Voldemar Kuslap - iidol ja eeskuju.

 

Pildid mulluselt kontserdilt Õismäel.

Kuulsused või üldse inimesed ie ole mu blogi tavapärane teema. Ometi, täna kui vaatan ETV-st tema portreesaadet, tundsin taas, et tahaksin oma kummarduse teha. Lauljale, keda kuulasin juba lapsepõlves ja mitte vähe. Ma pole elu aeg olnud suur teatrifänn, pigem naudin ikka estraadi, aga Voldemar Kuslap puhul kindlasti kuulan naudingiga ka mitmeid operetilaule.

 

On muidugi igati rõõm näha, et laulja on tänini heas vormis ja pakub erilisi elamusi väga paljudele kuulajatele. Ma unenägusid väga ei mäleta, aga ühte hiljutist natukene küll. Omamoodi koomiline (teades, et tal olnud ka kohtusaaga naabritega) oligi, et nägin just sellelaadset - pidin midagi minema oma kodukülas temalt paluma ja uksele tulles oli ta hetkeks justkui pahane, sest neil oli vist sünnipäev. Aga juhtus hoopis mkidagi muuda, ta oli rõõmuga nõus aitama ning... unenägu oli pikk ja kahjuks suuremat osa ei mäelta. Väga huvitav kogemus!

Olen nüüd küll ka ise jõudnud "kõrgemasse ikka", ja olen väga tänulik selle eest, mida Voldemar Kuslap on mulle andnud. Saates kuuldus, et tema esimene etendus Estonias oli vist 1964, mina olin siis 2-aastane, aga juba kooliajal oli minu jaoks üks suur osa elust radioola Rigonda ning selle juurde kuulunud Voldemar Kuslapi plaat. Kuulasin selle vist pea auklikuks, erilised lemmikud olid Valge Paat, Hobused, Suur Jõgi jt. Võtame või laulu "Ma pean sind südamega kuulama" - fantastiline tämber ja kui nii võib öelda, südamlikkus! 

Ja kuulan neid rõõmuga ka täna. Muidugi on iseloomulik seegi, et tal on muidki hobisid, näiteks kalmistute ajaloo uurimine ja selle kohta raamatute väljaandmine. Mõistan tema soovi liikuda kalmistutel, meie ajaloo maastikul, seda enam, et tegu on ju püha kohaga ning need on ka seotud vaikuse ja rahuga. Saates aga mainib tema pojapoeg Markus Kuslap sedagi, et kodus olid raamatud au sees jm. Olen selles vast ka temaga ühel lainel.

Muidugi on nauding teda näha ka ekraanil, sh erilises filmis "Mehed ei Nuta". 

Ja inimesena.Kindlameelne. Saatest jäi kõrva aga küsimus mõne kuulsa inimese haua kohta, mida ta teeb, kui see on korrast ära. Läheb ütlema? Ei, aga "väga piinlik on". See juba näitab paljutki.

Ega ma pikalt ei hakkagi vast kirjutama (ehk hiljem lisan mõne mõttekillukese, kui miski meenub), olen lihtsalt talle tänulik ja soovin tervist ning pikka iga ja jaksu!