Blogiarhiiv

kolmapäev, 20. oktoober 2021

Rail Baltic hääbub.

 

 
 
Kui ühel päeval saabus Tallinna "eksinud" rong, oli ametnikel rinnad kummis ja eneseupitamine päris märkimisväärne. Tegelikkuses saab loota, et RB on läinud hapuks. Parem ilma Pärnu kaudu raudteeta, kui RB-ga edasi minna.
 
Hololei on paraku kõige ehtsam palgaline suuvooder, aga ega meie majandusminister jt paremad ole.
 
 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/94825269/rail-balticu-hind-muudkui-kerkib-aga-minister-aas-eitab-et-kallinemine-tuleb-kordades?



Tarmo Heiduk
Praegu tundub, et see projekt on(oli) vajalik selleks, et miski kildkond saaks aasta(kümne)id palka jutustamise eest. Aga mõttekas oleks see trass vast alles koos Soome tunneliga.
2
Peida 18 vastust
  • Ilmar Põllumägi
    Tarmo Heiduk Miks ikkagi heideti kõrvale RB Tartu kaudu? Seal raudteetrass olemas, seda õgvendades ja laiendades oleks ikka keskkonna mõju tunduvalt vaiksem kui uue ehitamine läbi inimtühja soo.
    Ka 160km/t oleks piisav ja odavam kui 250 km/t. Kaubarongid nagu nii 120km/t ei sõida.
  • Tõnu Tammann
    Ilmar Põllumägi kunagi kirjutati RBst miskis artiklis ja seal oli, et lätlased ja leedulased ei soovi teha ekskursiooni tea ja tunne Eestimaad- neid rahuldas ainult otse Tallinnasse Riiast ja see tee on paraku läbi Pärnu...Eesti soovis muidugi RBd läbi Tartu...
  • Ilmar Põllumägi
    Tõnu Tammann Mille kuradi pärast peavad naabrid otsustama, kuhu me oma rööpad maha paneme? Kas polegi siis otsustajate hulgas “munadega” tegelasi?
    1
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Ilmar Põllumägi Kas vajame RB-d või raudteid? Tartu suunda võiks ja peaks õgvendama, aga seda pidanuks tegema juba enne teeremonti või vähemalt enne kontaktvõrgu ülespanekut. Seal, kus võimalik. Tapa ja Tallinna vahet ei saa sisuliselt arvestada, aga Tapalt tartuni küll.
    Samas vajab ka lääneosa nii meil kui lätlastel ühendusi.
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Tõnu, ei Eesti ei soovinud läbi Tartu, vaid teatud tartlaste kildkond soovis seda ja siiani jahuvad sel teemal Priit Humal, Inga Raitar ja ka Kümmel. Teine pool aferistidest soovis RB-d. Mõistust Eestis nagunii kuulda ei võeta, aga vajadus on raudtee kui sellise, mitte hiigelprojektide järgi. ja lätlased sõidaks erinevatesse Eesti paikadesse küll ja veel ka 160 km/h.
  • Ilmar Põllumägi
    Neeme Sihv Lääneosas ka ju trass olemas, läbi Mõisaküla. Ega siis Euroopaski pole raudteed loonlauaga kaartide tõmmatud. Miks peab raudtee minema läbi inimtühjades soode ning loodushoiu alade. Kasutame ikka olevaid trasse neid kaasastades. Kas me tõesti vajame tühja Ekspressi mis kusagil ei peatu, peaasi et kiiresti sõidaks. Reisijaid oleks ka mujal peale Tallinna ja Pärnu.
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Ilmar olen ma öelnud, et peab? Vastupidi, ma otsin alati kõige inimrohkemat trassi. Olemasolevad teatavasti lähevad ka läbi metsade, soode ja rabade. Võta kasvõi kaart ette. Meil on olemas Ikla maantee, millega koos on kõige mõttekam trass.
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Ilmar Põllumägi muide, mis meeldiks pärnakatele enim? Kas võimalus saada Assakule ja Ülemistele või Liivale ja Balti jaama või umbes kahekümnesse peatusesse Keilast Balti jaamani?

  • Ilmar Põllumägi
    Neeme Sihv See ju Eestile kombeks, et kõigepealt paneme uue asfaldi maha ning pärast hakkame veetrassi vahetama.
    1
  • Ilmar Põllumägi
    Neeme Sihv Ma arvan, et pärnakad valiksid teise võimaluse. Kui ma sinust õieti aru sain.
  • Ilmar Põllumägi
    Neeme Ma pidasin silmas seda, et tuleks maksimaalsel ära kasutada olemasolevat. Need praegused trassid on ju kunagi juba valmis tehtud, minu arvates häirijaid loidust vähem kui täiesti uute ehitus. Vanadega ollakse nn. harjunud. Tuleks loomulikult teha korrektuure vastavalt tänapäevastele vajadustele ning palju ei ole ka vaadate pisut tulevikku.
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Ilmar, mina ei usu. Arvan, et Keilast Tallinnani peatused on neile olulisemad kui Liiva ja T-Väike. Ega muidu läänesuunal poleks rohkem reisijaid kui neis kahes peatuses.
  • Ilmar Põllumägi
    Neeme Sihv Tundub, et sain sinust valesti aru, vabandust.
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Praegu on kaks trassi, maantee ja raudtee. KOOS üks trass häirib loodust vähem kui 2 eraldi. Keila kaudu on mitukümmend km ka juba olemas, enne Pärnut saab taas olemasolevale suunduda. Seega, jättes ühe trassi loodusele, on tegu tunduvalt loodussõbrali… 
    Vaata veel
  • Neeme Sihv
    Autor
    Administraator
    +2
    Ilmar, pole ju mingit probleemi
     
     
      • Ilmar Põllumägi
        Neeme Sihv Kas sa paneksid mingi joone kaartide. Mida sa täpselt silmas pead? Kas siis Keilast Märjamaale?
      • Neeme Sihv
        Autor
        Administraator
        +2
        Ilmar Põllumägi just. Võiks ka kuskilt peale Sauet, aga oleneb kui palju võib olla Keilast just sõitjaid Pärnu suunas ja vastupidi. Võimalikult otse oleks hea suund Pärnu maanteele ja seal, vastavalt sobivusele ükskõik kummal pool teed kõrvuti. Kuna suur osa Pärnu maanteest plaanitakse ka ümber ehitada ja õnneks valdavalt on asustus igal pool sellest ÜHEL KÜLJEL, saab kas n.ö. ühe trassi vahepeal üle teise viia või hoopis asukohad nihutada.
        Peale Aret suunata taas raudtee Pulli kandis vanale trassile. Sisse jäävad Märjamaa, Pärnu-Jaagupi, Libatse. Ei ole välistatud ka kuskilt Konuvere kandist kõrvalekalle läbi Vigala piirkonna.
        1
      • Ilmar Põllumägi
        Neeme Sihv Sa oleksid nagu mu mõtteid lugenud, kuid ma ei tihanud neid kõva häälega välja öelda, kartsin “saalist” kostvat ükmeelset naeru.
        Avatar with a broad smile and both thumbs up
        1
        • Hahaa!






Nii on Pärnu ja Tartu vastandumine kahjuks kaua aega üleval olnud. Tartlaste "isehakanud suuvoodrid" jahvatavad kuidas jaksavad.  Kahjuks on just osalt tänu neile aina vähenenud lootus, et Pärnu saaks tasemel rongiühenduse ja RB võidaks ümber planeerida.

Postitaja: kell Kommentaare ei ole:

Viimsi maakonnaliinid, pildil kogu Tallinn ja Harjumaa.

 

 
 
Enne valimisi oli ÜT teema üpriski pildil, olenevalt piirkonnast. Viimsi ja Pirita on üks selliseid, kus praeguse süsteemiga rahul ei olda, aga Keskerakonnast ega Reformierakonnast on ka raske loota sisulisi muutusi. Esimene venitab uuringutega ja lükkab muutusi edasi, teine on ÜT vastu.

Ometi, muutusi on vaja ja nendega alustamine on võimalik enne kui ükskord mingid uuringud valmis on. Seda enam, et selleks ajaks on reaalsed katsetused andnud parema pildi kui ükski uuring, planeering või analüüs.

Meil oleks aeg muuta muuhulgas ka liininumbreid, liiga palju on sarnaseid üle Eesti. Saaremaal on neljakohalised, aeg ka siin neile üle minna. Süsteem pole väga oluline, sest maakondlikke piire arvestada ei saa, olulisim ongi nende (ja muidugi omavalitsuste) ületamine pea kõikjal. Pakun põhimõttelisi liine, kus busside sagedus tipptunnil oleks 20-40 min, see võimaldaks vähendada ka linnaliinide arvu. Maakonnaliinid peatuste arv võiks olla umbes 4 korda hõredam linnaliinidest, nii ei muutu käidavad vahemaad väga pikaks, samas oluline ajavõit harvem peatumisest.

Liin 1001 Leppneeme - Kopli
Leppneeme - Viimsi - Pärnamäe - Narva mnt - Balti Jaam - Pelgulinn - Kopli.

Milliseid teid pidi täpsemalt on juba küsitluste ja mobiilpositsioneeringute vallast. Võiks suunduda ka Tabasallu, mille hetkel jätsin kõrvale, kuna sinna sõidab üpris hea liin 180E, kuid see pole Viimsi suunalt. Kui Viimsi vajab ühendust Tabasaluga, tasub siin mõelda ikkagi järgmisele liinile, samas Pelgulinn - Kopli on ka väga olulised suunad, eriti kui arvestada aina lisanduvat elamispinda..

Liin 1002 Rohuneeme - Rannamõisa.
Rohuneeme - Haabneeme - Viimsi - Pirita - Reidi tee - Kesklinn - Paldiski mnt - Haabersti - Tabasalu - Rannamõisa.
 
 Tihendab üksiti Tabasalust ekspressliiklust kesklinna võrreldes 180E liiniga
 
 
Liin 1003 Haabneeme - Kakumäe.
Haabneeme - Viimsi - Pirita - Reidi Tee - Kesklinn - Tammsaare tee - Ehitajate tee - Haabersti - Vana-Rannamõisa tee - Kakumäe tee.

Liin 1004 Viimsi - Saue
Viimsi - Pirita - Rummu tee - Suur-Sõjamäe - Ülemiste Jaam - Järvevana - Nõmme - Van-Pääsküla - Saue.

Liin 1005 Viimsi - Keila.
(Haabneeme) Viimsi - Kesklinn - Haabersti - Harku - Keila

Liin 1006 - Viimsi - Paldiski
Viimsi - Lagedi Jaam - Jüri - Saku - Keila - Paldiski.

Kustkaudu sõita, kas Rummu teelt Smuuli tee kaudu vm, on vaja läbi arutada. Sauele oleks hea sõita paralleelselt raudteega, uusi teid mööda, kui need saavad paika.

Liinid katavad ka suure osa tallinna keskosast, seega saab kiiremad ühendused erinevate piirkondadega. Ning ärge vaadake liine vaid mõttega nagu Viimsi - Saue oleks vaid nende kahe koha jaoks, ei, tegu on hoopis kümnete erinevate peatustega nende vahel erinevates piirkondades. Kui need liinid on mõnda aega toiminud, saab vaadata üle ka linnaliinide täituvuse, tiheduse ja ehk ka suunad. Nii võiks 1A pigem Balti jaama või kaugemalegi sõita. Praegused maakonnaliinid 114 ja 174 sisuliselt lihtsalt pikeneks ja tagaks oluliselt rohkem põhjuseid sõitmiseks.

Muidugi on see vaid üldine kondikava, kuidas, mis teid pidi jne - see ongi aruteluteemaks. Alg- ja lõpp-peatusedki on siin vaid teoreetilised, kui vaja, võib rohkem busse alustada nt ka teiselt poolty Viimsit. Kui poliitikud ei soovi oma rahvale paremaid sõiduvõimalusi ja säästu (sealhulgas arutud plaanid õhutrammidest, kahetasandilistest, autode maa alla viimisest jm), on see nende taseme küsimus. Teie teete valimistel valikuid!

***********************************************

Tegelikkuses on see mudel kogu Harjumaa ja Tallinna jaoks. Hiljuti oli isegi Kalamaja grupis postitus ummikutest, vist Kalarannas. Pole ka ime, kui ÜT võrk on vanamoodne ja peame arvestama sellega, et piirkonna elanike arv aina kasvab ning jõudsalt. Seega, kuigi tegemist n.ö. tupikuga, on ometi piirkonnal vaja ühendusi väga erinevate piirkondadega. Vaevalt, et Kopli kanti vaid BLRT keevitajad elamispindu muretsevad, palju töökohti ikkagi mujal. Ja ei tohi enam vaadata ainult tööl- ja kooliskäimist.

Kogu linn peab olema põhisuundades maakonnaliinidega kaetud ja kustkaudu, see pole raske otsustada. On ju tänaseks näha, kus liiguvad põhilised massid. Saranaselt Viimsi suhtes pakutule peaks vaatama ka Harjumaad. Ka saue/Keila suund vajab ringtee bussiliini. Kõige raskem otsustada siin, kas on vaja ühte või kahte Viimsi - Keila liini. Nimelt, ühel puhul peaks bussid võimalikult kiiresti läbima asulaid (Saku, Saue, Jüri jt), seda juhul kui on just pikemate vahemaade reisijaid. Kui neid ei ole, võivad bussid ka neis asulates tiirutada, tagades võimalikult rohkemates peatustes kasutamisvõimalused. Võib olla on parim hoopis kaks liini, ekspress- ja tavaliin? Samas peab Saue/Keila saama ühenduse mitme Tallinna piirkonnaga, praegune mudel on halvim, mis olla saab. sauelt sisuliselt on vaid raudteega paralleelne liin, Keilast aga sõidavad pea kõik bussid ühte teed pidi, pakkudes liigtihedat ühendust.
Kõik see kehtib aga ka Kiili, Saku jt piirkondade kohta.


Postitaja: kell Kommentaare ei ole:
Tellimine: Postitused (Atom)