Valimiste kandidaadid - EI RÄÄGI, EI TEE JA JUTUL LÕPP!?

 

Poliitikud/kandidaadid on suuresti nagu ühe labidaga löödud! Nende jaoks tähendab suhtlus propagandat ehk et inimlikkus aina enam hääbub. Suhtlusmeedia FB peaks aga tähendama just suhtlust, küsimusi-vastuseid ja arutelusid. Ometi arvatakse, et vastamatajätmine, häma ajamine või hoopis süüdistamine on parim valik - las küsivad ja kirjutavad ning vahutavad end tühjaks, küllap lõpuks mäletatakse ikka kui uhkesti ma lubasin, asjalikult kritiseerisin jne.

Pingiskandaal, sündinud laste puud, tuugenid ja veel tuhat probleemi kasutatakse ära vaid vastaste mustamiseks. 

Mida oled aga ise ära teinud?
Kuidas ja mida teeksid?
Argumendid, põhjendused, teadmised - ja nendega avalduv hoolivus, kuhu see jääb?

Ma ei saa siin hakata pikki ja lohisevaid kümneid näiteid tooma, toon vaid kaks ja need on siis ühest kõige laiemalt valijate elu/kulusid hõlmav teema - transport ning taara.

Kritiseerida (laias tähenduses) teisi ja lahendusi on lihtne, sest sinu taha asuvad kõik, kes on sama meelt (või sama erakonna poliitikute vastane). Nemad saavad siis ennast välja elada ja kommentaariumis on neist 90-95% tühikargajad, ei muud. Aga silmatorkavad. Hoolivate, mõtlevate, tarkade ja paremat soovivate inimeste kommentaare aga ei märgata ega mõisteta. Kas teie, poliitikute, järeltulijad peavad ikka kannatama teie hoolimatuse pärast? 
Kas sina aga oled 
* rumal ja ei suuda lahendusi pakkuda ega neid analüüsida?
* aferist, kes tegutseb ainult sooja koha nimel ja/või truu parteilambukesena?
* egoist, kes ei kannata, et su tühjusele näpuga näidatakse?

Postituse pilt tuletab aga hea näitena meelde teise näite, keskkonnateemad, kus tuugenid, RB, soode taastamine, karjäärid, energeetika ja kõik on suurt tolmupilve tekitavad ja väga kasulik on neil teemal postitada ning teisi süüdistada. Aga nagu paljude teiste teemade puhul, räägitakse aiaaugust. Kui üldse räägitakse, sageli blokitakse või puudub julgus vastata. Klaastaara tagasitoomise asemel kõht punnis räägime kinnineeditud korkide suurest keskkonnamõjust? Kui aga tegu on asjalike arutlejatega, kes teilt selgelt ja konkreetselt küsib, MIKS TE EI TEE PARIMATE LAHENDUSTE järgi või miks te nende eest ei seisa, siis miks te ei vasta?

Maaleht sulaselgelt delhviliku mentaliteediga - Haapsalu rong.

Oleks pildil laevavrakk, võiks öelda nagu M-Klubis, see on meie riigilaevukese sümbol! Aga sisuliselt ongi sellega tegu, sest just nii suhtub valitsus taristuprojekti, mis Eestile kõige olulisem. Arusaamatuks jääb seegi, mis takistab ajakirjanikel pressingut kasutamast ja otsesõnu intervjueeritavatele ütlemast, et need vastused ei ole adekvaatsed.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120382164/hindrek-riikoja-haapsalu-raudtee-jaabki-helesiniseks-unistuseks

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120381821/valitsus-hoiab-pea-90-kinnistut-pantvangis-raudtee-jaoks-mida-ei-pruugi-tullagi

Maalehe  meelsuse näitab ära juba üks pealkiri - raudtee , mida ei pruugi tullagi. Kui Läänemaaga seotud inimesed suhtuvad "objektiivses" ajakirjanduses nii oma kandi inimestesse, siis pole objektiivsusest haisugi. Puhas suhtumise küsimus.

Ühe kinnistu omanik Lembit Merilainen ütleb, et talle pakuti kompensatsiooniks vaid 16 000 eurot, kinnisvarabüroo olla hinnanud vana hoone ja maa 50 000 euro peale. Kuigi täpselt ei tea võiks arvata, et reaalne väärtus on kuskil keskel. Aga ükskõik kas see n.ö õiglane hind 0n see või teine, riigilt seda ei saavat.

Taristuminister lubab, et saab küll, aga selliste pisiasjadega pole aega tegeleda. Kuna ministri erakond on juba korduvalt valetanud, siis ei saa uskuda ka ministrit. Nimelt enne eelmisi valimisi RE lubas raudtee taastamisega jätkata, kuid tehtud ei ole mitte midagi. Ah et riik annab lisaks hinnale veel nn motivatsioonitasu? Ma ei tea, mis motiveerib Reformierakonda, aga nemad küll pole oma palkagi väärt, vastupidi, riigile põhjustatakse järjepidevalt hoopis kahju ja mitte väikest.

Minister möönab, et seni pole kinnistute ostmisega algust tehtud ning viitab "taristuobjektide pikaajalisusele". Kuidas mõista sellist sõnakasutust? Või pidas ta silmas pikaajalist teadlikku vastutegutsemist valitsuse ja juhtiverakonna RE poolt? See on tõesti pikka aega kestnud ja kuna tema haldusalasse kuuluv maa- ja ruumiamet ei saa tööga hakkama, ei saa ka minister. Riigi eelarvelised võimalused on küllaltki head, arvestades, kuidas sadu miljoneid raisatakse mittevajalikele ja lausa hävitavatele projektidele. Sellistele, mille asemel saanuks needsamad asjad tehtud isegi 5-10 x odavamalt.

Aeg-ajalt lõpetatakse kriminaalasju aegumise tõttu ja kui lugeda Rein Riisalu kommentaari, siis tundub, et sedasama loodavad siingi üsna mitmed, nii kinnisvaraomanikud, kui ka poliitikud. 

1. tsitaat:

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist selgitatakse Maalehele, et Haapsalu raudtee planeering sarnaneb olemuselt riigi eriplaneeringuga, mis kehtib, kuni see kehtetuks tunnistatakse.

„Küll aga oleme üle vaadanud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuid ning kavatseme seda praktikat jätkata. Kõnealune planeering vaadatakse läbi eeldatavalt selle aasta lõpuks,“ märgib MKMi avalike suhete osakonna juhataja Laura Laaster.

See tsitaat väärib talletamist! Vägevad ja võimsad riigiametnikud kavatsevad "vaatamise" praktikat jätkata, mitte tööd teha? Aasta lõpuks, tähendab arvatavasti aega peale uusi valimisi nii et väga suure tõenäosusega võidakse aasta lõpuks kogu tehtud töö nullida ja tühistada?

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõige 3 ütleb: „Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.“

Kahtlemata praegu saab suvilat kasutada, seega pole seadusest kasu? Kui tahaks koheselt riigile müüa? Kuid tõsi küll, iga kasutatav asi vajab hooldust ja remonti ehk pidevaid lisanduvaid kulusid?

************************

Teise loo autor Lemmi Kann peaks olema teemaga kursis? Seepärast tahaks vägagi teada ja mitte ainult mina, kuidas planeeriti trassi Allikmaa külas. Kas on küsitud tegijatelt, omavalitsuseni välja, miks trassi planeerimisel see majapidamisele lähemale nihkus ning kas poleks olnud mõistlikum see hoopis suurema kaarega teha kõveral peale Paliveret? See, mida vahel "möönatud,", et kõverat õgvendati suurema kurviraadiuse ehk kiiruse pärast, ei ole ju ometi vastus? Kurviraadiust saab suurendada ka trassi kohatise kaugemale nihutamisega? Nii et moodsad rongid saavadki kiiremini sõita, kuigi alati on ka võimalus mõnel kõveral jätta kiirus mõnevõrra väiksemaks. Lisakulu iga rongi puhul see tekitab elektritarbimise näol, aga see pole suur kulu. Igal juhul on võimalik asju paindlikumalt lahendada, aga sellele tasemele ajakirjanikud ei küüni.

Minister Terrase kommentaar uue koalitsioonilepingu raames on sõna otseses mõttes haige, sest tema sõnutsi saaks praeguste raudteede kõpitsemise (mis olla esmaseks prioriteediks) järel, alates 2033-st aastast vaadata, mis saab Rohuküla raudteega. Selline valitsuse käitumine on otseselt Eesti riigi maine kahjustamine ja võetud kohustuste eiramine. Nii on kohustatud ju tegutsema  eesmärgi nimel tuua oluliselt rohkem autokasutajaid ühistransporti. See, et Rohuküla raudtee kasvataks praeguse Elroni reisijate arvu hoobilt 8-lt miljonilt 9,5-le miljonile ning seda vaid ca 100 miljoni euro kulutamise teel, oleks nagu tühiasi?

Planeeringu menetlemise aja kohta kirjutab Lemmi Kann peenelt, et talu omaniku ja teiste kohalike mure oli.... Kahtlemata on suured kiirused ja keskkond suur mure, kuid millegipärast ei taheta rääkida sellest, et ühistranspordi nadi olukord pole mure? Ja ehk on selle pärast mures hoopis rohkem kohalikke? Teadaolevalt on Läänemaa elukvaliteedile ning ettevõtlusele see raudtee nii oluline, et seda ei saa isegi parima tahtmise juures sõnades ega numbrites hinnata. Ehk siis hindamatu.

Maaleht aga on asja avalikkuse ettetoomisel nõrk ja mannetu, omavalitsusjuhtide tegevusest pole midagi kuulda ja valitsus laseb inimestele kõrge kaarega...

MÜNDID MÜÜGIKS.

 

 

Müügis pool kohvritäit münte erinevatest ajastutest, koos kapslitega. Hinna sees EI OLE sahtleid ega kohvrit. Suur osa heas või väga heas seisus, vaid üksikud pigem "lahjad". Hinnaklassilt nii 1-10 euro vahel, aga on ka mõnekümne euro hinnaklassis münte
Tükeldama ei hakka, kui, siis kogu olemasolev komplekt. Tallinnas, käest-kätte. (Iga sahtlitäie järel umbkaudne selles sisalduvate müntide hind)

1400.-

1. KOHVER antiik kapslites, kapslid hinna sees.

1. sahtel.

1. rida:
1. 1 quattrino 1844 - Itaalia, Tuscany 
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54, hõbe 
3. 1 pfennig 1868 - ? 
4. 2 pfennig 1851 - Saksamaa kuningas John 1854 - 73 
5. 1 kreuzer 1859 - Austria Suurhertsog Frederic I (tiraazh teadmata) 
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16... (hõbe) 
7. ... - Riga, 16..? (hõbe) 
8. 5 pfennig 1866 - Saksimaa kuningas John 1854-73 



2. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1856 ? 
2. 1 mark (1641-48) - Rootsi, kuninganna Christina Vasa (Kristina) 1632-54 (hõbe). 
3. 1 schwaren 1858 - Saksamaa, Oldenburg, suurhertsog Peter II 1853-1900 
4. II pfennig 1852 - ? 
5. 3 mariengroschen 1820 - Hannover, George III - 
6. 1/24 thaler? - Riga? ca 16.. 
7. 2 zlotys 1934 - Poola, Josef Pilsudski, hõbe 750, 4,4 gr, 22 mm 
8, ? ööri 1673 - 



3. rida:
1. 1 sechsling 1855 - Hamburg, vaba- ja hansalinnad (veerand hõbe)
2. 1/48 thaler 1771 - Prussia kuningas Frederick II 1740-86, (hõbe) 
3. 1 heller 1860 - Saksa, Frankfurt/Main, 1815-67, vabalinn 
4. 2 pfennig 1864 - Saksamaa, kuningas John 1854-73 
5. 1 nael 1997 - Guernsey island, Elizabeth II kuldpulm, hõbe 925, 9,5 gr, 22,5 mm, 50 000 
6  
7. 1 latt 1924 - Läti (hõbe) 
8. ? ööri 1666 


* Veidi sümboolne ost. Guernsey on Briti võimu alla kuuluva La Manche väinas oleva saarestiku peasaar. Mõte neilt midagi omada tekkis raamatu "Guernsey Kirjanduse- ja Kartulikooerpiruka Selts" põhjal vändatud filmi vaatamisel.

4. rida:
1. 1/2 neu-groschen 1843 ? 
2. 1 öör 1666 - Rootsi, Karl XI 1660-97 (hõbe) 
3. 1 schiling  1535-49 - Liivimaa, master Herman von Bruggeney 
4. 1 pfennig 1848 - ? 
5. 20 kopikat 1869 - Venemaa, hõbe 500
6. 20 kopikat 1925 - Venemaa, hõbe 500 
7. 1 daler 1715 - Rootsi, erakorraline vermimine, vask 3,6 gr, 23 mm 
8. 1/24 thaler 16...? - Riga? (hõbe) 



5. rida:
1. 1 sent 1929 - Eesti 
2. 1 dime (0.10 D) 1917 - (hõbe) 
3. 2 senti 1934 - Eesti 
4. 1 cent (väike) 1860 - USA (indiaanlase pea) 
5. 2 kopikat 1915 - Venemaa 
6. 
7. 1 franc 1866 - Belgia (Pr var) Leopold II, hõbe 835, 5 gr, 29 mm 
8. 1/24 thaler 16...? - Riga? Kristina 1632-54? (hõbe) 

290.- 

2. sahtel

1. rida

1. 1 sent 1929 - Eesti 
2. 1 mark 1926 - Eesti 
3. 3 marka 1925 - Eesti 
4. 1/12 thaler 1848 - Hannover, Ernst August I (hõbe) 
5. 1 kopikas 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 5 marka 1922 - Eesti = 1.- (halb)
8. 1 mark 1875 - Saksamaa 

2. rida

1. 1/2 silber groschen 1867 - Prussia, Wilhelm I, (hõbe .222) 
2. 50 centimes 1921 - Tuneesia, segu, 2 gr, 18 mm 
3. 1 kroon 2011 - Setomaa (hõbe). Seto Ateljee ehe/käsitöö
4. 
5. 20 kopikat 1911 - Venemaa, 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 5 marka 1931 - Eesti 
8. 1/6 ööri 1672 - Rootsi, Karl XI, vask 7,1 gr, 25 mm 

3. rida

1. 25 penniä 1916 - Soome/Venemaa, Nikolai II, müntmeister August Fredrik Soldan (hõbe) 
2. 50 centimes 1941 - Tuneesia, segu, 2 gr, 18 mm 
3. 2,5 escudos 1945 - Portugal, hõbe 650, 3,5 gr, 20,5 mm 
4. 
5. 
6. 2 kopikat 1916 - Gebiet des Oberbefehlshabers OST, saksa okupatsioonirahad 
7. 1 antoninianus 272 (?) - Rooma Keisririik, pronks 
8. 1/4 skilling 1827 - Rootsi, Karl XIV Johan, vask 4,6 gr, 26 mm

4. rida:

1. 1 kreuzer 1855 - Württemberg, Wilhelm I, (hõbe.250) 
2. 
3. 5 pesos 1965 - Argentiina, nikeldatud teras, 4 gr 
4. 1/2 mark 1905 - Saksamaa, A (hõbe) 
5. 
6. 50 pfenning 1923 - Saksamaa D, alumiinium-pronks, 5,17 gr, 24 mm, 191 865 
7. 1 antonianus 272 (?) - Rooma Keisririik, pronks 
8. 10 reis 1883 - Portugal, Luiz I, pronks 6gr, 26 mm 

5. rida

1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 
2. 
3. 2 heller 1910 - Austria, Franz Joseph I, pronks, 3,35 gr, 19 mm, 
4. 50 penniä 1906 - Soome/Venemaa, Nikolai II, S - müntmeister August Fredrik Soldan 
5. 1 kreuzer 1859 - Saksamaa, Nassau, hertsog Adolf, vask, 4,3 gr, 21,61 mm, 835500 
6. 5 senti 1931 - Eesti             
7. 1/4 kreuzer 1851 - Austria, vask, 
8. 2 öre 1873 - Rootsi, Oscar II pronks 5,7 gr, 24,4 

310.-

3.sahtel:

1 rida:

1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 10 kopikat 1906 - Venemaa, hõbe 

3. 1 öör 1675 - Rootsi, hõbe, Karl XI 

4.5 centavos 1927 - Portugal, pronks, 3,1 gr, 19,2 mm 

5. 2 ööri 1666 - Rootsi, hõbe, Karl XI 

6. 1 franc 1992 - Helvetia, vask-nikkel, 4,4 gr, 23,2 mm 

8. 1 kroon 1943 - Rootsi (hõbe), Gustav V, 400/1000 Ag 0,0900 oz. Kujund: Alf Grabe (1927-1945) 

2. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 1 silber groschen 1858 - Königreich, Friedrich Wilhelm IV, A (hõbe 0,220) 

3. ? - hõbe 

4.
5. 2 öre/ööri 1944 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm, 
6. 1 shilling 1922 - GB, Georg V, hõbe 500, 5m66 gr, 23,5 mm 
7. 1 franc 1921 - Tuneesia, sulam, 4 gr, 23 mm 
8. 1 kroon 1944 - Rootsi (hõbe), Gustav V, 400/1000 Ag 0,0900 oz. Alf Grabe (1927-45) 

3. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 
2. 1 neu groschen 1867 - Königreich Sachsen (hõbe) 
3. 1 öör u 1665 - Karl X Gustav, hõbe 
4. 
5. 20 rappen coin 1850 - Helvetia, Shveits (15% hõbe) 
6.
7. 1 franc 1941 - Tuneesia, sulam, 4 gr, 23 mm 
8. 1 kroon 1945 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

4. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2. 1 groschen 1858 - Oldenburg, B, (0,220 hõbe) 

3. 1 solidus u 1595 - Sigismund III, Poola, hõbe 

4. 1 öre 1858 - Rootsi Oscar I, pronks 2.8 gr, 19,8 mm 

5. 50 öre 1912 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6.
7. 50 öre 1898 - Rootsi, Oscar II, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. 1 kroon 1946 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

5. rida
1. 1 schiling/solidus ca 1644 - Liivimaa, Riia, kuninganna Kristina aegu 

2.1 reichspfennig 1937 - Saksamaa, E - Muldenhutten 

3. 1 solidus u 1595 - Sigismund III, Poola, hõbe 

4. 1 schiling/solidus 1595 - Leedu, Sigismund III, hõbe 

5. 25 santim 1977 - Etioopia (lõvi pikem. vurrukarvad, 3 tähte), proovipartii?, väike tiraazh 
6.
7. 50 öre 1911 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. 1 kroon 1947 - Rootsi (hõbe),  400/1000 Ag 0,0900 oz. Torsten Swensson (1945-61) 

220.-

4. sahtel

1 rida;

1. 1 öre/öör 1920 - Rootsi, pronks, kuningas Gustaf V 1907-50 
2. ... schiling - hõbe 
3. Määramata - hõbe 
4. ? - hõbeda tükid 
5. 1 franc 1942 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6. 1 shilling 1946 - GB, hõbe 500, 5,66 gr 
7. 50 öre 1919 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
8. Nürnberg Rechenpfennig o. J Wolff Lauffer, Hans Krauwinckel, Münzmeister 1586-1635 - pronksist mänguzhetoon? 

* https://www.ma-shops.de/binder/item.php?id=534

2 rida
1. 1 öre/öör 1920 - Rootsi, pronks, kuningas Gustaf V 1907-50 
2. 1 solidus (?) u 1595 - Poola, Sigismund III, hõbe 
3.  reichpfennig 1926 - Saksamaa, vask, 2 gr, 17,5 mm, 
4. 1/2 mark 1906 - Saksamaa G, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 1 franc 1943 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6.
7.
8. Nürnberg Rechenpfennig o. J Wolff Lauffer, Hans Krauwinckel, Münzmeister 1586-1635 - pronksist mänguzhetoon? 

3. rida
1. 1 solidus/boratynka 1665 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza, vask 
2. 1 solidus/boratynka 1665 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza, vask 
3. 1 polushka 1735 - Venemaa, vask 
4. 1/2 mark 1909 - Saksamaa A, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 1 franc 1946 - Belgia, Saksa okupatsioon, tsink, 4,2 gr, 21,5 mm 
6.
7.
8. 2 mark 1938 - Saksamaa, A, von Hindenburg, hõbe 625, 8 gr, 25 mm

  

4. rida
1. 1/3 grashis/1 schilling 1666 - Leedu, Jonas II Kazimieras Vaza 
2. 10 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
3. 1 polushka 1735 - Venemaa, vask 
4. 1/2 mark 1915 - Saksamaa A, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 2 öre/ööri 1942 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm,
6. 
7. 15 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
8. 

5. rida
1. ? - hõbe (?) Jonas II Kazimieras Vaza 
2. Meenemedal 1999, Holland, pritsess Juliana, 7 gr, 21 mm, 
3. 1 polushka 1736 - Venemaa, vask = 1.-/3.-
4. 1/2 mark 1917 - Saksamaa E, hõbe 900, 2,77 gr, 20 mm 
5. 2 öre/ööri 1944 - Rootsi, Gustaf V, raud, 3,5 gr, 21 mm, 
6.
7. 20 kopikat 1967 - NSVL, Okt. Rev, nikkel 
8. Medal 1882 - Prantsusmaa Patriootide Liiga, pronks (riputusaasaga) 

200.- 

5. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 3 pence 1938 - GB, incl. colonial, hõbe 500, 1,41 gr, 16 mm
2. 1 dime 1917 - USA, hõbe 900, 2,5 gr, 17,9 mm 
3. 10 centu 1925 - Leedu, al/pronks, 3 gr, 21 mm, 
4. 25 peseeta 1998 - Hispaania, ülelöögiga ehk vermimisveaga 
5. 50 öre 1914 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6. 1 markka 1921 - Soome, vask-nikkel, 
7.
8. 

2. RIDA:

1. 1 sent 1929 - Eesti, 
2. 25 öre 1919, Rootsi, hõbe 600, 2,42 gr, 16,95 mm 
3. Antoninianus 218-258 - Rooma impeerium, hõbe, Salonina Venus Vict (Cohen 5 page 509 Nr 127) 
4. 1 beslik/beslõk 18.saj - Krimmi khaaniriik, hobe/billon, 
5. 50 öre 1916 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 600, 5 gr, 22 mm, 
6.
7.
8.  25 cents 1943 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 5 gr, 26 mm 

41.-   

3. RIDA:

1. 10 cents 1919 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 1 cent 1942 - Holland, saksa okupatsioon, tsink, 2 gr, 17 mm, 241 milj 
3. 5 cents 1941 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 3,6 gr, 21,5 mm 
4. 1 beslik/beslõk 18.saj - Krimmi khaaniriik, hõbe/billon, 
5. 10 cents 1942 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 3,3 gr, 22 mm  
6.
7.
8. 25 cents 1941 - Holland, Saksa okupatsioon, tsink, 5 gr, 26 mm =

4. RIDA:

1. 10 cents 1928 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500 
3. 10 kopeek 1913 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, 17,5 mm 
4. 1 schilling 1570 - Läti Riia vabalinn, hõbe .094, 0,96 gr, 
5.
6.
7.
8. 

5. RIDA:

1. 10 cents 1935 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 kop 1902 - Venemaa (hõbe500) 
3. 1 polushka 1731 - Venemaa, vask 
4. 1 schilling 1571 - Läti Riia vabalinn, tüüp 3, hõbe .094, 0,96 gr, 
5.
6.
7.
8. 5 penniä 1873 - Soome, vask, 6,4 gr, 25 mm 

210.-    

6. SAHTEL: 

1. RIDA: 

1. 10 cents 1936 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 cents... - Kanada, hõbe 925, 2,3 gr, 18 mm 
3. 1 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, 
4. 1 schilling 1576 - Läti Riia vabalinn, tüüp 4, hõbe .094, 0,95 gr, 
5. 1/2 krone 1924 - Taani, vask 
6.
7. 1 pound 1996 - GB 
8. 

2. RIDA: 

1. 10 cents 1937 - Holland, hõbe 640, 1,4 gr, 15 mm 
2. 10 kopikat 1915 - Venemaa, hõbe 500, 1,8 gr, 17,5 mm 
3. 1 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, 
4. 
5. 1/2 krone 1925 - Taani, vask 
6.
7. 1 pound 1995 - GB 
8. 

3. RIDA: 

1. 0,5 kopikat 1925 - NSVL, 
2. 10 kop 19... - Venemaa (hõbe 500) 
3. 1 pfennig 1940 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, 
4. 5 pfennig 1942 - Saksamaa, tsink, 2,5 gr, 19,2 mm, 
5. 50 öre 1953 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm, 
6.
7.
8. 

  

4. RIDA: 

1. 1 öre 1934 - Taani, vask 
2. 25 cents 1928 - Holland, hõbe 640, 3,58 gr, 19 mm 
3. 1 pfennig 1943 - Saksamaa, tsink, 1,81, gr, 17 mm, 
4. 5 pfennig 1942 - Saksamaa tsink 
5. 50 öre 1956 - Rootsi, Gustaf V, hõbe 400, 4,8 gr, 22 mm, 
6.
7. 
8. 

5. RIDA: 

1.
2. 1/4 kreuzer 1851 - Austria, vask 
3. 10 pfennig 194 - Saksamaa, tsink, 3,52 gr, 21 mm, 
4.
5. 2 öre 1936 - Taani 
6.
7. 
8. 

   

250.-

SAHTLITA:

2 kroner Taani - (tüki hind 2-5.-)
Christian X - 1925, 26, 
Frederik IX, alumiinium/pronks 1947, 48, 51, 52, 53, 55, 54, 56, 57, 

8. SAHTEL:

1. RIDA:

1. 25 centimes 1942 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
2. 25 centimes 1943 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
3. 25 centimes 1944 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
4. 25 centimes 1945 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
5. 25 centimes 1946 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink, 6,5 gr 26 mm 
6. 5 francs 1941 - Belgia, Saksa Okupatsioon, tsink 

2. rida: 

1. 1 krone 1925 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
2. 1 krone 1926 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
3. 1 krone 1942 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
4. 1 krone 1944 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
5. 1 krone 1945 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
6. 1 krone 1946 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 

3. RIDA: 

1. 1 krone 1947 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
2. 1 krone 1948 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
3. 1 krone 1957 - Taani, alumiinium/pronks, 6,5 gr, 25,5 mm, 
4. 1 krone 1947 - Taani, vask (uus kujundus, Frederik IX) 
5. 1 krone 1958 - Taani, al/pronks 
6. 5 öre 1927 - Taani, pronks, 7,6 gr, 27,4 mm (Vt kohver 4 - ostetud suuremas koguses ja erinevas vääringus) 

4. RIDA:  

1. 5 öre 1928 - Taani, pronks 
2. 5 öre 1934 - Taani, pronks 
3. 5 öre 1936 - Taani, pronks 
4. 5 öre 1937 - Taani, pronks 

5. 5 öre 1938 - Taani, pronks 

6. 5 öre 1939 - Taani, pronks 

5. RIDA:

1. 5 öre 1940 - Taani, pronks 

33.-

Lisaks USA 1-sendised kilelehtedes

1 sent (täheta)

1960, 61, 62, 63, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 71, 72, 73, 74, 75, 79, 80, 81, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 89, 90, 92, 93, 95, 96, 97, 98, 99, 00, 01, 02, 03, 04, 05, 06, 07, 08, 12, 13, 15, 16, 21,

(D tähega)

60, 61, 62, 63, 64, 58, 69, 70, 72, 73, 75, 77, 78, 80, 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89, 90, 92, 93, 94, 95, 96, 99, 00, 01, 04, 05, 06, 08, 12, 

ONE DIME:

1966, 67, 69D,
197
1980 P, 84P, 85D, 86D, 88D,
1990P, 91D, 95P, 96D,
2000P, 02P, 05P, 06P, 08D
2011P, 13P, 14P,
202

1/4 dollar:

1965,
1971D, 73, 75D,
1986P,
1990P, 94P, 96P, 98P,

******************************************

ERALDI: 

Millal Elronist saab raudtee-ettevõte?

 

Kuskohast tulevad reisijad?

https://www.postimees.ee/8262452/elroni-reisijate-arvu-kahe-kordistamine-tostab-piletihindu

Muidugi edastan selle ka Anu Viita-Neuhausile, kes vist on nagu teisedki ajakirjanikud, oma tegevuse alguses ja veel ei tea, mida ajakirjanik peaks tegema. Minister Terrasest pole mõtet rääkidagi, ta pole suutnud siiani esimestele küsimustelegi vastata. Aga Elron on saanud nõuandeid ja teadmisi juba aastaid, tegelikult isegi enne 2013 . aastat juba, kuid mis on põhjuseks, et mitte midagi kohale ei jõua?

SPEKTAAKEL ÜHES VAATUSES:

Enne siiski veidi infot ka kommentaatoritele, kes pidevalt rongiteemalistes postituses lärmavad. Kõige iseloomulikum ja tüüpilisem on, et "160 km/h on kiviaeg, seal sõidavad maglevid ja teisal juba kiirus 600 km/h" jne. Äkki tasuks mõelda, kas me oleme Jaapan/Hiina või maksuvaene ääremaa? Kui vaadata Tartu ja Narva suunda, siis sadadest miljonitest suurem osa kulub just kiiruse tõstmisele ja 1 minuti ajavõidu hinnaks on ca 10 miljonit eurot. Ei tea, kuskohast peaks siis see kulutatud raha tagasi tulema? Kas oli ikka vaja nii suurt kulutust, kui Tartu ja Narva puhul kokku on ajavõiduks ehk 1 tund? Jah, tänu teie kisale ja nõudmistele tuleb kõigil kukrut kergendada ja mitte vähe!

Reisijate (reiside) arvu 7,93 miljonilt viimine 15 miljonile aastas ei ole mingi probleem. Elroni, ministrite, ÜTK-de jpt tegematajätmised tähendavad aga seda, et ka viimasel 10 aastal võinuks olla reisijate arv 1 või lausa 2 miljoni jagu suurem, aga ka lähiajal ei ole see mingi murekoht. 

Muidugi võiks olla samas intervjuus osaliseks ka minister Terras.  

Ajakirjanik peaks küsima: Mille taha on  need tulemata reisijad " kinni jäänud"?

Elroni juht vastaks, ausalt  ja keerutamata:

a) Rohuküla raudtee valmimisel ca 10 a tagasi olnuks tänaseks neile 7,93 miljonile lisandunud 1,5 - 2 miljonit reisi aastas. Aga see pole olnud ka oluline, sest eesmärk 15 miljonit on ju seatud aastaks 2030 ja küllap selleks ajaks juhivad Elronit juba teised. Pealegi, kui RE juhitud valitsus on selgelt viidanud, et nende lubadused on valelikud, siis küllap saab ka tulevikus välja vabandada, kui reisijanumbrid pole need mis lubatud (Pobiseb: näe, RB ka pidi ju  peagi valmis olema...)

b) Riik ja omavalitsused ei ole peaaegu mitte midagi teinud rongide ja busside sidumiseks reaalsuses, kuigi neile on puudustest lausa asulate ja piirkondade kaupa korduvalt teave edastatud asjatundjate poolt.

c) me ei ole suutnud tänaseks luua -50% soodustusega perepiletit, sellega on potentsiaalse tuhandete reisijate poolt tekitatud  piletitulu asemel laekunud 0 eurot. Muidugi tähendaks perepilet ka seda, et rongidele trügiks veel suurem mass.

d) Kui mingil suunal on rongiliiklus hõre, siis ei saagi reisijaid ega piletitulu olla ja olemasolevad rongid on selle võrra tühjemad. (seda Betlem seekord isegi mainis). me pole siiski teinud mitte midagi selleks, et Koidulas seisev rong teeks päevas 6 sõitu kummaski suunas, sest paraku on ministeerium, bussifirmad jpt selle vastu

e) reisijad tulevad rongidesse peatustest, aga me arvame, et see pole meie asi, kas Eesti Raudtee ehitab perroonid Lillekülla, Sõmerule, Energia, Tiksoja jt peatustesse või kas loodushariduse ja siseturismi arendamiseks saaks inimesed ühistranspordiga Tooma, Äntu või teistesse piirkondadesse.

f) eelnevale kommentaarile võiks lisada juurde, et kuna nii oluliseks peetakse (tumedate jõudude, või kellegi teise pool) sõiduaega, ei saa me lubada sellele paari minutigi lisandumist, tehes Tartu kiirrongidel näiteks peatuse Tabiveres, Tartu suurimas "eeslinnas", mis hõlmab ka väga suure potentsiaaliga turismipiirkonda. 

g) kindlasti on paljud valinud ka auto, bussi vm liikumisvahendi või lausa hoopis sõitmata jätnud! Tõsi, korduvalt on meid hoiatatud, juba enne porgandikeste-kullakeste tulekut, et vaguneid peaks juurde tellima, aga meil on depoo väike ja niigi ei mahu rongid ära. Reisijaid peaks rahuldama seegi, et me oeleme alti lubanud, et kunagi midagi muutub ja ennär, juba seisavadki üle kümne Shkoda Tapal jm. Ajakirjanik küsib uuesti lisavagunite kohta. 
Elron: Ei kommenteeri.... (Polegi vaja kellegi aega raisata, sest asjalikke vastuseid ei tule!)

Kui Elroni vastused olnuks  ausad ja sisukad, pole ajakirjanikul mõtet midagi üle küsidagi, kõik niigi selge. Et aga artiklis nii ei olnud, pidanuks ajakirjanik (alati) küsima just sellised küsimused, mis ausa tõe ilmsiks tooks ning üksiti ka ministrilt uurima, miks tõelisi põhjusi varjatakse ning näidatakse ükskõiksust, hoolimatust ja asjatundmatust üles.

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust

Ajakirjanik: Teil on plaanid ka läänesuunal, miks te seni targad plaanid olete kõrvale jätnud ja pigem arutult muudatusi teinud?

Elroni juht vastab: meil ei ole kahjuks kedagi, kes saaks aru, millised muudatused on olulised ja kuidas neid teha. Kuna tipptundidel on endiselt rongides väga palju reisijaid, siis me ei tea, kas abiks oleks rohkemate kiir- ja ekspressrongide käivitamine.

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust

Ajakirjanik: Mis juhtuks, kui  lisaks tava-  ja kiirrongidele panna liinile populaarseimatel aegadel ka nn ekspressrongid, mis peatuks Turbast ja Paldiskist tulles vaid 4-5 peatuses enne Tondit?

Elron: Möh?

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.

Ajakirjanik: Kellega ja kui palju olete analüüsinud ja arutanud, kuniks raudtee pole, busside liinilepanekut Rohukülast/Haapsalust ja Virtsust peatuseni Turba Jaam 5-6 x päevas? Kui suur võiks olla teie analüütikute analüüside põhjal lisanduvate reisijate arv.

Minister ennetab Elroni juhti: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust. Haapsalu külast ei ole kahjuks reisijaid suurt loota, meie Läänemaa saadikukandidaadid on teinud selle selgitamiseks kurnavat ja kauaaegset tööd. Isiklikult sõitsin oma kaaskonnaga Mercedesega ka hiljuti Vormsile ning selgus, et seal on meri vahel ja saarte elanikud tegelevad rohkem oma põllul jm lokaalsete töödega, neil pole põhjust Tallinna sõita

Elron: Meil ei ole kedagi, kes oskaks midagigi analüüsida ja siinkohal võiks meenutada, kuidas omaaegne valitsusejuht Taavi Rõivaski arvas, et Haapsalust peaks reisijaid hakkama vedama kahekordsed bussid. Kahjuks...

Minister segab vahele: bussil on ülevaatus siiani tegemata, aga raha kulub paraku meie julgeoleku tugevdamiseks ning mõned raasukesed lähevad ka Rail Balticu kiireks käivitamiseks.

Väga sageli räägite Tallinn - Aegviidu lõigust, kas peate silmas taasavada esimese vabariigi aegadel käigus olnud suvitusronge? Või miks Aegviidu, mitte Tallinn - Tapa? Või tipptundidel ehk ka mõningad rongid vaid Kehrani?

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.

Elron: Ikka Aegviiduni tihendaks jah, muidugi.

Ajakirjanik: peate siis õigemaks, et Tapalt tuhanded rahulolevad reisijad seisaks endiselt püsti Narva ja Tartu rongides? On ju ka teada, et reisijate arv sõltubki eelkõige liiklustihedusest ja mitte kiirusest ning Shkodade lisandumisel võib tänane olukord (istekohata reisijad) ikka olla probleemiks? Või peaks mõni rong sõitma lausa Tamsalu või Rakvereni?

Elroni juht lööb väsinult käega: Ärge küsige nii keerulisi asju, mul hakkab pea valutama.

Ajakirjanik: Miks tete teenindajad ei saa alustada oma tööd n.ö. kodujaamades vaid peavad sõitma selleks Tallinna ja kulutama igal tööpäeval tunde isiklikku aega nii pikkadeks sõitudeks?

Elroni juht: Kui saame taristustööd valmis (minister kinnitab: Just), siis on rongiliiklus tihedam ja sõiduajad lühemad. Võib olla saame siis ka piisavalt omale töötajaid.

Minister vabandas, et talle on telefon ja lahkub hetkeks.

Ajakirjanik küsib, kus on ÜTK juht?

Tagasitulnud minister ütleb: Ta hilineb, auto läks katki.

Sel hetkel astubki tuppa ÜTK juht ja teatab, et rike oli õnneks siinsamas lähedal ja ta sai hääletades kastirattale.

Ajakirjanik: Mis on peamised mured, miks ei õnnestu busse kuidagi rongidega siduda?

ÜTK juht: Bussitranspordiga olema vaeslapse osas, rongidega on rohkem õnne olnud, aga suures pildis on nii, et kui suurendame teenusepakkumist, on ka reisijaid rohkem. 

Ajakirjanik: Nagu mu ämm ütles: Siit selget vastust ei saa.
Küsimus veel, kuuldavasti on kiiruste kasvamisega suurenenud ka suurõnnetuse oht raudteel, sest teie rongide signalisatsiooni- ja juhtimisseadmed on puudustega?

Minister ja Elroni juht vastavad läbisegi: Me kindlasti saame lubada veel palju ja analüüsida, kui meie palk oleks vastavuses kogu ränga tööpanuse ja vastutusega... Oleme ka külmutanud vedurijuhtide ja vagunisaatjate palgad......

Ajakirjanik lööb käega ja lahkub lavalt.

Minister hõikab järele: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.... Ah, küll need ajakirjanikud on ikka lollid...

Rongisõidu populaarsust mõjutab ka ootetingimused, mida Eesti Raudteel pole ja mis Elronit ei huvita.Ometi võib kõikjalt leida näidiseid millega ootekodade puhul arvestada.

Fotograaf Carl Sarap (1892-1942)
Pildi värv Margus Mändveer.
Album KEILA PALDISKI RAPLA-VIRTSU

Tartus jalutamas