Bussi ja rongitranspordi puhul oli vist mingi uuringu järgi ootetingimused 4-5 kohal tähtsuselt. Siin üks väike mudel võimalikust peatusest, milliseid meil pole aga siiani mitte ühtegi!
https://www.postimees.ee/8108412/bussi-ja-rongiga-soitjaid-voib-tabada-valus-hoop
Kuidas aga ajakirjanikud, siinkohal Anu Viita-Neuhaus, ei tea ka MIDA KÜSIDA? Käsk on antud ametnike demagoogiat vaid edastada? Jutt on küll justkui kärbetest, aga meie ÜT ülihalva olukorra põhjused on ju ammuses ajas ning ametnike ükskõiksuse ja soovimatuses midagigi muuta (1-2 ÜTK-d välja arvata). Muidugi, oma "panuse" annavad ka KOV-ide juhid ning valitsuspoliitikud. Opositsioon aga on nõrk ja rumal ning ega näiteks Isamaa erakond ju soovigi midagi kritiseerida ega ideedega välja tull!
Järgmistel aastatel ühistranspordi eelarvet küll ei vähendata, aga selle dotatsiooni tabab kärpekirves kuue miljoni euro ulatuses.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) nentis, et ühistransport on olnud aastaid alarahastatud ning riigieelarve strateegias ette nähtud summa ei kata vajadust.
«Riigieelarve baasrahastus on olnud külmutatud, kulud aga kasvanud,» lausus minister. «Igal aastal on leitud täiendav lahendus, enamasti riigieelarve reservist. Nii mullu kui ka tänavu eraldati täiendavalt 18,2 miljonit eurot. Seejuures on kokkulepe, et peame korraldama ühistranspordi ümber, leidma efektiivsusevõimalusi ning vaatame üle omatulud.»
Hartmanist pole paraku mingit tolku. Ei võta ta tõsiselt ühegi puuduse kõrvaldamist (peatus.ee jm) ega kavatse ka liinivõrgu vigu parandada. Jutt küll voolab, aga see on niisama suusoojaks. Ehe sotside näide! Ei korralda ÜT ümber. ei rakenda efektiivseid lahendusi ega tee üldse mitte midagi! Nüüd on bussisõit taas tasuline, seega peaks eriti oluline olema omatulude kasvatamine? Eelkõige tooks selle kaasa reisijate arvu oluline kasv, kuid selleks ongi vaja efektiivsed lahendused KIIRESTI käiku panna! Sh siis busside ja rongide ühildamine, kuid ette pole Hartmanil näidata mitte essugi! Muide, kui üldse kuskil midagi paremaks muutubki, siis pigem tänu mõnele aktiivsele ja hoolivale ametnikule.
Meie eesmärk on ühistranspordi parem korraldamine ning inimestele mugavamaks muutmine.
/nginx/o/2024/10/03/16395688t1h4a16.jpg)
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman
Äkki vähendaksite oma palka, kui tööga hakkama ei saa?
Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ütles, et nad otsivad koostöös ministeeriumiga praegu võimalusi, kuidas keerulisest olukorrast välja tulla. «Eesmärk on tagada reisijatele sõiduplaan vähemalt senises mahus ja olla valmis uute Škoda rongide lisandumiseks liinile 2025. aasta sügisest,» lisas ta.
Betlemilt midagi tark pole oodata, ehk vaid hakatakse töötajaid pigistama. Näiteks töötuure halvemaks muutma, eesmärgiga säästa. Seda, et tal oleks soov tegelikkuses reisijate arvu kasvatada, pole mõtet loota.
«Praegu süüakse seda suppi, mis tasuta ühistranspordiga kokku keerati. Eelarveauku poleks tekkinud, kui piletitulu oleks kasvanud koos inflatsiooniga. Tagasi tasakaalu jõuda on ülikeeruline,» ütles Pärnumaa ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuk.
