 651     21 491     20 359
  2010
    Sõitjad, tuhat                       421        412        416        389
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      21 851     20 202     21 157     19 401
  2011
    Sõitjad, tuhat                       424        413        419        398
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      21 316     20 081     20 980     19 613
  2012
    Sõitjad, tuhat                       366        363        375        356
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 799     19 469     20 086     19 510
  2013
    Sõitjad, tuhat                       362        375        371        409
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      19 595     18 963     18 944     21 125
  2014
    Sõitjad, tuhat                        ..         ..         ..         ..
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km          ..         ..         ..         ..
                                                                                      1.4

  SÕITJATEVEDU RAUDTEEL (KUUD)

                                  Detsember    
 
  1991
    Sõitjad, tuhat                     1 500
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km     117 800
  1992
    Sõitjad, tuhat                     1 300
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      76 600
  1993
    Sõitjad, tuhat                     1 108
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      49 300
  1994
    Sõitjad, tuhat                       662
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      35 964
  1995
    Sõitjad, tuhat                       587
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      28 559
  1996
    Sõitjad, tuhat                       497
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 959
  1997
    Sõitjad, tuhat                       512
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      21 678
  1998
    Sõitjad, tuhat                       523
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      18 440
  1999
    Sõitjad, tuhat                       553
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 357
  2000
    Sõitjad, tuhat                       610
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 356
  2001
    Sõitjad, tuhat                       380
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      13 273
  2002
    Sõitjad, tuhat                       372
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      14 306
  2003
    Sõitjad, tuhat                       395
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      15 548
  2004
    Sõitjad, tuhat                       397
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      16 693
  2005
    Sõitjad, tuhat                       424
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      21 432
  2006
    Sõitjad, tuhat                       418
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 347
  2007
    Sõitjad, tuhat                       403
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      22 037
  2008
    Sõitjad, tuhat                       382
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      21 341
  2009
    Sõitjad, tuhat                       368
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 135
  2010
    Sõitjad, tuhat                       376
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 891
  2011
    Sõitjad, tuhat                       368
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 341
  2012
    Sõitjad, tuhat                       318
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      18 832
  2013
    Sõitjad, tuhat                       384
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km      20 618
  2014
    Sõitjad, tuhat                        ..
    Sõitjakäive, tuhat sõitja-km          ..

  Kasvavalt kokku on summeeritud ainult andmebaasis esitatud andmed.

***********************************

Monday, September 2, 2013

Oh kooliaeg, oh kooliaeg....

 

Otsustasin kasutada puhkepäeva selleks, et näha, kuidas siis on olukord esimese koolipäeva hommikul. Tegingi kaasa mõned sõidud Tallinna ja Pääsküla vahel.

 

Muidugi jõuti enne koolipäevi veel paljutki ära teha. Kasvõi tüdrukute õhtu!Mine ta, kuidas muidu esimesel koolipäeval lood.... Tore oli sellist asja muidugi jaamas näha!

Aga hommikul seadsin siis sammud Balti jaama ja tutvusin sõiduplaanidega.

 

Esimesena sain jaole 07.40 saabuvale rongile Türilt. Teadmiseks neile, kes pole asjaga kursis, et kolmandik kuni pool reisijatest väljub Liival ja T-Väikses, Aegviidu suunalt aga Ülemistel ja Kitsekülas. Muidugi väljutaks mõlemalt suunalt ka Lillekülas, kuid paraku ei teinud IRL (ja Ref) mitte midagi oma valimislubaduse täitmiseks! Seega ei saa lõppjaamas toimuva järgi põhjapanevaid järeldusi teha. Nagu omal ajal üks kuulus pläralates raudteeteemade vaenlane-kommenteerija tegi ja mitte kuidagi ta rohkemat mõista ei suutnud! Muidugi saab veel vähem järeldusi-otsuseid teha vaid kabinetis istudes või paadis sadamapeole sõudes...

 

Türilt tulev rong viievaguniline, millest ühte reisijaid küll ei lubata. Küllap näitab see, et puhvet suletud ja uksed kinni, nii et läbi rongigi ei pääse, suhtumist reisjatesse... Kes avatud silmadega käib, mitte rongisõprade blogi pimesi uskuja pole, on seda ammu taibanud...

Aga sõitjaid pole seal just vähe, kuigi mõnevõrra on uus sõiduplaa reisijatele pigem ebasobiv. Näiteks ei õnnestu paljudel enam enne rongile minekut lapsi lasteaeda viia jne. Ka on ebanormaalselt suur vahe Türi ja Viljandi rongi vahel, seda enam, et väiksemates peatustes Viljandist tulev 0042 ei peatu. Seega on rongisõit väiksematest peatustest neile, kel vaja Tallinnas olla peale kl 8, praktiliselt võimatu

 

Väljuvatele rongidele nagu tavaliselt hommikuti, eriti sõitjaid ei ole. Viljandi ja Tartu suunal ehk veel, pikka aega segastes oludes olnud Keila suunal võtab inimestel kindlasti aega harjumine, et igapäevaselt on nüüd normaalsemad võimalused sõiduks. Riisipere pool veel käib remont ja Elektriraudtee tekitab segadust. Tasub platvormidel liikuda, siis kuuleb üht-teist. Näiteks ikka veel on Riisipere rongi tablool Keila ja ka diktor teadustab seda. Kui aga ümberistumine on plaanijärgne, tähendab see, et sõidetakse Riisiperesse!? Mis sest, et ümberistumisega. Nii ongi inimesed hädas ning kuna pole ei infoletti ega kassasid, siis pole teha muud kui omal käel üritada infot saada. ja ega lõbutelefonile lähedase hinnaga infotelefonile küll helistama ei kipu...

 

Rattaga liikujaid oli vähemalt Balti jaamas vähe, ka teistes peatustes erilist aktiivsust näha ei olnud. Muidugi võib eeldada, et aktusepäeval veidi pidulikumates oludes ka õpilased rattaga ei tule. Ja nii vara polnud näha ka lapsevankritega sõitjaid, vaid mõned üksikud.

