Et omal ajal blogi 2. ja 3. osa postituste siiakopeerimisel sattus mõnesse kuusse liiga palju postitusi, tõstan neid veel kord ümber, ühe teema omi ka rohkem kokku.
Alates aastast 2013 postitusi, millest suurim osa just Rohuküla raudtee, Haapsalu, ja Läänemaa, jäävad 2021-22 aasta postituste hulka.
Arvutiversioonis näete paremal ka SILDID, kus siis leiate nii kohanimede, valdkonna kui muu põhiseid võimalusi leida huvipakkuvat. Klikake, vaatake postitus läbi ja allservas klikake VANEMAD POSTITUSED...
Sunday, October 18, 2015
Kuidas ronge ei ole???
Kuidas saab ajaleht panna sellise pealkirja? Rongid on täiesti olemas, isegi rohkem kui vaja!? Seega ei ole mitte mingit takistust peale selle, et veel ei ole rööpaid maas ja kontaktvõrku!
Kui riik on veel kergelt skeptiline, siis ettevõtjad on optimistlikud ja loodavad, et Turba realiseerumisel on riigil julgus teha ka samm Haapsalu või isegi Rohukülani. Riisipere-Turba on kavandatud nii, et ei eelda automaatselt Haapsaluni pikendamist.
Ning otse loomulikult Rohukülla! Ja riigil peab olema see julgus!!! Tõsi küll, lõigu teine lause on natukene...... kripeldav. Kõla poolest lihtsalt. Sest otse loomulikult peab minema lõpuni. Mis sest, et Turba on tunduvalt vähem "võsa vahel" kui Riisipere.
Tasuvusuuring lõigu ehitamiseks tehti 2011 aastal Norra/EMP finantsvahendite toel. Stsenaarium „Turba rong“ näitas Riisalu sõnul positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju. „Kõige suuremat rolli positiivses efektis andis reisijakasu – Turba elanikele ja Turbasse tööle/kooli sõitjatele muutus transpordikasutus märgatavalt paremaks,“ märkis ta.
„Seega kui riik on otsustanud, et rongiliiklus on mõistlik Riispereni ja soetanud selle tarbeks uued elektrirongid, siis miks mitte 6,5 kilomeetrit pikem liin Turbani? Paraneb ju nende rongide täituvus, mis niikuinii käigus,“ leiab Riisalu.
Ei maksa ka unustada, et Turbas ei ole enam gümnaasiumiosa, õpilastel aga on vaja koolis käia. Olgu siis Keilas või mujal.
Üks olulisemaid asju, millest olen aina ja aina rääkinud, ongi rongide täituvus. Ei sõideta ju Turbast Riisipereni, vaid hoopis kaugemale. On vaja mõista, et isegi Tallinn pole piir. Olgu siis ülikool Tartus või puhkekohad Taevaskojas.
Loomulikult ongi kõige tähtsam, et midagi toimuks. Senine suhtumine (ka peaministri sõnavõtu järgi) oli ju ikkagi selline, et vahel harva vaid võeti teema üles. Peaminister mainis küll mokaotsast, et "peab jätkama uuringutega", kuid tegelikkuses ei ole siiani peale trassiplaneeringu (mida hoopiski teeb põhimõtteliselt Lääne Maavalitsus) kuulda mingitestki uuringutest. Seega tegemist vaid (valijaid rahustama pidava) hämaga. Konkreetne tegevus on aga midagi muud ja sellega AS Lääne Raudtee sümpatiseeribki. Kui üldse uuringute koha pealt vaadata, siis olen ise teinud rohkem kui valitsus praegu kokku. Selles mõttes, et nüüdseks on peale valminud tasuvusuuringut toodud esile ka need nüansid, mis tolles uuringus kajastamata jäid. Ning mis ei olnud sugugi väheolulised.
Turistid-puhkajad on veel üks äärmiselt oluline faktor. Muide, ega needsamadki välisturistid ei pea Haapsallu sõitma bussiga. Haapsalu on nii pisike linake, et vabalt võib tulla rongiga ja siis ring linnale peale teha.
Aga vaatame, kas peale kolmeaastast aktiivset teema kajastust on pläralates midagi muutunud!?
18.10.2015 11:29
Täiesti hull plaan.
100% nõus vararemate kommentaatoritega, et "kes seal sõitma hakkavad"? Turbas elab Wiki andmetel 900 elanikku, ja see on alevik mitte linn. www.turba.ee koduleht on katki, ei saa elanike arvu üle kontrollida. Nendest paberil olevatest 900-st paljud on kindlasti pensionil, töötud või Soomes tööl kes rongi kindlasti igapäevaselt ei vaja. Ega Eesti raudtee omal ajal niisama seda raudteelõiku kinni ei pannud. Turbast Riisiperre on ainult 7.7 km, kui seal töesti oleks meeletu reisijate kogus, on mõttekam nende 2 aleviku vahele teha regulaarne bussiliiklus. 6.2 Miljoni euro eest saab ikka päris mitu tutikat 15-kohalist mikrobussi ja mimele bussijuhile isegi Soome keskmist palka maksta päris mitu aastat.
Näiteks 10 bussi 50000 eur tk. 0,5M eurot. bussijuhte ka 10 inimest, palgakulu koos maksudega 2500 eur kuus per juht, kokku 10 juhile 25000 kuus, mis teeb aastas 0,3M eurot aastas.
Seega esimene aasta kuluks ainult miljon ja järgmised aastad vähem sest uusi busse iga aasta pole vaja osta. Liisides busse on kulud veelgi väiksemad.
Masendav oleks 6 milli maksumaksja raha selle raudtee alla panna.
100% nõus vararemate kommentaatoritega, et "kes seal sõitma hakkavad"? Turbas elab Wiki andmetel 900 elanikku, ja see on alevik mitte linn. www.turba.ee koduleht on katki, ei saa elanike arvu üle kontrollida. Nendest paberil olevatest 900-st paljud on kindlasti pensionil, töötud või Soomes tööl kes rongi kindlasti igapäevaselt ei vaja. Ega Eesti raudtee omal ajal niisama seda raudteelõiku kinni ei pannud. Turbast Riisiperre on ainult 7.7 km, kui seal töesti oleks meeletu reisijate kogus, on mõttekam nende 2 aleviku vahele teha regulaarne bussiliiklus. 6.2 Miljoni euro eest saab ikka päris mitu tutikat 15-kohalist mikrobussi ja mimele bussijuhile isegi Soome keskmist palka maksta päris mitu aastat.
