Uskumatu! 11 tundi sinna, teisel päeval 11 tagasi, kolmandamal päeval 11 tundi arvutis (tegelikult kulus aega tükati muidugi) ja nüüd neljandal päeval sama lugu. Ja küllap tuleb hiljemgi midagi meelde, mida lisada, sest tahaks ikkagi, et asi oleks tõeliselt ülevaatlik ja mitmekülgne - ehk on kellelegi abi ja ehk ka mõni poliitik/ametnik mõtlema hakkab.
Muide, Eestis ei ole ma veel juhtunud lugema/kuulma, et mõni omavalitsus või hoopis regmin purjetava ministri Terrase juhtimise all oleks hakanud potentsiaalsete turistide jaoks midagi reklaamima või tekitanud juurdeveoliine Elvas, Valgas jm. Kindlalt hoiud või juhitud tüüpiline Eestimaa.
Osa pilte siin muidugi samalaadsed, mis esimeses teemas, nüüd lihtsalt tagurpidi "vaade teisest küljest".
Muidugi oleks päris huvitav Leedus ka bussidega ringi sõita, aga see tähendaks juba komandeeringu mahus toimetamist, paraku mulle ei maksta selle eest ja ka ööbimine enda tasku kanda. Väga hea oleks kui ka leedukad saaksid kirjutada midagi sealsest bussiliiklusest
Narvesen on vist algselt pärit Norrast ja kui neid Eestis ei ole, siis on siiski Lätis ja Leedus. Midagi meie R-Kioski sarnast. Ometi on jäänud ka mulje, et need müügikohad on teatud mõistes sisserännanute pärusmaa. Seekord jäi küll menüüd kaemata.
Eestis oldi hiljuti mures, et kuskil neid märke palju. Näe, Leedus ka vaksali taga! Minupoolne Vilniuse nägemine piirduski selle platsiga ja rongiaknast nähtuga. Kas uuesti tagasi? Või kui, siis hoopis Kaunase suunale, sest see linn tundub olema Leedu Keskus, suure algustähega.
Hommikul selgus, et pileteid rongile ei ole! Oht, et ka reedel ei ole, pani hirmuga mõtlema, et viimati peab bussile minema! Olgu buss nii ilus ja mugav olemuselt, on see siiski rohkem "vangikong" ja no ei tahaks sellega sõita. Mis teha? Minna siiski veel veidi puhata ja siis suund Trakaisse või kuhugi? Enesetunne oli küll üsna hea, aga mitte parim ja nii ei tundunud see perspektiiv kõige valguses nii hea. Hakkasin ka tundma, et seekord ei olnud eesmärk puhkusena jalutada vaid ikkagi näha ära ja tunnetada seda rongiliini. Ning lõpuks otsustasingi, et kui saan rongile, siis tagasi sõit on parim valik. Ja ikkagi, olen raudteelane, alles vanad dokustaadid ning juhiluba. Lähen uurin....
Enne tegin siiski suitsupausi, et teha mingidki pildid ümbritsevast. Jaamahoone on muidugi väga uhke! Bussi- ja ka trolliliiklus tundus siinkohal aga väga aktiivne, peale kl 6 juba oli lademes neid sõitmas ja ka sõitjaid üsna palju sellise kellaaja kohta.
Ja pange tähele, mis on bussiliini nimeks? JAAM! Ma olen püüdnud Eestis ametnikele selgeks teha, et rongipeatustes olevad bussipeatused peavad kandma nime koha nimi + JAAM ja sama peaks ka liinikirjelduses olema. Nt Rapla vallas arvatakse, et see tekitaks segadust! Tule taevas appi! Saue vald, Virumaal mõnes piirkonnas ja isegi Tallinnas on hakatud midagi aru saama, teised ei mõista ka aastatega, nii vaene on see mõistus!
Igatahes pileti sain ja kogu sisemine tunne ütles, et seekord on nii õigem. Rongis oli üsna palju vabu kohti, sest kohalikke sõitjaid oli ikka väga vähe! Broneeritud koht aga enne Riiat tähendab, et ... kohti ei ole! Kuigi Riiani peaks saam ju ikka sõita, kasvõi n.ö. seisukohaga ehk siis istud kuni koht vaba ja vabastad selle pealetulijale? Väga nadi ju ka turisti jaoks, kui tahaks sõita Jelgavani (mis oli mul viimase ööbimispaiga eesmärgiks) ja sa ei saa rongile, kuigi mingit probleemi nagu ei ole?
Siin on aga tõeline nostalgia - diiselrong D1! Kui vaid oleks Eesti riigil nii palju mõistust, et osta neilt 2 koosseisu, kapitaalselt renoveerida tänapäevaste mootorite jm ning osa vaguneid kujundada uuena, osa aga jätta ehedate puupinkidega, ruumiga ratastele ja ehk isegi muusikalistele esindajatele jne, siis oleks turismil kordades parem tulevik!
Teine nostalgiaeksemplar on siin. Kaubavedur (2)M62!
Taas, vajaks kapitaalset renoveerimist ja võiks vedada erinevaid vagunkoosseise, isegi tänapäevaseid kahekordseid vaguneid ja olla tõeline tõmbenumber turismin duses, aga ka igapäevaveos. Ei mingeid Siemensi vm vedureid, "seeme" on omal olemas. Kahtlemata saaks need vagunkoosseise vedada vähemalt kiirusel 120 km/h.
Ilm on alati reisija jaoks muutlik, rong aga pakub nauditavat sõüitu ka lumetormis ja äikesevihmas. Ja rohelus, mida aknast näed, on alus uskumiseks ka välismaalasele, et tegu on loodust hoidva kandi ja inimestega.
Proovisin ära ka rongimenüü. Pakutav ei ole mõeldud ehk suure nälja kustutamiseks, aga on hea, kui saab nii sooja võileiba kui ka külmi ning piisavalt juua. Kohvi, nagu mainisin, oli minu maitse järgi 5+! Ja teenindav personal tagasiteel samuti!
Väga head naturaalsed limonaadid! Pean üldse õigeks, et sellistes rongipuhvetites oleks AINULT kohalik toodang, ei mingit coca-colat jms. Ei ole vahet, kas miski on kellegi suur lemmik, rongi puhvet on teatud mõttes oma riigi visiitkaart ja peaks igati tutvustama omamaiset.
Võileibade puhul on alati muidugi mureks, et suurem osa sellest on sai ja sisu vähe, aga nende maitse üle ma kindlasti ei kurda.
Nii on siis lood rongiaknast pildistamisega. Kui ei sega peegeldus vm, siis on vaja ülikiirelt reageerida, sest parimal juhul jääb vea parandamiseks üks silmapilk. Ja siis on juba aparaat viltu...
Tegelikult aga tõesti on sõidu ajal nii palju vaadata ja märgata. 160 km/h muudab veel raskemaks selle kui 120. Muide. Leedus oli natuke ka ehedat kolksumist kuulda, sest kõik pole kokkukeevitatud pikkrööpad ja sõidukiirus tekitas omaette mulje.
PIIRDEAIAD.
Eestiski on mõnel pool hakatud aedu paigaldama ja enamasti ei mõelda neid asju põhjalikult läbi. Aiapaigalduse põhjused erinevad, kord vaja kaitsta inimest, kord loomi. Aga kindlasti ei tohi väljaspool asulaid olla neid aiad ilma jalgväravateta! On miljon põhjust metsades ja isegi rabades ületada raudteed ning nii peaks vähemalt kilomeetri tagant olema ka jalgvärav. Võib olla isegi suurem värav, iial ei tea, milleks seda vajab võib olla, seda enam, et madal aed suurulukeid nagu põder, kinni ei pruugi pidada.
Siinsel udusel pildil on värav isegi näha. Eks see oleks vajalik ka linnasiseselt, nt operatiivteenistuste kiireks saabumiseks, aga arvatavasti Tallinnas pole selliseid ühtegi? Eks ta ole, vahel loetakse kiireks saabumiseks seda, kui kiiresti auto kohale jõuab, aga abivajajani jõudmise takistustest ei taheta rääkida.
Vaated Jonava linnale. Nii on küll tunne, et tegu ilusa linnaga, kuhu võib ka ehk puhkama (öömajale) tulla?
Taas näide asjast, mida Eestis ei ole. Viidad, mis näitavad suundi. Olen isegi välismaalastele vastanud, kui küsitakse, kuhu suunas sõita.
Ka Leedus oli näha mõnes kohas tuulikuid, aga kui nii võib öelda, siis veel mõistlikul määral.
Kuid ka siin on tööstust.
OOTETINGIMUSED.
Ka Leedus on näha, et põhirõhk ühistranspordi kasutajate ootetingimuste juures pööratakse ikka mõttetutele käkerdistele, mis ei kaitse ilma eest, aga küllap on suhteliselt odavad. Eks sellised asjad näitavad kõikjal, kuidas tegelikult suhtutakse inimestesse, asustuse visuaalsesse väljanägemisesse jms.
Mööda vilksamas nägin siis ka Siemensi vedurit, sellised muretseti endale Leedus, meil neid ei ole.
Ahjaa, kelle nime kannab see rong? Jonas Karolis Chodkevichius ehk poolapäraselt Jan Karol Chodkiewicz oli Leedu-Poola väejuht, aastast 1605 Leedu suurhetman. 1603. a vallutas Tartu, järgmisel aastal lõi rootslasi Paide lahingus, 1608 vallutas ka Pärnu nii et on sõdinud Poola-Leedu vägedega nii Eestis kui loomulikult ka Lätis.
Igal raudteel on ka kiirusepiiranguid ja selline märk on enne või pärast kiirusepiirangu kohta. Kuna kiirused suured, siis sellele eelneb ka kollane kilp (ümmargune või kandiline). Eestis on alati olnud see tähistamise teema problemaatiline ja läbi aegade on olnud loomulikult ka väga palju eksimusi. Enamasti ilma traagilise lõputa.
Ei jõudnud enam suumi vähemaks muuta. Nii minnakse käsikäruga rööbasteed defekteerima. Tavaliselt kahekesi, sest läheneva rongi puhul tõstetakse käru rööbastelt tee kõrvale.
Siit peaks siis haru suunduma Pagegiai peale ja edasi Klaipeda peale ning Kaliningradi oblastisse.
ÜLESÕIDUD.
Palju märgata ei jõudnud, aga oli nii tõkkepuudega kui ka palju väiksemaid ilma, ka selliseid, kus puudus signalisatsioon. Eks see kõik ole valikute küsimus, on ju ka Eestis pikka aega Eesti Raudtee olnud väga hoolimatu ja alles viimastel aastatel hakanud tõkkepuid rohkem paigaldama. Varasemalt oli ka ülesõidu signalisatsioone, kus need nõuetelegi ei vastanud (nt Raasiku õnnetuse ajal võis see olla üks põhjus). Armastatakse küll vahel öelda, et looduslik valik või et iga autojuht (jalgrattur jt) peab ise vastutama, aga enamasti see ei päde. Suuremate õnnetuste puhul võib olla palju kannatanuid ja sageli on ka rahaline kahju ülimalt suur.
Teisalt armastatakse ka üle pakkuda. kui ikka raha (meie või euromaksumaksja) laialt käes, siis kukutakse sageli mõttetuid ning kindlasti ka kalleid ja keskkonnavaenulikke viadukte ehitama. Kuigi loomulikult on kohti, kus neil on ka mõte. Üldjuhul peaks valima pigem lihtsad aga turvalised meetodid.
Ja ongi taas Riia.
RATTAMATKAJAD.
Eestiski on ajad, kus vanades rongides võis näha isegi kuni 100 jalgratast, möödas. Porganditesse rattad ei mahu, kuigi ka selle eest sai hoiatatud ning nii muutubki see pigem "friikide" pärusmaaks. Ja kuigi eesmärk on autostumise vähendamine, siis polegi sageli muud teha, kui et pane aga rattad auto katusele ja anna minna!
Hootised vihmasajud läksid mööda ja välja tuli päike, mis tegi ka pildistamisvõimalused paremaks.
Märgid on õnneks sageli niisama mõistetavad, ei pea arvama, kas buvlaukuma peaks sinna või tänna.
Valgas tundsin, et enam ei ole palju jäänud, ka hoolimata teeremondist, mis sõitu pikemaks venitab.
Valgas võinuks eeldada, et liinibusse, mis turiste Võrru, Viljandisse jm veaks, on jaama juures mitu, aga nagu näete, Eesti ootab turiste just nii palju! Eks praegu muidugi ka kibedad tööajad, vaja ju ennast valimisteks lille lüüa ja tegeleda lubaduste ning kõnede ettevalmistusega, on sul siis aega ometi tööd teha?
Pirukad muide päris maitsvad, aga sees siiski rohkem õhku kui muud. Aga kui rong on plaanis, siis 20 minuti jooksul jõuab vabalt siia poodi lipata.
Tagasiteel tegin muidugi pilte siingi, et inimesed saaks natukenegi aimu, kui mahukad on just suured raudtee ehitustööd. Kord valmis, võib edasi lihtsamalt hakkama saada, aga Eestimaad keeratakse sellistega kõvasti pahupidi. Rail Balticu kõrval on see muidugi köömes ehk et üks on vajalik ja mõistlik, see Suur Lollus aga mitte. Ja võite rahulikult kaela katsuda, sest poomisnöör on teil juba kaelas ning tulevikus hakkab see aina rohkem pigistama, kuniks paljudelt pigistabki viimase eluraasu välja. Välja arvatud neil hävitajatel, kel taskud piisavalt täis topitud.
Nende piltide taustalugu on aga lahti räägitud eelmises postituses.
Halva planeerimise tulemus on siin - uued kallid rongid seisavad, tööd aga venivad. Muidugi võinuks Rohuküla raudtee ammu valmis olla ja nii ka olnuks rongidest ning raudteest rohkem kasu, aga sealt taskusse niriseks nii vähe, et ei tasu ära - reformikommunistid tegutseva ju ka teadlikult riigisiseste arengute vastu.
