6. 20:19
Arupärimine maapiirkondade kohta (nr 713)
20:19 Aseesimees Arvo Aller
Lähme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri, Mart Maastiku, Tõnis Lukase, Priit Sibula ja Aivar Koka 27. jaanuaril 2025 esitatud arupärimine maapiirkondade kohta, nr 713. Ettekandjaks Riigikogu liige Riina Solman, palun!
20:19 Riina Solman
Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud, kes te olete saalis ja kes olete oma telekate taga! Ja inimesed, kes te meid jälgite!
Nüüd, taas kord on elu teinud oma korrektiivid ja minu 27. jaanuaril 2025. aastal esitatud arupärimine seoses maapiirkondades toimuvaga oli suunatud proua Piret Hartmanile, kes oli toonane põllumajanduse ja regionaalteemade eest vastutav minister. Täna on vastutajaks meil uus minister härra Hendrik Johannes Terras. Ja minul on väga suur palve härra Terrasele: meil siin just eelmise ministriga oli paar sellist momenti, kus ta suunas vastas niimoodi, et ta ei saa vastata, kuna see oli küsimus otseselt eelmisele ministrile. Mina siiski tahan öelda, et ma tahaks ka eelmisele ministrile suunatud küsimuse vastuse teie käest kätte saada, kui te olete nii kena ja tulete vastu.
Aga tõepoolest, räägime maapiirkondadest ja regionaalpoliitikast. Teile on see südamelähedane teema, olete seda väljendanud avalikult. Eestis on juba pikemat aega tõsine probleem. Nimelt, maapiirkonnas asuvad toidupoed lõpetavad tegevust ning selleks, et elementaarselt vajalikku toidu- ja tarbekaupa hankida tuleb minna kümnete kilomeetrite kaugusele oma kodukohast. Vajalike teenuste lahkumise järel liiguvad inimesed tõmbekeskustesse, mis omakorda süvendab maapiirkondade tühjenemist ja ääremaastumist. Inimesed vajavad, õieti pered lastega vajavad nelja komponenti maal elamiseks. Kindlasti, et teed ja taristu oleksid ligipääsetavad, et saaks lapsi vedada kooli või lasteaedadesse, siis kindlasti just nimelt, et needsamad haridusasutused oleksid kodulähedased, et ei peaks mitmekümne kilomeetri kaugusele neid vedama, mis praegu tegelikult toimub, ning et oleksid olemas elementaarsed toidu- ja esmatarbekaupade poed ning elementaarne meditsiiniteenus. Kui neid elemente tagatud ei ole, siis inimesed siserände korras liiguvadki tegelikult tõmbekeskuste suunal. Eriti kui ei ole piirkonnas tööd vajalikul määral, siis inimesed liiguvad tulusama ameti otsingutel tõmbekeskustesse.
Niimoodi elab meil juba täna Tallinnas ja Harjumaal 600 000 inimest ning Tartusse ja Tartu ümbrusesse jagub ka inimesi. Ehk kõikidest muudest piirkondadest siserände korras võidavad tegelikult tõmbekeskused. Me anname maapiirkondadele tagasi vähem, kui me sealt ära võtame.
Piret Hartman käis möödunud aasta 25. septembril Riigikogus tutvustamas meile Eesti pikaajalist arengustrateegiat ja selle elluviimist. Ta rääkis meile regionaalpoliitikast, hea elukeskkonna loomisest kõikjal Eestis, valglinnastumise pidurdamisest rääkis ta, regionaalse mahajäämuse vähendamisest ja väljaspool suuremaid kasvupiirkondi asuvates omavalitsustes vajalike avalike teenuste tagamist puudutas samamoodi. Ta ütles meile siit puldist, et Eesti taasiseseisvumise järgse poliitika suurim läbikukkumine on üha süvenev regionaalne ebavõrdsus ning Eesti ei tohi endale võtta sihiks arglikku ja ambitsioonitut kestlikku kahanemist.
Ta ütles ka väga tähelepanuväärsed sõnad siit puldist. Nimelt, ükski eelnõu ei peaks jõudma kinnitamiseni enne, kui on saanud vastuse järgmisele küsimusele: milliseid linna- ja maapiirkondi see otsus mõjutab ja kuidas, kas see suurendab või vähendab piirkondade vahelisi lõhesid, kas mõju mõne piirkonna inimesele on kahjulik, kas kõik on tehtud selleks, et seda kahjustavat mõju vähendada või õiglaselt kompenseerida.