Tema Põhja-Eesti kolleeg Andrus Nilisk küsis otsesõnu: «Millest me kärbime, kui järgmisel aastal on 50 miljonit puudu? Kellele ma homme ütlen, et bussiga sõita ei saa? On ainult üks võimalus: sõidame, kuni raha on, siis paneme kõik seisma ja ütleme, et see oli poliitiline otsus. Riigile on oluline pakkuda tasuta ühistransporti, aga kas teenust saab või mitte, pole oluline.»
Jõgeva vallavanem Taavi Aas kinnitas, et tegemist on inimeste igapäevase hakkamasaamisega. «Kärpimine tähendab hõredamat liinivõrku ja eelkõige kaugemates kohtades teeb see liikumise keeruliseks,» sõnas ta.
Kärpuki sõnul peaks riik kärpimisest rääkimise asemel hindama, millised liinid saab anda kommertsvedajate kätte, samuti tuleks luua avalike ja kommertsliinide ühtne piletisüsteem.
Ja muidugi ilmuvad platsi need ÜTK-de juhid jt, kes oma tööga on täielikult läbi kukkunud! Kusjuures, hr Kärpuk, Pärnumaal ei ole tasuta bussisõitu olnudki, on hoopis tegemata töö! On ammu ka teada, et piletisüsteem on väga kuluks iseenesest ja kui vaadata, et Kärpuk soovitab seda veel KORDADES kulukamaks teha, siis ... kes sellist juttu soovitab rääkida? Bussiärimehed?
Ka Nilisk peaks tasuta sõidu koha pealt suu vett täis võtma, sest Harjumaalgi on siiani vaid jamadega tegeletud ning täna, kui see kõige olulisem PILETIRAHA võiks kasvada, ei saa Nilisk endiselt hakkama! Eiu busside rongidega ühildamisega ega ka mitte liinivõrgu efektiivsemaks muutmisega. Ainuke, millega saaks mingil määral nõustuda, on osade liinide andmine kommertsvedajatele.
Miks ajakirjanik küsida ei oska? Küsimusi neilsamadel teemadel?
Taavi Aas aga pidanuks ka tõsiselt mõtlema, kas midagi öelda ja mida öelda!? Ta ongi ise nüüd ju ääremaal, ning kuigi Jõgevamaal on olukord omajagu paremaks läinud, siis arvatavasti on see pigem ÜTK juhi teene. Aas ei tunne mingit huvi ja ei tee kõige vähematki ka uute peatuste loomiseks. Liinide kokkupankust ma ei räägigi, sest just nimelt ääremaa jaoks pole ta lihtsamaidki asju teinud.
Nelja maakonda – Harjumaad, Raplamaad, Lääne-Virumaad ja Läänemaad – ühendav ühistranspordikeskus on korduvalt teinud ettepaneku lõpetada eakate ja laste tasuta sõit, et saada sealt raha ülerahvastatud liinide lisaväljumistele. Keskus on pakkunud ka n-ö «kirik keset küla»-võimalust – tasuta sõit võiks olla teatud kellaaegadel, kui sõitjaid vähem.
See aga ei tule kõne allagi, sest koalitsioonileppe järgi peab prii sõit eakatele ja lastele alles jääma.
Ka Niliski palk on vist liiga hea? Tahaks peredele väänata nii magusalt kui veel saaks? Või hoopis lapsi vanemate autodesse suunata? Ehk isegi autode arvu teedel sellega kasvatada? Ja sellised "organiseerivad" meil ÜT? Tegelikkuses eakad ja lapsed aitavad täituvust efektiivseimana hoida, sest ilma nendeta sõidaks bussid kohati ikka väga tühjalt.
Muide, hr Nilisk! Mis kasu oleks tasuta sõidust väljaspool tippaega, kui näiteks Keila-Joalt saab Klooga jaamas rongile istuda vaid tippajal, muul ajal peaks aga nägema kuidas rong/buss nina alt ära sõidavad või hoopis pool tunnikest ilma meelevallas külmetada/kõrbeda?
Pärnu linnas ja ka maakonnas avalikku liinivedu ja sotsiaaltransporti korraldava keskuse juht Kärpuk pakkus välja ka piletihindade ülevaatamise. «Kui küsida inimestelt, kas nad on valmis 1,5 euro asemel 2 eurot maksma või hõrendatakse sõiduplaani, ollakse valmis maksma,» mainis ta.
Tallinna Tehnikaülikooli transpordi planeerimise õppetooli professor Dago Antov nentis, et Eestis töötab enamik ühistranspordist dotatsiooni najal ja transport on korraldatud eri tasemel: raudteeliikluse eest vastutab riik, ühissõidukitega seonduvat korraldavad aga omavalitsused koos ühistranspordikeskustega.
«Korraldus on risti-rästi – seal on dubleerimist ja see pole väga kuluaktiivne,» ütles Antov. Tema arvates pole keerulise korraldusega süsteemi n-ö juppideks võetud ja vaadatud pole sedagi, kas teenust üldse vajatakse.
«Kui riik on seadnud endale strateegilise eesmärgi autoliiklust vähendada ja ühistranspordi osakaalu suurendada, siis ilma rahata seda küll teha ei õnnestu,» rääkis Antov. «Palju on hõiskamist, et teeme ühistranspordivõrgu paremaks, samas korraldati hiljuti Tallinnas sõiduplaanid ümber, aga see tekitas inimestes hoopis pahameelt.»
Professori sõnul tõmmatakse juhul, kui raha vähemaks võetakse, tegelikult koomale liinivõrku, aga samas ei pruugigi teenuse vähendamine halb olla. «Bussiettevõtjal pole erilist huvi sõitjaid juurde saada, kuni talle makstakse tulu kilomeetrite läbimise pealt. Piletihinnaga on teine lugu – kui pilet tuleb tagasi, tekib ka huvi,» arutles Antov.
Kärpuk on muidugi pidurdamatu! Küsime 2 eurot ja homme küsime 3, ähvardades jälle liinivõrgu kärpimisega? Samal ajal aga võiks Kärpuk vastata, kuidas saab Pärnumaal näiteks ÜHE bussiga, otse ja ümberistumiseta Audrust (nagu Saugast?) Sinti (Uulusse vm)?? Miks peab enamasti istuma ümber kesklinnas, selle asemel, et kust iganes maakonnast saada Pärnusse jõudes teise linna otsa? Ehk on liinide kokkusidumise puudumine üks põhjus, miks ei tooda bussijuhile piisavalt 1,5-euroseid? Unustaks eelmise sajandi mudelid?
Dago Antov muidugi mõnevõrra puudutab probleeme, aga vähe. Pealegi, kahtlaselt bussiettevõtjate "paati kiigates"? Või ei saa ta tõesti aru, et Tallinna liinide liitmine on ENAMUSELE reisijatest igati kasuks tulnud? Ehk et pahandajaid on alati ja NEED vaatavad 99% asju vaid enda mätta otsast! Ja mismoodi küll ettevõtja sellest võidab, et taas pileteid müüakse? Kusjuures reisija kaotab hoopis, sest sõiduaeg ju pikeneb?
Muide, väga paljudele on jäänud mulje ja KOV-id püüavad seda muljet lausa tugevdada, et nemad ei puutu üldse liinivõrgu korraldamisse! Miks küll? Taavi Aas näiteks võiks selgitada?
Elroni eelarvet vaadates võib näha, et riik maksab ühe käega dotatsiooni ja teisega võtab rohkem raha ära raudtee kasutamise eest. Rongipileti hind on üsna krõbe ja rongid puupüsti rahvast täis – kuidas siis süsteem ennast ära ei tasu?
«Rong ei tasu ära kuskil maailmas, kuigi välismaal, kus rongid on kiiremad, on pileti hind meiega võrreldes kolm-neli korda kõrgem,» lausus Antov. «Meie hoiame piletihinna praegu suhteliselt konkurentsivõimelisena nii, et sellele makstakse palju juurde.»
Huvitav, kas meie transpordikorraldajad tulevadki Antovi käe alt? Siis ma väga ei imestagi! Ta ei saa isegi aru, et just kiiruste tõstmine kasvatab ebaproportsionaalselt palju kulusid? 10 miljonit eurot 1 min eest, lähiajal ehk juba 15-20 miljonit? Et 120-lt 160-le üleminek on rohkem kui 3-4 korda kulukam? Oma mõju saab olema aga Shkodade liinile tulekul ehk reisijate arvu kasvul, kuigi teatud mõttes on see kasulik - sama raha eest, mis kulub raudtee ülalpidamiseks, kasvab reisijate arv väga kõvasti!
Rong on meil aga vähemtasuv ka seetõttu, et kui läänesuund (siiani ei sõida rongid Haapsallu, mis kordades kasvataks selle suuna piletitulu) ja Tartu liin kõrvale jätta, siis enamasti (v.a. R ja P tipptunnid) on rongid hoopis tühjad ja et see muutuks, selleks Betlem küll vaeva ei näe!
Sveta: Sõidan nädalas neli-viis korda maakonnaliinidega, sest käin Tartus tööl. Osalise töövõime tõttu saan sõita tasuta, aga sugulasi, kes sõidavad samuti maakonnaliinidega, võib pileti hinna tõus palju mõjutada. Palgad on ju niigi väikesed (Minu märkus: kaugelt väiksemad kui ÜTK ametnikel, Betlemal, Hartmanil jpt?) ja kui veel tõstetakse… ma ei kujuta ette. Siis pead maksma peale, et tööl käia. Kui bussid enam üldse ei käiks, oleks olukord väga raske, naljaga pooleks ütlen, et siis peaks vist maalt linna kolima.
Einika: Elan Ilmatsalus ja sõidan maakonnaliinidega kolm või neli korda nädalas. Bussipilet Ilmatsallu maksab praegu 1,75 eurot. Aga kuna ma sõidan maakonnaliinidega ka maakoju Ida-Virumaale, kulub kuus piletitele kokku 50–60 eurot. Loomulikult peab mõtlema, kas siis, kui pileti hind tõuseb, saan endale lubada iga kahe nädala tagant maal käimist. Pileti hind muidugi mõjutab. Kui peaksin edaspidi näiteks 70–80 eurot kuus maksma, on see ikka arvestatav summa.
Mõjutab ka see, et mitmed maakonnaliinid on kinni pandud. Plaanisin neljapäeval hommikul maakodust Tartusse sõita, aga eelmisel päeval selgus, et üks maakonnaliin on lihtsalt maha võetud, ja nii jõudsin Tartusse alles pärast kella kolme päeval. Natukene olin pettunud küll. Olin arvestanud teatud bussiga, millega olin aasta otsa sõitnud, aga ühel hetkel seda liini lihtsalt enam ei eksisteeri. Nii liinide kadumine kui ka hinnatõus mõjutavad mind väga tugevalt, sest ma üldse pooldan ühistransporti. Seda peabki doteerima ja kui me räägime rohepöördest ja vähem autoga sõitmisest, siis on selge, et ühistransport on normaalne viis liikuda ühest kohast teise.
Siin polegi midagi kommenteerida! Maal elavad inimesed ju ei saa riigikogulaste moodi kuluhüvitisi ja neil pole ka ametiautot enamasti!?
Dago Antovil aga soovitaks ülikooli minna või asjatundjaid kuulata, ehk siis hakkavad tema käe alt ka tõelised transpordikorraldajad tulema! Ning ajakirjanikele jõudu ja jaksu värisemist ülesaamiseks ning julget küsimuste esitamist! Kui ei tunne valdkonda, õpi!
Meie ÜT süsteemi saab ülikõvasti aga efektiivsemaks muuta. Muidugi, ega asi polegi ainult Hartmanis vaid ka Svetis, Michalis, Võrklaevas, Ligis.... Aga muretseda vist pole põhjust, valetati ja jagati petulubadusi enne valimisi, jagatakse neid ka enne järgmisi...
Ahjaa, üks asi tuli veel meelde. Kui Betlem soovib reisijate arvu ehk piletitulu kasvatada, tuleb ka Koidulas seisev rong sõitma panna! Kuniks ta isegi nii olulise asjaga hakkama ei saa, siis mida tõsiselt seda meest võtta?
Lisaks veel 50% sõidusoodustus peredele ehk et rongi tuleks ka need, kellelt Elron praegu 0 eurot saab!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar