EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG
Olen Neeme Sihv. Teemad ühistranspordist looduseni ja talukaupadeni, probleemidest rõõmudeni. Olemas OTSINGULAHTER ja SILDID. Oktoobrist 2021 alates mitme kuu jooksul ka mujalonud postitused aastatest 2012-2021. VABANDAN SEGADUSE PÄRAST!
teisipäev, 16. juuni 2026
Koloss - RB Ülemiste.
reede, 12. juuni 2026
Reformierakonna kindlates kätes - Kuidas elad, Lääne-Eesti? 2
Praegu aga plaanitakse võimalust siin teedel natuke dresiiniga sõitmist.
Hiidlaste ja läänlaste südamed põksuvad selle teema kerkides kindlasti tugevamalt, sest raudteeühenduse lisandumine tooks meie piirkonna vereringesse rohkem hapnikku ning aitaks tasakaalustada elu koondumist pealinna. Hiidlasena pean tunnistama, et otsus loobuda Turba-Risti raudteelõigu taastamise rahastamisest tuli üsna kurvaks tegeva üllatusena.
Regionaalne raudteeühendus ei saa lähtuda ainult investeeringu tasuvusest ja otstarbekusest. Raudteeloogika kohaselt ei tohiks Eestis üldse olla rongiliiklust, sest isegi suuremate linnade vaheliste raudteeühenduste jaoks ei ole meil piisavalt suurt rahvaarvu ega asustustihedust, kui lähtuda puhtalt majanduslikest kalkulatsioonidest. Eesti oli üldse Euroopas üks viimaseid piirkondi, mis sai raudteesüsteemi alles aastaks 1870. Samas näitavad Elroni reisijanumbrid, et rongiliiklust vajatakse ning see on muutunud tõsiseltvõetavaks alternatiiviks maanteetranspordile.
Mõistagi ei ole Eesti suuruses riigis võimalik rääkida isetasuvast transpordist, kõik taandub riiklikule dotatsioonile. Miks on siis läänesuunalise raudteeliikluse puhul tasuvus olulisem küsimus, kui Tallinn-Tartu või Tallinn-Narva suunal? Elroni enda andmetel oli mullu enim rongireisijaid just Tallinn-Riisipere-Turba liinil, kus reisijate arv on tänavu kasvanud keskmiselt
32 protsenti. Suurte taristuprojektide puhul peabki lisaks andmetele tuginemisele lähtuma ka veendumusest, et kui luuakse võimalus, siis tulevad ka tarbijad.
Rong muudaks Hiiumaa transpordidünaamikat oluliselt
Väidan, et just rongivõimaluse lisandumine võiks Hiiumaa elanike ja külaliste liikumisdünaamikat mõjutada kõige rohkem. Suurem lennuk Tallinn-Kärdla liinile – jah, miks mitte. Kuid kardinaalset muutust see endaga kaasa ei tooks. Kolmas laev? Jah, selle lisandumine on meie kõigi huvides. Samas ei lahendaks see üht suurt probleemi, mis eeldab laiemat käsitlust. Nimelt on häirivalt suur üksi autos reisivate inimeste osakaal, mis on igati keskkonnavaenulik nähtus. Kui igal praamil on
20 sõidukit, kus sees vaid üks inimene, siis õhku paisatav CO2 kogus ning kütusekulu inimese kohta on ebamõistlikult suur. Kui nendest pooled oleksid valmis Tallinnasse reisima keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga, oleks keskkonnasääst tulemuslik. Aga mõistagi oleksid tegelikult ootused reisijanumbritele ja kasutatavusele suuremad, see siin oli vaid ilmestav näide.
Praami ja rongi ühendamine üheks teekonnaks annab kõigile osapooltele põhjust läheneda reisijateekonnale täiesti uuest vaatepunktist. Siin peaksid pead kokku panema nii Eesti Raudtee, Elron, Tallinna Sadam/TS Laevad, Saarte Liinid kui ka Hiiumaa ja Vormsi vald. Kuidas lahendada reisija liikumine praamilt rongile võimalikult mugavalt? Kuidas leida optimaalne tasakaal täituvuse ja regulaarsuse vahel? Veidi unistades võiks just Rohuküla-Tallinn marsruut olla selline, kus tasuks katsetada ammuräägitud rööbasbusside lahendust. Me ei pea eeldama, et igal praamil on Elroni “porgand” vastas, aga et linnaskäimiseks olulistel kellaaegadel oleks rohelisem ja säästlikum alternatiiv sõiduautodele.
Rohesaarele sobivad transpordilahendused
Suvine kõrghooaeg tuletab igal aastal hiidlastele ja Hiiumaa külalistele meelde, et tänasel üleveo võimekusel on piirid ning saar vajab hädasti kolmandat laeva. Üleveo võimekuse probleemidega seisavad silmitsi ka meie head naabrid Vormsil. Sealse vallavolikogu esimees Jaak Kaabel on muide ka tunnustatud merendusekspert, mistõttu jäime hiljuti nendel teemadel pikemalt mõtteid vahetama. Kaabel näeks ühe võimalusena just reisijateveoks sobiva kiirema laevatüübi lisamist mandri ja Hiiumaa vahele. Selline lahendus koos Rohuküla raudteeprojektiga aitaks leevendada tipptunnikoormust nii kohalike kui turistide jaoks. Sealt edasi oleks väljakutse arendada ka saaresiseseid paindlikke liikumisvõimalusi, alates sõidukirendist kuni sõidujagamiseni. Kõik need lahendused sobiksid Hiiumaale kui rohesaarele ideaalselt.
Seepärast pean oluliseks, et Rohuküla raudteeprojekti rahastamine jätkuks. Unistuse edasilükkamine ei muuda probleemi olematuks. Vaevalt muutub ehitustööde maksumus aja jooksul kuigivõrd odavamaks, kuid narr oleks ka juba tehtud investeeringuid korstnasse kirjutada. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut on korduvalt väljendanud toetust Rohuküla raudtee rajamisele ning on lubanud selle teema viia riigieelarvestrateegia läbirääkimistelaua taha. Jääb vaid loota koalitsioonipartnerite, Reformierakonna ja Isamaa suutlikkusele näha ka kaugemat perspektiivi Läänemaa, Vormsi ja Hiiumaa transpordimurede lahendamisel.
REILI RAND
riigikogu liige
Hetkel ei saa ka bussiga eriti tihti Haapsallu, suvel veel midagi on, aga vahepeal oli asi päris nadi. Rong sõidab 1 h - 1h 30 min. Ka tulevikus nummerdatud kohtadega. Huvitav on see, et loodusest hooliv inimene peab bussis olevaid meediamonitore olulisemaks kui aknast looduse jälgimist? SEE on tõesti masendav. Ahjaa, suvel veidi rohkem, aga talvel saab Hiiumaale vaid 2 bussiga päevas. Veelgi masendavam. Nagu seegi, et Turessaare suunalt tulevad bussid sõidavad ju ka suuresti Ristilt Tallinna ilma peatusteta ehk ei anna kogu trassil mingit sõiduvõimalust maainimestele. Selle asemel saaks osa busse sealt ja Lihulast sõidutada Risti Jaam bussipeatuseni ning edasi saavad sõitjad väga paljudesse peatustesse. Kus need Luxid on Keilas, Sauel ja Nõmmel?
Leis vastas riigikogu Haapsalu raudtee taastamise toetusrühmale, mis soovib, et valitsus nimetaks Turba-Haapsalu-Rohuküla raudtee riiklikult tähtsaks taristuprojektiks ning hakkaks selleks vajalikke maid juba praegu broneerima ja ostma.
Leis märkis, et praegu käib Euroopa Liidu uue finantsperioodi riigiplaani ettevalmistamine ning ministeeriumid esitavad esmaseid ettepanekuid kavandatavate reformide kohta.
"Hetkel ei ole otsustatud veel konkreetsete üksikprojektide rahastamist ega nendega seotud tegevusi, sealhulgas maade omandamist. Konkreetsete objektide ja investeeringute üle saab otsustada alles pärast seda, kui riigiplaani üldised prioriteedid ja reformisuunad on kokku lepitud ning riigiplaan kinnitatud," ütles Leis.
"Kui riigieelarves nähakse ette vahendid Turba–Haapsalu–Rohuküla raudtee taastamiseks, on võimalik liikuda edasi ehitusega Turba–Risti lõigul ning jätkata ettevalmistusi ülejäänud trassi osas, sealhulgas vajaduse korral maade omandamisega. Rahastusotsuseta ei ole võimalik ega ka põhjendatud alustada ulatuslikku maade omandamist enne, kui on olemas kindlus projekti tegeliku elluviimise suhtes," lausus Leis.
Maanteede kunn Leis on loomulikult raudtee vastu! Mis sest, et pidi Reformierakonna teatel üsna kindel olema, et 2026 saab rongiga Haapsallu...aedviljad, sh porgand
Maitseained: till, kadakapipar, puravikupulber, roheline sibul, sool, eestimaised ürdid. Lisandina võib pakkuda ka sulajuustu või muna ja hapukoort, kliendi valikul. Kodusai oleks super!