Ja samal ajal, umbes aasta alguses "Aktuaalne kaamera" kajastas meile, et Põlva Coop sulgeb kaks kauplust Räpina vallas Leevakul ja Verioral. Leevaku inimesed olid väga häiritud. Räpina vallavanem rääkis uudistesaatele, et valmis tuleb olla suurenevaks sotsiaaltöökoormuseks, sest paljudele jääb kaugemal olev pood kättesaamatuks.
Lisaks ütles minister meile siit puldist nõuande, et kui midagi teile siin saalis esitatakse regionaalpoliitika vastast, siis pange sellele punast. Aga see ei seganud Piret Hartmanil oma erakonnale, sotsiaaldemokraatidele lubamast tingimata rohelise nupu vajutamist kõikidele nendele maksuotsustele, mida temaga seotud koalitsioon ja valitsus ette võttis. Aitäh!
20:24 Aseesimees Arvo Aller
Arupärimisele tuleb vastama regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Palun!
20:24 Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Suur tänu Isamaa fraktsiooni nimel esitatud arupärimise eest. Ma kindlasti vastan sellele nii hästi, kui ma oskan, kuigi nagu te välja tõite, ei olnud arupärimine mulle suunatud.
Te tõstate selles väga olulisi ja päevakajalisi küsimusi maapiirkondade elujõu, teenuste kättesaadavuse ja regionaalse tasakaalu kohta, millele ajendasid mõtlema ka hiljutised sündmused Põlvamaal seoses kohalike kaupluste sulgemisega. Mõistan teie muret ja vastan teie küsimusele hea meelega, tuginedes olemasolevale teabele, nii palju, kui mul seda on.
Esimene küsimus on: "Kas ja kui suureks probleemiks hindate, et maapiirkonnas poode suletakse ning ning halveneb inimeste ligipääs elementaarselt vajalike toidu- ja tarbekaupadele?" Maapiirkonnas asuvate väikepoodide tegevuse lõpetamine on kahtlemata tõsine murekoht. Need poed on palju enamat kui lihtsalt ostukohad. Need on kogukondade süda, kohtumispaik ja oluline lüli kohalikus elus, pakkudes lisaks kaupadele ka sotsiaalset tuge ja töökohti. Seega on iga poe sulgemine maapiirkonnas kaotus kogukonnale.
Samas peame olema realistid. Ärilisel eesmärgil loodud ettevõte saab püsida vaid siis, kui see on majanduslikult jätkusuutlik. Poodide sulgemise taga on sageli kombinatsioon mitmest tegurist. Üldiselt demograafilised muutused, kus elanikkond mõnes piirkonnas väheneb või vananeb ning teisalt ka tarbijate muutunud ostuharjumused, kus eelistatakse teha suuremaid sisseoste keskustes asuvates kauplustes.
Viimaste andmete kohaselt elab Eesti maalistes asustuspiirkondades umbes 29% elanikkonnast, 400 000 inimest. Kuid rahvaarv on viimase 10 aasta jooksul kasvanud peamiselt Harju- ja Tartumaa linnalähedases piirkonnas. Samas näiteks Jõgeva, Ida-Viru, Põlva ja Võru maakonnas on see ligi kümnendiku võrra vähenenud. On äärmiselt oluline, et ka pärast kohaliku poe sulgemist jääksid esmatarbekaubad inimestele kättesaadavaks. Siin on mitmeid lahendusi, mida ma näen ja mis sageli toimivad kõige paremini koostöös. On alternatiivsed kaubanduse vormid, toidukulleri teenused ja e-poodide kasutamine laieneb ka maapiirkondadesse. Väga olulised on mobiilsed kauplused ehk kauplusautod. Mul on hea meel tõdeda, et Veriora ja Leevaku piirkonnas ongi eraettevõtluse algatusel täna tänaseks tagatud kauplusauto teenus.
Toimivad ühendused, nagu te ka mainisite. Oluline on teede ligipääsetavus, kvaliteetne ja läbi mõeldud ühistransport on võtmetähtsusega, et inimesed pääseksid keskustesse teenuste juurde. Kohaliku omavalitsuse tugi, sotsiaaltransport ja koduteenused on hädavajalikud neile, kes ise liikuma ei pääse. Ja kohalik omavalitsus saab aidata nii transpordi korraldamisel kui ka e-poest tellimisel.
