Blogiarhiiv

reede, 12. jaanuar 2024

Nunne tänav.

 

 
Kus algavad tänavad? Meil kehtivate reeglite järgi on numeratsioon ilmakaartega seotud, aga mis parata, kui kogu mu elu on alanud Nunne tänav ikka Balti jaama poolt. Siis kui lapsena linna sõitsin, siis enamasti ikka rongiga ja vanalinna läksingi siitpoolt, nüüd ju samuti. Vahel harva, kui tahan jalgu säästa, siis olen mingi asja pärast sõitnud trammiga Viru väljaku kanti. Aga alustasin ka seekord siit.
Mõnusalt puudega palistatud munakiviteed mööda siis saab mindud või õigemini selle kõrvalt, kõnniteelt. Ja ees on Toompea kõrge nõlv. 
1950-1987 kandis tänav Vaksali nime.

 
Paremale jääb ka Shnelli tiik, mis on täietsi omaette "vaatamisobjekt". Ja nagu alloleval pildil näha, siis õige algus on veel eespool. Paremale jääb täna ka R-Kiosk, mis jäi küll pildistamata, aga küll parandan selle vea. Üsna uus kiosk, vana asemele sobib igatahes veidi rohkem siinkohal.

 

Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval tulid arheoloogiliste kaevamiste käigus välja keskaegse Nunne tänava sillutis ja samast ajast pärinevad esemed. Kuna selle aja Kalamajast on teada vähe, on leiul piirkonna ajaloos oluline koht.

Vana-Kalamaja arheoloogilised väljakaevamised pidi olema tavaline rutiinne töö, et tänava ümberehitus saaks alata – auk maasse, pind kihiti lahti ja tehtud. Arheoloogide üllatuseks vaatas vastu aga keskaegne Nunne tänava sillutis.

"Tema täpset paiknemist keegi ei teadnud. Teoorias ta oli olemas, vanade kaartide peal on teda ka näha, aga kus tema täpne paiknemine oli ja kuidas ta jooksis, seda me ei teadnud. See on täiesti uus informatsioon," ütles Muinasprojekti välitööde juhendaja Silver Jäger.

Kaevamiste käigus leitud keraamiliste kildude põhjal võib oletada, et Nunne tänav ehitati 14. sajandil ja oli kasutuses kuni 16. sajandini. Leiud on seinast seina, üks uhkem kui teine.

"Siin on aastaarv 1645, üks neljandik ööri. Kolm krooni, kuulub Rootsile ja CRS, et kuninganna Kristiina. /.../ Tallinnas Revalis löödud....

 
Otsustasin ennast välja lohistada, peale lumerookimist võiks ju viitsida veel liigutada. Ja et sihiks Raekoja plats, siis otsustasin natukene pildistada ka Nunne tänavat. Võib olla oli Melchior see, mis pani mõtlema vanalinna tänavate pildistamisele ja püüan teiselgi päeval minna, sest seekord pildistasin enamuses ühte tänava külge rohkem. Tahaks ka mõneski majas sisse pääseda ja leida mingeid detaile siseruumideski vanemast ajast.
Esimesel õhtusel pildil (päevased pildid järgmisest päevast)paistab ka Boriss Jeltsinile pühendatud bareljeefi taasiseseisvumise aegse toetuse eest. Bareljeefi modelleeris Rene Reinumäe skulptor Ernst Neizvestnõi tehtud pronksbüsti järgi. Tekst: Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini mälestuseks, tema panuse eest Eesti iseseisvuse rahumeelses taastamisesaastatel 1990-91. Eesti inimeste annetuste toel loodus bareljeef avati augustis 2013. 
 
 
Linnamüüril olevad kultuuriuudiste stendid on siin minu jaoks olnud aegade algusest peale, nii palju kui mäletan.

 
 Oma võlu on siin muidugi n.ö. sümbolvalgustitel ja on ju sarnased olnud ka paljudel kodus levinud Vana Tooma valgustid.

 
Vanalinnas on muidugi palju uksi ja värvaid, mis ei olegi nagu uksed ega väravad. Aga miskit need on olnud ja usun, et kõige kohta ei jõuakski ma siia infot kokku korjata.  Kuuskemaa, Dubovik jt on vanalinna spetsialistida, igaüks omal alal ja selge, et Kuuskemaa on siinkohal kõige koloriitsem Vana Toomas või ehk hoopis Ärtu Soldat. Talle on tolleaegse riietuse stiil ülisobiv.

 

 
Mõnel pool püüdsingi siis täna sisse saada. Sisimas on need hooned täna seinast seina, vana ajastu säilinud detailidest kuni euroremondini. Mina pole grammigi asjatundja ja seepärast ei oska ka öelda, kui hästi midagi kuskil olustikku sobitatud on ja eks see olegi ka veidi maitse asi. Nii et mind ei häiri ei "kristalllühtrid", trepid ega muu, mis ehk kellegi teise silma võib riivata.






 






 


 
 



 






 

 
Kes ja mis siin on, saab igaüks ise uurida, see ongi põnevam. Paljusid asju ju ei märka ja isegi seda Vilde tahvlit ma arvatavasti olen näinud, aga seekord arvasin juba, et äkki ma siiski polegi märganud?

 
 
Mõneski kohas võib aga näha n.ö. originaaldetaile ja need on igal juhul põnevad ja märkamist väärt. Juba selline lagi paneb ahhetama!


 





 
Nunne tänava haljasala ehk Kitseaed.

 
Leidub ka graffitit, aga väga harva midagi kunstilaadset, enamus on paraku värdjate poolt plätserdatud (Andke andeks), seda enam on hinnatav selline kujundus.


 
Kõigile tuntud J. Koorti metskits. Tõsi küll, koopia. Kaunid ja õrnad asjad kipuvad ju ikka kellegi jõule või ahnusele alla jääma!



 
Siin, 4 tee ristis, saab siis tänav otsa. Pole muud kui tagasi pöörata ja alustada teisel poolele jääva pildistamist. Vasakul paistab Nunne tn 2 maja ja just sel serval oli ka Pärli kohvik. Ja kuigi kõlavad tekstid annavad aimu, et kuskil tärkab taas "pärl", siis see on suhteline mõiste.
2018:
Rime Kinnisvara alustas Tallinna vanalinnas asuva eksklusiivse arendusprojekti Pärli Maja müümisega. Nii seest kui ka väljast väga põhjalikult renoveeritud majadesse Pikk tänav 1/ Nunne tänav 2 / Lai tänav 2 ja Pikk tänav 3 esimestele korrustele on planeeritud kohviku-, toitlustus- ja äripinnad ning ülemistele luksuslikud korterid. Tallinlastele oli Pikk tänav 1 maja tuntud kui Pärli kohviku maja, mis oli kuulus oma suurepäraste kondiitritoodetega ja hiilgas kolme saaliga. Peale kohviku sulgemist on maja olnud ajahamba pureda, kuid nüüd on hoone läbimas täielikku uuenduskuuri, et suve lõpuks saaks sellest taas Pärl Pikal tänaval. Läbimõeldud terviklik renoveerimisprojekt säilitas vanalinnale omast väärtuslikku ja väärikat arhitektuuri, arvestades samaaegselt kaasaegsete normide ja vajadustega. Sisekujunduslahendused on loodud Eesti tippdisainerite ladvikusse kuuluvate Vaikla Disain sisearhitektide poolt. Kavandatud lahendus jagab hoone kolme ossa. Alumine korrus avatakse taas linnarahvale toitlustuse ja vabaaja veetmise kohana, keskmistele korrustele planeeritakse äriruume ning kõige ülemised korrused saavad koduks neile, kes soovivad päikeselisel hommikul ärgates näha vanalinna punaseid katuseid ja tornitippe ning suunduda peale hommikukohvi joomist asjatoimetusi ajama puhanud ning õnnelikena

Kahju on muidugi, et ettevõete nimetustena siin kasutusel sageli ingliskeelsed, millel pole mingitki seost vanalinnaga. Oleks siis vähemalt keskajast pärit saksakeelsed nimed või leiaks kasvõi Lonkava Konna Kõrtsi? Rääkimata Balthasari kohvikust või Melchiori magusapoest.


 



 
Nunne4/8/Lai 1 asub Nukuteater ja Nukuteatri Muuseum.
Kultuurimälestiste register:
Hoone asub Nunne ja Laia tänava nurgal, peafassaadiga Laia tänava poole. Hoone on kolme ja osaliselt neljakorruseline kellerdatud ja pööningukorrusega kivihoone, mis on selge plaanilahenduse, avarate ning pidulikult kaunistatud ruumide, saalide ja trepikodadega. Hoonel on kaks kivist trepikoda ja üks nn lahtine trepp. Nii sise- kui välisviimistluses on rikkalikult kasutatud juugendstiilis ning historitsistlikke dekoratiivelemente (frontoonid, karniisid, pilastrid). Laia tänava poolsel fassaadil on taastatud kolmanda korruse sepisaknavõred ühe säilinud originaalvõre eeskujul, samuti on taastatud metallist lumetõke ning Lai tänava poolne personalisissepääsu tahveluks. Hoone juurde kuulub suur hoov sissepääsuga Nunne tänavalt.
 
Majas tegutses Tallinna Aktsiaklubi, hilisem Aadliklubi 1788 - 1919.
 
Lai tänav oli üks keskaegse Tallinna põhitänavaid, mida on esmakordselt mainitud 1314. aastal. Laia ja Nunne tänava nurgahoones on käinud vilgas seltsielu juba keskajast peale. 15. sajandil asus nurgapealses Lai tänav 1 hoones Brandenburgi-nimeline kõrts. Sealt peale nimetati nurgamaja läbi mitmete omanike Brandenburgi majaks. On tõenäoline, et Lai 1 nurgahoone kuulus pikemat aega Richardes’-nimelisele perekonnale. 1430. aastast on....
 





 
Kui aga siin juba olla, peaks ehk ka Nukuteatri Muuseumi külastama? Muuseum on suuresti kujundatud väga tänapäevaselt ehk isegi veidi liigagi seinte-lagede osas, aga leiab ka Melchiori ja Russowi aegadest üht-teist.





















 














 


 











 













 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar