Paekivi - rahvuskivi. Selle raiskamisega hävitame oma rahvust?

 

 

 

Pildil on näha taustal paekivi, millest mitmete lademete omad sobivad ehituseks ja on seda läbi sajandite ka kasutatud. Täna ei kasutata, aga on tore, kui mõneski ehitises suudetakse vana säilitada. Hoopis rohkem paekivi (ga teema mõttes ka liiva, kruusa jm) kasutame tee-ehituses.  Kuidas on meil lood(kvaliteetse) maavaraga?
Nii nagu liiva jm puhul ei ole lood üldse kiita, ometi on meil palju (või vähe aga valjuhäälseid) nõudjaid, kelle jaoks ainuke mõte elus tundub olema tapmine ja hävitamine. Põhiliselt käib see 4-REALISTE MAANTEEDE kohta. Ja peaaegu mitte ühelgi neist ei ole nii palju mõistust, et saada aru lihtsaimast küsimusest!

 

MIKS ME PEAME EHITAMA 4 UUT EHK SISULISELT KOKKU 6 VÕI 8 RIDA? 

Ja kuigi arusaamadega on lood nadid, siis püüan siia aja jooksul mõningad olulised viited kokku koguda. Vähemalt ei pea iga kord vastamiseks uuesti pikemat juttu kribama.

 

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-07/Paekivi%20kaevandamise%20m%C3%B5jud%20Nabala%20lubjakiimaardlas%20%28MT%C3%9C%20Geoeducation%20Center%29.pdf

 

Sellelt lingilt leiab pikema ja põhjalikuma ülevaate. Kuna aga meil on loodusharidusega kehvad lood ja pikemaid kirjeldusi sageli ei viitsita lugeda (eriti kehvad lood on neil, kes just nõuavadki 4-realisi viaduktidega, postidel ja tunnelitega, siis peaks ka midagi lühemat otsima.

Varustuskindluse kava kohaselt hinnatakse varustuskindlust maakondade tasandil (maakonna või maakondade piires) ja võttes arvesse prognoositavaid vajadusi. Kui varustuskindluse hindamise tulemusel selgub, et kaevandatava varu jääk rahuldab maakonna või maakondade vajaduse liiva ja kruusa osas enam kui 10 aastaks ning lubja-ja dolokivi osas enam kui 15 aastaks, siis loetakse, et riigi huvi varustuskindluse aspektist võib puududa. Lubja-ja dolokivi puhul on kriitilise varustuskindluse piir kõrgem, sest lubja-ja dolokivi geoloogiline uuring, kaevandamisloa taotluse menetlemine ja kaevandamise ettevalmistustööd võtavad kauem aega kui samad tegevused liiva ja kruusa osas. 

https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad#harju-maakond 

Ka kõige nõdrema mõtlemisvõime puhul peaks sõnad "kõrgekvaliteedilise paekivi varu on 8 aastaks..." vms olema arusaadavad. Või klassifikatsioon "madalamakvaliteediline..."? Nagu seegi, et kui vedada midagi mõnest teisest maakonnast, siis tulev maksta veelgi rohkem kui täna ja homme? RAHA ikka loete? Tegelikult meie oma rahakotist ju?
Nt kaevanduste loomisel tekkinud aheraines oleva paekivi madal kvaliteet tähendab seda, et MAJANDUSLIKULT EI OLE OTSTARBEKAS SEDA VEDADA KAUGEMALE KUI 50-80 KM, siis miks peaks arvama, et vedu ükskõik mille puhul on ODAV lõbu?

Ärimehed muidugi hirmutavad! Neil on seda lihtne teha, sest neid ei huvita tulevik, elu säilimine, põhjavesi, inimesed ega miski muu, ainult RAHA! Seda nimetatakse VASTUTUSTUNDETUSEKS!

"Kui omavalitsusel jääb õigus vetostada kõiki uuringu- ja arengulubasid, siis see tähendab seda, et lõppeb kaevandamine," ütleb Haube.

 https://www.err.ee/872592/maavarade-kaevandamine-voib-vajada-uut-otsustuskorda

 See lugu siis aastast 2018.

Kuidas SUURENDADA varustuskindlust?

Samuti näitab värske ülevaade, et täiendavalt on vaja suurendada Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlust, mis on praegu tagatud neljaks aastaks. Varustuskindluse pikemaajaliseks tagamiseks on riik algatanud Harju, Rapla ja Pärnu maakondades ehitusmaavarade teemaplaneeringud, mille eesmärk on koostöös eri osapooltega määratleda alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Harju maakonna teemaplaneering on kavas kehtestada 2025. aasta lõpuks ning Rapla ja Pärnu maakondade planeering 2026. aasta keskpaigaks.

 https://rohe.geenius.ee/rubriik/uudis/varske-ulevaade-naitab-koigi-maakondade-ehitusmaavarade-varu/

 Ikka nii - avada uusi kaevandusi. Kas kaine mõistus ei peaks ütlema, et peaks kardinaalselt vähendama ka tarbimist? Tähendab ju iga uus kaevandus, et rikutakse põhjavett ja palju muudki? Ja et PÕHJAVESI on siinkohal kõige olulisem, arutu kaevandamine ja muul moel põhjavee rikkumine või kahjustamine tähendab, et tulevikus peaksime selle saamiseks või VARUSTUSKINDLUSE SUURENDAMISEKS (sic!) hakkama kulutama ressursse KORDADES ROHKEM! Kas see on kuidagigi arusaadav?

Ka Paevana on selgitanud asju pikemalt (taas kellegi jaoks liiga pikalt?). Juba 2007. Aga nood, kes aru ei saa piiratud mõtlemisvõime (viisakamalt öeldes ääretu rumaluse) tõttu, ei saa ka sellest aru:

Eesti, kus paekivi on väärtustatud rahvuskivina ja paekivi varud on aukartustäratavad, on jõudnud paekillustiku tootmisega ummikseisu. Tallinna ümbruse paemaardlate aktiivvarud on lõppemas ja kui uusi karjääre ei avata, jääb pealinn peagi killustikuta. Peatub teede- ja tsiviilehitus.

Seniuuritud tarbevarude kasutuselevõtul põrkutakse kohalike elanike aina üksmeelsemale vastuseisule. Inimeste kartused uute karjääride avamise ees on osaliselt põhjendatud, seostudes võõrvõimu-aegse röövkaevandamise ja sellega kaasnenud keskkonnakahjustustega. Mainigem vaid põhjavee alanemist, lõhkamiste müra, lööklaineid ja õhureostust.

Tajudes kaevandamisega seotud ohtu, luuakse mitmel pool kodukandi loodus- ja kultuurikeskkonna kaitseks külaseltse ja keskkonnakaitse ühendusi. Mõnikord püütakse oletatavat keskkonnakahjustust ette aimates maavara leiukohta ka varjata. Nii ei ole näiteks Harku valla arengukavas üldse fikseeritud riikliku tähtsusega paemaardlat, millele kavandatakse kaitseala loomist.

Vaidlused ettevõtja ja kohalike elanike vahel uute paekarjääride rajamiseks (praegu näiteks Jõelähtmesse, Nabalasse ja Paeknasse, Lüganusele jm) on lõppemas elanike sooviga kaevandamist üldse mitte alustada. Samas on aga kõigile teada, et killustikuta kaasajal teid ja maju ei ehita, paetoormeta lupja ja tsementi ei tooda.

Kartused karjäärimajanduse ees on paljuski põhjustatud ka teadmatusest, millised on uute, kaasaegsete kaevandamisviiside võimalused. Ka pole arengukavade koostajad piisavalt välja pakkunud võimalusi luua karjääride rekultiveerimisel maastikku ilmestavaid ja puhkemaastikele omaseid veekogusid.

Seega pole täielik uutest karjääridest hoidumine põhjendatud. Kõik taandub valikutele: kus, kuidas ja kui palju kaevandada?

Liigne omanikukesksus

Praegu on maavarade säästliku kaevandamise ja kasutamise üldriiklik keskkonnastrateegia ja -taktika Eestis ühekülgne ja liialt omanikukeskne. Pinnakatte-alune paas on üldrahvalik rikkus, aga selle kasutamise võimalikkuse üle otsustab praegu vaid maaomanik. Riiklikku maavara aga peaks kaevandada saama maaom.....

 https://arileht.delfi.ee/artikkel/51070757/nabalasse-peab-rajama-paekivi-katsekaevanduse

Peatus.ee vastuskiri

 

Tere!

Portaali peatus.ee väga paljud vead on siiani parandamata. Milles on probleem?

1. Liiniotsingu peab esimesena näitama väljumisi vastava päeva algusest, mitte sõltuma otsingu kellaajast portaalis.

2. Otsing peab näitama vaid peatuste nimesid, nt mitte TÜRI asemel suvalises külas Türi tn 2, spordiväljakut, kosmeetikasalongi jne. 

Või otsingusse Viljandi - mingi naljakas Viljandi rong, seejärel Viljandi .... järv, mõis, vald, linn, Legend, kohvik, haigla, maantee/tänav hulgi (erinevates linnades), muuseum, hokikool, huvikool (alles seejärel BUSSIJAAM), Jalgpallikool Tulevik, Kaare kool, Lennujaam sõudepark, riigimaja, sõudebaas, välisujula, väliujula, talvepark, arestimaja, Jaani kirik, kirikumõis, kunstikool, ordulinnus, postkontor, nukuteater, spordikool, 24/7 Fitness, haigla ujula, sõudeelling, muusikakool, spordihoone, Viljandi-Rõngu tee.... ????

3. Liiniotsingu puhul, kui liin või osa sellest või mõni peatus on seotud NÕUDEteenusega, peaks see ka mingi märgiga olema koheselt arusaadav, mitte et see info on kuskile "põhja" ära peidetud.

4. Liiniotsingute puhul ei tohiks esile tulla ülikauge ringiga ehk ümberistumistega pakkumised ega ka  sõiduvõimalused, kus on lausa kuni 90% soovitust KÕNNI jne. Näiteks otsing  Porkuni - Tamsalu. peatus.ee kubiseb sellistest soovitustest kus 10-minutilise bussisõidu asemel pakutakse ka varianti käia jala 6 km ning sõita bussiga vahepeal 3 min.

5. Tallinn. Peaks portaal esmalt pakkuma ainult otsingu TALLINN? Kui aga juba edasi on ka sihtkoht paigas ja vajutatud OTSI, siis alles kuvaks kõik võimalused mis vastavalt sihtkohale erinevate lähtekohtadena arvesse lähevad ehk:
TALLINNA BUSSIJAAM,
BALTI JAAM,
ESTONIA,
VIRI TERMINAL
jm?

6. Otsingutulemus vastavalt eelmisele punktile näitab erinevate (suvaliste) lähtekohtade puhul esmalt liikumist nt kesklinnast Balti jaama ehk et 28-minutilise rongisõidu asemel pakub portaal KÕNNI+RONG ja koguaeg 55 min. Miks hirmutada inimesi niisuguste numbritega?

Vigadest olen korduvalt kirjutanud FB-s ja seda on teinud ka teised inimesed. Leitav: https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.327469245066192&type=3

Edastanud olen korduvalt infot ka teile, aga tulemus?

https://eestimaablogi.blogspot.com/2024/07/veel-kord-peatusee-vigadest.html

 ******************************************************

Tere!

Saatsite meile kirja (vt kirja portaali peatus.ee kohta. Vastused rohelisega.

1. Liiniotsingu peab esimesena näitama väljumisi vastava päeva algusest, mitte sõltuma otsingu kellaajast portaalis.

Oleme seda kaalunud muuta, kuid kuna enamik on soovinud siiski hetke kellaaja kuvamist sarnaselt nagu see on teistes portaalides, näiteks Google mapsis, siis me ei ole seda muutnud. Samas oleme muutnud järgnevate väljumiste kuvamist kasutajasõbralikumaks (vasted jäävad samale lehele). 

2. Otsing peab näitama vaid peatuste nimesid, nt mitte TÜRI asemel suvalises külas Türi tn 2, spordiväljakut, kosmeetikasalongi jne. Või otsingusse Viljandi - mingi naljakas Viljandi rong, seejärel Viljandi .... järv, mõis, vald, linn, Legend, kohvik, haigla, maantee/tänav hulgi (erinevates linnades), muuseum, hokikool, huvikool (alles seejärel BUSSIJAAM), Jalgpallikool Tulevik, Kaare kool, Lennujaam sõudepark, riigimaja, sõudebaas, välisujula, väliujula, talvepark, arestimaja, Jaani kirik, kirikumõis, kunstikool, ordulinnus, postkontor, nukuteater, spordikool, 24/7 Fitness, haigla ujula, sõudeelling, muusikakool, spordihoone, Viljandi-Rõngu tee.... ????

Olete varasemates kirjades välja toonud, et oleks vaja rongipeatuste nimedele lisada jaam juurde. Kuna KOV-d on endiselt nimetanud peatused selliselt, et Eestis on paljudes kohtades rongipeatuse ja bussipeatuse nimetus üks ja sama, siis lisasime peatuse otsingusse välja, kuhu saab lisainfot kirjutada. Bussipeatuste korral on sinna sisestatud tihti, mis suuna peatus see on. Rongipeatuse korral lisasime sinna kirjeldusse Rong. 

Joonis. Näide samanimeliste peatuste kuvamisel

Leiame, et see on teinud reisijatel mugavamaks otsimise, kus nad ei vali enam ekslikult bussipeatust rongipeatuse asemel või vastupidi. See on ka põhjus, miks otsides Viljandi on Viljandi nimelise peatuse otsingu tulemuses sulgudes Rong. Loogika otsingul ongi selline nagu te välja toote, st et ennem kuvatakse peatusi, mis kattuvad otsitava sõnaga ning seejärel kuvatakse huvipunktid.

3. Liiniotsingu puhul, kui liin või osa sellest või mõni peatus on seotud NÕUDEteenusega, peaks see ka mingi märgiga olema koheselt arusaadav, mitte et see info on kuskile "põhja" ära peidetud.

See on üheks kõige suuremaks probleemiks, et hetkel on meil liinid, mille sisestamine pole praeguses ühistranspordiregistris normaalsel kujul võimalik. Meil on hankimisel uus tarkvara, mille raames tekivad võimalused nõudeliinide paremaks sisestamiseks ning nende andmete edastamiseks. Seega saame andmestiku, mille kaudu saame ka nõudeliinid portaalis paremini reisijatele välja tuua.

 4. Liiniotsingute puhul ei tohiks esile tulla ülikauge ringiga ehk ümberistumistega pakkumised ega ka sõiduvõimalused, kus on lausa kuni 90% soovitust KÕNNI jne. Näiteks otsing Porkuni - Tamsalu. peatus.ee kubiseb sellistest soovitustest kus 10-minutilise bussisõidu asemel pakutakse ka varianti käia jala 6 km ning sõita bussiga vahepeal 3 min.

Otsingu loogika oleme saanud osaliselt paremaks, kuid siiani on tõepoolest ka mõnel pool endiselt ebaloogilisi vasteid. Keeruliseks teeb selle arenduse linnakeskkonna ning maapiirkonna erisused, lisaks ka liinide eripära, erinevad sõitjate ootused jne. Porkuni-Tamsalu korral on otseliinina liin 32 ning osadel aegadel alternatiivina tõepoolest jalutamist 1,5km Porkuni kooli peatusesse liiniga nr 39 või 52 sõitmiseks. 6 km jalutamise pakkumist me hetkel ei leidnud.

 5. Tallinn. Peaks portaal esmalt pakkuma ainult otsingu TALLINN? Kui aga juba edasi on ka sihtkoht paigas ja vajutatud OTSI, siis alles kuvaks kõik võimalused mis vastavalt sihtkohale erinevate lähtekohtadena arvesse lähevad ehk: TALLINNA BUSSIJAAM, BALTI JAAM, ESTONIA, VIRI TERMINAL jm?

Täname ettepaneku eest. Peale uut tarkvara saame osad peatused koondada. Kas me topelt koondamist saame teha (balti jaama peatusi on omakorda mitmeid), seda ei oska hetkel veel öelda.

 6. Otsingutulemus vastavalt eelmisele punktile näitab erinevate (suvaliste) lähtekohtade puhul esmalt liikumist nt kesklinnast Balti jaama ehk et 28-minutilise rongisõidu asemel pakub portaal KÕNNI+RONG ja koguaeg 55 min. Miks hirmutada inimesi niisuguste numbritega?

Lisasime public_info välja peatuste juurde otsingus. See parandab kirjeldatud olukorda.

Vigadest olen korduvalt kirjutanud FB-s ja seda on teinud ka teised inimesed. Leitav: https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.327469245066192&type=3

Tagasiside ja ettepanekute eesmärgil oleme loonud eraldi meili peatus@agri.ee, kuhu ootame tagasisidet.

Edastanud olen korduvalt infot ka teile, aga tulemus? https://eestimaablogi.blogspot.com/2024/07/veel-kord-peatusee

Täname edastamiste eest. Portaali kasutajate tagasiside on meie jaoks oluline. Teie ettepaneku põhjal oleme teinud näiteks otsingu tulemuste kuvamise paremaks (jalutamise vajadus ja bussi sisenemise koht tuleb nüüd paremini välja).

 

Lugupidamisega,

Tiit Keppart

Ühistranspordiosakond

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

______________________________

peatus@agri.ee

APRILL - ei mingit aprilli!

 

Läheks lõunale? Haapsallu?

Reili Rand kirjutas:

Aasta-aastalt purunevad parvlaevade üleveorekordid. 2023. aastal teenindas Rohuküla–Heltermaa liin 680 490 reisijat (võrreldes eelneva aastaga kasvas kaks protsenti) ja 321 674 sõidukit (võrreldes eelneva aastaga kasvas neli protsenti). Need arvud näitavad, et raudteel oleks täiendavalt kasutajaid ka Hiiumaa suunal. Praami ja rongi ühendamine ühtseks ja mugavaks reisijateekonnaks looks täiesti uue kvaliteedi.

...Iga päev sõidab Haapsalust Tallinna tööle ligi 300 inimest – tänane liiklusvoog on juba justkui autorong....

https://arvamus.postimees.ee/8219705/reili-rand-eesti-piirkondade-elulised-vajadused-on-peaministriparteile-teisejargulised

No millest me räägime? Kurb on muidugi see, et nüüd, enne valimisi sotsid on rongiliikluse jälle valimisrelvaks võtnud, aga valitsusse minnes ei pannud nad selle raudtee ehitamisega jätkamist koalitsioonilepingu tingimuseks nr 1. Mis sest, et see ongi Eestile projekt nr 1!

Siinkohal peab ka mainima, et nii nagu Eesti Raudteel on ka Elronis endiselt lollus eelduseks, et saaks kontoorasse tööle. Taktsõiduplaan läänesuunal, mis 1. aprillist kehtima hakkas, on ühest küljest tore küll, aga terve päeva lõikes see ei sobi! Eelkõige solgib see ära võimalkused luua Turba Jaam - Rohuküla bussiliine, aga lisaks ka varahommikused ja õhtused ühendused Paldiski ja Turbaga. Eredaim näide sellest rajulollusest on aga hommikuste ja õhtuste Paldiski kiirrongidega, mis kihutavad kloogalastest mööda - selle asemel, et teha peatus ka Klooga- Aedlinnas.

Muresid transpordiühendustega on küllaga. Ja mitte ainult Haapsalus ega Hiiumaal, Elron on aga paraku leidnud endale uue mänguasja - taktsõiduplaani! Arvestamata, et see, mis võib sobida päeva lõikes, ei pruugi toimida varahommikul ja hilisõhtul! Siinne lahendus puudutabki ka Hiiumaad ja Läänemaad.

Kas Paldiskist kl 22 väljuva rongiga on üldse sõitjaid? Ehk ikkagi ei peaks nii hilja rong Tallinnani sõitma? Hoopis olulisem on, et Tallinnast saaks peale kl 22 ka Paldiskisse sõita? Kuidas seda lahendada?

Kui päeva jooksul on taktsõiduplaanil mõte, siis hilisõhtul ei ole.

640 peaks Turbast väljuma 21.23 asemel 21. 40 ja rong väljuks Keilast 22. 07.

Paldiskisse 21. 38 saabunud rong 571 sõidaks tagasi Keilasse, väljudes Paldiskist 21.50, peatuks vaid Kloogal ja Klooga-Aedlinnas ning saabuks Keilasse 22.05, nii saaks ümber istuda Turba - Tallinn rongile. Keilast väljuks tagasi Paldiskisse 22.52 (Tallinn - Turba rongilt saab ümber istuda) ja saabuks 23.07, tehes taas peatused vaid Kloogal ja Klooga-Aedlinnas.

Või piisaks ainul Aedlinnast?

On ka teisi, kuid halvemaid variante, aga esmalt pakutu tähendab ka Elronile vähem kilomeetreid ning hilisõhtuste rongide paremat täituvust.

Paldiskist 573 võiks tagasi Tallinna suunduda ja 761 Paldiskini? Või teine variant, 573 tagasi Keilani ja võtab reisijad 761-lt peale. Parim variant oleks kui saaks Keilas viimaselt Turba rongilt ümber istuda, sest 22.15 on Tallinnast väljumiseks parim aeg.

Hommik.

Varane rong on olemas Paldiskist, aga mitte Turbast. Kuna Lillekülas pole perroone, ei saa ka Turba suunalt tulija soovi korral ümber istuda Tartu kiirrongile, sest see läheb napp paar minutit enne ära.

Seega Turbast peaks esimene rong väljuma 5.52 ja saabuma Keilasse 6. 12 (peatudes Riisiperes ja Vasalemmas) tagades ümberistumise Paldiski - Tallinn rongile. Nii saab ka Tallinnast tulija ümber istuda rongile, mis Turbasse viib ja väljub Keilast 6.21, tehes taas vaid Riisiperes peatuse 6.37 (vahetus teise rongiga) ning saabub Turbasse 6.45.

Kas neil variantidel on veel plusse? Jah on, tagades varahommikul ja hilisõhtul ka võimalused ümberistumised Turbast Paldiskisse ja vastupidi sõiduks. Ning mis veel olulisem, Turba Jaam peatusest kl 6.55 saaks käivitada ka SENI PUUDUVA varahommikuse bussiühenduse Haapsallu ning edasi Rohukülani, saabumisega ca 8.10! Praam Hiiumaale 8.30.

Haapsalust väljuks esimene buss 5.25 ja saabuks Turba Jaam 6.25, tagades saabumise Tallinna 7.33.

Ja veel üks LISApluss - me teame, kuidas valestikorraldatud Haapsalu - Keila - Tallinna liin hingusele läks, nii saaks aga tagada elementaarsegi ühenduse Keila ja Haapsalu vahel.

Nii et kõik sõltub eelkõige Elronist. Kas nende pujäänimängimine jätkub või hakatakse lähtuma reisijate vajadustest?

Nagu näha, ei ole midagi keerulist, et tagada hoolimine inimestest. 

Innar Mäesalu ja Urmas Sukles peaks aga rohkem mõtlema veel mõnele asjale. Päevaseid Turba Jaam - Haapsalu - Rohuküla ma siin ei puuduta, aga õhtune avalik bussiliin Haapsalu - Tallinn 732 kas võiks väljuda 20 minutit varem, 20.35? Nii saaks see veidi kiirendatud sõiduplaaniga põigata ka Turba Jaama saabub 21.20 või Riisipere Jaama, tagades võimaluse viimase rongiga saada ka Keila suunale? Hädakorral isegi nii, et väljuks Rohukülast 20.25, nii et N ja R saaks ka praamilt sellele bussile.

VÕI SÕIDAKSKI SEE BUSS AINULT TURBA JAAMANI? Pole ju mingit põhjust edasi sõita, sest peale Riisiperet reisijaid pmst ei sisene??? Miks kärutatakse maksumaksja raha eest busse, mis ei peatu ja millega saab paari peatusesse samal kui rongiga saaks PAARIKÜMNESSE PEATUSESSE???

Tagasi väljumine Turba Jaam peatusest 21.25, bussile saavad seega kõik Tallinna ja Riisipere vahelistest peatustest rongiga, mis väljub Tallinnast 20. 15. Sõites kiirliinina ja tehes peatuse vaid Haapsalusse võiks jõuda ka praamile, kui see väljuks 22.30... Muidugi on see suurem asjade muutmine, pigem peaks kõiki sõiduplaane ikka koostöös kujundama ja see näitabki Elronit veel halvemas valguses!

 

 

Uue värskendava karastusjoogiga läksin aga alt. Joodav, aga fruktoosiga ja ei tilkagi vaarikamahla. 

Siia alla on aga sobiv lisada paar pilti hilisemast.

 

Hinnatõusud on ikka kolossaalsed! Veel mõned aastad tagasi oli 0,5l karastusjoogid poole odavamad, kui kõige suurema päti tooted täna. Eestimaised ongi hinnalt nende vahe peal. Rimi aga näiteks (nagu teisedki mõned) müüvad omasarja tooteid. Lahjat laket ja nii on justkui madalam hind ka õigustatud? Tellitud siis sealtsamast kaugest riigist, kus nüüd ka kokafirma toodab. Peaks ostma A le Coqi limonaadi ja võrdlema koostist, aga juba see n.ö. limonaadi kontsentraat on Rimil kahtlemata kõvasti odavam...
 

 

 

 

Urda ootekoda?

Kahju on aga sellest, et endiselt on linnaelanike hulgas palju sõna otseses mõttes väärakaid....

Elron siiski aga teeb aprilli. Mis juhtub kui omavalitsus nende poole pöördub? Vastuseks tuleb tühi möggga! Eriline PÄRL on see lause: Samas oleme sellega saavutanud selle 1-2 minuti hinnaga Paldiski linna jaoks ligi veerandi (12 min) lühema sõiduaja Tallinna.
No naera puruks! Ah et kui kiirrong peatuks Kloogal, siis rongil ei ole võimalik 12 minutit kiiremini Tallinna sõita??? No anna jumal kannatust, Klooga ei olegi suurem jaam? Muide, sõiduplaane ei tehta jaamade suuruse järgi, raudteespetsialist räägiks siin ikka asulate ehk elamispiirkondade suurusest! Aga kus peakski Elron spetsialiste leidma? Praegu nende kohtadel töötavatel inimestel endil häbi pole sellise jutu pärast?

Lääne-Harju vald

Neeme Sihv meie majast on läinud ka juba Elronile tagasiside, mis on laekunud ühest või teisest kohast. Sealhulgas see, et uue plaani puhul ei peatu Paldiski kiirrong Kloogal ning saime Elronilt vastuseks: Paldiski väga kiire ühenduse jaoks on kiirrongi järgmine peatus Keila. Samas Klooga ühenduste arv kasvab praeguselt 19 korralt argipäevas 22 korrale. Kui praegu on paljude peatustega kiirrongi sõiduaeg Klooga – Tallinn 40 minutit ja aeglase rongi puhul 44 minutit, siis uues sõiduplaanis on Klooga – Tallinn 41 (Kloogaranna – Tallinn rongid) /42 minutit (Paldiski – Tallinn rongid) ehk tõesti on minuti aeglasem. Samas oleme sellega saavutanud selle 1-2 minuti hinnaga Paldiski linna jaoks ligi veerandi (12 min) lühema sõiduaja Tallinna. Kiirrongide puhul ongi eesmärk ühendada suuremaid linnu ja toimetada suuremaid reisijate hulki algpeatusest lõpp-peatusesse ja teha peatus vaid suuremates vahejaamades.

 

 

Linna- ja maakonnaliinide kokkupaneku jätkumist ei paista. Kardetakse valimis, sest kiskõride lärm kostaks üle normaalsuse?

 

 

Vanalinna on aga niisugune nauding pildistada!

 

 

Ilm oli aga täna veelgi soojem ja selle tõestus on siin! Tõsi, terava päikesega kiiruga tehtud pilt ei paku ehk "peesitajatele" rahulolu, paremate piltide saamiseks peaks asja tõsisemalt tegema. Aga tore, et tohtisin pilti teha.

 

 

 

Balti jaama turul leidub ka selliseid. Anneli Viik kiosk. Juurde ka pokaal Pinot Grigio või Noiri.

 

 

Rimis on nuputamist...

 

 

Seisev auto on elu säilimisele igas mõttes parem, kui sõitev. Veel parem kui neid nii palju ei toodetakski...

 

 

Ühe postituse tegin peatus.ee portaalilt saadud vastuse teemal. Et oleks arusaadavam, on nad kümnetele otsingutulemustele lisanud veel mitmed, kuigi just selgitasin, et neid tuleb kuvada nii minimaalselt kui üldse võimalik. Ja valisin otsingus n.ö. keskmise, suunakirjata variandi. Uhke e-tiiger aga vastas nii...