 

Vana tehnika tasapisi aga kaob...

 

7. 58 Paldiskist saabunud reis oli küllalt rahvarohke, võib eeldada, et suur enamus väljus rongist enne Tallinnat. Igatahes vabu istekohti sel reisil eriti ei olnud. Rong oli 4-vaguniga.

 

Tallinnast 7. 50 väljunud Riisipere (Elektriraudtee järgi Keila rong) oli peaaegu täiesti tühi. Sama lugu ka k järgmise rongiga. Saanud loa pildistada, püüdsin saada vähe ilusamaid pilte hetkedest.

 

Endiselt aga teavitatakse sihtjaamast rongis olijaid vaid PEALE väljumist. Räägitagu mis tahes, väga tihti on inimesed mõtetes ning ei pruugi märgata ühtki tablood. Häälteavitus enne väljumist võimaldaks veel ühe päästerõngana vältida valele rongile sattumist ja ehk siis ka õigeaegset ümberistumist õigele rongile. Ja kordan, seda enam, valitsuskoalitsioon pole täitnud oma lubadust, Lillekülas vigade parandus pea võimatu...

Muide, seekord torkas silma ka kerge ebakõla teavitamises sõidu ajal.

 

Tabloo näitab endiselt peale kolmandat saabuvat peatust lõppjaama!

Laealune tabloo näitab terve peatusevahe "järgmine....". Kuigi vahetult enne peatust peaks järgmine tähendama ikkagi JÄRGMIST? Heliteavitus teavitab järgmisest peatusest aga alles peale eelnevast peatusest väljumist. Päris vaieldav küsimus, kas häälteavitus peaks enne peatust ütlema: "Tondi, järgmine peatus Järve" või ütlema neid enne ja peale peatust? Mina eeldasin ikka esimest varianti, mida aastakümneid ka kasutasime. Eriti oluline see kiirrongi puhul! Miks Elektriraudtee tegi just nii, pole muidugi mõtet küsida, nende FB lehel ammu näha, et ebamugavatele küsimustele ei vastata või tase ei võimalda... Mõlemal variandil omad plussid ja miinused muidugi.

Seisuajal aga näitab laealune tabloo lõppjaama!? On see siis lõppjaam või peatus kuhu saabusime?

Tee peale jäävates peatustes rahvast siiski liikus veidi, uste avamine kulges ladusalt ja sõitu nautis vist valdav enamus sõitjatest.

Küll ei ole elektrirongides aga isegi mitte kohviautomaadivalmidust! Tallinnast ehk saab midagi kaasa osta, aga Riisiperest või Padulast vaevalt. Ja ega ma teagi, kohati ju ühistranspordis kohvitopsidega jms tulemine keelatud. Kas rongis ka? Või siiski saab nautida sõitu? Muidugi jääb alati oht, et kohvi-õlut-viina pinkidele aetakse, hamburgerikastmest rääkimata. Aga siiski? Toompeal on ju puhvet, miks rongis ei võiks olla?

 

Ikka oli ka jooksjaid näha, õnneks ei tulnud ühelgi juhil mõtet uksed nina ees sulgeda...

 

Hiiu. Kaugemal paistis mingi söögikoht, bussipeatused jäävad vist veidi kaugemale, kuigi peatuse juures olev plats on ideaalne erinevate võimaluste pakkumiseks, kioskitest ja joogiveega alustades ning istepinkide-laudadega ja "tualetivalmidesega" lõpetades.  Rääkimata taas ühisest infost. Muide, kaherajalisel raudteel, eriti kui platvormidelt mahapääs vaid ühest otsast, ei ole üldse hea variant, kus ka sõiduplaanide info on vaid platvormil. Seda seetõttu, et info lünklikkuse jm tõttu võib rongilt tulnu ennetavalt vaadata infot ka tagasisõidu kohta ja kui see erineb teisel platvormil olevast? Igatahes Pääskülas ma ühel platvormil ei näinud sõnagi ümberistumistest Riisipere liinil! Kindlasti pole ka möödaminejal erilist mõtet minna platvormile infot otsima, vanainimese jaoks see pigem ebamugav. Nii et Elektriraudteel ja ka KOV-del peaks olema küllalt mõtteainest. Nõmme näitel jääb mulje, et probleemi ei mõisteta ning seetõttu pole ka eriti lootust asjade muutumisele. Kuigi peaks. Seda enam, et hea võimaluse korral kui bussi- ja rongipeatus lähestikku, saaks ühte kohta koondada mõlema sõiduplaanid, sh rongi puhul ka Rapla ja Aegviidu suuna põhisõiduplaanid. Või vähendab see infotelefoni 1447 käivet? Ma ei tea, kas Hiiu puhul on võimalik ja mõttekas tuua bussipeatus olemasolevale platsile? Koos parkimisvõimalustega?

Kuid see ei välista vajadust kohaliku info olemasoluks koos muu infoga.

 

Samas peab Elektriraudteed ka kiitma. Tohutult on vaeva nähtud korraliku info tagamisega, enamasti olemas korrektne info asendusbusside peatuste kohta, rääkimata nii kapitaalsest infotahvlist. Edelaraudtee pole enamasti suutnud tagada asendusbusside peatuste kohta infot. Oli väga häiriv kui "akna" ajal elektrirongide asendusbussid peatusid Kitsekülas, diiselrongidel mitte! See oleks vajalik juba erakorralisteks juhtudeks kui mingil põhjusel peaks rongi asemel sõitma buss, nii peaks ka Elektriraudteel jääma alles info asendusbusside peatuste kohta. Aga mis siin imestada kui vahepeal isegi lühikeste platvormide info kodulehel oli pea kahe aasta vanune ning siiani pole seda üleval ka vagunites. Muide, ka Elektriraudtee rongides ei näinud ma raudteeskeemi!? 

Kas tulevikus saab olema ka rongides ja peatustes KOGU raudtee skeem?

 

On endine jaamahoone ja on uksed. Ootesaali muidugi pole, see pole asjaomaste arvates tänapäeval vajalik. Piisab uksest ilma lingita?

 

Tagasitee  Hiiult. Sõitjaid üksjagu, aga alustati ju ka juba Paldiskist. Keilas jm paljud väljunud, kuid igas peatuses toimunud pidevalt väljumisi-sisenemisi. Padula pidavat praegu olema vägagi teivaspeatus, eks näis mida plaanitav kaubanduskeskus kaasa toob!?

 

Peanuppe paistab üksjagu. Ja veel ühest asjast andis see päev aimu. Elektriraudtee arusaam, et kiirrongidel peaks olema alates Keilast vaid kolm peatust, on täielik möödapanek. Väidetav ajavõit mitte ei too kaasa palju sõitjaid vaid hoopiski sõtjate arv väheneb ja tõenäoliselt üsna tugevalt. Kuna Keila ja Tallinna vahel väljub umbkaudu pool sõitjatest, siis on see siililegi selge, et peatuste vähesus maksab kätte. Nii otses mõttes kui rahalises mõttes. Mil moel Elektriraudtee (nagu ka Edelaraudtee, GoRail, ka RB) loodavad reisijaid kui rongid ei peatu? Nagu olen juba maininud, siis Kõnnu kaotamine ja tohutu ajavõit selle arvelt ei toonud kaasa tuhandeid lisasõitjaid! Küll aga kannatab elanike elukvaliteet. Ning kohalikud investeringud nagu Kiviõlis ja mujal eeldavad ka välisturistide kohaletuleku võimalust...

Keilast Tallinnani peaks "kiirrongidel" minu arvates olema peatused: Saue, Urda, Laagri, Pääsküla, (Hiiu), Nõmme, Järve, Tondi, Lilleküla. Vähemalt valdaval enamusel rongidest. Küllap Soobel või keegi teine oskab täpsustada ja põhjendada.

 

Eeldada võis, et Tondil väljus palju reisijaid.

 

Tallinnaks oli suur osa kohtadest tühjad.

 

Kuna piimapukke polnud, siis ma ei kuulnudki kuulsat lollust ehk "väljumine tsee-alast"...

Küll aga on vagunitel numbrid. Mööda platvormi jalutades imestasin ikka, et kõik vagunid number 2. Tuli meelde anekdoot, kuidas keegi lasi peatuses trolle järjest mööda ja kui küsiti, siis ütles, et ta ootab üheteistkümnendat trolli, aga viimati läks alles seitsmes....

Ehk võiks ikka jõuda niikaugele, et vagunitel on ikkagi numbrid, mitte tähed?

 

Kes teisele rongile, kes bussile, kes sööma.

 

Muide, ka siin võiks kaaluda busside sõiduplaanide koondamist koos rongide plaanidega siia, platsi ette, kus liiguvad inimesed!?

 

Vahepeal saabus rong Riisiperest. Või siiski Keilast? Ei saa aru...

Sõitjaid oli, veidi vast alla saja.

 

Kui aga ohutusest rääkida, siis lähevad mõtted talvele. Pääskülas märkasin kui kõvasti on kõnniteekivid platvormil ära täksitud, arvata võib, et tegemist toksimisega peale seda kui õigel ajal lund ära ei koristatud ja see jääks muutus. Nagu talvel tihti näha võis. Üldse tundub Eesti raudtee ja SOL olevat läinud kõige odavama variandi teed, võimalikult vähe teha tööd. Kui aga platvormid on jääs ja kiirustav inimene libiseb ning...kukub selliste tõkete otsa? Ptüi-ptüi-ptüi... Ehk peaks olema siin puidust käsipuud? Või ootame? Ja loodame, et...

 

Tegin ringkäigu ümber talukauba putka.Valikut on olnud terve suve ja see hea. Hinnad vist kallivõitu, aga vähemalt on võimalus valida.

 

Trammid sõidavad, kuid siitsamast torude vahelt sõidavad "otse" ka autod. Siiani pole keegi tahtnud tõsiselt sulgeda autode sõitmist sel alal.

 

Ja tulidki korraga kaks rongi, 09. 30, Aegviidust ja Keilast. Arvestades seda, et suur osa neist taas väljunud, oli sõitjaid üksjagu. Ja kui mõelda, et Elektriraudtee soovib sõiduvõimalusi "parandada", tehes Aegviidu suunal intervallplaani tunnise vahega.... Ei tahagi mõelda! Tabelijuku lähenemisega ei saa selliseid asju teha. Hoopiski tuleb tagada tippajal 30-40 minutine vahe, võimalusel võib mõnegi elektrirongi päevasel ajal panna käima vaid Kehrani, kui samal ajal saab tagagada diisli, mis peatuks Aegviidus ja Kehras!?

Rääkimata plaanist puhkepäevadel pea pooled rongid käigust ära jätta. Ehk ikka teha mingitel hetkedel intervall poolteist tundi? Igapäevaselt!?

Täis olevat olnud ka varasem Aegviidu rong. Kuigi 7 ja 8 vahel sogas vett ju ka Rakvere diisel! Või paistab kaugemale, et sõitjaid pole? Või arvatakse, et vahe tunniseks käristamisega sõitjadki valguvad "laiali"?

 

09.35. Kloogaranda. Tühjavõitu! Tahaks loota, et aeg parandab kõik ajutise sõiduplaanide põhjustatud haavad...

 

Eesti Raudtee Pressiesindaja armastab öelda, et rongipeatus pole vabaajaveetmiskoht. Samas ei tehta mitte midagi vältimaks lagastamist jms. Balti jaamas igaõhtuselt ja -päevaselt kolavad noored pika platvormi otsas, juues ja sodides. Peaks panema Pressiesindaja valvama ja epistlit lugema?

 

Pääsküla. Jaamahoone, kus nüüd sotsiaalkeskus. Kas lausa asotsiaalid katuse alla, reisijad libresse-tiivakeste alla vaid?

 

Tegelikult peaks epistlit lugema hoopiski EVR-i juhtkonnale! Kas selline olukord on normaalne? Sellise sõna otseses mõttes sitase koha peal peaks reisija istuma?

 

Kuigi Pääskülas olid tõkketorud suhteliselt hea vahe ja paigutusega, andis lapse vänderdamine aimu reaalsest ohust. Kui enne torusid tekib tunne, et sealt läbisõit ohtlik, võib eriti laps vägagi lihtsalt jääda seisma, et rattalt maha ronida. Otse seal, kus rööbastee...

 

Rong Keilast. Peaaegu tühi. Kuigi igas peatuses sisenes ja väljus inimesi, pani see mõtlema. Rong saabub Tallinna 10.40. Kui juba sel kellaajal pole eriti reisijaid, ei tule kõne allagi Elektriraudtee intervallplaan sel moel nagu räägitud. Rongid Pääskülla iga 10-15 min tagant kella 6. 00 kuni 23.00-ni.  Sõita tahavad ju ka töörongid ja kaubarongid!?

Väga põhjalikult peaks asjad läbi mõtlema. Kui kordamööda sõidaksid aeglased ja kiirrongid, tasuks mõelda, kas intervall oleks 10/12/15 ja vastavalt 20/25/30 minutit? Millised ajad kuuluvad tipptunni alla? Laias laastus kella 7-st 10-ni ja kella 13-st 19-ni? Väljaspool tippaegu aga venitada intervallid 20 ja 40 minutini? Oleneb muidugi paljuski sellestsamast kiirrongide peatustevalikust ja paljust muust. Senised "innovatiivsed ettepanekud" tuleb aga prügimäele visata.

Mis veel?

http://www.elektriraudtee.ee/reisijale/soiduplaan/printplan/mainprint?tmpl=component&id=512

Vanaks olen jäänud! Ei saa aru, kumb plaan siis ikkagi parajasti toimib? Kuni 26.10. Milles on probleem? Ja miks on plaanis kellaajad segamini, puudub järjestikune korrapära? Aga ega ma neil küsima ei hakka, näha ju kuidas ja mida vastatakse...

 

Kät-kät-kät..... 

Aga üks hea tuttav mainis, et vahel ma liiga kergekäeliselt või -keelselt kipun FB-s kedagi "poodi" saatma. Mis teha, küllap ETK reklaamkampaania mõju avaldanud. Seda siis kui vaidlused tulisemaks lähevad. Mis teha kui vahel tõesti tekib tunne, mul või teistel, et näed, no ei saa aru, mida silmas pidasin. Nii et pole minagi puhas poiss, vahel ajab keelegi kuuuurijalisus või taipamatus emotsioone üle keema. Vabandan igatahes, sest ega hinges ma ikka kedagi nii kergelt sinna saata ei kavatse. Kuigi kohati lihtsalt peab ironiseerima. Kui kuskilt pahatahtlikkust läbi kumab. Või omal alal tipptegija, olgu siis vingumises või negatiivsuses ikka teisi selles vaid süüdistama kipub.

Ilusat esimest koolipäeva!

 

******************************************

Thursday, March 14, 2013

Innovatiivne ühistransport.

 Aegviidu, kuhu algul polnud plaaniski parklat rajada (?), see siiski tehti. Kuid...kipub juba praegu kitsaks jääma! Nii ka mitmel pool mujal.

MKM-kantsler Eero Pärgmäe ütles, et...

http://etv.err.ee/index.php?05593817&video=5235#.UUHI2NXBGqk

...järgmise arengukava raames kavatsetakse seni eraldivõetuna tehtud investeeringuid raudteel ja maanteel ühildama hakata. Muidugi, seda ei saa teha vaid Tallinnas, vaid suund peab olema sellele üle kogu Eesti. Kahjuks peab tõdema, et kohati läheb see nüüd kallimaks, sest senised projektid kohati läksid nihu. Siin peaks hr Pärgmäegi kindlasti peeglisse vaatama ja mitte ainult tema. Eelkõige Eesti Raudtee punt, kellest ignorantsemaid annab alles leida! Kas on siis valimislubadused ja valitsemisprogramm vaid paber või ei suuda poliitikud oma lubaduste tagamaid riigiettevõtete ametnikele selgeks teha? Või on Arengukavad ja Standardid nii mahukaks paisunud, et keegi neist enam ülevaadet ei oma?

Igatahes on üks suuremaid apsakaid Lilleküla. Peeti olulisemaks maksku mis maksab "pool lahendust" ära teha! Tegelikult ei suudetud sedagi. Küllap kevadel lõpetavad...

Kuid puudused Jõhvis, Vastse-Kuustes, Oraval jm samavõrd olulised, olgugi, et tegemist väiksemate kohtadega. Hea on vähemalt see, et saan nüüd aastakümneid seda ette heita, kuid ausalt öeldes ma oleks parema meelega sellest võimalusest tahtnud ilma jääda...

Mida näeb seoste koha pealt MKM, ma ei tea. Täies ulatuses. Kuid tean, mida näen mina.

ÜHISPEATUSED.

Nendest ma siin varemgi põhjalikult ja pikalt kirjutanud. Informeerinud MKM-i ja KOV-si. Soovinud bussifirmade arvamusi, kellest muide keegi ei viitsinud vastatagi. Muidugi ega MKM pea kaalikate müügi pärast muretsema, kuid otstarbekaima lahenduse peale peaks siiski mõtlema. Lootust peaks ju olema kui regionaalministrit jälle .... ei saadeta ja kaklemised omavahel kakeldud saab...

Mis on siis need asjad, mida peab bussipeatuse tegemisele arvestama?

1. Busside seisukoht peab arvestama visuaalset nähtavust rongiga nii seisuajal kui rongi saabumisel. See on oluline ka rongide hilinemise puhul.

2. Küsimus, kas peatustesse (rongide info) paigaldada elektroonilised infotablood või midagi muud, peaks olema kindlalt otsustatud. Tõenäoliselt on ainuvõimalik just elektrooniline tabloo, sest see võimaldab ühtset infot üheaegselt kõikides peatustes, isegi lausa üle Eesti.

Tabloo peaks olema üldjuhul kahepoolne ja olema võimalusel nähtav ka bussijuhtidele. See on parim viis tagamaks info lihtsaimat ja kiiremat jõudmist bussijuhini rongide hilinemise vm korral.

Tabloode puhul võib tekkida küsimus vandaalitsemistest jm, kuid tegelikkuses tuleb tagada pigem nende valve ja korrasolek kui eelistada tabloo peitmist mingitesse ruumidesse. Kindlasti on ka jaamasid, kus on vajalik tablood duubeldada, kui neid ei ole võimalik paigaldada nii, et ühel ajal saaks neid jälgid ooteruumis ja bussipeatuses.

3.Ooteruum ei saa olla enam olematu, see on kindlasti vajalik, aga seda vaatame eraldi.

4. Sõiduplaan jm info peaks võimalusel olema dubleeritud, ooteruumis ja väljas. Sõiduplaanide jm info stendid peaksid moodustama ühtlase terviku, olema ühise lahendusega ja võimaldama peale sõiduplaanide ka kohaliku ning turismiinfo ülespanekut.

5. Võimalusel tuleb kaaluda samas kauplemistingimuste loomist, ürituste korraldamist kontsertidest laatadeni. Ka peaks parkla võimaldama teenusbusside jm eritranspordi peatumiskohti.

6. Tagataud peaks olema joogivesi, tualetid, prügi- ja pakendikonteinerid jm.

7. Ka tuleb iga peatuse omapärast lähtuvalt lahendada parklate ülesehitus. On peatusi, kus rohkem kui "Pargi ja Sõida" süsteemi kasutatakse parklaid eelkõige vaid rongide saabumisel-väljumisel. Nii oleks Kiviõli, Kadrina, Viljandi jmt puhul oluline, et tavapäraste parkimiskohtade kõrval oleks võimalus "Suudle ja Sõida" süsteemi kasutamiseks, milles autod ei pea parkima parklasse, vaid need saaksid liikuda n.ö ringliiklusena. Kadrina planeeritav asukoht seda ei võimalda ja seega muutub autodega liiklemine kohmakaks ja tülikaks, sama juhtub ka mitmetes teistes peatustes.

8. Ühispeatus peaks olenevalt eesmärgist ka mugav peatuskoht matkajatele, seda nii katusealuste, pinkide-laudade kui ka elektrikasutusvõimaluste koha pealt. Seega on vaja ka elektripistikute olemasolu olgu siis telefonide või elektrimopeedide laadimiseks. 

9. Kui elektriautode ja - mopeedide kasutamine, ka rendivõimalustena, võib muutuda valdavaks, siis tuleb ka sellele mõelda ja jätta võimalus seda lisada ka tulevikus

10. Ükskõik millise teenuse osutamisel on olulisem selle kasumlikkus, seega tähendavad erinevad variandid ka rohkem kliente. Sest regionaalset arengut, kohalike kaupade müügivõimaluste avardamist, ohutute teeäärsete müügikohtade loomist ei saa vaadata eraldiseisvana.

OOTETINGIMUSED.

See aeg, kus teatud tasnditel ei peeta ooteruume ehk reisijate ootetingimusi oluliseks, peaks hakkama mööda saama. Pealegi, just praegused plaanid (nagu hr Pärgmäe ütleski), peaks olema suunatud eri transpordiliikide ühildamisele. Absoluutselt igas peatuses peaks olema suletud ooteruum.

1. Ooteruumid võivad ühildatud olla hoopis teiste lahendustega ja siin on erilise tähtsusega koostöö MKM-i, raudtee infra omanike, Maanteeameti, Autettevõtete Liidu ja KOV-ide vahel. Rääkimata kodanikuühendustest. Igale peatusele tuleb läheneda individuaalselt ning leida just sellele peatusele omane lahendus, rahastamine aga jäägu juba läbirääkimiste teemaks. Loomulikult peaks siin toeks olema ka regionaalarengu programmid ja KOV-ide rahakott.

2. Olenevalt asukohast võib kaaluda ooteruumide ühildamist nii teenuskeskuste, kaupluste, omavalitsuslike hoonete kui ükskõik millise olemasoleva või loodava ehitisega. On ju mõeldav isegi variant, et kui omavalitsus plaanib linna, asulasse vm mingi hoone ehitamist, siis peaks ühe asukohana kaaluma kindlasti ühispeatust. Sellised kohad peaks kujunema n.ö. paiga tõmbekeskuseks, kus see vähegi võimalik. Ka on selliste kohtade turvalisus jm igati lihtsamini ja odavamalt tagatav.

3. Olenevalt peatusest võib ooteruumi teha koos.

*olemasoleva ehitisega

*tekkiva ehitisega (teenuskeskus, kauplus, kiosk, matkajate puhkekoht, peatuse hooldusruumid jne.

*eraettevõtjatele antava ehitusloa puhul kokkulepitavalt soodustused versus kohustused.

4. Ooteruum peaks võimalusel olema köetav.

5. Hetkel kasutab Edelaraudtee mitmes kohas kassasid, Elektriraudtee on neist loobunud. Võib ju tunduda, et tehniline areng piletimüügisüsteemidel võimaldab kassade likvideerimist, kuid tegelikkuses see ni ei ole. Praegune süsteem, kus kassast ostetud pilet odavam on juba klienditeenindajate palgalanguse näol tõestus olemas, et kassasid kasutatakse üpris usinasti. Ka teab see, kes näeb, et kassaapiletite olemasolul toimub piletimüük rongides kiiremini, seetõttu on vähem kartust, et keegi jõuab piletit ostmata rongist maha minna.

Ka võimaldab kassade olemasolu kaaluda vajadusel  selle teenuste ringi laiendamist, olgu siis tegu postipunktiga või millegi muuga.

OMANDIKÜSIMUS.

Ühispeatuste haldaja peaks olema üks. See annab võimaluse kõiki probleeme kompleksselt lahendada ning tagada ühe hooldustöötaja või -firma kasutamise nii ooteruumides, parklas, ülekäikudel jm. Tõenäoliselt oleks parimaks variandiks omavalitsus, kelle otsustada jääksid kõik küsimused.

Mõned head näited, mida peaks oma silmaga kaema.

 

RMK keskus Läänemaal. RMK peaks olema oluline partner igasuguste tegemiste juures mitmes peatuses.

 

Kui RMK-l on plaanis mingit rajatist teha, siis kindlasti peaks kaaluma ühildamisvõimalust  mõne peatusega. Ehk isegi on olemas mõni peatus, kus ootekoda võiks olla just sarnane!? Ehk küll peatusest veidi eemal, matkajatele eelkõige mõeldud, kuid hõredama rongiliiklusega piirkonnas võib see just matkajast rongisõitja jaoks oluline olla.

 

Käru jaamahoonet ma siia ei pane. Sest mis on vaadata ses kurvas hoones, kus aknad sisse pekstud ja omanik ei tee midagi. Küll aga on samas noorte jaoks korda tehtud kaubaait, olemas laululava, lõkkekoht, mänguväljak, terviserada. Võib ju mõelda, et mis on reisijal kasu neist asjadest? Aga mõnikord võib olla. Tulles mõnda peatusees bussiga kui laps käekõrval ja rongini aega, siis... on ju mingigi võimalus lihtsalt aega sisustada!? Ja samas, tundub, et Kärus noored siiski hoiavad neid asju, sest Gena juba aastaid istub tervena pingikatusel. Ehk püsiksid ka muud rajatised kergemini?

 

 

Kohilas on suudetud juba pikemat aega korraldada aastas mitmeid kordi laata just raudteejaama taga oleval teelõigul. Võib üsna kindel olla, et sinna tullakse ka rongiga ja bussiga lähedalasuvatest peatustest või ka põigatakse läbi rongilt koju minnes. Aga et iga klient on oluline, siis just sellised seosed täiendavad teineteist.

Saku jaamahoone erastatud, kuid väga aktiivset tegevust ei tundu olema. Samas lähedal terviserada ja suusalaenutus. Kui jaam oleks jäänud vallale vm, siis võinuks tekkida võimalus ruumide kasutamiseks kohalikel seltsidel jt, samas saanuks sinna tuua ka suusalaenutuse. Tagajärjeks olnuks ehk optimaalsemad kulutused. Igatahes ei peaks inimesed rongi kõleda tuule käes ootama.

 

viljandi jätnud endast kui mulje kui raudteevaenulikust linnast. Kuuldavasti ka ei plaanita eriti jaama ümbruses midagi teha. Ometi oleks vaja. Bussipeatus peaks jääma vaid bussidele, eriti kui loota et rongiliiklus tiheneb. Kaubaaida juures olev plats tuleks aga muuta korralikuks parklaks koos võimalusega kiiresti autol saabuda ja lahkuda. Ka tänav vajab laiendust ja õgvendust. Plats aga suur ja võib sobida mingiteks ettevõtmisteks nagu ka kaubaait, kus mingil ajal oli ka kauplus.

Jaamas sees olev uhke infoekraan, mis erilist infot ei näitagi, pole nähtav ka bussijuhtidele. See aga toob kaasa olukordi, kus läbimõtlemata tehtud sõiduplaani tõttu rongid pidevalt hilinevad ja bussid sõidavad ära enne rongi saabumist. Üks näide, kuidas ei tohiks toimida ühistransport.

*******************************************************

Monday, June 10, 2013

Konka oli kunagi hobutramm. Muidugi ei vihja ma sellele, et uus Stadler Flirt oleks hobutramm. Kuid 21. sajandisse siiski meil mõtlemine pole jõudnud...

 

Pasunakoorid hüüavad!

http://www.ohtuleht.ee/529759 

Artikkel justnagu põhjalik, seega toon selle siin, sinisena nagu ikka, väljavõtted.

Uus Stadleri diiselrong sõidab Rapla jaama sisse vaikselt. Laseb rõõmsalt vilet ja peatub. Uksi lahti ei tee. Need peab igaüks endale ise avama. Tuliuus rong teeb esimese katsesõidu Pärnusse.

"Me kerge ärevusega ootasime tänast katsesõitu. Lelle–Pärnu lõik on üks halvemas seisus teid Eestis, aga praegu on rõõm öelda, et selle rongi õhkvedrustus ja muud summutavad keredetailid on nii head, et raudtee halb seisukord ei paistnud kätte. See on ainus teelõik Eestis, kus jääb raudteele omane tõk-tõk, tõk-tõk," teeb Elektriraudtee müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste rongi rataste tuttavat häält. "Mujal on liiprid kokku keevitatud." Tehniliselt selgitab Kaareste, et rongiga tehti "ühilduvuskatse Tallinna–Pärnu lõigul". "Katse eesmärk oli veenduda, et uus rong sobib kokku sealse raudteega. See oli viimane lõik, kus uus rong ei olnud veel sõitnud," ütleb ta. Nüüd on kõik Eestis avalikus kasutuses olevad rööpameetrid uute rongidega läbi proovitud.

Internet on parim, aga kohvi ei saa

Esimene asi, mis uude rongi

sisse astudes silma hakkab – peale selle, et ukse peab ise avama –, on väiksema kuuri mõõtu WC. "Ratastoolis reisijal peab seda olema võimalik kasutada, seepärast on loodud sinna suur manööverdamise ala," räägib Kaareste. Seal on ka mähkimislaud.

Kuigi tuled laes ei põle, ei saa avaras ja kõrge laega rongis valguse nappust kurta. Istmeridu on kaks – ühel pool paarisistmed, teisel pool reas kolm kõrgete seljatugedega istet.

Tegelikult ongi uus rong vanast laiem ja isegi üks laiemaid kogu Euroopas. Soomes ja Valgevenes on samasugused rongid, aga Eesti omad on laiemad – 3,5 meetrit–, sest raudtee on laiem. Mujal Euroopas on vaguni laius 3,2 meetrit või vähemgi.

Uus rong on ligi 35% vanast sama pikast rongist kergem. See tähendab, et ka rööbastele sõbralikum.

Luksuslikumat klassi eristavad tavaklassist vaibaga põrand ja mugavamad toolid. Viimaseid saab sättida nagu autoski – seljatoed ja istumisalused on liigutatavad. Igaühel on isiklik arvutilaud.

Arvutid ja liivakotid

"Vanadel rongidel on WiFi ainult esimeses klassis, siin uues rongis on üleni. Ja me saame öelda, et see tuleb 4G tasemel. Ta on esimesi ühissõidukeid Läänemere piirkonnas, mis sellist kiirust saab lubada," lisab Kaareste, et internet on rongis tasuta.

Aga kohvi enam ei pakuta. Ka esimeses klassis mitte. Arutuse all on siiski võimalik kohviautomaat.

Tegelikult tahaks väga teada, kes otsustasid, millised rongid tellida? Ja kas nad ikka rongiga olid varem sõitnud? Selles mõttes, et olid natuke kursis ka eluga väljaspool kabinetti?  Muidugi, ega tavaliselt ei räägita midagi enne kui asi teoks saanud, seega pole ma kursis, ehk saab kõikides peatustes olema kohvik või kiosk vms!?

Kuigi EVR Pressiesindaja arvates tullakse jaama 2-3 min enne rongi väljumist, siis selliseid arvamusi ei tasu tõsiselt võtta.
Millegipärast räägitakse igal pool ainult sellest, et Tallinnast (Ülemistelt, pange tähele, see uus lähenemine!) Tartusse saab kahe tunniga. Ekspressrongiga, muideks. Loodan, et see ei tähenda lollust, kus vahepeatused ära koristatakse... Kui aga pead kõigi peatustega rongiga sõitma Valka või Piusale või Võrru? Kas see sõit pole pikavõitu? Et kõht võib tühjaks minna?

Siin pean ära mainima ka selle, et uue sõiduplaani kvaliteeti mul usku ei ole. Sealhulgas ei tasu tõenäoliselt loota ka seda, et Tartu kiirrongide asemel vähemalt osaliselt oleksid Valga, Elva, Võru või Koidula kiirrongid. Kardan, kardan seda uut sõiduplaani, esimesi märke on juba ammu näha ja ettepanekutest aru ei saada....

Aga puhveti suhtes oleks praegu veel võimalik midagi ette võtta. Jah, läheb maksma küll, aga eks lolluste eest peamegi maksma! Kiirkorras tuleb tellida lisavagunid ning nende abil muuta kõik rongid rohkem kui 2-vagunilisteks. Lisavagun peaks olema n.ö. baarvagun, kus oleks ruumi ka ratastele. Seda enam, et need 2-vag jäävad kitsaks ka Kagu-Eestis. Muidugi juhul, kui sõiduplaan ja hinnad inimlikud...

Uusi elektri- ja diiselronge on katsetatud juba pool aastat. Tegelikult katsetab neid rohkem rongide tootja, sest tema peab kinnitama, et masinad vastavad kõikidele nõudmistele – vibratsioon, helinormid ja stabiilsus näiteks.

Uued rongid on nagu suured ratastel arvutid ja testimine tähendab, et rongi külge ühendatakse hulk salvesteid ja hiljem

uuritakse andmeid. Samas oli vaja ka arhailisemaid abivahendeid. "Liivakotid pandi peale, et testida pidurdus- ja kiirendusnäitajaid. Ja sõidustabiilsust, palju ta kõigub ja raputab. Inimesi peale ei saanud panna, sest rongid ei kuulu praegu Elektriraudteele. Nad on veel tootja omad," selgitab Kaareste.

Eelmisel nädalal lõppesid katsetused elektrirongidega, nüüd vaadatakse tulemused läbi koos tehnilise järelevalve ametiga. "Ma usun, et jaanipäevaks oleme läbi jõudnud vaadata ja 1. juulist asuvad esimesed viis elektrirongi reisijaid teenindama Harjumaal. See on Paldiski, Aegviidu ja Keila liinidel."

Muide, kas Kitseküla platvormid lastakse "alla"?

 

Hea, kui on olemas spetsialistid, kes asja jagavad!

Kahjuks ei jaga asja need, kes uhked Eesti üle ja teisedki. Kuhu jäi Lilleküla ühispeatus? Juhan-poiss oma kamraadidega võttis selle isegi valimislubaduseks, aga eks hea mees, kes lubabki... Kahjuks ei saa midagi lubada ka Vorbuse, Sõmeru, Kassinurme inimestele ja puhkajatele. Sest edukas riik, millest ka ikka tihti räägitakse, ei leia raha nende mõne peatuse jaoks. Otsa sai...

Diiselrongidel kestavad katsetused augustini ja liinidele pannakse need 1. jaanuarist. Siis võtab Elektriraudtee liinid Edelaraudteelt üle. "Alates uuest aastast on Elektriraudtee AS ainus riigisisest reisirongiliiklust korraldav ettevõte. Seda tehakse uute elektri- ja diiselrongidega. Need on täiesti identsed. Tavasilmale vahet ei ole," räägib Kaareste.

Vedurijuht Priit: kõik on uues rongis teisiti
"Kõik on teisiti. Elektrilised peeglid ja..." ei leia vedurijuht Priit kohe sõnugi, kuidas uut masinat kirjeldada. "Vanal rongil pidi olema juhiabi, kes vaatas, et inimesed uste vahele ei jääks. Aga nüüd on süsteem, mis ei lase ustel kinnigi minna, kui seal keegi vahel on. Nagu liftidel," kirjeldab rongijuht.
"Püsikiirusehoidja," ütleb habemega vedurijuht pisut mõeldes veel, mis meeldib. Seda vanadel rongidel ei olnud.
Kui sõitu alustada, peab juht puutetundlikul ekraanil koodi sisse tippima. See on vedurijuhi võti, mis nimeliselt ära märgib, kes rongi rooli (rooli rongil muidugi pole) istus.
Rongi pidurisüsteem on teistpidi kui teistel õhkpiduritel – et pidurdada, lastakse õhk süsteemist välja. "See on selleks, et kui rong pooleks läheb, siis tõmbab hädapiduri automaatselt peale."
Tippkiiruse peal (120 km/h) saab uue rongi 500 meetriga pidama. Vana rong jäi sellise hoo pealt seisma heal juhul kilomeetriga.


Tallinnast Tartusse kahe tunniga
Rongi maksimaalkiirus on 160 km/h. "Ostsime teadlikult sellised. Praegu on maksimaalne lubatud kiirus AS Eesti Raudtee teedel 120 km/h (Rapla–Tallinna lõigul, Hagudi kandis 100 km/h), aga ostsime kiiremad, sest rongide kasutusiga on lepingu järgi 30 aastat ja me usume, et kiirused raudteel investeeringuid tehes kasvavad," seletab Kaareste.
120ga saavad sõita ka praegused diiselrongid, aga uued rongid hoiavad tänu paremale kiirendusele ja pidurdusele suurt kiirust kauem. Ekspressrong peaks Ülemistelt Tartusse sõitma kahe tunniga.

Esimene rongijänes

Kui uus diiselrong esimest korda Tallinna–Pärnu lõigul veeres, astus Raplast pealinna poole sõitvasse rongi koos Maalehe ja Õhtulehega üks kena proua. Elektriraudtee inimestele jäi mulje, et ta on pressi töötaja, naine aga ei teadnud, et rong veel reisijateveoks valmis pole.

Kahepoolne eksitus lõppes sellega, et enne Kohilat saadi kogemata aru, et ta on jänes, välja teda aga ei visatud, vaid sõidutati esimese lihtreisijana Tallinna. Trahvita. Naisele rong meeldis.

Peab uksi ise avama

"Suur muutus on see, et rongijuht kontrollib ainult uste avamise luba. Rongijuht ise uksi ei ava, vaid annab loa neid avada. Rongi pääsemine ja rongist välja pääsemine saab toimuda ainult viisil, kus reisija ise vajutab nuppu, et uksed avaneksid," õpetab Kaareste.

Põhjus, miks inimesed endale ise uksi avavad, ei ole vedurijuhi laiskuses, vaid uste niisama avamine on energiakulu. "Kohtades, kus me sõidame neljavagunilise rongiga, sisenejaid mõnes peatuses kas üldse ei ole või tulevad kõik ühest uksest. Selle nimel kõiki nelja ust avada raiskab diislikütust või elektrit." Elektrirongidel on katsetatud, et kokkuhoid on ca 30%, diiselrongidel kuni 20%.

 

Üldiselt on Elektriraudtee päris hästi taganud info. Näiteks ajutised sõiduplaanid. Kas aga uute rongide käikuandmisega saab peatustes olema korralik (ka väljamaakeelne) info, kuidas uksi avad jms? 

Senini kipub olema tunne, et väga asjaga ei tegeleta. Ja kuuldavasti ei saa ka Balti jaamas olema kassasid ega ootesaali ega turismiinfopunkti... Vaid räpane katusealune, turuletid jaamahoones ning teises hüpermarket!?

Piletihinnad sellel aastal ei tõuse

Norbert Kaareste: "Täna on rongiga reisimine kõige soodsam valik. Nüüd, kus me oleme kiirem, mugavam, avaram, kas me peame olema ka soodsam? Soodsam enam siht ei saa olla, kuna me oleme kvaliteedisse väga palju panustanud.

Küll aga 1. jaanuarist ei saa rääkida hinnahüpetest. Kui ei ole inimesi, kes sõidavad, siis ei ole ka ronge vaja. Kui me hinnakirjas muudatusi teeme, siis selliseid, mis soodustaks piletite ettemüümist ja elektroonilist piletikandjat. Sellel aastal hinnakirjamuutust plaanis ei ole."

Tore, et vähemalt sel aastal me ei hüppa. Ja ka mitte järgmisel. Küll tahaks loota, et soodustusi paremini läbi mõeldakse.

Kippu ega kõppu pole aga kuulda kaugrongidest. Riiga ja kaugemalegi. Peterburi midagi käib, aga see on nagu on.
Muide, Kiviõli loodab omale ka turiste ida poolt, GoRail aga ei saa aru, et selleks peaks seal ka peatuma. Juba eelmisel aastal paluti, uus sõiduplaan pidanuks peatuse tekitama, aga loomulikult läheb sellest aru saamiseks tunduvalt kauem. Aga see juba teine teema...

 

Põrandaküte
Uste avamisel tekitatakse uste ette soojaõhukardinad, mis takistavad külmal õhul rongi pääsemist. Sissepääsu alas tekitatakse ka ülerõhk – kui uksed avanevad, ei tule külm sisse. Uste ees on põrandaküte.

***************************************************