Millal Elronist saab raudtee-ettevõte?

 

Kuskohast tulevad reisijad?

https://www.postimees.ee/8262452/elroni-reisijate-arvu-kahe-kordistamine-tostab-piletihindu

Muidugi edastan selle ka Anu Viita-Neuhausile, kes vist on nagu teisedki ajakirjanikud, oma tegevuse alguses ja veel ei tea, mida ajakirjanik peaks tegema. Minister Terrasest pole mõtet rääkidagi, ta pole suutnud siiani esimestele küsimustelegi vastata. Aga Elron on saanud nõuandeid ja teadmisi juba aastaid, tegelikult isegi enne 2013 . aastat juba, kuid mis on põhjuseks, et mitte midagi kohale ei jõua?

SPEKTAAKEL ÜHES VAATUSES:

Enne siiski veidi infot ka kommentaatoritele, kes pidevalt rongiteemalistes postituses lärmavad. Kõige iseloomulikum ja tüüpilisem on, et "160 km/h on kiviaeg, seal sõidavad maglevid ja teisal juba kiirus 600 km/h" jne. Äkki tasuks mõelda, kas me oleme Jaapan/Hiina või maksuvaene ääremaa? Kui vaadata Tartu ja Narva suunda, siis sadadest miljonitest suurem osa kulub just kiiruse tõstmisele ja 1 minuti ajavõidu hinnaks on ca 10 miljonit eurot. Ei tea, kuskohast peaks siis see kulutatud raha tagasi tulema? Kas oli ikka vaja nii suurt kulutust, kui Tartu ja Narva puhul kokku on ajavõiduks ehk 1 tund? Jah, tänu teie kisale ja nõudmistele tuleb kõigil kukrut kergendada ja mitte vähe!

Reisijate (reiside) arvu 7,93 miljonilt viimine 15 miljonile aastas ei ole mingi probleem. Elroni, ministrite, ÜTK-de jpt tegematajätmised tähendavad aga seda, et ka viimasel 10 aastal võinuks olla reisijate arv 1 või lausa 2 miljoni jagu suurem, aga ka lähiajal ei ole see mingi murekoht. 

Muidugi võiks olla samas intervjuus osaliseks ka minister Terras.  

Ajakirjanik peaks küsima: Mille taha on  need tulemata reisijad " kinni jäänud"?

Elroni juht vastaks, ausalt  ja keerutamata:

a) Rohuküla raudtee valmimisel ca 10 a tagasi olnuks tänaseks neile 7,93 miljonile lisandunud 1,5 - 2 miljonit reisi aastas. Aga see pole olnud ka oluline, sest eesmärk 15 miljonit on ju seatud aastaks 2030 ja küllap selleks ajaks juhivad Elronit juba teised. Pealegi, kui RE juhitud valitsus on selgelt viidanud, et nende lubadused on valelikud, siis küllap saab ka tulevikus välja vabandada, kui reisijanumbrid pole need mis lubatud (Pobiseb: näe, RB ka pidi ju  peagi valmis olema...)

b) Riik ja omavalitsused ei ole peaaegu mitte midagi teinud rongide ja busside sidumiseks reaalsuses, kuigi neile on puudustest lausa asulate ja piirkondade kaupa korduvalt teave edastatud asjatundjate poolt.

c) me ei ole suutnud tänaseks luua -50% soodustusega perepiletit, sellega on potentsiaalse tuhandete reisijate poolt tekitatud  piletitulu asemel laekunud 0 eurot. Muidugi tähendaks perepilet ka seda, et rongidele trügiks veel suurem mass.

d) Kui mingil suunal on rongiliiklus hõre, siis ei saagi reisijaid ega piletitulu olla ja olemasolevad rongid on selle võrra tühjemad. (seda Betlem seekord isegi mainis). me pole siiski teinud mitte midagi selleks, et Koidulas seisev rong teeks päevas 6 sõitu kummaski suunas, sest paraku on ministeerium, bussifirmad jpt selle vastu

e) reisijad tulevad rongidesse peatustest, aga me arvame, et see pole meie asi, kas Eesti Raudtee ehitab perroonid Lillekülla, Sõmerule, Energia, Tiksoja jt peatustesse või kas loodushariduse ja siseturismi arendamiseks saaks inimesed ühistranspordiga Tooma, Äntu või teistesse piirkondadesse.

f) eelnevale kommentaarile võiks lisada juurde, et kuna nii oluliseks peetakse (tumedate jõudude, või kellegi teise pool) sõiduaega, ei saa me lubada sellele paari minutigi lisandumist, tehes Tartu kiirrongidel näiteks peatuse Tabiveres, Tartu suurimas "eeslinnas", mis hõlmab ka väga suure potentsiaaliga turismipiirkonda. 

g) kindlasti on paljud valinud ka auto, bussi vm liikumisvahendi või lausa hoopis sõitmata jätnud! Tõsi, korduvalt on meid hoiatatud, juba enne porgandikeste-kullakeste tulekut, et vaguneid peaks juurde tellima, aga meil on depoo väike ja niigi ei mahu rongid ära. Reisijaid peaks rahuldama seegi, et me oeleme alti lubanud, et kunagi midagi muutub ja ennär, juba seisavadki üle kümne Shkoda Tapal jm. Ajakirjanik küsib uuesti lisavagunite kohta. 
Elron: Ei kommenteeri....

Kuna Elroni vastused olid ausad, pole ajakirjanikul mõtet midagi üle küsidagi, kõik niigi selge. Et aga artiklis nii ei olnud, pidanuks ajakirjanik (alati) küsima just sellised küsimused, mis ausa tõe ilmsiks tooks ning üksiti ka ministrilt uurima, miks tõelisi põhjusi varjatakse ning näidatakse ükskõiksust, hoolimatust ja asjatundmatust üles.

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust

Ajakirjanik: Teil on plaanid ka läänesuunal, miks te seni targad plaanid olete kõrvale jätnud ja pigem arutult muudatusi teinud?

Elroni juht vastab: meil ei ole kahjuks kedagi, kes saaks aru, millised muudatused on olulised ja kuidas neid teha. Kuna tipptundidel on endiselt rongides väga palju reisijaid, siis me ei tea, kas abiks oleks rohkemate kiir- ja ekspressrongide käivitamine.

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust

Ajakirjanik: Mis juhtuks, kui  lisaks tava-  ja kiirrongidele panna liinile populaarseimatel aegadel ka nn ekspressrongid, mis peatuks Turbast ja Paldiskist tulles vaid 4-5 peatuses enne Tondit?

Elron: Möh?

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.

Ajakirjanik: Kellega ja kui palju olete analüüsinud ja arutanud, kuniks raudtee pole, busside liinilepanekut Rohukülast/Haapsalust ja Virtsust peatuseni Turba Jaam 5-6 x päevas? Kui suur võiks olla teie analüütikute analüüside põhjal lisanduvate reisijate arv.

Minister ennetab Elroni juhti: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust. Haapsalu külast ei ole kahjuks reisijaid suurt loota, meie Läänemaa saadikukandidaadid on teinud selle selgitamiseks kurnavat ja kauaaegset tööd. Isiklikult sõitsin oma kaaskonnaga Mercedesega ka hiljuti Vormsile ning selgus, et seal on meri vahel ja saarte elanikud tegelevad rohkem oma põllul jm lokaalsete töödega, neil pole põhjust Tallinna sõita

Elron: Meil ei ole kedagi, kes oskaks midagigi analüüsida ja siinkohal võiks meenutada, kuidas omaaegne valitsusejuht Taavi Rõivaski arvas, et Haapsalust peaks reisijaid hakkama vedama kahekordsed bussid. Kahjuks...

Minister segab vahele: bussil on ülevaatus siiani tegemata, aga raha kulub paraku meie julgeoleku tugevdamiseks ning mõned raasukesed lähevad ka Rail Balticu kiireks käivitamiseks.

Väga sageli räägite Tallinn - Aegviidu lõigust, kas peate silmas taasavada esimese vabariigi aegadel käigus olnud suvitusronge? Või miks Aegviidu, mitte Tallinn - Tapa? Või tipptundidel ehk ka mõningad rongid vaid Kehrani?

Minister: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.

Elron: Ikka Aegviiduni tihendaks jah, muidugi.

Ajakirjanik: peate siis õigemaks, et Tapalt tuhanded rahulolevad reisijad seisaks endiselt püsti Narva ja Tartu rongides? On ju ka teada, et reisijate arv sõltubki eelkõige liiklustihedusest ja mitte kiirusest ning Shkodade lisandumisel võib tänane olukord (istekohata reisijad) ikka olla probleemiks? Või peaks mõni rong sõitma lausa Tamsalu või Rakvereni?

Elroni juht lööb väsinult käega: Ärge küsige nii keerulisi asju, mul hakkab pea valutama.

Ajakirjanik: Miks tete teenindajad ei saa alustada oma tööd n.ö. kodujaamades vaid peavad sõitma selleks Tallinna ja kulutama igal tööpäeval tunde isiklikku aega nii pikkadeks sõitudeks?

Elroni juht: Kui saame taristustööd valmis (minister kinnitab: Just), siis on rongiliiklus tihedam ja sõiduajad lühemad. Võib olla saame siis ka piisavalt omale töötajaid.

Minister vabandas, et talle on telefon ja lahkub hetkeks.

Ajakirjanik küsib, kus on ÜTK juht?

Tagasitulnud minister ütleb: Ta hilineb, auto läks katki.

Sel hetkel astubki tuppa ÜTK juht ja teatab, et rike oli õnneks siinsamas lähedal ja ta sai hääletades kastirattale.

Ajakirjanik: Mis on peamised mured, miks ei õnnestu busse kuidagi rongidega siduda?

ÜTK juht: Bussitranspordiga olema vaeslapse osas, rongidega on rohkem õnne olnud, aga suures pildis on nii, et kui suurendame teenusepakkumist, on ka reisijaid rohkem. 

Ajakirjanik: Küsimus veel, kuuldavasti on kiiruste kasvamisega suurenenud ka suurõnnetuse oht raudteel, sest teie rongide signalisatsiooni- ja juhtimisseadmed on puudustega?

Minister ja Elroni juht vastavad läbisegi: Me kindlasti saame lubada veel palju ja analüüsida, kui meie palk oleks vastavuses kogu ränga tööpanuse ja vastutusega... Oleme ka külmutanud vedurijuhtide ja vagunisaatjate palgad......

Ajakirjanik lööb käega ja lahkub lavalt.

Minister hõikab järele: Sihile jõudmiseks tuleb kõigepealt lõpule viia taristutööd. Uute rongide soetamine võimaldab tihendada rongiliiklust.... Ah, küll need ajakirjanikud on ikka lollid...

Rongisõidu populaarsust mõjutab ka ootetingimused, mida Eesti Raudteel pole ja mis Elronit ei huvita.Ometi võib kõikjalt leida näidiseid millega ootekodade puhul arvestada.

Fotograaf Carl Sarap (1892-1942)
Pildi värv Margus Mändveer.
Album KEILA PALDISKI RAPLA-VIRTSU

Tartus jalutamas