Blogiarhiiv

pühapäev, 9. juuli 2023

Looduseuurijate Seltsi Päev`23. Veetaimed ja selgrootud - Helle Mäemets ja Henn Timm.

 


Muidugi oli nende päevade jooksul ka mõned tibinad vihma, teise päeva hommik aga tervitas pääsukeste, lõokese ja vikerkaare ning kuuga!
 

Veel kord peab rõhutama, et meil on rohkem puid haljastuseks, kui meie ametnike ja "linnaspetsialistide" 3 lemmikliiki. Omavalitsuste Liidu suvepäevi peaks siin riburadapidi korraldama!




Maitsev puder lisanditega ja muud head-paremat hommikuks kõhutäiteks, et ikka jõuaks.





 
Hea oli näha ka niitmata alasid ning näete, milline võib olla see niidetud ja kõrbenud muru asemel?

 
Eks ma aga pildistasingi palju, see on nagu vajadus ja miski utsitab aina takka. Pilte seinast seina, sest ilusat ja meeldivat on palju ning lisaks tahaks ju ikka püüda ilusaid hetketabamusi.



 
Peale hommikusööki olid siis ettekanded erinevatel teemadel.






















 
Muidugi ostsin ka mõned raamatud. LUS-i ajalugu on lugemisootel, hetkel käsil Toomas Kukk ja "Eesti taimestik ja selle uurijaid". Väga tänuväärt artiklite kogumik, kuigi pea kõik omal ajal ehk Eesti Looduses loetud. Aga alati hea teadmisi värskendada, eriti kui lugusid täiendatud.




 
Seejärel ootas ees ringkäik jõe äärde, kus Helle Mäemets tutvustas kaldataimi ja Henn Timm selgrootuid. Hennu ettekannet kuulasin esimesel kohtumisel juba kuskil 80-ndatel Narva Jõesuus, Aare Mäemetsaga aga suhtlesin kirja teel vahete-vahel juba kooliajal.

 
Püüan ka piltide juurde midagi lisada, loodan, et vigu sisse ei lipsa.
 
Männas-vesikuusk.


 
Lible soovitusel on ikka solberdatud nagu saarmad!





 
Ahtalehine hundinui on meil vähem levinud kui laialehine.


 
Pajulill.

 
Suur parthein.


 
Tema vars ja lehed.


 
Harilik kalmus.


 
Sale tarn.

 
Kõõlusleht, lehe üla- ja alakülg.
 


 
Vesikarikas.



 
Hõbehaigur.

 
Helel Mäemetsa käes lehed, vasakul vesikupp, paremal vesiroos.




 
Männasmünt.

 
Ettevaatust! Mürkputk. 
 
FB Eestimaa Floora grupis on olemas ka meie mürgiste taimede album, küll üsna algusjärgus. Igal juhul tasub üle vaadata ja kindlasti ka lapsi õpetada neist hoiduma.

 
Pildil alla ag lisaboonus selgrootute püüdmisel, pisike ahven.

 
Parte on ikka olnud väga julgeid, aga see iluduste pere ületas kõik. Meid nagu ei eksiteerinudki nende, tulid ja "plõnksutasid" silmi, võites südameid. jaoks









 
Ringi liikudes püüdsin vaadata nii jalge ette kui taevasse. Seened jäid küll määramata.


 
Harilik jõgiputk.




 











 

 
Vesikerss.



 
Soo-nõianõges, üheks tunnuseks kandiline vars.



 
Vesikarika õied.



 
Musträsta emaslind.

 
Siin-seal oli ka üheksavägist.

 
Õpitube oli kol, aga aeg kulges jõe ääres palju kiiremini jõevoolust, nii et tigude õpituppa jõudsin vahetult enne selle lõppu.







 

 
Ja oligi lõunaaeg käes.

 
Porgand, kurk jm oli nagu värske Toome salat, väga maitsev prae juurde. Kui räägitakse, et värsket ja rohelist peab alati sööma, siis süüaksegi, juhul kui salatid südamega tehtud. Sageli saab söögikohtades maitsetut kraami, kuni kohutava rukolani välja, mida kõikjale saputatakse.
 


 
Oleks veel teisegi portsjoni pintslisse pistnud!


 
Keegi kõrsikutest vist.

 
Isu oli vist kõigil hea...



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar