EGEOSe apriliikonverentsile startisid bussid Tallinnast Tehnikaülikooli eest. Nõmmele läksin muidugi rongiga, edasi üks peatusevahe bussiga ja nii me seal siis ootasime.
Teel sai näha ehedat Eesti kevadet, lumelörtsi tuli vahepeal mõnuga. Konverentsi põhiosa (või oli põhiosa õhtune simman?) toimus Sõmerul, Rakvere vallavalitsuse hoones. Sessamas Sõmerul, mille puhul ma siiani ootan, et saab sinna peagi ka rongiga, aga seesama vallavalitsus ei huvitu sellest üldse!
Rakvere vallamaja (endine Sõmeru) sai minu mäletamist mööda ka mingeid auhindu. Väljastpoolt kindlasti omapärane.
| 10:00–10:10 | Konverentsi avasõnad | Sirli Sipp Kulli (EGT) |
| 10:10–10:20 | Euroopa Geoloogiateeniste (GSEU) videotervitus | Julie Hollis (GSEU) |
| 10:20–10:40 | Maailm pole enam endine: maavarad maailmavalitsejate meelevallas | Erik Puura (TalTech/EGEOS) |
| MAAPÕUERESSURSID | ||
| 10:40–11:00 | Ülevaade maavarade teemaplaneeringute koostamisest | Agnes Lihtsa (MKM) |
| 11:00–11:20 | Eesti maapõueenergeetika pilootprojektid ja sügavaimad soojuspuuraugud: kas liigume sügavamale? | Helena Gailan (EGT) |
| 11:20–11:40 | Eesti turba väljakutsed ja võimalused | Leeli Amon (TalTech) |
| 11:40–12:15 | EGEOSe üldkoosolek ja auliikme nimetamine | EGEOS |
| 12:15–13:15 | LÕUNAPAUS | |
| PÕHJAVESI JA GEOFÜÜSIKA | ||
| 13:15–13:35 | Me peame rääkima põhjavee kaitstusest | Magdaleena Männik (EGT) |
| 13:35–13:55 | Nitraadid Pandivere kõrgustiku põhjavees – seosed ilmastiku, põhjavee toitumise ja sotsiaal-majanduslike tingimustega | Joonas Pärn (EGT) |
| 14:15–14:35 | Droonid ja geoloogia | Marko Kohv (TÜ) |
| 14:35–14:55 | Eesti geofüüsikaline uuritus tänaste geoloogiliste väljakutsete valguses | Tarmo All (EGT/TalTech) |
| 14:55–15:15 | Aluskorra kivimite heterogeensus – lõhed ja põhjavesi | Siim Tarros (EGT) |
| 15:15–16:00 | KOHVIPAUS ja POSTERSESSIOON | |
| MAAPÕUEANDMED ÜHISKONNA TEENISTUSES | ||
| 16:00–16:25 | Geoloogiateenistuse hallatavatest andmetest | Ethel Tamm (EGT) |
| 16:25–16:45 | Geoloogiliste meetoditega „Eesti juurte“ juures | Anneli Poska (TalTech) |
| 16:45–17:00 | Arbavere geoloogilised säilikud ja nende kasutamine | Jaak Jürgenson (EGT) |
| 17:00–17:20 | Arbavere 50 | Kalle-Mart Suuroja (EGT) |
| 17:20–17:30 | Kokkuvõtted | EGEOS |
| ~17:30 | Sõit Arbaverre | |
| ~18:00 | Õhtune koosviibimine Arbaveres | |
Selline oli siis päevakava. Tänud Erik Puurale, et sain kaasa lüüa, mis sest, et ma pole EGEOSe liige. Piltlikult olen "Looduslooülikooli alustamata kõrgharidusega üliõpilane" ja "kaugõppes" jõudnud 2. kursusele......
Aga loodus ong minu jaoks oluline ja et aastaid tagasi sai tehtud ka grupp Eestimaa Kivimid ja Geoloogia,
siis ... selline "üliõpilane" olengi. Kuigi mine tea, mingil teisel juhul oleksin ehk õppinudki isegi geoloogiat, igal juhul loodusharidus mõttes ju oli keskkoolis! Aga elu pööras nii nagu pööras, mingit sundust hoida loodusest eemale ju see ei tekitanud. Eks nüüd siis on võimalus koguda teadmisi ja samas aidata paljusid inimesi, saamaks küsimustele vastuseid.
Mis eriti silma torkas, on tegelikult konkreetse info või siis teisisõnu info olulisus. Kui vaadata meie suhtlusmeedias toimuvat, siis on näha, et väga paljud "eksperdid igal alal" ehk siis sagedased sõnavõtjad ei tea sageli kõige lihtsamaid asjugi! Väga hea näide ongi põhjavesi, mida mõjutavad väga paljud faktorid ja selle puhul võib sageli ühe inimese mingi tegugi olla vägagi suure mõjuga! Üheksa korda mõõda, üks kord lõika on ju tuntud vanasõna! Ka unustatud?
Ütlen kohe ette ära, et loengud olid äärmiselt huvitavad ja hoolimata lühidusest selgelt asjalikud! On ka trükituna välja antud ja kahmasin paar tükki ka kaasa, nüüd siis veidi süvenenumalt võimalik lugeda.
Paremal geoloog Kalle Suuroja (see kõikse pikem), kes on Eesti geoloogiasse andnud kõva panuse, sh aluspõhja geoloogilisel kaardistamisel. Allpool näeb teda ka jutustamas Palkoja välibaasi lugu, mille ta ka muhedalt kirja pannud. Kohal oli muidugi "vanu tegijaid" rohkemgi.
Lihapirukad tervituskohvi juurde olid ka tõeliselt "teistmoodi", ehk vaid sisu pidanuks olema veidi soolasem, et maitset olnuks tugevamalt tunda. Saab küll teistmoodi pirukaid teha! Kuna mõni jäi ka järgi, siis õhtupoole ampsasin veel ühe.
Vallavalitsuse saal. Muide, miks ma pean õigeks kogu valitsus- ja riigiametite aparaadi väljaviimist Tallinnast, kuhugi Kesk-Eestisse? Üks põhjus on seesama konverentside jm korraldus. Et säästa maavarasid, peaks olema vaid üks hoone nende kõigi jaoks, nii et saalil oleks ka piisavalt kasutust. Aga see on juba teine teema.
Ei tea, kas Sõmeru terviserada ulatub ka rongipeatuse asukohani välja? Ja ülegi? Ülekäiku pole seal ju ka siiani?
Üleval olid ka mitmed postrid.
Täna on muidugi aktuaalne maavarade varude teema ja geopoliitiline olukord annab ka ehk ka meie teadusele rohkem raha. Küll aga loodan, et kaevandamisega ollakse ülimalt "koonrid ja kitsid", nagu Suur Peeter oli oma tegevuses. Kui piltlikult nüüd võtta, siis kumb see mõistlikum mees oli, Suur või Väike Peeter? Kunagi on maavarad aga väärt kulla hinda, seega peame oma rikkust hoidma ja kui, siis kasutama vähehaaval enda tarbeks. Pisku võib tulevikus ka naabritele anda. Seda enam ei tohi kiirustada, et siinsete maavarade kaevandmaine ja täätlemine oleks kõvasti kulukam, kui praegu võimalus mujalt osta. Ehk arvavad nii ka teadlased? Teavad ju nemad kõige paremini, kuidas arutu kaevandamine mõjutab kõike me ümber. Elu! Ja vesi on kindlasti elu, tulevikus ka kahtlemata ülimalt väärtuslik "maavara".
Väga päevakohane oli ka kraanivesi! On ju põhjavesi üks olulisemaid indikaatoreid, mille järgi saab otsustada, kas meil ikka hoitakse loodust. Ja inimesi. Sest hirm aina kasvab, kui aus olla! Ning tegelikkuses oleks selliseid lühikesi "õppetunde" vaja kõigile siin maal, väga sageli on isegi ametnike hulgas pealiskaudset suhtumist, rääkimata tavainimesest - ei mõisteta kõige lihtsamaidki asju ja ohte, mis kaasnevad arutu priiskamise ja raiskamisega. sageli pean küll lisama, et ma ei ole äärmusroheline vaid lähtun igal puhul ikka mõistlikust lähenemisest asjadele.
Head tunnet tekitab aga see, et üliõpilased saavad oma teadmised vast parimatelt ja tarkadelt õppejõududelt ning teadlastelt.
Pange tähele silmatorkavat tsitaati Erik Puura näidatud slaidilt. Kui õigesti meelde jäi, siis iga inimene "sööb ära" elu jooksul näiteks 1300 tonni kivisütt! Kohutav mõelda ju? Ja kui me isegi ei suuda ega saagi viia tarbimist nulli, siis kogu inimkonna kontekstis on juba mõne grammi kokkuhoiu puhul tegu megakogusega. Ja asi pole ainult kivisöes.
(Hiljem saan ehk lisada ka lingi, kus kõik ettekanded leitavad)
Kui maailmas on veel isegi elektrita üle miljardi inimese, kas see tähendab siis, et meie peaks siin tuumajaama ehitama? Kindlasti mitte. Peame ostma teistelt ja nii palju kui saame, tootma ise. Natukene ka tuulikute ja päikesepaneelide abil. Nii väike "küla" nagu Eesti on, ei vaja kindlasti oma tuumajaama ja isegi mitte põlevkivijaama, sest ka põlevkivi on ülimalt väärtuslik tulevikus. Aimu sellest, kuidas liigsed kaevandused mõjutavad ka põhjavett jm, oli mõistetav ka täna kuulu järgi. ja pigem peaksime võtma suuna üsna karmile säästmisele absoluutselt kõiges ja kõikjal enda ümber.
Mõned asjad aga ajavad tõsised külmavärinad peale. Ja see, et meil nii pole, ei tähenda, et mugavuse nimel võiksime ka siin elada nagu homset polekski!
Teatud maavarade varustuskindlus on vaja tagada, kuid siingi peaks kardinaalselt vähendama ka lihtsaimate maavarade nagu paekivi ja liiv kasutamist. Esmalt kasutades neid KORDADES, kordan, KORDADES vähem teede ehituses ning ka hooneid ehitama ikka vajaduse, mitte ärihaide soovi järgi. Kui kuskil vajame näiteks 4-realisi maanteid, sest oleme lasknud enda koju liiga palju autosid, siis jättes olemasoleva maantee kasutusse ning ehitades vaid 2 uut rida, saamegi vähendada maavarade kasutamist KORDADES.
Ma lihtsalt tean või vähemalt suudan ette kujutada, kuivõrd palju kulub neid maavarasid (ja muudki, sh betooni ning terast) teede ehituses. Ning erinevalt paljudest, mõistan ka, et SAAB talitada nii, et Eestimaa on elamiskõlbulik veel paljudele põlvedele, meie endi lastele. Need, kes mõnelt suurehituselt mööda sõites mõtleb, et "oh kui vägev ehitis", peaks pidurit panema. Et hakata hoopis mõtlema selle üle, mida mõtled! Paraku praegu on ministeeriumite tasandilt mõttetu loota mingitki muutust!
Maapõuesoojuse kasutamise teema minu jaoks üsna kauge. Kuivõrd see on mõttekas, pole täna ju selge ka ehitajatele ning selleks kuluvast rahast vast väga ei räägitagi. Seega ei oska ma ka mingitki seisukohta võtta.
Hea oli saada aimu ka sellest, kui palju ja kuidas turvast kaevandame ning kui palju välja veame. Ning loodetavasti on see asi tulevikus palju paremini hallatud. Ka kaevandamisõiguse tasu 2 euro ringis tonni eest on häbematult vähe! Välismaal peab mõistetama, et teistel pole "asjad" niisama "käes" vaid tegu on millegi olulisega, mida peab säästlikult kasutama. Ja kasutaja peab kinni maksma mitmekordselt ka looduse taastamise. Kui ei mõista, tuleb ilma jätta!
Kuskil seal silmapiiril aga peaks olemagi Sõmeru rongipeatus. Miks ei ole? Ma ei hakanud siiski seekord sinna jala kõmpima, kuigi raudtee vägagi lähedal. Vallamajas aga on harjutud, et auto p... all on niivõrd elementaarne ja loomulik ning ikka teiste kulul. Kas siis maksumaksjate või hoopis looduse ja tulevaste põlvede kulul, aga nii seda eeskuju näidatakse!
Ja oligi aeg maitsva lõunasöögi kallale asuda. Vaid kartul võinuks olla Läti Kollane, muidu pole prae puhul midagi ette heita.
Vallamaja ees oli plats kaetud "poolenisti murukiviga". Nali naljaks, igatahes hea oli näha, et miski tehtu püsib kaua!
Kui palju saab iga tippkeskus aastas raha tegutsemiseks? Eks proovige arvata... Ühesõnaga, igal juhul on teadlased ja tippteadus rohkemat väärt!
Pulli muinasaja inimene läks metsa...
Sõit läks Arbaveresse. Ma lootsin ka puursüdamikke näha, aga seekord ei õnnestunud, eks pean tulevikule lootma.
Õhtuoode (tugev) tehtud võinuks jääda veel ka simmanile! Aga tundsin, et siis oleksin vist liiga väsinud ja kasutasin võimalust autoga Tallinna saada. Enne aga vaatasin veel kuidas anti meened Arbavere "osalistele" tehtud töö eest!
Välimiljonitualett! Linnulauluga ja puha!
Nii jõudsingi Tallinna hilisvalges. Ilm kiskus taas külmaks ja titaanik säras kuuvalgel.
