Blogiarhiiv

teisipäev, 24. mai 2022

Eesti Raudtee peakorter Rae valda?

 
Polnudki plaanis postitada, aga täna juhtusin Postimehest lugema väga põnevat lugu!
 

 Kuigi natuke jäid asjad segaseks. Kui Rae vallavolikogus on nii palju raudtee asjatundjaid, miks siis MKM on samas nii nõrk? Või hoopis tegu asjatundjatega, kes nii väga asja ei tunnegi? Omamoodi eriti markantne on aga see, kui vallavolikogu tahab kangesti rööpalaiuse üle otsustada! Trassi üle otsustamisega hakkama ei saa, mis aon raudtee, sellest ka aru ei saa, aga näe, Postimehes suur lugu!?

 

Pikalt on ringraudtee teemal arutelusid olnud ja midagi ka kokku lepitud. Üle 10 aasta läbirääkimisi ja leping sõlmiti 2019, alla kirjutas  ka tollane vallavanem Mart Võrklaev. Nojah, esimese lõigu järgi siis saab nime lugedes aimu, et väga spetsialistid seal kaasa ei löönud siiski. Võrklaev oma sõnutsi polnud suur pooldaja ega vastane ja eks see ka loomulik, sest rehvid muidugi ei poolda ühistransporti ega raudteed. RB-d küll, Kallasega eesotsas, sest see võimaldab rahad alandlikult Euroopa ärimeeste taskutesse tagasi libistada nagu kästud. Ja mine tea, küllap siin-seal ka midagi pudeneb! Kõige tähtsam on mitte teha, mida vaja, vaid teha midagi, mis näiliselt arendab majandust. Noh, sellisel lapsikul tasandil värk muidugi, aga see ei sega...

 Volikogu istungil olla vallavanem Madis sarik palunud 100 000 eurot, et vald saaks osaleda vene laiusega ringraudtee projekteerimises. Väga lahe, ajalehes nimetatakse seda investeeringuks! aga ka oma erakonna liikmed hääletasid vastu! Edasi tekkisid juba poliitilised mängud, umbusaldus esitati volikogu esimehele Tõnis Kõivule. Ka ekrelased, sest Kõiv olla mõjutanud otsust, sidudes teema riigi julgeoluekuga. Võrklaev aga imestas lausa, et mida loodetakse võita: "... Kui keegi ütleb Rae vallas, eriti Peetri kandis, et ta võitleb täiendava raudteeliini eest, siis küsitakse, kas olete hulluke läinud?".

Kogu see jutt on siin muidugi parajalt sogane. Mis on reaalsus? Kui vaadata kaubavedu ja loota, et seda on ja on ka tulevikus (idast või lõunast), siis muidugi oleks parem kui kaubarongid ei peaks Koplisse sisenema. Aga muudatus oleks selline kulu, mis saab meeldida vaid rehvidele või ka Eesti 200-le, kes numbreid ei tunne! Reisiliiklus? Ega Rae vald ei võidaks mitte essugi ka sellest, tõepoolest. Vene laiusega raudtee ei sobiks ju ka RB-ga kokku ehk see tähendakski lisaliini. Kogu see laiuste teema on segane nii täna kui tulevikus, kuid iseenesest oleks väga huvitav teada, kuidas raudteed kui liikumist peensustes näevad volikogu liikmed? Võib eeldada, et olulises mahus kaubavedusid ei tule enam kunagi. Ei Vene  ppolelt ega ka mitte Põhjamerelt. Ühel lihtsal põhjusel - mee jääme kõikidest kaubateedest kõrvale! Muidugi on Paldiski suur sadam, seal erinevate kaupade laadimisvõimalus jne. Kuid maht on väike! Ja hea tahtmise juures saaks siduda raudteel kaks suunda hoopis lühemat teed pidi, paraku on ses osas kõik pilgeni täis ehitatud. Kui mitte just valida lõik Järvevana ülesõidust Järve peatuseni, kus vaja vaid km jagu raudteed, tõsi, postidel.

Seega, laias laastus pole Rae vallal üldse teemasse asja! Küll aga peaks kibekiiresti investeerima meie raudteevõrgu arendamisse. Sest Eesti Raudtee küll oma sõnutsi on võtnud suuna kõige arenenuma  ettevõtte poole universumis, aga selgroog on lödi. Äkki aitaks Rae vallavolikogu liikmete töölekutsumine? Reformierakond ongi ju oma arust kõige edumeelsem transpordisüsteemi edendaja?

Kõiv ajab küll soga edasi, lisades RB-le Paldiski jt suunad, avardades nii liikumisvõimalusi ja vene laius ei ole üldse teemakski!! Muidugi on vaja selgeks rääkida, kas üldse Eestis minna üle lääne laiusele või mitet. Sisuliselt tähendaks see meie raudteesüsteemi surma, kui hakata ca 20+ aasta pärast (kui suur osa raudteest vajab jälle remonti) laiust muutma. Kui seda teha samadel trassidel nagu on praegu, siis tuleks sisuliselt kogu rongiliiklus suurel osal katkestada mitmeks aastaks. Täielikult!!! Sest kaks koos toimida ei saaks. Seega jääks üle ainult loobuda lääne laiusest või valida valdavas enamuses uued trassid, kus ehitus ei sega kuni valmimiseni vanal trassil rongisõitu. Kõiv pooldabki täielikku üleminekut pikemas perspektiivis ja taas on see rehvilik - kujutage vaid ette, millised rahad ja loodusvarad selle ehituse käigus kulutatakse!? Sest kulutamine, see on majandusedu pant! Mis on majandusedu, pole RE siiski tänaseni mõista suutnud....

****************************************************

30. 05. 22

Reformierakond püüdleb edasi!

https://arvamus.postimees.ee/7532875/tonis-koiv-vene-laiusega-raudtee-on-julgeolekuoht

Huvitav lõik üsna alguses:

"Poliitilistel kaalutlustel on ida poolt pidevalt püütud kaubavoogu suunata oma sadamatesse, ja tuleb õnneks tunnistada, et suhteliselt edukalt."
Tuleb õnneks tunnistada? Ehk et RE õnnelik, kui tulud meie raudteel ja sadamatel saamata jäid?

Nojah, Kõiv lisab ka, et sealse kaubavoo osakaal meie ekspordis pole suur. Ei ole jah, RE suutis ju ligi paarikümne aasta jooksul selle suurest osakaalust muuta just väikeseks osakaaluks. Ehk et ei saanud valitsust juhtides ka siin asjadega hakkama? Nagu ikka!
Edasi ajab Kõiv sõjalise kallakuga pläma, mis jääbki vaid plämaks. Ja järjekordse käki, transpordikäkkvoliniku Kallase poolt siia toodud Rail Balticu keerab ta mingiks töövõiduks, kuigi algusest peale just RE tegi valesti kõik, mida teha sai. 

Kogu see artikkel ongi üks mõttetu kirjutis, sest hakata midagi 100% ümber tegema, isegi pikas perspektiivis, on läbimõtlemata bravuuritsemine. Eriti kui Reformierakond pole  Vabariigi aja jooksul kordagi suutnud üldse raudtee arendada, porgandidki olid teatud mõttes pigem Isamaa töö ja tegu. Kalev Kallemets hoidis rehvilikku joont, tahtes raudtee üldse ära kaotada, selline aga ongi rehvide tase! Rohuküla raudtee vastu on RE alati olnud, Tartu kaudu Riiga rongisõidu vastu samuti. Mis kurradi arendajad te sellised olete?

Üldse rehvide puhul tundub mingite suurprojektide huvi olema ainult juhul, kui on lootust eurorahastuse raha Euroopa ärimeeste taskutesse tagasi suunata. Sest kaubavedu ei tule ei RB-le ega ühelegi muule lõigule, olgu see mis laiusega tahes.

Siinkohal ma ei eita, et mõtlema sellele peab, eriti kui Läti otsustab seda teed minna. Aga seda on vaja arutada ikka neil, kes midagigi raudteest ja logistikast teavad.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar