Viljandimaa ÜTK aastaringsel puhkusel?

Eks me tunneme palju Isamaa poliitikuid! Viimasel ajal on nende jutt aina paisunud, aga ÜT teemadel kas aetakse propagandat või hiilitakse teemast kõrvale. Sest nii mõnegi poliitikutega on sel teemal arutelusid olnud, aga oskus hakata rääkima millestki muust, on neil heal tasemel. Olgu siis ÜT, hinnatõusude, apteegireformi vm teemal. Tõsi, enne eelmisi valimisi oldi kõht punnis deklareerimas, et "tagame bussiliikluse vastavalt inimeste tegelikele vajadustele"! See tähendas, et paneme kinni liine nii palju kui võimalik ja kus ka saaksime midagi paremaks muuta, me seda ei tee. Viljandimaa ÜTK tõestab seda juba aastaid. Kuigi mine tea, äkki on eeskujuks üks ÜT vastaseid hr Seeder?

Mis siis Viljandimaal toimub?

Rongide sõiduplaane küll sageli muudetakse, aga tavaliselt on edelasuunal muudatused üsna väikesed ja harvad. Küll aga Viljandimaa ÜTK ei soovigi teha muutusi, mis oleks põhimõtteliselt rongi ja bussi ühendusi soodustavad. Ja seda juba aastaid ehk et just nii määramatutest aegadest peale reisijatel nätakaid antaksegi!
Täna:

Viljandi - Karksi-Nuia:

Rong saabub 9.52, jaamas on võimalik ümber istuda bussile.
Rong saabub 14.07, buss 50A jaama ei sõida, Reinu Tee peatusesse kl 14.15, sellele jõuaks vaid eriti kiire liduja.
Rong s 19.51, jaamas saab istuda ümber bussile.

 Vastupidises suunas saab rongile vaid 2x päevas, Valga - Viljandi bussiga (sõiduplaani lahendus sai tehtud nii nagu peale surusin). Ülejäänud selle suuna bussid on sätitud nii, et sõitmiseks rongiga edasi need kuidagi ei sobi.

Viljandi - Mustla:

Sisuliselt ei olegi võimalik Mustlasse saada, hommikul lähevad Viljandist 2 bussi ära enne esimest rongi, väljudes ühel ajal kahte teed mööda (bussijaamast loomulikult kõik bussid) ja õhtul 2 bussi napilt sealtsamast ajal, kui rong just Viljandisse saabunud või saabumas. Väljuks bussid ca 10 minutit hiljem, saaks neile vabalt ka rongilt tulles istuda, aga vaen inimeste vastu on paraku nii suur, et bussid EI ALUSTA sõitu jaamast.
Viljandis rongile saab mustlalane või sealt suunalt saabuja varahommikul pika ooteajaga (Reinu Tee peatusest jalutades), seega on olemas hädapärane võimalus. 8.37 rongile jõuaks napi ümberistumisega Kesklinna Kooli peatuses linnaliiniga 8. Selle asemel, et maakonnaliin 25A jt sõidaksid läbi jaama Männimäeni ehk Maailma Lõppu?
Kõik teised liinid on paigas nii, et mingilgi juhul ei saaks rongile või jõuaks jaama läbi ebamugavuste tunduvalt varem.

Kilingi- Nõmme (Kanaküla-Kõpu ja Mõisaküla suunad)

Suured probleemid on sealsetes ääremaa peatuste kandis saada üldse liikuma, käigus on sisuliselt ainult kommertsliinid, mis sõidavad, aga ei peatu. Varahommikusele rongile ehk ei olegi lootust bussi planeerida, aga 8.37 väljuvale ehk sisuliselt tööpäeva alguseks Viljandisse jõudmine peaks olema elementaarne? Kanaküla suunal tõesti on peaaegu inimtühi piirkond ja Kilingi-Nõmmelt ei kujuta ette kui palju üldse oleks sõitjaid Viljandisse? Kommertsliinid sõidavad tihti, seega mingi potentsiaal seal oleks, aga ehk oleks mõttekas katsetada Viljandi - Kõpu - Kilingi-Nõmme kiir maakonnaliini, saabumisega 7.00 (buss Pärnusse 7.08) et oleks Viljandist ka võimalik varasem jõudmine Pärnusse? Peale Kõput siis peatuks kõikides peatustes, pakkudes üksikutele maainimestele võimaluse ka Kilingi-Nõmme ja sealt siis omakorda Viljandisse sõidu võimalust? Väljudes Kilingi-Nõmmest 7.10, saaks vabalt ka rongile. Ehk et siit saab aimu, kuidas võiks vahel olla võimalik asju ka muus osas sobitada, aga milleks, autod toovad ju rohkem kütuseaktsiisi sisse, eks?

Mõisakülast liin 49B jõuab Reinu peatusesse 6 min enne rongi väljumist! Absurd? Isamaalaste (erakonna piirkonna juht juhib ka ÜTK-d) arvates normaalne, sest kõik reisijad, kes ka TAHAKSID sõita, tuleb suunata "sõpradele" ehk Viljandi bussijaamast väljuvatele kommertsliinidele?
Mõisakülla sõitmiseks on ainult õhtul jaamast üks võimalus, see on kahtlemata kogemata nii juhtunud ja võiks eeldada, et kui ÜTK-s seda märgatakse, siis see ka muudetakse ära nii, et läbib Reinu tee peatust ja rongilt sellele ei jõua?

Lisaks on palju Viljandile lähemaid liine, mis peaks olema rongidega seotud.
Aga oluline seegi, et kõik Suure-Jaani/Võhma ning ida- ja kagusuunalt tulevad liinid peaks sõitma bussijaamast Männimäeni. Suurest elurajoonist ei peaks keegi otsima võimalusi ja kulutama aega bussijaama jõudmiseks.

Muidugi kehtib siinne jutt tegelikult pea kõigi ÜTK-de kohta Eestis, vaid Ida-Virumaal ja Jõgevamaal on asjalikuma taseme lähedale hakatud jõudma.

Praegu samad probleemid teemaks ka  teistes linnades ja nagu Männimäe puhul on ka neil samad probleemid:
Y. H.

Ma ei sõida küll igapäevaselt, aga Laost ja raudteejaamast läbi sõitvad ja Tartu poole minevad bussid on väga tänuväärsed. Jube tüütu oleks teisest linna otsast millegiga bussijaama sõita, sealt oodata ja veelkord ümber istuda.

****************************

Viljandis ei olegi vaja (nagu pea kõigis linnades) eraldi bussijaama kui sellist nagu ei pea maksumaksja ka nuumama eraettevõtjaid. Ning maakonnaliinid peaks alustama ja lõpetama liine mujal kui kesklinnas!

Kuna linnaliinidega on alati see probleem, et neid liigub harva ja "ümber nurga", siis ei sobi need sisuliselt ka maaliinidele ümber istumiseks. Siiski täpsustan, et Viljandis on kõik liinid maakonnaliinide nime all, aga osa neist on sisuliselt ikka linnaelanike teenindamiseks. Nii peaks nt Suure-Jaani, Mustla jt suundade bussid alustama Maailma Lõpust ja osaliselt ehk ka raudteejaamast, Karksi-Nuia omad Viiratsist, Peetrimõisast vm, mõned isegi Vana-Võidust jne. Seega peaks linna/vallad koostöös otsima sobivaid kohti, kus bussid saaks seista, alustada jm, sh ka bussijuhid omaks elementaarseid puhketingimusi.
https://sakala.postimees.ee/8214363/maaliinibusse-ahvardas-viljandi-bussijaamast-valjaviskamine

***********************************

Nagu ikka, on "toeks" ka reformikad, linnapea näol.

MTÜ Viljandimaa Ühistranspordikeskus liikmete register

1. Viljandi linn
   Esindaja Johan-Kristjan Konovalov – linnapea@viljandi.ee
2. Viljandi vald
   Esindaja Alar Karu – alar.karu@viljandivald.ee
3. Mulgi vald
   Esindaja Dmitri Orav – dmitri@mulgivald.ee
4. Põhja-Sakala vald
   Esindaja Karel Tölp – karel.tolp@pohja-sakala.ee
5. Eesti riik (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
   Esindaja: Heli Leol – heli.leol@agri.ee

 https://transport.viljandimaa.ee/liikmete-register/

Alati tasub otsida, mida mõni poliitik on mings valdkonnas teinud. Googeldades "Konovalov bussid" leiab tõepoolest, et praegune linnapea on nagu uus regionaalministergi, busse näinud!?

 https://sakala.postimees.ee/3051701/viljandi-bussijaamas-maratses-keskealine-mees

Kevad pealinnas.

 

 

 

No lihtsalt peab ennast toast välja ajama! Ka selline superlaisk kui mina ei oma mingit õigustust toas vedeleda, seda enam, et kui ka spordiülekandeid erinevatelt aladelt, on neil ikkagi vahed sees. Rallimehed ju ei viitsi hommikust õhtuni sõita, laskesuusatajad üldse vaevuvad vaid mõne tunni nädalas sõitma, kergejõustikus on huvitavate aladega koos palju ebahuvitavat...

Ja läksingi et paar sammu jalutada.

 

 

Siin-seal on märkamatult majad kerkinud, ka Kalma sauna taga nagu allpool näha saab.

 

 

Natuke vaatasin busse, üleeilne sõit pani taas rohkem mõtlema. Kui meil Harjumaal oleks liig keeruline teha pikki liine ja ka bussijuhtidel ehk raskevõitu, siis vähemalt teisest linnaservast peaks küll alustama. Ja mitte kõik ei pea Balti jaamast läbi sõitma, osa võiks liikuda ikka otse ja kiiremini läbi kesklinna. Näiteks Paldiski - Tallinn alustama kuskilt Lasnamäelt, Tallinn - Maardu aga Paljassaarest jne.

 

 

Ehk peaks kokku liitma näiteks 129 Suurupi ja 174 Haabneeme liinid? Näiteks, katsetama, kuidas see toimiks ja kuidas sõitjate arvu mõjutab? Esialgu piisaks Harjumaal vast ühestainsast liinist katsetamiseks paari kuu jooksul. Ning Hobujaamast järgmine peatus oleks Viru, Balti jaama ju sõitma ei pea, seda enam, kui Lillekülas saavad kõigi sõidusuundade rongid peatuma.

 

 

Esialgu oli laiskus veel kontides ja mõtlesin, et kaugemale ei lähe. Aga ilm oli nii mõnus ja aina parem tunne tekkis loomulikult.

 

 

Siinne rõõmustab mõndagi inimest, kes saab jälle tänava remonti kiruda.

 

 

 Ja kui juba jalutada võib vahel ka kohvi ja pirukaid lubada? Eriti kui need kõik nauditava maitsega!

 

 

Kole- ja ilumeele tunnetamine.

 

 

Autoliiklust oli mõnusalt vähe, aga mõni tõuksimees leidub ikka. Selline, kel tuul ulub peakolus.

 

 

 

Pole need uued majad sugugi koledad, aga siiski tekitatakse justkui kahte erinevat piirkonda. Sest uutel on igas asjas püütud välja jätta ükskõik millised Kalamaja majadele iseloomulikud detailid?

 Ja sellisel majal oleks muidugi üliäge kui oleks rõdud! Aga mõnus väike jalutuskäik oli.

Kui kiiresti õpib Eesti Raudtee?

 

 

 

Eesti Raudtee postitus Narva liini teemal oli nagu rusikas silmaauku, õigel ajal. Sest nagunii oli plaanis saata kiri ja "ammutasin infi" natuke nende postitusest. Aga kohe sain ka aimu, et tegu on tragikomöödiaga, nagu oli ka 2011-12.

 

Eesti Raudtee

erptSoonds lk38Ee7l8557860126:8l 22i0glef9ghg6cf6155mi86gmh7  · 

Tapa–Narva raudteeliinil alustatakse ehitustöid 160 km/h saavutamiseks

AS Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack sõlmisid 17,5 miljoni euro suuruse lepingu Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste rajamiseks ja jaamade ümberehitamiseks.

Ehitustööde mahus on kolm raudtee peatee õgvendust Tapa–Kadrina, Püssi–Kohtla ja Jõhvi–Oru jaamavahedes ning raudtee kapitaalremont Soldina–Narva jaamavahel.

„Selleks, et luua eeldused kontaktvõrgu rajamiseks, tuleb teostada mitmed rööbasteede ümberehitustöid Rakvere, Sonda, Kiviõli, Kohtla, Jõhvi, Soldina ja Narva jaamades. Nendes raudteejaamades demonteeritakse kontaktvõrgu mastidele ette jäävaid rööbasteid ning vahetatakse välja valitud jaamateede sõrestikud,” kommenteeris AS Eesti Raudtee ehitusteenistuse juht Imre Reipõld.

Kadrina, Vaeküla, Kabala, Püssi, Oru ja Auvere jaamades toimub olemasolevate peatee pöörmete asendamine betoonprussidel pöörmetega, et võimaldada nendest jaamadest kiiremat läbisõitu. Seoses kiiruse tõstmisega rajatakse Oru jaama ka uus 100 m pikkune laiema ohualaga teedevaheline ooteplatvorm ilmastikukindla ootekojaga ning uus “pargi ja reisi“ parkla koos bussipeatusega.

Põhiliste ehitustööde teostamine on planeeritud aastatele 2025-2026. Projekti rahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Koomilist on siin palju, sest nagu me teame, ei saa nad aru isegi väljendist "ilmastikukindel", mis siis rääkida veel keerulisematest asjadest.

Taustainfoks nii palju, et 2011 toimus mitme osapoole väljasõit Narva liinile, sh Eesti Raudtee ja ninapidi sai nemadki torgatud asja sisse, näidates ära kõik, mida ja kuidas teha! Hiljem, kuni tänaseni, olen korduvalt viidanud iga peatuse puhul ka sellele, mis valesti tehti! Kas tänaseks õpiti?

 

See, et Oru jaamas endiselt tehakse perroon valesse kohta, näitab, et vigadest ei õpitud! Tark õpib teiste, loll enda vigadest. Kes üldse ei õpi?

Orul on vaja tuua perroon ülesõidu juurde, nagu Kärknas ning selle kõrvale ehitada parkla koos ümberkeeramistaskuga busside jaoks. (Sic! Pidage Kärkna nimi meeles...) Ja natuke saab tagasi vaadata siin: https://eestimaablogi.blogspot.com/2011/10/tantsud-reisijatega.html

 

Oligi plaanis seoses Narva suunaga saata kiri. Eesti Raudteele, RegMini (kus Hartmani juhtimisel tegeleti valdavalt enesekiitmise, mitte ÜT arendamisega) ja omavalitsustele.

 

Tere!

2011 alustati uute perroonide planeerimise ja ehitamisega. Kuigi mitmetes kohtades õnnestus nende asukohad jm muuta paremaks, tegi Eesti Raudtee nende puhul siiski palju vigu. Kas nüüdse remond käigus vead parandatakse? On ju teada, millised asukohad on igas mõttes paremad ja sobivamad. Ka ei saa ükski osapool öelda, et pole nende vigade kursis. On omavalitsused püüdnud saada selgust, miks nende arvamustega ei arvestatud ja ei arvestata ka täna?

1. Kas Kadrina perroon ehitatakse sinna, kuhu vallavalitsus soovis ehk teisele poole ülekäiku?

2. Kas Sõmeru saab lõpuks oma soovitud rongipeatuse?

3. Millal valmib Tiksoja peatus koos bussipeatuse, suure parkla jm juurdekuuluvaga (Tartu jaamas on parkimisruumiga probleeme)?

4. Energia peatus?

5. Äntu peatus (Veskijärve ülesõidul), tagamaks võimalusi matkajatel külastada meie populaarsemaid vaatamisväärtuseid?

6. Miks siiani ei ole Tallinn - Tartu rongidele lisatud Tabivere peatust?

Ning kui kaua veel venitatakse Tartus kaubateede ülesvõtmisega ja bussijaama sinna üle toomisega?

Kui vastused on eitavad, siis palun konkreetset põhjendust, miks ei peetud vajalikuks vigu ja puudusi raudtee taristul parandada.

 

Saingi vastus (vastused punasega):

 

 

Saadame teile vastused meie ehitusteenistuse poolt:

2011. a alustati seniste 1100mm kõrguste ooteplatvormide asendamist uutele rongidele vajalike 550mm kõrguste ooteplatvormidega. Ümberehituse käigus peatuskohtade säilitamise osas arvestati Elroni ettepanekutega ning uute ooteplatvormide asukohad kooskõlastati kohalike omavalitsustega ja selle käigus mitme ooteplatvormi asukohta muudeti. Näiteks muudeti Ülenurme ja Kärkna asukohti, Kohtla peatuskoha asemel rajati Kohtla-Nõmme peatuskoht, likvideeriti Nõmmküla ja Auvere raudteepeatused jne. Eesti Raudtee poolsete vigade vältimine oli tagatud TTJA poolt ehituslubade ja kasutuslubade väljastamisega. Vigadega ooteplatvormide lahendustele kasutuslube poleks väljastatud. Mõistame, et erinevatel inimestel on erinevad arvamused ja soovid mistahes asukohas oleva ooteplatvormi kohta. Reeglina soovitakse, et peatus oleks naabermaja ees. Siiski juhime tähelepanu, et absoluutselt igale reisijale sobivaid asukohti ei olegi olemas. Samuti on paratamatu, et kohalike omavalitsuse seisukohad võivad sõltuda paljuski sellest, kes on vastavas omavalitsuses võimul. Ei ole mõeldav raudteepeatuste asukohtade muutmine pärast igakordseid kohalikke valimisi.

1. Kas Kadrina perroon ehitatakse sinna, kuhu vallavalitsus soovis ehk teisel poole ülekäiku?

Vastus: Kadrina platvorm projekteeritakse olemasolevast platvormist ülesõidu poole. Kadrina ooteplatvormi asukoha valikul arvestati Kadrina VV poolt varem tellitud kergliiklusteede ja uue raudteeülekäigukoha projektiga.

2. Kas Sõmeru saab lõpuks oma soovitud rongipeatuse?

Vastus: Elron ei ole perspektiivseid reisijate koguseid arvestades pidanud vajalikuks täiendava peatuskoha loomist Rakvere ning Vaeküla jaamade vahele, mis pikendaks Tallinn-Narva liini rongide sõiduaegu. Rakvere vallavalitus ei ole oma üldplaneeringus sellise raudteepeatuse rajamist kajastanud.

3. Millal valmib Tiksoja peatus koos bussipeatuse, suure parkla jm juurdekuuluvaga (Tartu jaamas on parkimisruumiga probleeme)?

Vastus: Elron ei ole perspektiivseid reisijate koguseid arvestades pidanud vajalikuks täiendava peatuskoha loomist Tartu ning Kärkna jaamade vahele, mis pikendaks Tallinn-Tartu liini rongide sõiduaegu.

4. Energia peatus?

Vastus: Elron ei ole perspektiivseid reisijate koguseid arvestades pidanud vajalikuks täiendava peatuskoha loomist Narva jaama, mis pikendaks Tallinn-Narva liini rongide sõiduaegu.

5. Äntu peatus (Veskijärve ülesõidul), tagamaks võimalusi matkajatel külastada meie populaarsemaid vaatamisväärtuseid?

Vastus: Elron ei ole perspektiivseid reisijate koguseid arvestades pidanud vajalikuks täiendava peatuskoha loomist Kiltsi ning Rakke jaamade vahele, mis pikendaks Tallinn-Tartu liini rongide sõiduaegu. Väike-Maarja vallavalitus ei ole oma üldplaneeringus sellise raudteepeatuse rajamist kajastanud.

6. Miks siiani ei ole Tallinn - Tartu rongidele lisatud Tabivere peatust?

Vastus: Tallinn-Tartu rongid peatuvad Tabivere jaamas, v.a. ekspressrongid. Ekspressrongid ei peatu enamikes Tallinn-Tartu liini jaamades (näiteks Lagedi, Raasiku, Kehra, Aegviidu, Kiltsi, Rakke, Vägeva, Pedja, Kaarepere, Tabivere ja Kärkna) selleks, et tagada reisijatele kiirem kohalejõudmine sihtpunkti.

7. Ning kui kaua veel venitatakse Tartus kaubateede ülesvõtmisega ja bussijaama sinna üle toomisega?

Vastus: Tartu raudteejaama likvideerimise takistuseks on kinnistute omanikud, kellel on rööbasteede ühendus EVR rööbasteedega. Raudteeseaduse kohaselt on Eesti Raudteel kohustus tagada teiste raudteede pidev ja takistamatu ühendus avaliku raudteega. TTJA ei anna raudteede lammutusluba, kui Raudteeseaduse nõuded pole täidetud.

8. Kui vastused on eitavad, siis palun konkreetset põhjendust, miks ei peetud vajalikuks vigu ja puudusi raudtee taristul parandada.

Vastus: Juhime tähelepanu, et ühe isiku arvamusi ei saa objektiivselt pidada vigadeks. Igal inimesel on õigus oma eriarvamusele, kuid pole võimalik realiseerida lahendusi, mis sobivad absoluutselt kõikidele. Eesti Raudteele on arusaamatu, mille alusel nimetate väljaehitatud taristu lahendusi vigadeks. EVR ehitab raudteepeatused riigi eelarvest ja sihtfinantseeringu vahenditest eraldatud rahalistest vahenditest. Kui Vabariigi valitsus EVR-ile vahendeid ei eralda, siis ettevõte ei projekteeri ega ehita uusi raudteepeatusi. Eesti Vabariigi valitsus on andnud meile konkreetse ülesande rongide sõiduaega vähendada ja eraldanud selleks vastavad ressursid. Iga täiendav peatus tekitab vastupidise tulemuse – rongide sõiduaeg hoopis pikeneb.

********************************

 

Kuna vastuskirjas üksjagu vigu ja ebatäpsusi, siis saatsin neile vastuse, aga tegin sellesse veelkordselt põhjalikud korrektuurid, et asi oleks täielikult selge! Parandatud variant allpool.
(Mul pole mitte teragi kahju, et Eesti Raudtee kõik minu tehtu enda nimele kirjutas! Oluline on, et võitis nii ühistransport kui inimene)

 

******************************

 

Tänan vastuse eest! Eriliselt tänulik olen, et Te nii positiivselt toote välja just minu poolt tollal tehtu! 

Üksiti kohendan eelnevat vastukirja, et olla konkreetsem. Teie sügavalt eksliku vastuse sissejuhatuse kohta saan öelda järgmist:
Osalesin Edelaraudtee poolt sellessamas 2011. a alanud protsessis, Elronit tollal ei olnud olemaski ja nende eellane, Elektriraudtee, ei omanud mingit kokkupuudet ei Tartu ega Narva suunaga.
Kohalike omavalitsustega kooskõlastamine Teie poolt käis nii: KOV andis teada soovist ehitada peatus mingisse kohta, Eesti Raudtee vastus oli, et "ei saa" teha, kuna...". Tegelikult olid need vastused valed. Nii et tegu ei olnud kooskõlastamisega.
2011 toimus MKM-i, Eesti Raudtee jt asjaosalistega väljasõit Narva liinile, milles osalesin ka ise. KOV-ide seisukohad esitati seal nii Kadrina, Sõmeru, Kohtla, Jõhvi kui ka Oru peatuste kohta. KOV-ide ettepanekutega ühtisid minu seisukohtadega üks-ühele!
Kuna osalesin ka kirjavahetuses MKM-i, KOV-ide jt, siis Teie poolt mainitud Kärkna, Kohtla (Kohtla-Nõmme), ka Kabala, Kiviõli jt muudatused viidi sisse just seepärast, et mina nende muudatuste objektiivse selgitamisega tegelesingi. Minu küsimuste hulgast jäi välja kahjuks JÕHVI, selle lisan oma vastuste lõpuosas täiendavalt. Teadmiseks: Eesti Raudtee ei nõustunud perrooni ehitusega praeguse promenaadi juurde väitega, et see koht asub kõverikul. Raudteelaste nägemine oli teravam ja tegu ei ole kõveraga! Sama lugu oli ka sellega, et ehitamata jäeti Nõmmküla, Auvere, Soldina peatused/perroonid, sest kuigi neid soovis Eesti Raudtee, siis minu selgitused olid piisavalt selged ja konkreetsed ning näitasid ära, et need peatused ei ole vajalikud ja tänu sellele on ka täna sõiduajad kiiremad. Nii et Teie vastuses mainitud sõiduaegade "kadu" Sõmeru, Tiksoja jt peatuste puhul sisuliselt taandub tolleaegsele ajavõidule!
Et olla 100% konkreetne, siis Ülenurme peatuskoht ehitati küll uude, kuid siiski valesse kohta, mitte sinna, kuhu vallavalitsus soovis. Ka Kärkna peatuse uue asukoha suhtes KOV otsustas positiivselt peale seda, kui olin neile põhjendused edastanud.
VEAD Eesti Raudtee poolt seisnesid ja seisnevad ka täna (Teie kirjast lähtuvalt) selles, et ei ole endale selgeks tehtud, mis on peatuse otstarve, millega see on seotud jne. Ning kas peatusi ei peaks planeerima ikkagi riik ehk nt Regionaalministeerium? Teile teadmiseks - Eesti riigil on kohustus tegutseda eesmärgiga tuua autodest võimalikult palju reisijaid ühistransportiu ja riigiettevõttena olete Teie selle kohustuse täitmise eest samamoodi vastutav.
Rongisõidu aja pikenemine mõnede minutite jagu ei ole probleemiks, kui välja jätta mõningate ametnike ja poliitikute arusaamad. Ning teadmiseks, üldjuhul sõiduaeg lisandub uue peatuse ehitamisel, mitte olemasolevate asukoha muutumisel.
 

1. Vabandan, et eksisin, ülekäigu asemel pidasin Kadrinas silmas ülesõitu, sest KOV soovis sedasama asukohta ka 2011.
Milline saab aga praeguse planeeringu juures olema vahemaa ülesõidu ja perrooni vahel? Ümberistumiseks on sobivaim bussipeatus, mis asuks ülesõidust võimalikus väikeses kauguses ja siit ka küsimus vahemaa kohta.

2. Elron ei oskagi midagi planeerida ning regionaalpoliitikaga arvestamine ei kuulu ka nende kohustuste hulka, aga Sõmeru peatust soovis Sõmeru vallavalitsus juba aastal 2011. Te olete sellega kursis? Miks peaks lähtuma praeguse Rakvere valla üldplaneeringust, kui see peatus puudub planeeringus vallavalitsuse ükskõiksuse tõttu ning seda hoolimata sellest, et korduvalt olen selle küsimuse vallavalitsuse ees tõstatanud? 

3. Sama küsimus Tiksoja kohta. Elron ei oska planeerida ega suuda ka aru saadagi ühistranspordi vajadustest. Riik?
Rongisõidu aja pikenemine ei ole siin oluliseks probleemiks, sest peatus asub sisuliselt Tartu linnas, küll aga annab suure parkla väljaehitamise puhul lahenduse tänasele parkimiskohtade puudumisele Tartu jaamas, samuti ei pea autoga P&S süsteemi kasutamiseks liiklema sellega kesklinnas, Tiksojale saab suuresti ringteed mööda.

4. Sama, mis punktid 2 ja 3. Meeldetuletuseks - Energia peatuses oli varasemalt suuremgi reisijate arv kui Narva jaamas ja nüüdseks on seal (viadukti kõrval) lisandunud veelgi töökohti ning muud hoonestust.

5. Sama, mis p 2. 3. ja 4. Loodusturism ei ole mitte valla ainuotsustada, tegu on üldriiklikult olulise probleemiga ning Äntu järvestik on üks enimkülastatavaid objekte, ühistransport sinna aga puudub.

6. Oluline ei ole mitte kiirem kohalejõudmine vaid suurtes asulates rongile saamine ehk reisijate arv ja liiklemise mugavus. Üksiti on Tabivere puhul tegemist ühe kõige olulisema turismipiirkonna ühendamine ühistranspordiga, läbi rongide ja bussidevaheliste ümberistumiste, nt bussiliiniga Jõgeva Jaam - Kuremaa - Palamuse - Elistvere Mõis - Äksi - Tabivere Jaam. Tuletan Teile meelde, et neis kohtades asuvate turismiobjektide puhul on suuresti tegu riigi rahastusel olevatega ning parem ühistransport aitab oluliselt tõsta nende piletitulu ja tagada peredele võimaluse neid objekte külastada.
Ka on Tabivere piisavalt suur asula, sarnaselt Tamsaluga ning praegu ei ole sealsete elanike jaoks kuidagi tagatud "kiirem jõudmine sihtpunkti", sest enamus ronge ju ... ei peatugi?

7. Enamus kaubajaama teid on seotud Edelaraudtee/Go Raili depooga, mida enam ei kasutata, aga osaliselt ka Eesti Raudteega? Eeldatavasti tulevikus kolivad sealt ära needki ettevõtted, kes praegu ÜHTE raudteeharu vajavad. Kuna Tartu praeguse bussijaama mahutavusega on samuti ammu juba probleemid, siis võin juba ette öelda - bussijaam kolib kesklinnast ükskord nii kui nii! Selle asemele jäävad linnasisesed peatused (nagu raudtee, nii ka bussiliikluse puhul on jaama ja peatuse tähendused erinevad). Seega peaks tegelema olukorra muutmisega, mitte andma teada ükskõiksusest ÜT arendamise vastu seda enam, et sellegagi on just Eesti Raudtee aastaid venitanud ja näidanud ükskõiksust üles.

8. Eesti Raudtee vigade olemust juba selgitasin. Samamoodi võin ka selgitada, et valitsuse vigast käitumist ei loe ma mingiks põhjenduseks, nimelt on valitsuse, sh RegMini kohustuslik eesmärk hoopis kasvatada reisijate arvu! Mõneminutiline sõiduaja pikenemine ei vii ühtegi reisijat ära, küll aga toob tuhandeid rahulolevaid juurde! See, et Ossip või rida poliitikuid sellest aru ei saa, ei ole minu probleem, mina seisan keskkonna- ja inimsõbraliku ning efektiivse rongitranspordi eest! Mõeldes mh ka neile asjadele ja paikadele, kellele Teie või keegi kolmas osapool ei mõtle.

9. Jõhvi.
Peatus peaks asuma ristsuunas Jõhvi bussijaamaga, Raudtee tänaval, nii et tekiks otseim pääs bussijaama ning promenaadi tunnelisse, mis tähendaks suuremat ohutust. Selles avaldub ka põhimõte, mille järgi peatuste asukohtade üle otsustatakse. Nimelt, asi ei ole ei naabris, asukoha sobivuses "iga inimese soovidega" ega ka mitte võimuvahetuses, vaid sellest, kuidas on tagatud ajaliselt kõige kiirem ümberistumine bussidele vms. Üldjuhul on igas omavalitsuse, kus ON ARUTATUD neid küsimusi, jõutud ka arusaamisele ja seda ootaks täna lõpuks ka Eesti Raudteelt. Praegune bussipeatus Jõhvi Vaksal kiireks ümberistumiseks ei sobi, sest ei sobitu bussiliinide optimaalsesse liikumistrajektooridesse.

Seega, miks ei ole ka Jõhvi puhul Teie parandanud oma eelmist viga ehk perrooni ehitamist valesse asukohta?

*****************************************

 

Sõmeru, Äntu ja mõnigi teine peatus on loomulikult mõeldud tavarongide, mitte ekspresside jaoks, seega enamuse rongide sõiduaegu need ei mõjuta.

6. punktis mainitud bussiliin puudutab ka Luua Metsanduskooli õpilaste sõiduvõimalusi.

 

 

Aga Eesti Raudtee ametnikud on sitsima jäänud 1. klassi, juba 15 aastat, sest mitte miski neile külge ei jää!

 

https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/10/aug-2016-uute-perroonide-planeerimise.html