Riigi poolt toetame maapiirkondade elujõulisust mitme meetmega. Praegusel Euroopa Liidu rahastusperioodil suuname märkimisväärseid summasid maaelu arengusse. Leader-meetme kaudu suuname 59 miljonit maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, konkurentsivõime tõstmiseks 30 miljonit eurot ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks 15 miljonit eurot.
Maaelu Edendamise Sihtasutus pakub laene ja käendusi. 2024. aastal sõlmis MES kokku 243 käenduslepingut kogumahus 30 miljonit eurot, mis aitas ettevõtjatel pankadest saada laene 51 miljoni euro väärtuses. Enim kasutasid käendust põllumajanduse, puidutöötlemistööstuse, kaubandus- ja toidutööstusettevõtted. Lisaks väljastas MES laene maapiirkonnas investeerimiseks 82,65 miljoni euro eest. Varasematel perioodidel on toetatud näiteks kolme ettevõtja kaupluse rajamisel ja kokku 17 rändkaupluse soetamist. Suurepärane näide on Lüganuse talupood, samuti on ka aktiivsed kogukonnad ise poepidamise üle võtnud, nagu näiteks tunnustatud Leesi pood Harjumaal. Lisaks on alates eelmise aasta augustist maapiirkonna väikekaupmeestel võimalik taotleda PRIA kaudu jooksvalt investeeringutoetust konkurentsivõime suurendamiseks.
Teine küsimus: "Kas automaksu kehtestamine on õiglane ja põhjendatud olukorras, kus maapiirkonnas pole paljudel juhtudel enam väikseid kodulähedasi poode?" See küsimus tõstatab olulise tahu seoses liikumisvajadusega maapiirkondades. On selge, et auto on paljudele maaperedele igapäevaelu korraldamiseks möödapääsmatu vahend. Samas, nagu eelnevalt mainitud, on suuremates keskustes ostlemine olnud pikemaajaline trend, mis on osaliselt kaasa aidanud praeguse olukorra tekkele, kus väiksemates poodides nõudlust ei ole.
Pigem ma näen suure murekohana nende inimeste olukorda, kes autot kasutada ei saa, olgu selleks eakad, tervislikel põhjustel liikumispiiranguga inimesed või need, kellel lihtsalt juhiluba puudub. Seetõttu on esmatähtis tagada neile alternatiivsed teenusele ligipääsu võimalused. Ühelt poolt on see kvaliteetne ja kasutaja vajadustest lähtuv ühistransport. Tegeleme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordireformiga, mille keskmes on eri transpordiliikide parem ühendamine, ühtne piletisüsteem ja reisijateekonna mugavamaks muutmine. Teisalt on võtmetähtsusega kohaliku omavalitsuse võimekus märgata ja aidata abivajajaid läbi sotsiaalteenuste, näiteks pakkudes tuge toidukauba hankimisel või arstil käimisel.
Kolmas küsimus: "Eelmisel aastal kuulsime uudist, kuidas Põlvas panevad uksed kinni Maksu- ja Tolliamet ning töötukassa." Lisaks teie nimetatud Maksu- ja Tolliameti ning töötukassa teenusekohtadele on Põlva maakonnas hiljuti suletud ka kohtumaja. Oleme küsinud ka teistelt ministeeriumidelt ülevaadet nende plaanidest seoses kohaloluga piirkondades. Teenusepunktide sulgemise põhjused on erinevad. Mõnel juhul on see seotud kulude kokkuhoiuga, teisel juhul teenuste tervikliku ümberdisainimisega, sealhulgas suurema rõhuasetusega digitaalsetele lahendustele.
Paraku tuleb tõdeda, et mitmed sellised otsused on tehtud ja mõned piirkonnad saavad seetõttu valusamalt pihta kui teised. Seetõttu oleme Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt välja pakkunud, et me lepiksime Vabariigi Valitsuse tasandil kokku selgematest põhimõtetes, millest lähtume, kui edaspidi riigiasutuste võrku või teenuste pakkumist puudutavaid muudatusi kavandame. Eesmärk on vältida olukordi, kus otsuseid tehakse liiga kitsalt või vaid ühe valdkonna või asutuse vaates. Samal ajal otsitakse paindlikke lahendusi. Mõned ministeeriumid kasutavad näiteks pop-up kontoreid, et olla perioodiliselt kohal ka seal, kus püsivate esindust ei ole.
