Madle Lippus asub kohas nimega Kristiine Keskus.
Kristiine ristmik on üks Eesti õnnetusterohkemaid liiklussõlmi. 2022. aastal registreeriti sellel ristmikul 110 liiklusõnnetust, mis tekitasid märkimisväärseid kahjusid (01.11.2023, auto.geenius.ee/). Numbrid viitavad tõsistele puudustele liikluskorralduses. Lisaks sellele kogevad nii autojuhid kui ka ühistranspordi kasutajad pidevalt ummikuid, mis kulutavad aega ja tekitavad frustratsiooni.
Kristiine ristmik on ka jalakäijatele ja jalgratturitele ohtlik ning ebamugav. Pikad ülekäigurajad sunnivad inimesi ületama mitut sõidurida. Samas pole valgusfooride tsüklid jalakäijatele sõbralikud, kuna sageli on roheline tuli liiga lühike. Jalgrattateede puudulikkus, ohutussaarte väiksus ja pidevad katkestused tähendavad, et ka ratturid peavad sõitma kohtades, kus erinevad liikumisviisid ristuvad ja see muudab liikluse ohtlikumaks.
Valgusfooride süsteem ei vasta kaasaegse linnaliikluse vajadustele. Fooritsüklid ei kohandu liikluskoormustega, mis süvendab ummikuid ja vähendab ristmiku läbilaskevõimet. Tihti näeb busse ja trolle seismas pikalt ummikutes autode keskel. Pidev autode voog tekitab omakorda märkimisväärse õhu- ja mürareostuse.
Kristiine ristmik on ka hiiglaslik kuumasaar, kus asfalt ja betoon neelavad päikesevalgust ning peegeldavad tagasi kuumust, muutes ümbruse suvepäevadel kõrvetavaks.
Ristmik on aja vältel kujunenud takistuseks sujuvatele ühendustele erinevate linnaosade vahel. Praegune Lilleküla rongipeatuse asukoht ning puuduolevad peatused rongipeatuse läheduses muudavad ühistranspordi kasutamise ebamugavaks. Kokkuvõtlikult — ristmik ei ühenda linnaosi, vaid lahutab neid.
Kõik see jutt on nagu õige! Heakene küll, keskerakonna ajal Riibe ei teinud midagi märgatavat. Ma küll ei tea, kas ka aastal 2012 oli ta linnaosavanem või mitte, point on erakonnas. Nüüdseks kes pagenud reformikate paati, kes sotside sekka, üks asi on aga tavapärane. "Arutle kaasa" ütleb Riibe ja küllap ütleb sageli nii ka Lippus. Siis veel Svet jne. Ainuke murekoht on see, et keegi neist ei kuula ja loomulikult ka ei vasta, sisuliselt ja ausalt. Reformikate kui petiste ja valetajate erakonna puhul ma ei imesta, seal tehakse kiiresti selgeks, milline peab olema.
Kristiine ristmikku ei saa vaadata ilma Endla tänava viaduktita ja Lilleküla rongipeatuseta. Miks aga mõlema ehk kogu kompleksi puhul otsitakse võimalusi kulutada nt 5 miljoni euro asemel 25 või rohkemgi miljonit eurot? VÕÕRAST raha. Sest maksumaksja raha ei ole ei sotside, reformikate ega kellegi teise oma, nagu seda pole ka euromaksumaksja raha. Kas ainus põhjus on selles, et euroraha tulebki raisata nii kuis jaksad, sest muidu saab tähtaeg täis ja 10 hea projekti asemel on lihtsam raisata ühele, aga see eest hästi kulukale projektile? Või tehakse seda hoopis kellegi huvides? Ma ei pea siin silmas maksumaksjat, sest nende huvid ei maksa essugi.
Jupikaupa ehitamine on aga veelgi parem võimalus raisata. Lilleküla vajalikud lisaperroonid on siiani ehitamata ja pole alustatudki, sellest ei julge rääkida ei Riibe ega Lippus. Küll aga postitus postituse järgi surutakse peale mõtet nihutada perroone, mis on juba ise suur lisakulu. Heakene küll, oma arust seistakse Tallinna huvide eest nagu see polekski osa Eestist. Ülal pildil on näha koht, kuhu peaks siis lisanduma tunnelid jalakäijatele ja ratturitele. Väga tore. Aga mainitud teedeületust ja paremaid ümberistumisvõimalusi saab tagada vaid sellele suunatud tegevuste abil. Paar minutit kulutada rongilt mööda galeriid "teisel korrusel" Endla tänavani tulekuks ei ole põhjus, mille muutmiseks peaks kulutama miljoneid perroonide nihutamiseks. Seda enam, et siin on veel 2 aspekti. Nihutades perroone, kaob rongilt-rongile ümberistumisvõimalus Keila saabuva suuna ja edela- ning idasuuna vahel ilma tunnelitesse minemata. Teiseks, kui Endla tänavale peakski jõudma trammitee, peatusega SÕIDUTEE KESKEL, siis sellestsamast galeriist on sinna kõige kiirem tee rongidelt ja samamoodi ka uude Taksopargi bussipeatusesse (nimega Lilleküla Jaam?). Mitte ringiga kuskilt ülekäigu kaudu või veel hullem, ristmikul maa alt!
Nii et küsi Lippuselt, Riibelt, Svetilt või kellelt tahes, "õiget vastust siit ei saa" nagu ütles mu ämm. Kusjuures Isamaa erakond, tuntud ÜT vaenlane, hoiab tasa ja targu üldse suu kinni? Kõlvartist rääkimata.
Ja mõelda vaid, et ehitus peaks hakkama 2027 ehk et juba üle kümne aasta ehitamata Lilleküla perroonide puhul pole neid loota ka lähiaastatel?
Mis on plaanis ja mida võiks teha?
Kristiine ristmik on saanud viimastel aastatel olukorra parandamiseks siiski mitu olulist uuendust. Näiteks liikluskaamerate kasutuselevõtt aitas vähendada liiklusrikkumisi ristmikul – ohutus kasvas. Politsei statistika näitas, et 2018. aastal edastati Kristiine kaamerate poolt tabatud rikkujatele 7033 trahviteadet ning 2020. aastal oli rikkujaid pea poole vähem ja välja saadeti 3870 trahviteadet. Samas on selge, et kogu lähenemine ei tohiks piirduda mõne üksiku meetmega.
Pikka aega on planeeritud Tulika tänava rekonstrueerimist, mille projekti erinevaid osi olen kohalike elanikega kohtudes korduvalt läbi arutanud. Tulika ümberkujundamine aitaks lahendada mitmeid probleeme, mis on seotud Kristiine ristmikuga, andes võimaluse siduda linna sõlmpunkt paremini linna liiklusvõrguga ja parandada tingimusi kõigile liiklejatele.
Oluline tähis on kavandatav ühistranspordikeskus Kristiine keskuse juurde. See on suur projekt, mis muudaks erinevate liikumisviiside kasutamise mugavamaks ja tõhusamaks. Ümberistumispunkt, mis rajatakse viadukti alale ja ulatub Taksopargi ristmikuni, loob vajaliku infrastruktuuri, et ühendada eri transpordivahendid ühtsesse süsteemi.
Järgmisel aastal plaanib Tallinn rajada Kristiine viadukti alla ka kaks jalakäijatele ja ratturitele mõeldud tunnelit. See on ühistranspordikeskuse rajamise esimene etapp. Kui need tunnelid valmivad, paraneb oluliselt jalakäijate ja jalgratturite liiklemine. Kuid veelgi suurem muutus saabub kui ühistranspordikeskus valmib lõplikult.
Siin see on - pidev pealesurumine justkui ainsale lahendusele, millega püütakse samal ajal näidata end äärmiselt tegusana. Kuigi esimene etapp peaks tähendama, et viadukt koos ümbritsevaga tehakse KORRAGA nii nagu vaja.
Nimelt jõuab siis Kristiine ristmikule ka uus trammiliin, mis ühendab Kristiine linnaosa Suur-Ameerika ja Liivalaia tänavate kaudu. See projekt peaks valmima hiljemalt 2029. aastaks ja on osa suurest visioonist tuua erinevad liikumisviisid – rong, tramm, bussid ja muud – kokku ühte sõlmpunkti. Sarnaseid keskusi on Põhjamaades rakendatud edukalt, pakkudes eeskuju Tallinnale. Kui uus trammiliin on kümnendi lõpuks toodud Taksopargi ristmikuni, siis sealt tuleks see edasi planeerida jätkuna järgmiste linnaosadeni – ka Haabersti ja Mustamäe linnaosadeni.
Esimene prioriteet peabki olema just senini hajutatud ühistranspordipeatuste ühendamine. See nõuab põhjalikku planeerimist ja tõhusat koostööd linna, riigi ja AS Eesti Raudtee vahel. Praegu käib Kristiine liiklussõlme visiooni ja eskiisi koostamine, mis määrab suuna tulevastele otsustele. Koostöö edukus nende projektide elluviimisel võib kujundada Kristiine ristmikust Tallinna kaasaegse ja toimiva liiklussõlme, mis teenib kõiki linnaelanikke.
Visioon Kristiine ristmikule
Kristiine ristmiku areng vajab suurt visiooni ja julgeid otsuseid. Tulevikulahenduste kavandamiseks tuleb algatada laiapõhjaline debatt, mis hõlmaks nii eksperte, elanikke kui ka erinevate liiklejate esindajaid.
Erinevaid nägemusi on aastate jooksul välja pakutud aruteludes mitmeid, näiteks teha Kristiinesse mitmetasandiline ristmik. Või luua (taas) suur ringristmik. On räägitud ka võimalusest suunata autoliiklust tunnelitesse, et luua maapinnale rohealadega jalakäijate ala. Head ideed väärivad analüüsi, kuid lõplik lahendus peab olema kestev ja teenima kõiki liiklejaid. Kuid debatis ei tohi ära unustada kohalikku elanikku, kelle jaoks on piirkond kodu, mitte Tallinna transiitliikluse sõlmpunkt.
Minu jaoks oleks üks huvitavamaid võimalusi viia osa autoliiklusest maa-alla tunnelisse. Leian, et see lahendus vähendaks konflikte erinevate liikumisviiside vahel, parandaks ristmiku läbitavust ja vabastaks pindala jalakäijate ja jalgratturite jaoks. Ristmik oleks inimesekesksem.
Vesiliiv, kommunikatsioonid jm ning pikaks ajaks tuiksoone sulgemine ehituseks paneks üüratu põntsu pea kogu Tallinna liiklusele. On seda maa alla, sadu, mitte kümneid kordi kallima lahenduse heaks, ikka vaja? Lisaks pannakse põnts linna ehk maksumaksjate rahakotile, mis lõppkokkuvõttes toob kaasa veel suuremad maksu- ja hinnatõusud ning raha vähendamise paljudes teistes valdkondades.
Kujutage viivuks ette tulevikku, kus autoliiklus on suunatud maa-alustesse tunnelitesse, vabastades maapinna jalakäijate, kergliikluse ja ühistranspordi tarbeks. Linnaruumi on asfaldi asemel kujundatud roheline ala või park, mis toimib elava oaasina keset linnamelu. Ristmik ei oleks enam pelgalt transiidipunkt, vaid inspireeriv linnaruum, mis pakub nii liiklemismugavust kui ka esteetilist ja keskkonnasõbralikku linnakogemust.
Samuti leian, et tuleks kriitilisemalt suhtuda mitmetasandiliste ristmike visiooni, mis võib lahendada liiklusvoo probleemi, kuid tooks kaasa visuaalse ja funktsionaalse koormuse.
Üks mu südameasju on nutikate valgusfooride levik Tallinna liikluses. Usun, et valgusfoorid, mis kohanduvad reaalajas liiklusvoogude järgi, on üks tõhusamaid lahendusi ummikute vältimiseks. Nutifoorid võimaldaksid suunata rohelise laine sinna, kus liikluskoormus on parasjagu suurim. Lisaks annaks nutifoorid alati eelise ühistranspordile, et bussid-trollid ei jääks kinni autodega ühes rütmis. Need sammud aitaksid muuta ühistranspordi kiiremaks ja atraktiivsemaks juba täna, mis on kriitiline linnaliikluse ja pendelrände tõttu koormatud teedevõrgu seisukohast.
Ei pea ootama ka suure ühistranspordikeskuse valmimist, et teha praegu olukorda paremaks. Ülekäigurajad ja fooritsüklid vajavad kohest ülevaatamist, et jalakäijatel oleks lihtsam ja ohutum ristmikku ületada.
Haljastust tuleks juurde rajada ka lähiümbruse seisukohast. Alustasime Kristiine linnaosavalitsuses juba mõned aastad tagasi kaardistust, kuhu võiks rajada ristmiku ümbrusesse rohkem haljasalasid ja linnaparke. Teaduslikult on tõestatud, et rohealad parandavad keskkonna esteetikat, tõstavad elukvaliteeti, vähendavad müra ja parandavad õhukvaliteeti.
On ilmselt loomulik, et tulevikus võiks integreerida ristmiku uutesse lahendustesse süsteemid sademevee kogumiseks ja taaskasutamiseks – näiteks ümbritseva haljastuse kastmiseks. See vähendaks asfalteeritud ristmiku keskkonnakoormust ja tooks kaasa praktilisi kasusid, vastukaaluks tänasele hiigelkuumasaarele.
Juba praegu tuleks kaaluda mürapaneele ja haljastustõkkeid. Need loovad rahulikuma keskkonna ning annavad linnaruumi arengule vahetu positiivse impulsi.
See kõik muutub juba natuke napakaks suurusehullustuseks. Kristiine reisiterminali hinnaks pakuti koos ei tea mis asjadega 55 miljonit, Riibe unelm kisub vähemalt 2 korda kallima variandi kanti. Inimlik visioon? Ei, keskkonna surma visioon pigem. Milleks või kelle huvides?
VALIMISTEL OLGE ETTEVAATLIKUD NENDEGA, KES LUBAVAD TEIE RAHAKOTI MEELESEGADUSES TÜHJAKS TEHA!
Tahame me seda või ei taha, aga vajaduspõhine ja mõõdukas lähenemine igasugustele rajatistele on see, mis meile tuleviku võimaldab ja hukatusse ei vii! Ja muide, keset linna müratõkked - kas linna elukeskkonna ilu pole olulisem? Vaja on siiski vähendada autostumist ja kasvõi kiirust, et müra vähem oleks.