Näiteks 10 bussi 50000 eur tk. 0,5M eurot. bussijuhte ka 10 inimest, palgakulu koos maksudega 2500 eur kuus per juht, kokku 10 juhile 25000 kuus, mis teeb aastas 0,3M eurot aastas.
Seega esimene aasta kuluks ainult miljon ja järgmised aastad vähem sest uusi busse iga aasta pole vaja osta. Liisides busse on kulud veelgi väiksemad.
Masendav oleks 6 milli maksumaksja raha selle raudtee alla panna.
18.10.2015 12:21
Nagu ma loen,on siin sõna võtnud tohutute teadmistega,mitmekordse kõrgharidusega majandusteadlased,muidu haritlased ja matemaatikud.
1) Nõukogude liidu ajal tasus Tallinn-Haapsalu rongiliiklus tõesti ära,kuna Haapsalus oli tööstused,Rohulülas sõjavägi. Reisirong sellel liinil oli pigem sümboolne. Kõik ju mäletavad kuidas punane diiseluss 3,5 tundi Haapsaluni loksus,3,4 inimest peal. Selle kulud kattis kinni kaubavool Tallinn-Haapsalu vahel. Eesti Vabariigi tärkamise ajal ei leitud enam raha selle ülalpidamiseks. Kuna raudtee taristu Haapsaluni oli suht nutuses seisus ja selle remont oleks neelanud raha,otsustati see pigem maha müüa. Rahva otsus ei lugenud siin midagi.
2) Nagu eespool öeldud sai siis tõesti oli rahvast rongiga vähe sõitmas. Pange nüüd ennast tolleaegse reisija olukorda.3,5 tundi loksuda.Vahel jäi rong teadmata põhjusel üldse seisma. Suht halb kellaaeg Baltijaamast väljumisel. Külm rong.Puuistmed(hiljem küll kunstnahast).Hiline saabumine Haapsallu.Oma kodujaama pidid pimedal ajal ise ära arvama. Maakonna inimestel olid kodubussid juba läinud,hiidlased praamilt maha jäänud. Kas sina oleksid sellise rongiga sõitnud kui Tallinnast sai Haapsallu sooja Ikarus bussiga suht kiirest,kusagil 1,5 tunniga. Nii see rongiliiklus välja surigi.
Olen kahe käega rongiliikluse taastamise poolt. Uus taristu,uued rongid,kiire sõit. Ja nagu keegi eespool ütles: Taastatud Haapsalu jaam nõuab rongiliiklust..
Jõudu ja edu neile inimestele selle taastamisel !!
1) Nõukogude liidu ajal tasus Tallinn-Haapsalu rongiliiklus tõesti ära,kuna Haapsalus oli tööstused,Rohulülas sõjavägi. Reisirong sellel liinil oli pigem sümboolne. Kõik ju mäletavad kuidas punane diiseluss 3,5 tundi Haapsaluni loksus,3,4 inimest peal. Selle kulud kattis kinni kaubavool Tallinn-Haapsalu vahel. Eesti Vabariigi tärkamise ajal ei leitud enam raha selle ülalpidamiseks. Kuna raudtee taristu Haapsaluni oli suht nutuses seisus ja selle remont oleks neelanud raha,otsustati see pigem maha müüa. Rahva otsus ei lugenud siin midagi.
2) Nagu eespool öeldud sai siis tõesti oli rahvast rongiga vähe sõitmas. Pange nüüd ennast tolleaegse reisija olukorda.3,5 tundi loksuda.Vahel jäi rong teadmata põhjusel üldse seisma. Suht halb kellaaeg Baltijaamast väljumisel. Külm rong.Puuistmed(hiljem küll kunstnahast).Hiline saabumine Haapsallu.Oma kodujaama pidid pimedal ajal ise ära arvama. Maakonna inimestel olid kodubussid juba läinud,hiidlased praamilt maha jäänud. Kas sina oleksid sellise rongiga sõitnud kui Tallinnast sai Haapsallu sooja Ikarus bussiga suht kiirest,kusagil 1,5 tunniga. Nii see rongiliiklus välja surigi.
Olen kahe käega rongiliikluse taastamise poolt. Uus taristu,uued rongid,kiire sõit. Ja nagu keegi eespool ütles: Taastatud Haapsalu jaam nõuab rongiliiklust..
Jõudu ja edu neile inimestele selle taastamisel !!
18.10.2015 10:11
See on veel hullem mõte kui Rail Balticu ehitamine. Mille või kelle veoks seda vaja on? Kas Turba 900 ja Riisipere 800 elanikku vajavad kindlasti sellist investeeringut? Mitu turbalast päevas käib Riisiperes? Selle 6,2 miljoni eest saaks igale Turba ja Riisipere perekonnale osta uue, ökonoomse sõiduauto. Mitu vagunitäit kaupa toodetakse Riisiperes, mida saaks raudteega vedada? Kui suured on kulutused selle raudtee ülalpidamiseks? Äkki teeks juba tunneli Riisiperest Helsinkini!
Riisikas:
18.10.2015 10:32
See raudtee Haapsalusse tuleb kindlasti valmis ehitada ja nii kiiresti kui võimalik.Sellest võib saada üks järgmine Eestmaa uhkus.
::::::::::::::::::::::::::::::::::
See valmisehitamine on ainult üks osa probleemist ja kõikse väiksem ning lihtsam. Järgmine samm, oleks selle raudtee igapäevane ekspluatatsioon. See tähendaks siis seda, et see raudtee peab ennast ise äramajandama, ehk raffakeeli; tulema ots otsaga kokku ja ilma dotatsioonideta. Kohe kindlasti ei ole Eestimaa elanikud huvitataud oma raha eest kinnimaksma dotatsioonide näol ja kaudu, Haapsallaste rongihullustust. Küsimus on praegusel hetkel selles, kust võetakse välja need reisijate hordid, kes igapäevaselt hakkaks seda raudteed kasutama sõiduks tööle ja tagasi ja selle "rõõmu" kasutamise eest, oleks nõus ka maksma, rongipileti näol?
Kahjuks ajad on selle paarikümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja pea igal perekonnal on nö. "rattad all", mingi auto näol. Ja sellega oled juba oma aja peremees ja rongi liiklusgraafikust sõltumatu. Seda enam, kui ei ela raudteejaama otses lähikonnas, vaid kaugemal juba kui ca. 5 km.
Ja ega ka kaugel nõuka ajal, ei olnud see Haapsalu rong mingi eriline transpordi vahend. Reisijaid oli vähe, ainus mis seda rautee lõiku õigustas ja elus hoidis, oli kaubavedu ja sedagi riigi (NSVL) dotatsioonidega. Pilet oli juba toona reisimiseks kallis, 1 rubla ja 45 kopikat üks ots ja loksumist vagunis, selle raha eest, üle kolme tunnikese.
Nii et Gert, kas sa oleksid nõus maksma oma taskust dotatsioone sellele Haapsalu raudtee ühendusele, mida sa ise võiolla kunagi ei kasutagi?
::::::::::::::::::::::::::::::::::
See valmisehitamine on ainult üks osa probleemist ja kõikse väiksem ning lihtsam. Järgmine samm, oleks selle raudtee igapäevane ekspluatatsioon. See tähendaks siis seda, et see raudtee peab ennast ise äramajandama, ehk raffakeeli; tulema ots otsaga kokku ja ilma dotatsioonideta. Kohe kindlasti ei ole Eestimaa elanikud huvitataud oma raha eest kinnimaksma dotatsioonide näol ja kaudu, Haapsallaste rongihullustust. Küsimus on praegusel hetkel selles, kust võetakse välja need reisijate hordid, kes igapäevaselt hakkaks seda raudteed kasutama sõiduks tööle ja tagasi ja selle "rõõmu" kasutamise eest, oleks nõus ka maksma, rongipileti näol?
Kahjuks ajad on selle paarikümne aasta jooksul kardinaalselt muutunud ja pea igal perekonnal on nö. "rattad all", mingi auto näol. Ja sellega oled juba oma aja peremees ja rongi liiklusgraafikust sõltumatu. Seda enam, kui ei ela raudteejaama otses lähikonnas, vaid kaugemal juba kui ca. 5 km.
Ja ega ka kaugel nõuka ajal, ei olnud see Haapsalu rong mingi eriline transpordi vahend. Reisijaid oli vähe, ainus mis seda rautee lõiku õigustas ja elus hoidis, oli kaubavedu ja sedagi riigi (NSVL) dotatsioonidega. Pilet oli juba toona reisimiseks kallis, 1 rubla ja 45 kopikat üks ots ja loksumist vagunis, selle raha eest, üle kolme tunnikese.
Nii et Gert, kas sa oleksid nõus maksma oma taskust dotatsioone sellele Haapsalu raudtee ühendusele, mida sa ise võiolla kunagi ei kasutagi?
18.10.2015 20:59
Mis puudutab RB-d siis :
A) olles ise pidevalt sõitnud Tallinn – Pärnu mnt-l, siis jääb mulle mulje, et rahvusvahelist põhja-lõuna suunalist raudteed on vaja. Ka hiljuti on loetud, et Tallinn – Pärnu mnt-l möödub tunnis keskmiselt 80 rekkat ja kusjuures öösel rekkade liiklus ei kao. Rekkad sõidavad tavaliselt kolonnis ja blokeerivad muud liiklust (sõidavad tihti 80-ga ja möödasõiduvõimalused kolonnist on piiratud). Tihe rekkaliiklus paneb suure koormuse maanteele (roopad jm), mille kasutamise eest autotranspordifirmad minu teada otseselt ei maksa. Suur koormus on ka Tallinn – Tartu maanteel. Kiire ning mugav rongiühendus Tartu – Tallinna vahel ja selle rongiliini hea ühendus linnade ühistranspordiga vähendab kindlasti Tallinn – Tartu maantee koormust (ja selle remondi- ja laiendusvajadust).
B). Mis puudutab reisibussiliiklust, siis nt. on räägitud, et kui Tallinn – Pärnu mnt-l liigub palju liinibusse (Tallinna ja Pärnu ekspressliinid), siis vähesed teevad nt. Märjamaal peatuse. Seega on loogiline, et kui kunagi tuleb Tallinn – Pärnu – Riia – … ekspress-kiirrong, siis bussiliinid peavad rohkem teenindama väiksemaid Eesti asulaid, kus rong ei peatu või läbi ei lähe.
C) . Eesti raudteetaristu rahastamise alused tuleb tõenäoliselt üle vaadata. Teisalt nagu on näha, et bussiliikluse ja isikliku autokasutamise doteerimine ääremaastumist ei vähenda. Samas regionaalpoliitiliselt võib-olla tasub maateeliikluse laiendamise asemel esmalt arendada kiirrongide (max 160km/h) infrastruktuuri maakonnakeskuste ja suurte tõmbekeskuste vahel (tuues need ajaliselt lähemale kui bussi/autoga saavutatav ning "päästes mõned maakonnakeskused).
A) olles ise pidevalt sõitnud Tallinn – Pärnu mnt-l, siis jääb mulle mulje, et rahvusvahelist põhja-lõuna suunalist raudteed on vaja. Ka hiljuti on loetud, et Tallinn – Pärnu mnt-l möödub tunnis keskmiselt 80 rekkat ja kusjuures öösel rekkade liiklus ei kao. Rekkad sõidavad tavaliselt kolonnis ja blokeerivad muud liiklust (sõidavad tihti 80-ga ja möödasõiduvõimalused kolonnist on piiratud). Tihe rekkaliiklus paneb suure koormuse maanteele (roopad jm), mille kasutamise eest autotranspordifirmad minu teada otseselt ei maksa. Suur koormus on ka Tallinn – Tartu maanteel. Kiire ning mugav rongiühendus Tartu – Tallinna vahel ja selle rongiliini hea ühendus linnade ühistranspordiga vähendab kindlasti Tallinn – Tartu maantee koormust (ja selle remondi- ja laiendusvajadust).
B). Mis puudutab reisibussiliiklust, siis nt. on räägitud, et kui Tallinn – Pärnu mnt-l liigub palju liinibusse (Tallinna ja Pärnu ekspressliinid), siis vähesed teevad nt. Märjamaal peatuse. Seega on loogiline, et kui kunagi tuleb Tallinn – Pärnu – Riia – … ekspress-kiirrong, siis bussiliinid peavad rohkem teenindama väiksemaid Eesti asulaid, kus rong ei peatu või läbi ei lähe.
C) . Eesti raudteetaristu rahastamise alused tuleb tõenäoliselt üle vaadata. Teisalt nagu on näha, et bussiliikluse ja isikliku autokasutamise doteerimine ääremaastumist ei vähenda. Samas regionaalpoliitiliselt võib-olla tasub maateeliikluse laiendamise asemel esmalt arendada kiirrongide (max 160km/h) infrastruktuuri maakonnakeskuste ja suurte tõmbekeskuste vahel (tuues need ajaliselt lähemale kui bussi/autoga saavutatav ning "päästes mõned maakonnakeskused).
18.10.2015 12:36
Ei ole ilus lugajat vale pealkirjaga püüda- juttu on ju esialgu vaid Riisipere -Turba raudteelõigust, Turba jääb Haapsalust ikka väga kaugele. Ja kas tegusatel ettevõtjatel on ka nn turu-uuringud tehtud, kui palju sellel raudteel oleks reisijaid ja kaubavedusid. Väheneva elanikkonnaga Haapsalu elab viimastel aastatel vaid 3-4 suvekuu arvel, nii kurb kui see ka pole.Eks jalutage näit.pühapäeva õhtul Haapsalu peatänaval ja vaadake, missugused söögikohad lahti on ja kui palju seal külastajaid sees istub.
18.10.2015 15:01
Tuutu : to Haapsalu elanik
18.10.2015 13:55
Aga mille pärast on Haapsalu tühi? Just seetõttu,et ühendus muu maailmaga on peaaegu olematu! Oleksin täitsa nõus pühapäeval rongi hüppama,tunnike sõitu ja Haapsalus õhtustama.
:::::::::::::::::::::::::::::
Kas ei oleks lihtsam hüpata pealinnast ja erinevatest kohtadest väljuvate busside peale ja sama ajaga, mis rongigagi, ligi 1 tund ja 30 minutit, sõita Tallinnast Haapsallu? Tunniga saad vast Partsu porgandiga Tallinnast Riisiperesse, aga mitte kaugemale. Marsaga nr. 256 saad tunnigaTallinnast, Solarise juurest Turbasse. Tallinna ja Haapsalu vahet ju käib ööpäevas üle veerandsaja bussi. http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A21945
Ja peale meeldivat õhtustamist Haapsalus, siis tagasi Tallinnasse http://www.peatus.ee/#route_search;130188,21945;... ja jälle valikus jälle üle veerandsaja bussi.
Või arvad sa et ronge hakkab samapalju Haapsalu ja Tallinna vahet ööpäevas kurseerima, vähemalt iga mõnekümne minuti tagant?
Teine küsimus on veel olematu rongi ja selle olematu rongi, olematu pileti hind? Kas see on vähem või suurem bussipileti hinnast? Või on kasulikum hoopiski olla sõltumatu igasugustest ühistranspordi graafikutest ja sõita hoopiski oma autoga? Seega võid küll ronida oma kodumätta otsa, ehk näed kaugemale, Tallinn - Haapsalu rongist.
18.10.2015 13:55
Aga mille pärast on Haapsalu tühi? Just seetõttu,et ühendus muu maailmaga on peaaegu olematu! Oleksin täitsa nõus pühapäeval rongi hüppama,tunnike sõitu ja Haapsalus õhtustama.
:::::::::::::::::::::::::::::
Kas ei oleks lihtsam hüpata pealinnast ja erinevatest kohtadest väljuvate busside peale ja sama ajaga, mis rongigagi, ligi 1 tund ja 30 minutit, sõita Tallinnast Haapsallu? Tunniga saad vast Partsu porgandiga Tallinnast Riisiperesse, aga mitte kaugemale. Marsaga nr. 256 saad tunnigaTallinnast, Solarise juurest Turbasse. Tallinna ja Haapsalu vahet ju käib ööpäevas üle veerandsaja bussi. http://www.peatus.ee/#route_search;A93598;A21945
Ja peale meeldivat õhtustamist Haapsalus, siis tagasi Tallinnasse http://www.peatus.ee/#route_search;130188,21945;... ja jälle valikus jälle üle veerandsaja bussi.
Või arvad sa et ronge hakkab samapalju Haapsalu ja Tallinna vahet ööpäevas kurseerima, vähemalt iga mõnekümne minuti tagant?
Teine küsimus on veel olematu rongi ja selle olematu rongi, olematu pileti hind? Kas see on vähem või suurem bussipileti hinnast? Või on kasulikum hoopiski olla sõltumatu igasugustest ühistranspordi graafikutest ja sõita hoopiski oma autoga? Seega võid küll ronida oma kodumätta otsa, ehk näed kaugemale, Tallinn - Haapsalu rongist.
Mis siin kosta? Endiselt on hulganisti neid, kes asjadele pihta ei saa. Ja ma tegelikult ei tahaks uskuda, et "Haapsalu elanik" võib olla nii rumal. Aga ehk siiski Tuutu lihtne ja selge loogika paneb temagi mõtlema? Kuigi mine sa tea, ehk ongi "Haapsalu elanik" nii võõrdunud rongist? Tulgu siis sõitma mujale Eestis?
Võib ju vastuseks tuua näiteid bussidest, aga seegi näitab, et (Riisikal) puudub arusaam (on nutti vähem kui porgandil), mis eristab rongi bussist. Kui aga ristata riisikas porgandiga, saab porgandiriisika ja see pidavatki olema parem kui lihtne kuuseriisikas......
Oh, kuidas tahaks, et Eestis hakatakse ometi ükskord tegema asju, mis meile olulised! Muide, huvitav on seegi, et keegi siin ütleb, et "teised" ei peaks Haapsalu dotatsiooni kinni maksma, aga miks peaks siis seda tegema Viljandi, Jõgeva või Sonda puhul?
Minul on (hiiumaisest) toidust kõht täis, võin rongile minna. Kus rong on?
Foto: Rene Henri Rand.
Krt, ma lõpetan väga rasket tööpäeva ja siis pean lugema sellist uudist? KURRADI KURRAT!
Optimistlikum uudis??? See on selline sigadus, et vääriks sellist teksti, mis ei kannata mitte ainult trükimusta vaid juba trükivalget! Jaanus Karilaid võtab sõna ja pehmo mis pehmo! Aastaid molutanud ja nüüd rehvide sabarakkudena lasete neil endale veel rohkem pähe istuda? Mingigi selgroog peaks olema, eriti sellise palga eest, ka majandusministril. Mis tähendab, eeldab poliitilist otsust ja raha leidmist? Raha on KÜLL - RB-le kulutamise eest peaks ammu trellid sinetama silme ees! Mis on keskkonnale olulisem, kas väga suurele kasutajaskonnale ja keskkonnale ülitugevalt positiivset pakkuv taristuprojekt või maksumaksja raha kuritegelik raiskamine? Ainuüksi Tallinna sadamatrammitee projekt on võimalik edasi lükata ja raha ümber tõsta, sest selle mõju on nii keskkonnale kui igas mõttes oluliselt väiksem, rääkimata teedel autode arvust ja EESMÄRGIST oluliselt kasvatada ÜT kasutajate arvu!
Kui Keskerakonnal oleks natukenegi selgroogu, tahtmist ja ambitsioone, siis te ütleksite selgelt ja kõlavalt - forsseerida kogu projekti! Ja nii, et tuleva aasta detsembri teisel pühapäeval jõuaks rong Ristile!
Ja NÕRGIM AMBITSIOON PEAKS OLEMA RONG ROHUKÜLLA 2024!
Laineveeri (aastaid vindunud soojadel kohtadel) plära pidevast ettevalmistusest saab aga uskuda vaid tõeline sinisilm! Tegelikkuses on tööd tehtud nii halvasti, et kogu punt tuleks minema peksta. Edelaraudtee ehitas pea samal pikal lõigul uue raudtee, küll elektrifitseerimata, ühe aasta jooksul. Pluss teine aasta projekteerimist. Kui valitsus teinuks tööd sama hästi, olnuks esimese rongi sõit Rohukülla juba tänavu, hilisemalt tuleval aastal! Mis aastal alustati Rohuküla trassi planeeringuga? Ahjaa, reformierakondlasest maavanema juhtimisel Harjumaal alustati muidugi aastaid hiljem. Teadlikult!
Hr Laineveer, ah et valmima peaks projekt ja "sealt edasi" toimuks maade omandamine. Mis sealt edasi? Trassi võinuks ammu põhimõtteliselt paberile panna, kõik maad omandada ja trassil ettevalmistavad tööd käima lükata. Ei takista tööde kiirendamist ka see "uus liiklusjuhtimissüsteem", sest seda saab teha jookvalt, täiendades ja piisab esimestel aastatel ka kiirusest 140. Uhked numbrid ei tee teuid rahva silmis usaldusväärsemaks!, Seda pidanuks juba RB projektist aru saam. seal, kus tänaseks teada, et polegi nii suuri kaubavedusid, kui planeeritud ja rohepööre peaks suunama tulevikus hoopis vedude kardinaalsele vähendamisel! Nüüdseks, Turba lõigu valmimisest saadik olete rohkem mune süganud, kui tööd teinud ja plaanite samas vaimus jätkata? Sügasite muidugi varemgi!
Alles lükati oma LUBADUSTE täitmine edasi, rääkides Risti jaamani jõudmisest 2024 (rõhutan - liiga pikk tähtaeg nii väikeses mahus töö jaoks, seda enam, et kuluka ja mahuka raudteeviadukti järgi puudub igasugune vajadus!) ja Haapsallu 2026, nüüd püütakse hääli tühjade lubadustega, jõuda Haapsallu 2028? Juba eelmine tärmin on vastupidine sellele, mida peaks tegema! Ja nüüd majandusminister Taavi Aas saadab kooskõlastusringile sellise s...nikerdise?
Ja kas eesmärk ongi võimalikult mahukad tööd, tagamaks "sponsoritele" n.ö. mahukaid projekte? Nii mahukaid ei saa ju kui MRB- pakti puhul, aga ikka võimalust ja parimat tahtmist mööda!? Muidugi, kui juba lubadused (siingi lubadused?) jagatud, tuleb neid täita, eks ole ja ikka kellegi teise kui rahva heaks!
Ambitsioonid on teil äärmiselt s..., seltsimehed! Laiskus, lohakus, ükskõiksus ja ülbus on ikka eriliselt suured! Võite küll arvata, et inimesed ei saa aru, aga silmad avanevad üha rohkem ja sellise käitumise eest teen kõik, et te hääli võimalikult vähe saaks! Ei maksa oma rahvast pidada nii rumalateks ja isegi siis, kui te neist, oma riigist ega keskkonnast ei hooli! Ainult selja sirgeks ajamine (kõige muu jama kõrval, mida korraldate) võib teil mingi au ja maine tagasi anda!
Rehvid aga, kes niite tõmbavad, hõõruvad heameelest käsi, sest vähem raha vajalikule tähendab rohkem võimalusi lükata seda udustele ja raiskavatele asjadele! Ahjaa, tore on teada, et mõneks aastaks on pidurit tõmmatud uskumatule raiskamisele neljarealiste maanteede ehitamisel, aga kuhu läheb SEE raha???
Teie aga, kes te hääli annate Reformierakonnale, millal te aru saate, et see erakond ainult hävitab KÕIGES Eesti riiki? Kas nüüd, praeguse valitsuse ajal hakkab juba midagi koitma? Nii nagu Rohuküla raudtee puhul vahel on nad julgenud tunnistada, et ei pea seda kuidagigi mõttekas nagu rongiliiklust, eeltasutuid bussiliiklust ja ÜT üldse, ei pea nad vajalikuks mitte midagi teha igas valdkonnas, mis oleks tõeliselt vajalik teha! Kuni tuumajaama ja arutu kaevandamiseni välja võib neilt kõike oodata!
Kui aus olla, siis varem olin minagi, eriti nii asja sees olles, sinisilmsem. Kuulasin suu ammuli tarka juttu ettevõtmise tähtsusest ja olulisusest, lubadusi ja muud sellist. Suurim kahtlus tekkis aga Turbas esimese rongi saabumisel, kui küsisin Jüri Rataselt olulisima küsimuse. "Kui kaua veel"? Ja vastus kõlas, et "mitte sama kaua kui siin oldud rongita"! Tõepoolest, tänaseks võib veel USKUDA, et nii kaua ei lähe isegi keskerakonna puhul! Oli ju viimasest rongist selleks hetkeks möödas üle 24 aasta! Kas mõne aja pärast on seegi lootus kahtlane?
Esmaspäev, 25. jaanuar 2021
Kaasamine on probleem ka Rohuküla raudtee planeerimisel.
Äkiline valitsusemuudatus tekitab küsimuse, kas Rohuküla raudtee projektiga minnakse edasi?
Koalitsioonilepingust:
Toetame Rail Balticu ning neljarajaliste maanteede rajamist ning jätkame raudtee väljaehitamist Rohuküla suunal.
Kohaliku rongiliikluse kiiruse suurendamiseks investeerime uutesse rongidesse, et suurendada reisijate mugavust ja vähendada keskkonnakoormust. Arendame mugavaid rongiühendusi siseriiklikult (sh Tallinn-Rohuküla) ja välisriikidega.
Seega esialgu pole tarvis muretseda? Iseenesest mitte, kuid "pisiasjades" peab ikka muret tundma. Kasvõi seetõttu, et majandusministrina jätkab Taavi Aas, kes pole suutnud ei MKM-i ega Eesti Raudteed panna kaasama avalikkust. Ehk teisisõnu, teavitama neid planeeritavatest võimalustest, mida tähendab "mugavad rongiühendused". Pole ju aastate jooksul ka Elron olnud piisavalt asjatundlik, vältides järjepidevalt vajalikke muudatusi.
KUI TASEMEL SAAB OLEMA HAAPSALU SUUNA RONGIDE SÕIDUPLAAN?
See sõltub paljustki. Püüan tagamaid veidi lahti seletada, kuigi seda ei peaks tegema mina tasuta vaid Eesti Raudtee ja Elroni ametnikud palgatööna. Seni on läinud asjad "nagu lepase reega" ehk Eesti Raudteele läbi aegade omaseks saanud tavapäraselt - tehakse töö ära ja selgub, et ikka ja jälle vigaselt ja saamatult. Näiteks pole Turba suunal sõiduplaanis ühtegi kiirrongi (see andnuks muuhulgas võimaluse n.ö. testida võimalikke peatusevariante), osa ronge sinnani ei sõida jne. Kui samal moel jätkatakse, eirates küsimuste esitamist ja vaikides, võib raudtee ja rongiliiklus sellel olla nii ebamugav, ebaefektiivne, kui ka majanduslikult ebaotstarbekam.
Rohuküla raudtee valmides peab läänesuuna taristul pöörama tähelepanu mitmetele asjadele ja neist ka olulisimate puhul ongi haudvaikus.
Esiteks, rongide sõiduplaan sõltub eelkõige jaamade olemasolust ja asukohtadest. Jaamade all peetakse raudteel silmas kahe või enama rööpapaariga peatuseid, kus siis rongid saavad üksteisest mööduda, nii "sabas sõites" kui ka kohtumistel vastassuundadest.
Enne lisan veel ühe täiendava võimaluse. Läänesuunal Keilani toimib täna juba ammustest aegades, automaatblokeeringuga süsteem. See tähendab, et jaamavahed on fooridega jagatud lõikudeks, seega saavad rongid sõita suhteliselt väikeste vahedega üksteise järel. Kas seda pikendatakse Riisipereni vm jaamani, on teadmata. Mida see võimaldab ja miks see oluline?
Esiteks, rongide sõiduplaan sõltub eelkõige jaamade olemasolust ja asukohtadest. Jaamade all peetakse raudteel silmas kahe või enama rööpapaariga peatuseid, kus siis rongid saavad üksteisest mööduda, nii "sabas sõites" kui ka kohtumistel vastassuundadest.
Enne lisan veel ühe täiendava võimaluse. Läänesuunal Keilani toimib täna juba ammustest aegades, automaatblokeeringuga süsteem. See tähendab, et jaamavahed on fooridega jagatud lõikudeks, seega saavad rongid sõita suhteliselt väikeste vahedega üksteise järel. Kas seda pikendatakse Riisipereni vm jaamani, on teadmata. Mida see võimaldab ja miks see oluline?
Tänase ja homse transpordi puhul on ÜT ülesanne mitte ainult suuremaid asulaid ühendada vaid pakkuda võimalusi ka regionaalpoliitikaga paremaks arenguks. Siinkohal tähendab see võimalusi rakendada ekspress-, kiir- ja tavaronge. Tavaronge, mis peatuks Tallinnast Haapsaluni kõikides peatustes, ei ole otstarbekas kasutada. Eelistatud oleks ekspressid, sarnaselt Tartu rongidele, mis peatuvad 3-5 ning kiirronge, mis peatuks 13-15 peatuses. Esimeste sõiduaeg oleks ca tund, teistel 1,5 tundi. Kui nii aga teha, võivad halveneda TÄNASE jaamade asukoha tõttu väiksematest peatustest sõiduvõimalused.
Automaatblokeering võimaldab aga eelkõige varianti, kus näit kiirrong Haapsalust väljuks Riisiperest vm peatusest, tema järel saab loetud minutite järel väljuda tavarong. Seega saab väiksematesse peatustesse nagu Laitse, Rahumäe vm sõita ka need, kelle jaoks kiirrong või ekspress ei peatu. Ning vastupidi, neist peatustest saaks sõita ka Haapsalu suunas. Väljumisaegade vahe ei tohi olla pikk, piirduma peaks võimalusel kuni 10 minutiga. Siit tuleneb aga siiski vajadus jaamade järele, mille vahemaad on lühikesed, 10 - 15 kilomeetrit. Sest ei tohi unustada, et ka vastassuunas peavad rongid sõitma, seega mõjutab kogu süsteem ka nende sagedust.
Automaatblokeering võimaldab aga eelkõige varianti, kus näit kiirrong Haapsalust väljuks Riisiperest vm peatusest, tema järel saab loetud minutite järel väljuda tavarong. Seega saab väiksematesse peatustesse nagu Laitse, Rahumäe vm sõita ka need, kelle jaoks kiirrong või ekspress ei peatu. Ning vastupidi, neist peatustest saaks sõita ka Haapsalu suunas. Väljumisaegade vahe ei tohi olla pikk, piirduma peaks võimalusel kuni 10 minutiga. Siit tuleneb aga siiski vajadus jaamade järele, mille vahemaad on lühikesed, 10 - 15 kilomeetrit. Sest ei tohi unustada, et ka vastassuunas peavad rongid sõitma, seega mõjutab kogu süsteem ka nende sagedust.
MILLISED JAAMAD SAAVAD OLEMA VASALEMMAST HAAPSALUNI?
Mõistagi Haapsalu ise. Turba ehitati välja peatuspunktina, mitte jaamana. Võimalik parim variant tähendab, et ka Risti, Palivere ja Taebla ehitatakse jaamadeks ja see annab üpris hea võimaluse tagada tõepoolest sage liiklus ja head ning mugavad sõiduvõimalused. Selget kindlust selles osas pole aga siiani antud.
Ka peaks kaheteeliseks ehitatama kogu lõik Keila ja Tallinna vahel ja lisanduma üks sissesõidutee Balti jaama. Kahjuks aga Eesti Raudtee "spetsialistid" ei planeeri Lillekülla lisaperroone teistele suundadele ega kavatse ka lisapööranguid paigaldada. Tavapärane. Hoiatad, selgitad, põhjendad aastaid, aga ikka on vastas vaid tuhmi pilguga näod! Hiljem aga avastatakse, et tõepoolest on vaja ja siis on asi hoopis kallim! Aga see on küll mõjutegur, kuid veidi kaugem.
Hoopis olulisemaks osutub Keila - Turba vaheline raudtee. Hetkel on pikim Vasalemma - Riisipere jaamavahe, kus on ka kolm peatust - Kibuna, Laitse ja Jaanika. Esimesed on n.ö. endiste daatshade peatused, nüüdseks on tegu suure elamurajooniga, kus tegu siis eramajadega. Jaanika on seni väga väikese kasutatavusega peatus. Laitse ja Kibuna puhul tuleb aga tõsiselt arvestada tänase ja homsega (mitte nii nagu Elron "vaatab" Tabiveret, Põlvat, Taevaskoja, Raasikut vm peatusi). Sõiduaeg seal täna, olenevalt peatumistest 13-14 min.. Kui automaatblokeeringut ei ole, ei saa järgnev rong "sabas" väljuda ning vastutuleva rongi puhul (Vasalemmast) väljuda Riisiperest enne kui too kohale jõudnud, ehk et ümberistumisvõimalused Turba - Vasalemma piirkonnas jääb ära. Ei saa ju pidada normaalseks, et Haapsalust jm Rahumäele vm sõitmiseks peaks viitma Riisiperes ligi pool tundi aega! Viies ümberistumise üle Keilasse tähendaks see aga, et pea kõik kiirrongid peaks peatuma Laitses ja Kibunas, mis lisab aga sõiduaega. Ka on oma mõju sellele, millises jaamas vastutulevad rongid saavad peatuda, et siis kaks vastutulevat "järgnevat" rongi mööda lasta näiteks Keilas ja Vasalemmas.
Hoopis olulisemaks osutub Keila - Turba vaheline raudtee. Hetkel on pikim Vasalemma - Riisipere jaamavahe, kus on ka kolm peatust - Kibuna, Laitse ja Jaanika. Esimesed on n.ö. endiste daatshade peatused, nüüdseks on tegu suure elamurajooniga, kus tegu siis eramajadega. Jaanika on seni väga väikese kasutatavusega peatus. Laitse ja Kibuna puhul tuleb aga tõsiselt arvestada tänase ja homsega (mitte nii nagu Elron "vaatab" Tabiveret, Põlvat, Taevaskoja, Raasikut vm peatusi). Sõiduaeg seal täna, olenevalt peatumistest 13-14 min.. Kui automaatblokeeringut ei ole, ei saa järgnev rong "sabas" väljuda ning vastutuleva rongi puhul (Vasalemmast) väljuda Riisiperest enne kui too kohale jõudnud, ehk et ümberistumisvõimalused Turba - Vasalemma piirkonnas jääb ära. Ei saa ju pidada normaalseks, et Haapsalust jm Rahumäele vm sõitmiseks peaks viitma Riisiperes ligi pool tundi aega! Viies ümberistumise üle Keilasse tähendaks see aga, et pea kõik kiirrongid peaks peatuma Laitses ja Kibunas, mis lisab aga sõiduaega. Ka on oma mõju sellele, millises jaamas vastutulevad rongid saavad peatuda, et siis kaks vastutulevat "järgnevat" rongi mööda lasta näiteks Keilas ja Vasalemmas.
Kuna ka Laitse ehk täpsemalt Kaasiku asula "venib" pikalt raudteed pidi, on kaugemate majade elanikel rongile üpris pikk maa. Seega on üks võimalus kaaluda uue peatuse ehitamist JAAMANA ca 2 km praegusest Laitse peatusest Riisipere poole, mis võimaldaks ka ilma automaatblokeeringuta tagada sujuva ja aega vähe kulutava ümberistumise ning paindlikuma "mänguvõimaluse" sõiduplaani kujundamiseks.
Olukorda võib võrrelda praeguse edelasuunaga, kus pikka aega plaanitud Hagudi ja Saku (Männiku) jaamade taastamist, sest praegune olukord kammitseb sealseid võimalusi. Siingi pidanuks asjad läbi analüüsima juba ENNE läänesuuna raudtee remonti, sest ehk olnukski jaamadena õigem välja ehitada Riisipere asemel Turba või seesama Kaasiku peatus, mis ühtlustanuks jaamade vahemaid.
Igal juhul eeldaks, et asjaomased annavad avalikkusele infot, kui hea ja mugav saab olema rongisõit Rohukülla, kõrvaldades kahtluse, et taas võib tekkida "säästuvariandid", mis tolle raudtee otstarbekust kõvasti vähendaks.
Kolmapäev, 16. juuni 2021
Haapsalu raudteest.
Venitatakse! Kui ta liigub siiski!
https://forte.delfi.ee/artikkel/93758511/eesti-raudtee-rongiga-saab-haapsallu-taas-aastal-2026
https://forte.delfi.ee/artikkel/93758511/eesti-raudtee-rongiga-saab-haapsallu-taas-aastal-2026
Tean, kui oluline see riigile ja eriti inimestele! Seepärast ei ole ma selle aastanumbri üle eriti rõõmus. Eriti kui mõelda, et kui tehnika kohale tuleb ja tööga pihta hakatakse, ei tohiks lubada ühtegi pausi, sest pidev töö on efektiivsuse alus! Või on poliitikutele tähtsam vähem teha ja pikemat aega loorberid lõigata? Haljad loorberid on need, kui rongid sõidavad!
Teisipäev, 22. juuni 2021
Eesti Raudtee uudiseid - juuni 2021.
Uudiseid iroonilises võtmes, mis näitavad, kuidas asju teha ei tohiks!
Balti jaamas jätkub uute teede ehitus. Et neid teid liiga palju ei saaks, teeb Eesti Raudtee vanaviisi - perroon + tee + perroon + tee. Mitte 2 teed kõrvuti.
Kuigi keegi avaldanud arvamust, et muidu perroonid oleks rahvast umbes...
Kuigi keegi avaldanud arvamust, et muidu perroonid oleks rahvast umbes...
Laagri peatuse kandis tasapisi valmistutakse lõigu kaheteeliseks ehitamisega. Kuna kontaktvõrgu kapitaalremondi ajal Eesti Raudteel vist unustati ära, et see lõik lubatud ammu kaheteeliseks ehitada, saab nüüd mõni aasta tagasi paigaldatud uued postid vahetatud UUTE vastu! Raha nagu raba!
Et keegi ei arvaks, nagu ma eksiksin, siis vaatame ka Urdas ringi? Alla 10 aasta tagasi ehitatud perroon lammutatakse ja ehitatakse kaks uut. No ei osatud ju siis ette näha, et kahe tee puhul vaja kahte perrooni ja ehitati toonane lausa valele poolele!?
Ootetingimuste parandamiseks Eesti Raudteel plaanitakse võib-olla puid juurde istutada? Veel ei ole uudiseid sel teemal kuulda olnud, kuid Eesti Raudtee võtab järjest uusi inimesi tööle, seega ei kahtlegi, et küllap hakatakse usinalt siingi tööd tegema! Keegi kahtleb või? Sest Eesti Raudtee juba nii reisijatel oodata ei lase nagu lastakse Vana-Pääsküla bussipeatuses (alumisel pildil).
Isegi kivide asemel on Eesti Raudteel rauast istmed!
Kuna Laagris ehitatakse lõik kaheteeliseks, ehitatakse ka uus sild Pääsküla jõele. Ennetan ka siin ja teatan, et Eesti Raudtee ehitab selle silla nii, et sedakaudu saab raudtee kõrval asuvalt kergliiklusteelt OTSE ülesõiduni ja tunnelini!
Üks rõõmustav uudis on veel!
Eesti Raudtee andis teada, et tormiliselt jätkatakse ka Rohuküla raudtee ehitamist (nad küll pole vist tormi näinud ja ajavad selle teo hingeõhuga segamini?)! Üksiti antakse uudises teada, et muuhulgas vahetatakse välja ka need truubid, mille seisukord halb.
Uudise postitamisel ei jätkunud siiki ruumi pikemaks teavitamiseks, kuid liiguvad sahinad, et nii uued kui vanad olijad Eesti Raudteelt teevad rohelise matka Riisiperest raudteeäärset kergteed pidi Turbani ja Terviseteed pidi Ristini. Sest plaanis olevat rajada raudtee kõrvale teenindustee, midamööda saavad inimesed sõita rattaga vm moel loodust vaatama ja üksiti ka ajaloolisi väga tasemel truupe ja sildu! EVR töötajaskond on sellest väga elevil ja kõik soovivad ise üle vaadata! Pealegi, et vältida massilist metsloomade tapmist, plaanitakse ka aiad kahele poole püstitada! Raha ju nagu raba?
Eesti Raudtee andis teada, et tormiliselt jätkatakse ka Rohuküla raudtee ehitamist (nad küll pole vist tormi näinud ja ajavad selle teo hingeõhuga segamini?)! Üksiti antakse uudises teada, et muuhulgas vahetatakse välja ka need truubid, mille seisukord halb.
Uudise postitamisel ei jätkunud siiki ruumi pikemaks teavitamiseks, kuid liiguvad sahinad, et nii uued kui vanad olijad Eesti Raudteelt teevad rohelise matka Riisiperest raudteeäärset kergteed pidi Turbani ja Terviseteed pidi Ristini. Sest plaanis olevat rajada raudtee kõrvale teenindustee, midamööda saavad inimesed sõita rattaga vm moel loodust vaatama ja üksiti ka ajaloolisi väga tasemel truupe ja sildu! EVR töötajaskond on sellest väga elevil ja kõik soovivad ise üle vaadata! Pealegi, et vältida massilist metsloomade tapmist, plaanitakse ka aiad kahele poole püstitada! Raha ju nagu raba?
Kuigi raha nagu raba, siis nii kallist aeda tingimata pole vaja ja väravadki saab lihtsamad teha. Enamasti ju vaid inimesel vaja jalgväravast läbi marssida, et teisele poole saada. Loodusturism, korilus jm.
Kuigi ma võin muidugi raha suhtes ka eksida, sest Ellamaa ülesõidule topelttõkkepuu asemel plaanitakse paar milli kulutada mittevajaliku raudteeviadukti jaoks, see aga tähendab, et raha veel rohkem kui raba!
Või ehk ma levitan valeuudiseid, sest Eesti Raudtee ju ei vasta kui küsida! (Vastaja puudus neil ka 10, 20 ja 30 aastat tagasi, need kes vastasid, enamasti valetasid või hämasid! Polnud ju ka siis asjatundjaid. Nüüd pidevalt tööpakkumised!).
Küll aga on nad tõepoolest teavitanud, et kümnetele ja sadadele ülesõitudele, kus rongide kiirus ületab 140 km/, paigaldataksegi topelttõkkepuud! Seega, ma vast väga ei valetagi? Kuigi vastuseta seegi küsimus, kui paljudele? Sest kui ikka nii ennast kiidetakse ohutuse tõstmise eest, peab tegu olema sadadega?
Nüüd ma juba läksin ise ka sassi neid uudiseid jagades....
******************************
Meenub uute perroonide planeerimise aeg, kui Eesti Raudtee neid kooskõlastas. Põhimõttel: "Teil on õigus ettepanekuid esitada, meil on õigus kõik tagasi lükata"!
Ka praegu on Eesti raudteel sama tase ja ei majandusminister ega keegi teine EI HUVITU sellest, kuidas asju paremini teha. Põhjenda kuidas tahad, kui on pähe võetud, siis...
Väga heas seisus sillad-truubid jäävad alles? Ajaloolised ju?
Raudteetammi kõrval tehakse seekord ka teenindustee, mida saavad ka ratturid jt kasutada?
Loomadega kokkupõrgete vältimiseks tagatakse siiski ka loomatunnelid Risti - Ellama lõigul? Usun, et teate, et tegu ühe loomaderohkeima piirkonnaga?
Ellamaa viadukt kui mittevajalik jäetakse tegemata?
Millise analüüsi järgi valiti Taeblas raudteetrass?
Nigula peatus siiski taastatakse ka?
(Kuigi väga ja väga aeglaselt tehakse tööd)
Eesti Raudtee
Tere, Neeme Sihv! Täname küsimuste eest.
Vanad sillad/truubid asendatakse uutega projekteerimisnõuete tõttu, kuna vana ei vasta enam tänapäeva standarditele ning teenindustee tehakse raudteekõrvale ainult nendes lõikused kus piirnevatele kinnistutele ligipääs piiratud, kogupikkuses teenindusteed ei rajata.
Vastavalt tehtud keskkonnaanalüüsile loomatunneleid Risti-Ellamaa lõigul plaanis rajada ei ole.
Taebla raudteetrassi valik (Trass A - kehtivas Riisipere-Haapsalu-Rohuküla teemaplaneeringus edaspidi TP) tuleneb 160km/h raudteetrassi rajamise nõuetest (ERTMS) ja peatuskoha asukohas piisava ruumi olemasolu raudteemaal (parkla ja ligipääsuteed jms). Lisaks oleks kaasanud (Trass B1-TP-s) valiku puhul väga suured maadevõõrandamised ja raudteetrass oleks kulgenud läbi tiheasustusala.
Nigulasse peatuskohta ei tule, kuid ülekäik jääb.
Lõhutakse, hävitatakse, tapetakse jne.
SÜÜDLASTEKS MAJANDUSMINISTER OMA AMETNIKEGA JA LÄÄNEMAA POLIITIKUD, KES MIDAGI ETTE EI VÕTA!