Digiteenustele üleminekul peab riik tagama, et ligipääs säiliks ka neile, kel digioskusi napib või puudub ligipääs internetile ja arvutile. Regionaalministeeriumi seisukoht on, et igasuguste teenuste ümberkorralduste puhul tuleb aegsasti hinnata nende piirkondliku mõju ja kavandada tegevusi võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks, nagu te ka enne mainisite. Oleme selleks välja töötanud ka abistava juhendmaterjali, mida ministeeriumide allasutused saavad kasutada ning mida on rakendatud. Näiteks haridusministeerium – täna meil küll ülejärgmine punkt – rakendas seda Vana-Vigala kooli puhul.
Selleks et hoida pidevat tervikpilti ministeeriumide plaanides piirkondade suunal, soovime, et olulisematest muudatustest meie ministeeriumi vähemalt teavitatakse. See võimaldaks meil aegasti kaasa rääkida, vajadusel sekkuda ja koostöös kavandada leevendavaid meetmeid. On hästi oluline, et selliste muudatuste planeerimisel kaasataks võimalikult varajases etapis asjaomaseid osapooli, sealhulgas kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Need arutelud on valitsuse tasandil alanenud ja kindlasti jätkame nendega.
Ja neljas küsimus: "Kas peate regionaalpoliitiliselt vajalikuks ametiasutuste linnadest väljaviimisega jätkamist?" Regionaalpoliitika eesmärk on luua võrdsemaid võimalusi ja head elukeskkonda kõikjal Eestis. Riigiasutuste ja töökohtade paiknemine on selle üks osa. Kuigi füüsiline asutuste väljaviimine suurematest keskustest on üks võimalik meede, siis tänapäeval on üha olulisemaks muutunud ka paindlikud tööviisid nagu kaugtöö ja hübriidtöö, mis samuti toetavad regionaalset tasakaalu.
Andmed näitavad, et kuigi Harjumaal töötab endiselt suurim osa, umbes 48% keskvalitsuse töötajatest, on see osakaal võrreldes 2019. aastaga vähenenud. Oluline on märkida, et töökoht Harjumaal ei tähenda tingimata elukohta Harjumaal. Nende keskvalitsuse töötajate arv, kelle elukoht on mujal Eestis, väljaspool Harjumaad, on 8% suurem kui nende arv, kelle töökoht asub mujal Eestis. See näitab, et kaugtöö võimalusi kasutatakse aktiivselt. Kaug- ja hübriidtöö võimaldavad paindliku personalipoliitika kaasmõjul kaasa aidata nii haldusvõimekuse kasvule kui ka regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele, parandades avaliku sektori võimalusi leida häid töötajaid üle Eesti.
Usun kindlalt, et sellist regionaalset tasakaalu toetavat personalipoliitikat jätkavad lisaks meie ministeeriumile ka teised ministeeriumid ning et avaliku sektori töökohtade loomisel ja säilitamisel soositakse üha enam neid, kes võimaldavad töötamist ka väljaspool Harjumaad.
Loodan, et need vastused selgitasid ministeeriumide seisukohti ja andsid ülevaate olukorrast ning plaanidest. Olen valmis jätkama arutelu nendel olulistel teemadel. Aitäh!
::::::::::::::::::::::::
20:38 Helmen Kütt
Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Te käite erinevates piirkondades, see on väga kiiduväärne, käisite ka Viljandimaa omavalitsusliidus kohtumas omavalitsusjuhtidega. Seal olid mitmed küsimused ja üks nendest oli ka, kuna te olete ju ministrina valitsuse nõupidamistel ja osalete seal, siis mõte alustada kooli alguse aega muul ajal puudutab väga selgelt ka ühistransporti. Ja sinna on kindlasti vaja kas lisaressurssi, sest ega tööpäev algab inimestel ikka ja transport peab sellel kellaajal ka liikuma linna ja maakonna vahel või vastupidi, linnast maakonda. Kas te olete seda arutanud ka, kas see toob lisaressurssi ühistransporti? On see olemas valitsusel ja teil kui teie haldusalas? Või kuidas te seda olete planeerinud? Sest samas, kui valitsuse laua taga sünnivad sellised natukene nagu vastastikku käivad ideed, siis oleks huvitav kuulda.
20:39 Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Tõepoolest, kui kooliaeg nihkub hilisemaks, siis see tekitab kahinaid ühistranspordivõrgus, mis on üldiselt väga professionaalselt planeeritud ja just selle järgi, et lastel oleks võimalik kooli jõuda.
Nagu ma aru saan, on kohalikel omavalitsustel võimalus suhelda koolidega, selle algusaja määramisel, et need võrgud ikkagi tagaksid seda. Ma hetkel ei ole küll kuulnud sellest, et oleks väga suured ümberkorraldused plaanis. Küll tõesti, kui see kool algab hiljem ja lastel on vaja kooli jõuda, siis ilmselt on see vajalik.
Ühistranspordireform on hetkel töös erinevate nüanssidega ja kindlasti üks küsimus on selle olukorra kaardistamine, mis ajahetkedel kust kohast ja kuhu on vaja liikuda. Sest lisaks sellele, et kooli kellaajad muutuvad, muutuvad ka asukohad, kus inimesed elavad, kus nad sõidavad. Ja tõsiasi on ka see, et Eestis meil inimesed elavad ka väiksemates maapiirkondades, mõned inimesed, kes peavad ka liikuma saama, ja nendega tuleb arvestada. See osutub üha suuremaks väljakutseks, kuna riigi ressursid on piiratud ja sellele lahenduse leidmisega … Ma olen väga teadlik sellest, ma jagan seda muret, ja selle lahenduse leidmisega ma ka tegelen.
...........................
20:42 Henn Põlluaas
Aitäh! Hea minister ja eesistuja! Te loetlesite mitmeid meetmeid, toetusi ja krediidivõimalusi maaelu toetamiseks, samas te tõdesite ka, et maapiirkonnad tühjenevad endiselt, kaovad teenused ja töökohad. Järelikult ei ole rakendatud meetmed kaugeltki mitte piisavad. Milline peaks teie nägemuses olema toimiv regionaalpoliitika ja miks valitsus, millest te minister olete, asjakohast ja sisuliselt toimivat regionaalpoliitikat ellu ei vii?
20:43 Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras
Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et toimiva regionaalpoliitika alus on see, et riik võimaldab inimestel kasutada neid teenuseid maapiirkondades. Paratamatult on see protsess globaalne, me ei saa seda Eesti eripäraks lugeda, et inimesed kolivad linnadesse. See on isegi minu meelest juba "Rehepapist" see tsitaat olnud, et inimesed suunduvad sinnapoole, kus neil on rohkem võimalusi ja seda me pidurdada ei saa. Me saame küll soosida seda, et inimesed, kes soovivad, saaksid elada maapiirkondades, ja peaasjalikult saame seda teha läbi töökohtade loomise, mis lõpuks on see, et kui sa ei saa endale või oma lastele toitu lauale panna, siis sa seal kohas ka elada ei saa. Ja selle üks meede on näiteks ettevõtluse rahastuse suunamine väljaspoole Harjumaad, et oleks võimalik luua töökohti maapiirkondades. Siin tulevad mängu kohalikud omavalitsused, kes mõned teevad koostööd, mõned on natukene tõrksamad selles osas, aga ma usun, et seal leitakse ka lahendus. Kohalikud omavalitsused saavad ka kaasa aidata sellele, et neid töökohti sinna luua, sest kui töökohad maapiirkondades on, siis seal need inimesed ka elavad. Ma arvan, et see on selle kõige kese. Ja riik peab toetama seda omalt poolt ka hariduse pakkumisega ja muude teenustega. Aga peaasjalikult saab elu maal areneda siis, kui seal on võimalik teha tööd. Ja meie põllumajandussektor pakub väga paljudele inimestele, kes maal elavad, tööd. Ma olen selle eest väga tänulik nendele, et nad seda teevad, aga kogu regionaalpoliitika tuum on ikkagi seal, et kui sul on võimalik töötada väljaspool Harjumaad, väljaspool Tartumaad, on seal võimalik ka hästi elada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar