Heal juhul võib riigil olla mõistus! Võru raudtee.

 

 

 

Kurõnurmõ.

 

Ah et heal juhul võivad inimesed saada endale head liikumisvõimalused? Mida tähendab "heal juhul"?

 

Paraku on just mõistust aga ka hoolimist ja asjatundlikkust üliraske loota! Lugu Lõunalehes (lõigud sinisega). Muide, minu teada on tegu ühena vähestest eetilistest meediaväljaannetest, kes 14 päeva järel alates ilmumisest tasu artiklite lugemise eest enam ei küsi.

 

Eesti Raudtee on võtnud käsile ambitsioonika plaani teha eeskätt militaareesmärkidel korda Valga-Võru-Koidula 40 aastat remontimata raudteelõigu. Heal juhul võivad aastakümneid rongiühenduseta olnud võrulased lähitulevikus 120 km/h kiirusega Valka (ja sealt edasi Riiga) või Piusale seenele põrutada...

 Mida räägivad sellest plaanist Eesti Raudtee, Võru valla, Võru linna ja Elroni esindajad, loe LõunaLehe paberväljaandest.

 

Olen Lõunalehte ostnud üsna sageli, üks asjalikumaid ja huvitavamaid ajalehti üldse. Vooremaad aga näiteks ei müüda Balti jaama R-Kioskis erinevalt Lõunalehest. Vidrik Võsoberg on loo kokku pannud, aga täpsed ning konkreetsed küsimused on jäetud küsimata ja ega vaevalt, et ka selgeid vastuseid oleks saanud. "Spetsialistide" tase on ju teada ning enamasti pole keegi rohkemal ega vähemal määral valdkonda süvenenudki. Nii ka Võru vallavalitsus piiras oma raudteeteemalisele postitusele ligipääsu ehk tekitas tsensuuri, selle asemel, et oma inimestele näidata, kui süvenenult asjaga on tegeletud (nende inimeste palgal olles). Enne sai küll mingid vastukommentaarid, kuid nende konkreetsuses tuleb kahelda ja Sõmerpalu peatuse asukoha suhtes jäädigi vastus võlgu. Ometi peaks suuresti just omavalitsus olema analüüsinud, kuidas ja kes sel liinil enim rongiga sõidaks, kas Sõmerpalu asula mõnikümmend inimest või hoopis ümbruskonnast Pargi & Sõida süsteemi kasutajad ning matkajad.

 

Võru vald:

 

vald liituski antud projektiga, et tulevikus ka reisiliiklus võimalikuks teha. Nagu eilsel koosolekul räägiti, siis on Elroni poolt olemas ka valmidus antud marsruudil reisirongide liikumiseks.

 

Väga tublid muidugi, et vallavalitsus just reisiliiklusele mõeldes antud projektiga liitus, aga vaja on ka mingit asjatundlikkust ning julgust uuringuid tutvustada. Kommenteerisin siis kaanepildi all nii, aga arvatavasti saan selle eest vaid bloki peale:

Raudtee teemalise postituse all olete tsensuuri rakendanud ja mitte vastanud küsimustele. Siiski on ülioluline teada, juhuks kui reisiliiklus käivitub, siis kas Sõmerpalu rongipeatus saab olema Sõmerpalu jaamas või Sõmerpalu - Nursi maantee ülesõidul? Viimaset silmas pidades siis ka Rõuge jt kohtade ligipääsu bussidega ning P&S süsteemi toimimiseks?

Peatust oleks vaja ka Roosisaarele, sest tegu on ülisuure turismipiirkonnaga, see peatus aitaks ka inimestel lihtsamini ligi pääseda Vagula järve loodusaladele.

Milliseid uuringuid on vallavalitsus teinud ja kus nendega tutvuda saab?

 

Vastust ei saanud.  Aga mida siis artiklist teada saab?

 

Esmalt seda, et peatuseid taastataks vähem kui vaja oleks. Plaanide järgi siis Karula, Antsla, Sõmerpalu, Võru ja Lepassaare ning "luuakse eeldus reisirongiliikluse taastamiseks Valga - Koidula liinil". Seegi tore, kuigi eeldusest üksi on vähe! Juba aastaid tagasi sai korduvalt omavalitsustele selgitatud milliseid peatusi on vaja, kuid vastuseid oli ülivähe ja seegi näitab, et erilist huvi neil tegelikult ei ole olnudki (ega see mure pole ainult siin vaid teatud määral sama olukord üle Eesti). Tänaseks on olnud aega kõvasti õppida, teadmisi omandada ja uuringuid teha, aga peale ühe uuringu midagi vist ei tehtudki. Ehk siis tüüpiliselt on omavalitsustel täiesti suva, mida ja kuhu tehakse? Aga just nii juhtubki see, millest loos edasi räägitakse, sest omavalitsuste ükskõiksus ei anna ka Elronile ega teistele aimu, mida ja milleks ning kuidas peaks tegema! Võrdluseks võib siin tuua Tapa - Narva raudteelõigu, kus osa omavalitsusi vägagi tundis huvi detailide vastu, et osata põhjendada millegi tesitmoodi tegemise vajadust.

 

Vahepeal on eraldi lõik ka Elronist ja nagu karta oli, siis sealt kindlasti midagi tarka oodata ei ole! See on tegelikult äärmiselt imestamapanev, sest ka Elron on aastaid selles vallas toimetanud ja selle ajaga pidanuks tekkima üsna kobedad arusaamad? Tõsi, juhid aina vahetunud ning ükski neist pole raudteealase logistikaga eriti kursis, rääkimata turismist vm.

 

Elron (kokkuvõtvalt):
* Me ei näe Koidula - Valga liinil pidevat reisijatevoogu.

* Pidev reisijatevoog sõltub liiklustihedusest, aga muidugi ka ajast, sidumisest teiste rongide ja bussidega, puhkepiirkondade tasemest jm. See võib olla kaugelt suurem kui Elron "näeb"!

* Põhiliselt on huvitatud omavalitsused, kes on näinud sellel potentsiaali linnade vahel asuvate asulate koolilaste ja tööle-koju reisjate veoks.

* Eks ka omavalitsuste nägemine pole alati olnud kõige parem ja olen sellega vast enim Eestis kokku puutunud, aga arvan, et erinevalt Elronist nad pudelipõhjasid prilliklaasideks kasutama ei pea. Kahtlemata on potentsiaali ja mitte vähe ka turistide jaoks + Võrus baseeruvate kaitseväelaste sõitmiseks (pea iganädalasel koju-teenistusse sõitudel)

* Linnast linna reisijaid oleks sel liinil tõenäoliselt minimaalselt.

* Kui rääkida Põlvast  siis Võrust sinnasõitmisel tekib tõepoolest mõningane ring ja ajakulu, kuid vaadata tuleb siiski rohkemat, sh Antslast ja Võrust sõite Tartusse ning Tallinna. Ja siin, eriti kiiremate rongide puhul "tasandub" sõiduaja vahe, nt Tartusse võib Võrust olla sõiduaeg 1.40 ringis, bussid täna 1.15 - 1.25. Kas see ongi vahe, mida reisijad kohutavalt oluliseks peavad? Loomulikult mitte ning rong on paljude sihtgruppide jaoks oluliselt mugavam, alates ratastoolidest ja vankritest sõitjatega ning lõpetades rattaturismiga.

* Liini võiks teenindada mõni väiksem ja aeglasem  mootorvagun. Sellega saaks reisijatele pakkuda sõidugraafikut, millega oleks võimalik ka reisijad rongi tuua.

* Mingi soga a la "aeglasema moogtorvaguniga saaks reisijaid rongi tuua" on lapsik! Loomulikult sobiks siia mootorvagun väga hästi, eriti kui see sõidaks Koidula (Võru) - Valga vahel vähemalt 7-10 x päevas ja maksimaalselt seotuna ka Tartu - Riia rongidega Valgas,.

* See eeldab detailsemat analüüsi.

* Elroni esindaja räägib detailse analüüsi vajalikkusest, aga ise juba täna teab, et Stadlereid liinile pole mõtet tuua? Selline jutt näitabki kui eluvõõrad ja raudteest kaugel Elroni juhtkond on. Mina tean seda ammu, aga väheteadliku lugeja suudavad nad sageli ära petta!

* Kindlasti poleks liinile mõistlik tuua Stadler Flirt ronge.

* Põlva ja Võru vahel võiks eeldada rohkem reisijaid, aga ainult otseraudtee olemasolul. Väga pikka ringi ei olda valmis sõitma, hinnatakse aega.

Vastupidi, kahtlemata oleks vaja ka otseronge ehk Stadlereid, eriti kui arvestada, et kahevagunilised mujale enam ei sobigi ning ajast ma juba kirjutasin! Kolmel-neljal korral päevas sõita kiirrongina Tartu - Koidula - Valga - Tartu, peaks olema sõiduplaani põhiline kondikava ning just see annaks ka põhilise mõtte rongiliiklusele kogu kolmnurgal. Rohkem ronge on vaja lisaks tänastele rongidele ka Tartust Põlva ja Valga suunal sõitmiseks, kus rongiliiklus on praegu pigem nagu kuuvarjutus. Eriti drastiline on olukord Põlva suunal, kus sõitmise asemel rong hoopis Koidulas seisab ja seetõttu pole ka erilist sõitjatevoogu. Rohkem ronge neil liinidle tähendab ka, et rohkem on ümberistumisvõimalusi Koidulas ja Valgas, sh Riia rongidelt ja just võimalus päevas 7-8 x sõita edasi Tartu suunal on see, mis reisijate arvu kasvatab

Võru vallavalitsuse poolt annab vastuseid vallavanem Kalmer Puusepp, aga kogu jutt on muidugi üldsõnaline. Osalt just ka seetõttu, et aastate jooksul pole ükski vallavalitsus tõsiselt ajusid liigutanud. Seda nägi ka Jõgevestel toimunud seminaril. Küll aga saab nõustuda, et teada pole ju täna mitte midagi,  kaubavedude suhtes - ei hindu, võimalusi ega muud.

https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/11/2018-jaan-kadunud-postitused-jogevestel.html

Võru linnavolikogu esimees ja Riigikogu liige Anti Haugas (RE) nii tagasihoidlik ei ole. Raudtee ja reisirongid tagavat mugavad sõiduvõimalused, sh Riiga ja sealsesse lennujaama (ta nimetab küll lennuvälja, ma ei tea, äkki see on miski muu?). Nähakse võimalust turistide lihtsamaks Võrumaale meelitamiseks ja sellega tuleb kindlasti nõustuda, sest potentsiaal on ülikõva! Raudtee ühendavat Võrumaa "enam kui miljoni inimesega, sh Riiaga".
Lisades:
"Ühelt poolt on see parem keskkonnale, teiselt poolt viib alla transpordihindu ning vähendab ääremaisest paiknemisest tingitud eripärasid. Odavam transport tähendab Euroopa siseturul ... (pläägi-pläägu!)"

Kuidas sellesse suhtuda?

Esiteks, Haugas on sellest erakonnast, kes on pidurdanud Tartu - Riia rongiliikluse loomist aastakümneid. Ja kui ääremaast rääkida, siis teadaolevalt olid taas just refid need, kes panid piduri teise ääremaa, Rohuküla raudtee taastamiselek usjuures näidati välja petulubadusi jagades, et tegu on petiste ning valetajate kambaga! Kolmandaks, mitte mingeid odavamaid hindu see kaasa ei too kaubaveos, sel lihtsal põhjusel, et seal polegi ju kaupa mida vedada! Või arvab Haugas, et Võru jt poodidesse hakatakse rongiga vorsti ja kapsast vedama? Ning neljandaks, RE ei ole näidanud üles ei huvi ega asjatundlikkust paremate raudteeühenduste saavutamiseks Eesti siseselt, küll aga just nemad algatasid 100% valesti planeeritud RB ehitamise ehk sisuliselt MILJARDITE eurode raiskamise ja keskkonna hävitamise! Seega võib hinnata tema ülevoolavat pläägut puhta propagandana, sest MITTE MIDAGI RE-l ETTE NÄIDATA KUSKIL POLE!

 Aga peatused? Millised peaks välja ehitama?

OLULINE! Peatuste olemasolu ei tähenda, et kõikides peavad  peatuma kõik tulevased rongid, peatuste valik lähtub ikkagi nende olulisusest!

 

NB! Enne aga - mis on siis ääremaa? See, kus kõige muu "definitsiooni" hulgas on ka aeganõudvad transpordiühendused ning kõik miinused toovad kaasa elanikkonna vähenemise. SEDA MUUTES saab vaids olukorda vastupidiseks pöörata. Igal juhul on paljudes väiksemates kohtades, sh Antslaski, keeruline saada "ilma ringita" Tartusse vm. Seega pole mingi "ring" rongiga nende jaoks märkimisväärne probleem. Aga Tartusse jm on vaja sõita, kasvõi õpilastel ja üliõpilastel - lasteta siin aga tulevikku tõesti pole.

 

Piusa on õnneks juba olemas.

 

 
Lepassaare kindlasti ka vajalik, lühikese perrooniga?

Loomulikult  OTSA ja HUSARI lühikeste perroonidega, ülesõidu vahetus läheduses koos bussipeatustega. Eriti olulised kohalike (Lasva jm) huvid, aga ka erinevate bussiliinide sidumine ning väga erinevad matkajate võimalused. (Ei hakkaks ju suurt keegi Tartusse rongiga sõitmiseks minema bussiga Võrru, linnaliinibussiga jaama, vaid tullakse Lasvalt Husari peatusesse, auto, ratta või bussiga?)

 

 

Võru puhul on olulisim küsimus, kas teha perroon jaama juurde nagu vanasti (muutes sellega vajalikuks busside sisseõidu, mis võib olla ebamugav ja aeganõudev) või siis perroon enne  ülesõitu (pildil) koos vastavate fooridega. Foorid tagaks selle, et peatuses seisev rong ei hoia kinni autosid ja ülesõit sulguks vahetult rongi väljudes. 

Loomulikult tähendab perroon siin ka mitmete busside korraga peatumise võimalust vahetult perrooni kõrval, sest sinne annab ülimalt head võimalused erinevate kantide bussidelt rongile ümberistumiseks! Seega, bussid saaks siin vajadusel seista veidi pikemalt (nt saabudes enne ja väljudes peale rongi) ning sõitu Põlvasse, Tartusse vm saab alustada juba enne kui maakonnaliin üldse bussijaama jõuab. 

Arvestama peab ka vajadusega, et osa bussiliine alustaksidki siit (Kubijast, Koselt) sõitu Tartu, Põlva vm suunal, läbides praegust bussijaama alles teel olles. See tähendab, et siin saaks isegi kommertsliinidele ümber istuda, nt sõiduks Antslast Tartusse jms.

Vagula peatust kui sellist pole vaja taastada, aga selle asemel on kindlasti oluline Roosisaare peatus sinna viiva tee ülesõidul. Lisaks sellele, et see annab kohalikele võimaluse sõita ka Võru jaamast sinnani ning liikuda seejärel vabas looduses Roosisaare kaudu linna, kui ka muudab paljude jaoks otseliigipääsu võimalikuks, vältimaks linna läbimist. Ja loomulikult saab see tagada ka hea võimaluse (kaugemaltki) puhkajatel Vagula järveni jõudmiseks.

Kas Sõmerpalu peatus peaks olema (militaar)jaamas või siin ülesõidul, on põhimõtteline küsimus. Rõuge suunalt oleks jaama juurde sõit pikem nii autodega kui eriti jalgratastega, lisaks tähendaks see ka väga aeganõudvat busside sissesõitu jaama rongiaegadel. Ülesõidu juures oleks kõik üheskoos, paljude jaoks ajakulu väheneb jne. Kuidas ikkagi vallavalitsus neid asju näeb ja kas näeb?

Arvatavasti on ka Kurenurme (Kurõnurmõ) vajalik, ümberringi palju hajaasustust ja Sõmerpalu või Antsla on nende jaoks tunduvalt kaugemale jäävad kohad. Lõplik otsus peaks öeldama siiski peale selget kohaliku piirkonna analüüsi.

Antsla puhul pole küsimustki.

Ja loomulikult Karula peatus muidugi vajalik, eriti hea on siit edasi liikuda Karula Rahvusparki, Lüllemäele. Ooteplatvorm tuleb küll tuua võimalikult ülesõidu lähedale ja teha soovitavalt. teedevahelisena.

 

Varasemalt pidasin oluliseks ka Anne peatust, kuid nüüd pigem eeldaks teist lahendust. Kindlasti peab kaalumaa peatuse ehitamist enne Valga jaama jõudmist, Tibina tee otsa jääva raudteeäärse asumi jaoks?

 

Kas kohalik võim kavatseb olla tõsiseltvõetav ja oma inimeste eest seista? Elronil on loomulikult pohh! Regionaalministeerium peaks aga näitama, et neist on mingitki tolku ühistranspordi kujundamisel vastavalt riigi ja inimeste vajadusele, kuigi praegune minister on rohkem kui nõrk!

 

 

 

 

Kojamees on ajalukku kadunud Vana-Kalamaja näitel.

 

Eile. Lörtsi sadas veidikene ja kui traktor osaliseltki eest ära lükkab, on labidaga kergem viimast lihvi anda. Vähemalt on vähem kartust, et konarused ära jäätuvad. Ja nagu sõnusin ära, oligi järgmisel päeval külm kohal.

 

 

Üks pilt veel eilsest, näiteks, kuidas mõttetud postid on üks kõnniteede koristajate õudusunenägudest. Kui on posti ehk liiklusmärki vaja, ehk saaks selle paigutada aiaga ühele joonele? Vana-Kalamaja tänaval asi muidugi kordades hullem.

Lund pole veel sugugi palju, aga üks on selge - hangete kaudu tänavate hoolduse tellimine on üks halvemaid lahendusi. Peamine jama on sobimatus tehnikas, sest suvaline võitnud firma tööb välja ka suvalise tehnika, mis tal saada õnnestub. Munitsipaal- või riigiettevõtte puhul oleks asi selge - maksimaalselt sobiv tehnik, kevadest sügiseni teede remondiks ja talvel hoolduseks. Ning ühed ja samad mehed, õppinud spetsialistid, kes oma piirkonda läbi ja lõhki tunnevad!
Kindlasti ei ole see tehnika, mis täna kõikjal kasutusel, sobivaim sõidu- ja kõnniteede jaoks. Ja muidugi kaasneb sellega ka "ahkäibküll" stiilis lumelükkamine, KOJAMEHI kui selliseid aga enam pole. Hea on, kui mõnes majas leidub keegi, kes sellise töötegemise õigustamise asemel ise labida kätte võtaks, kuid lihtsam on sotsiaalmeedias südistada igasugust asjade lahkamist vingis ja virisemises. Mina ei õigusta vaid laidan, lahates põhjuseid ning lahendusi ja võtan labida! Igal talvel, kuni tervis lubab.

 

 

Rookisin oma ukseesise puhtaks, kuigi lund veel täiesti sadas, aga õnneks seda polnud kauaks. Mingil hetkel olid Vana-Kalamaja tänavale jõudes aga vaated kaugemale üsna "sudus". Ja ikka ilus ka muidugi! Valge lumi ju ON ilus! 

Ning mõnes kohas oli näha, et siiski keegi mingi sahakesega oli kohati sõitnud. Huvitav muidugi vaadata esimest talve uuel Vana-Kalamaja  tänaval. Eile siin midagi oli ka lükatud ja väga hea, sest muidu võinuks külmetamise tulemused palju hullemad olla. Jalutada igatahes oli üsna hea, väga hea tulemuseni jõudmises ongi just kojameeste puudumine põhjuseks. Ning tegelikkuses ju ükskõik mille tegemise tase näitab, kuivõrd hoolitakse inimestest, eeskätt vanuritest ja kui oluliseks ikkagi tegelikkuses peetakse autostumise vähenemist.

 

 

Heal tasemel koristus muudab muidugi käimise mõnusamaks ja ka ohutumaks, eriti kehtib see lapsevankrite ja ka jalgrataste puhul. Poste siin aga igatahes jätkub. Vähemalt valgustuspostid võinuks olla olemata, sellega ka suurt raha säästes, aga nii edumeelset linnavalitsust on raske loota! Oodatakse ka tuumajaama?

 

 

Sporti saab ka teha.

 

 

Põnev on muidugi näha sedagi, kui palju poste siin kevadeks alles jääb!

 

 

Küll aga ei näinud tõepoolest mitte ühtegi lumalabidaga inimest. No heakene küll, igal ajahetkel ei saagi neid näha olla, aga lume järgi otsustades neid siinkandis ei olegi! Ei linna palgal, ei n.ö. kodanikuühiskonnas?

 

 

Siia tehtud jalgrattarajast pole mõhkugi näha ja nagu arvata oli, siis saab see olema rohkem lumevallide kohaks. Talvel muidugi ongui rattasõitjaid vähem, seega on ka nende kulgemine kõnniteel üsna loomupärane.

 

 

Tänava remondi käigus paigaldati siia ka erinevaid "atraktsioone" ja oli kuulda tüüpilist virinat a la "milleks neid vaja"? Aga millegipärast lustivad inimesed küll, nii väikesed lapsed kui ka täiskasvanud. Ja nähes kasvõi seda lusti ja rõõmu, on siililegi selge, et need on asja ette.

 

 

Lumesadu aga saigi seks hetkeks otsa ning roogitud kõnniteed pole vaja teist korda üle käia.

Ja keegi tubli mees igatahes teeb ka laupäeval tööd. Hästi või halvasti, seda näeb hiljem. Kas üks mees ja traktor kogu Põhja-Tallinna peale?
Muide, killustik on segatud mõningase soolaga ja see on tegelikult hea. Sest sool on halb siis, kui sellega liiale minnakse.

City.

 

 

 

 

 

Mis juhtuks, kui tahaks üle mitmekümne aasta Kaubamajja minna? Tegelikult muidugi ei taha, ka selle ukse ees ei tekkinud mingitki kihku sinnapoole! On üldse Kaubamaja alles või majas hoopis midagi muud? Ehk oleks võinudki huvi pärast minna seirama neid korruseid, aga...
Kesklinna igatahes sattusin. Kolm asja, mis silma torkasid - kõrghooned, mõttetu reklaam ja ühistransport.

Kõrghooned minu pärast olgu mingil määral, kuigi vajadus nende järele on üsna olematu. Büroo büroo otsa, kallid esinduskohad ja ... kõik maksab kinni tarbija. Nagu ka reklaami. Tegelikult TULEKS VÄLIREKLAAM KEELUSTADA! Internet on seda niigi pilgeni täis, sh meediaväljaanded. Kes seda ei näe, et on vaja veel uulitsal reklaamitahvleid üles panna? Vanurid? Nemad nagunii kesklinna ei tule ja kui tulevadki, siis ei anna see reklaam neile mitte midagi ja nad oigem vahivad maha, küll libedusega, küll vanadusest kookus, küll teel haiglasse...

 

 

Muidugi on meie citys kõik segamini, pilvelõhkujad vanade puumajade ja kirikutega. Kas tulevik tähendab, et viimased kaovad täielikult ja iga sopp ehitatakse kõrgusesse? Või saab mõne asemel olema hoopis puudesalu? Seda muidugi kindlasti mitte, raha ei vaja puid!

 

 

Muidugi oli igal juhul pildistamine huvitav. Püüda kooskõla ja peegeldusi, otsida midagi vana, stiilset ja tõelist.

 

 

Krt, unustasin vaadata, kuidas citys tänavavalgustusega lood? Kas pilvelõhkujad tähendavad ka innovaatilist valgustust? Või endiselt on kõik poste täis? Foori- ja liiklusmärkide poste igatahes küll.

 

 

No näed, ei midagi uut siin päikese all! Ei valgusta innovaatiline valgusti majaseinal kõnniteed, ikka on vaja suurt kolakat hoopis sõiduteed valgustama!?

 

 

Aga tegelikult kah, mida p.... ma selle reklaami puhul peaks nüüd tegema? Minema jooksuga uut mobiili ostma? Milleks, vana ju töötab!? Kontrollisin kohe järele! Et aga keegi ikka tuleks ostma, selleks peab ilgelt kalli plakati üles panema, et see tõstaks veel mobiili hinda? Kas natuke arulage ei ole? Ah et firmal on eelarve rida REKLAAM? Aga pole mõistust, et selle rea KULU vähendada ja ehk hoopis palka tõsta?

 

 

Kuulge, palju see joogi hinda tõstab??? Ja see palakas segab ju tänavahooldust? Raiskab elektrit? Kulutab muldmetalle?

 

 

Kas ikka võib uskuda hotelliärikate kurtmist, et ollakse kahjumis? Kes neisse tuleb? Büroode ja suurfirmade ringituuritavad ninad, e-tiigri ajastul vä?

 

 

Utilitas versus roheline transport. Usutavasti võik Utilitase peakontor olla otse suure katlamaja all, selle, mis Marja poe juurest paistab. Milleks kõrgustes? Kui palju üür on?

 

 

Likvideeri reklaam, sulge 3/4 prillipoodidest ja prilliraamide hinnad on STABIILSELT 80% odavamad!? Küllap ka prilliklaasid on siis odavamad! Mul on silmanägemine endiselt terav ja näen "täiuslikku" raiskamist ümberringi. Prillidega ärikad ei näe ka pudelipõhjadega, mida nad ise korraldavad?

 

 

SELLEKS kulutatakse raha vä???

Euroopa Elamuskeskused on mitmele poole Euroopasse loodud interaktiivsed külastuskeskused, kus tutvustatakse selgel ja põneval moel Euroopa Liidu toimimist ja Euroopa kõige pakilisemate probleemide ühist lahendamist.

 

 

 

Viru terminali pole vast vajagi, aga maapealseid peatusi kahel pool Kaubamaja küll. Selleks, et bussiliinid valdavas enamuses LÄBIKS siinset kanti, mitte ei alustaks ega lõpetaks siin. On ülirõõm näha, et juba on esimesed sammud tehtud!

 

 

 

 

City vist head ei too! Ühed tulid mulle vastu, paljad, jubedad ja peadeta, kas need ongi need, kes büroodes ja ärimajades elutsevad? Tervisele paistab siinne olema selgelt vastunäidustatud. Igatahes sain tulema, enne kui paljas ja pea maha võetud...

 

 

Selle augugi asemel on aasta pärast torn! Aga kuuldavasti on siin ruumi vähe, torne on vaja Eestis kõige enim, kõik ihalevad nende järele nii et plaanitaksegi ehitada Paabeli torni Järvele jms. Kui saaks kupataks kõik need ehitajad kuhugi Tamsalu taha või Endla rappa! Sinna oleks vaja uut nn majanduspealinna koos riigiasutustega. Tähendab, mitte rappa muidugi, mine sa neid hulle tea, sest näe, teid püüavad ka rappa ehitada. Sellepärast meil kõik kipubki rappa minema. Aga Kesk-Eesti peaks olema City! Koos kõige innovatiivseimate ehituslahendustega, mida üldse suudetakse välja mõelda.

 

 

Ja ongi Kaubamaja olemas! Kliente ka?

 

 

See on muidugi klassika. Jäänuks need uued kõrghooned kõik loomata, oleks ka elu vaiksem, inimsõbralikum ja odavam.

 

 

Taas ridamisi reklaami? 

Kiirel sammul jõudsin igatahes hoopis rahulikumasse ja rahustavamasse keskkonda. Ja muide, isegi reklaami siin peaaegu õnneks ei ole!

Aga kuidas teada, et sügisest saab talv? Siis kui lehtede asemel näed kuuseoksi. Kasvõi plastmassist.