Hea tuttav elas kandis, kus olin rongide poolt justkui "sisse piiratud". Kuhu ka ei lähe ja ei pööra, ikka satud raudtee lähedale.
Palju oli eramaju, nii asulates kui üldse laiali hajaasustusena nagu meil.
Ja tundus selliseid bussipeatusi palju olevat, ilma taskuta. Oleks ma uuesti minemas, pildistaksin neid muidugi rohkem.
Meie torutõkete asemel tundub see palju mõttekam lahendus. Ei mingit pingsat tähelepanu torudele, aga hoo paneb maha võtma küll, seega jääb rohkem tähelepanu pööramiseks liiklusele.
Loomulikult polnud kõik alati korras.
Vaateid aga nautisin iga nurga alt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar