Tagasitee Seenelaagrist.

Rannametsas sain vähe viibida, sest Pärnus ümberistumise ajad ei sobi, seega aega just ülemäära palju ei olnud. Ja ei tahtnud ka päeva väga pikaks venitada, ümberistumistega ja halvasti korraldatud rongi asendusbussiga + edasi rongiga tähendas pool päeva sõitu.

Kopeerin siia aga ka üllatavalt asjalikud mõtted naljaka artikli kohta Hanno Mattolt:

Linnad ja liikuvus

Hanno Matto

Tallinn Pärnu on ebameeldivalt tiheda liiklusega, seda eitada ei saa. Jättes kõrvale visiooni 2+2 ja 120kmh kogu trassi pikkuses julgen ca ülenädalase kasutajana paar mitteeksperdi tähelepanekut esitada. 1+1 aladel on vajalik täiendav liiklusjärelvalve. Rekkad tiksuvad tõesti 87kmh tunnis, aga nende taga kolonnis sõitmine pole ohtlik vaid tuhatnelja möödapressimine on ohtlik, sh nende samade üksikute kiirkäigu võimekusega rekkade möödasõidud. Vb on vaja kehtestada suuremal alal möödasõidu keelde või vähemalt möödasõidu keelde üle 3,5tonnistele isenditele? Kuna trassil on siiski 2+1 möödasõite võimaldavaid kohti, siis ajakaotus 100km läbimisel kolonnis sõites on tühine. Lisaks säärane "aeglane" kolonnsõit säästab märgatavalt kütust ja rehve. Ka nendel 2+1 lõikudel on vajalik reegleid täpsustada ja kinnipidamist seirata. Ma ei mäleta ühtegi sõitu, kus jõudes 2+1 alale minu ees piirkiirusest aeglasemalt veerenud sõiduauto ei kuku tallama. Vb parempoolne rida tuleks piirata 80kmh(?), et suhteliselt lühikesel lõigul 100kmh saaks mööduda rohkemal arvul massinaid. Mis puutub kellaajalisse raskeveokite liikluse piiramisse, siis seda tuleb modelleerida. Euroopas seda kasutatakse. Risk on, et piiranguvälisel ajal liiklusolukord halveneb keskmisest rohkem. Lisaks on küsimus kas meil ikka on piisavalt raskeveokite seisuplatse. EL kohustus on sääraste olemasolu saja kilomeetri sees. Kõrvalteedele raskeliikluse juhtimist meite tugivõrgu kipakuse tõttu kindlasti ei saa toetada. Üks viide ka Poolale, suvest kehtestasid nad üle 3,5 tonnistele täieliku 1+1 möödumiskeelu, erandiks töötavad teehooldusmasinad ja aeglaselt sõitvad massinad. Ka sellist meedet tuleb Eesti kohta analüüsida sarnaselt juba olemasoleva kuid harva kasutuses oleva liiklusmärgile 353. Ohutu ja sotsiaalmajanduslikult optimaalne liikumine on võimalik tagada ka tänsel Pärnu maanteel kuid selleks peavad erinevad osalised, lihtliiklejast tee omaniku ja järelvalveni, panustama.

Üllatavalt asjalikud mõtted seekord Mattolt.

Kuidas aga muuta liiklus ohutumaks Pärnu - Ikla lõigul?

OLULINE ON SÄÄSTA EHK TEHA SEDA KORDI ODAVAMALT!

Aga kuidas saab odavamalt teha? Kusjuures mõistlikumalt? Praegu siis tehakse ka Uuluni 2+2 ja edasi seda vaja pole. Selle asemel tuleks Soometsa kaudu lõik Häädemeesteni muuta korraliku tasemega 1+1 eraldatud sõidusuundadega teeks ja suunata rekad sinna. Vähemalt tipptundidel. Oluliselt odavam variant kui 2+2 ning üksiti saab ka kõrvalmaantee ääres elav inimene paremad sõiduolud. Kui Soometsas või mujal kinnistutega omad mured, saab soovi korral olemasoleva tee jätta üheks suunaks ja teha teise suuna tee teisel pool, kus praegu kruusatee! Kusjuures praegusel teel jääks üks rida soovi korral parkimisalaks vms?
Siinsamas aga saab liiklust veelgi rohkem rahustada. kes soovib sõiduautoga rahulikke sõiduolusid saab suunduda Rannametsast vanale maanteele. Kokkuvõttes väheneks oluliselt autode arv ööpäevas igal lõigul ja see oleks kõige olulisem ohutuse koha pealt. Tulevikus ehk ka teed laiendada ja tekitada suures osas vahepiirded, vältimaks liigseid möödasõite.

Aga siia on paslik lisada üks FB teema liiklusest Ikla maanteel. Kui ääretult pime võib olla ka mõni asjalik inimene ja kui haiget propagandaiba ajada, saamata aru, et hiigelprojektid on nagu poomisnöör me kaelas, igavesti....

https://www.facebook.com/groups/1455819854672586/posts/3517644945156723/

Mul tulid vahepeal lausa külmavärinad peale, teine hetk oleks tahtnud hüsteeriliselt hirnuda jms. Äsja teatati, et Lätis võib RB minna oma üüratust hinnast hinnast 4 x kallimaks, seega ka meil! Ja ka see ei hirmuta põrunud professoreid?

Mulle on korduvalt öeldud, et olen ajast ees, aga kui palju? 5 või 50 aastat? Kaks sajandit? Igatahes on asju, mis ära tehtud alles ca 20 aastat hiljem ja on asju, mis ka 30 aastat hiljem ikka veel muutmata! Kiiremini ära tehtud asjad on ennast pea alati ÕIGUSTANUD!

Siia tullakse üsna palju jalutama, lastegagi, sest on tõesti imetabane kant! Aga miks peab tulema ikka autoga? Kus on BUSSIPEATUS Tolkuse? Või peaks Pärnumaa ÜTK auks nimetame Tölpluse peatuseks? Bussipeatust on siia väga vaja ja arvatavasti tuleb ka parklaala laiendada. Võtaks kätte ja teeks ühekorraga ära? Vähemalt prügikastki siin olemas, seega veel vaja vaid tualetti juurde.

Ruumi teeridade laiendamiseks peaks jaguma? Vähemalt 2-3 m jagu kui eralduspiire paigutada ja tööde raames muidugi kohati kõrvalteedega ristumise juures teha ka üks lisarida, nii kilomeetri jagu aeglustus- ja kiirendusrajana

Ehk peaks siiagi kummalegi poole lisarea tegema, seda enam, et bussipeatuse jaoks on aeglustus- ja kiirendusrajad olulised? Samuti Häädemeestest tulles saaks suunduda üle peatee ja lisarajal kiirendada?

Idüll!

Timmkanal.

Lisaread vajalikud siin parkla ja ristmiku vahel ning sutsu kaugemalegi Ikla suunas ka kõvera tõttu.

Mõned söögikohad ja poekesed toimivad, mõned väljasurnud. Kindlasti peaks omavalitsus siin mõtlema ka külaturu loomisele, et oma elanikele pakkuda müügivõimalusi. Tulusamad on sellised kohad just seal, kus midagi juba olemas.

Loodusliku mitmekesisuse ja ka põllumaadele kasulike putukate ja muu elu-oluga on meil veel asjad üsna head. Muuhulgas tänu sellistele "oaasidele". Loodetavasti ei võta keegi ka tõsiselt uue särava "emeriitprofessori" lavale ilmumist. Pean silmas ekrelast ja eurosaadikut Jaak Madisoni, kelle arvates on selline mõttetu asi põhjuseks, miks meie põllumeestele jääb vähem väärtuslikku maad kasutamiseks. Nii et kuigi loo alguses rääkisin ühest uskumatust "spetsialistist ja arvamusliidrist", siis selleks pürgijaid on tegelikult rohkem.

Aeglustus- ja kiirendusradasid on mujalgi peatustes ja kõrvalteedega ristumiskohtades rohkem vaja. Ärgem unustagem ka sageli korratavat mantrat a la "aeglasem peab kiirema mööda laskma", aga tegelikkuses ei oska ükski sellest kisakoorist selgitada, kuhu peaks kõrvale tõmbama? Sellisesse taskusse, mis kogu kolonni nulli tõmbab?
P&S asjus ma pole muidugi ajast ees, sellest on ploliitikud ja ametnikud ka ise sageli rääkinud, aga tegusid ei ole! Suuga teeb suure ....hunniku, vabandust, linna, käega ei kärbsepesagi?

Mõned pildid iseloomustamaks võimalusi möödasõitude lihtsustamiseks. Nii bussipeatused kui suuremad kõrvalteed vajavad aeglustus- ja kiirendusradasid, bussipeatused sageli ka P&S parkimiskohti, mida saaks ka rekad kasutada. See on 30 aastat teada ja poliitikud ning ametnikud pläravad sellest üsna tihti, aga nagu ikka ütlen: "Vähem möla, pikem samm!".

Kui bussipeatused ja kõrvaltee on koos, tasub mõelda kokku kuni kilomeetrisele lisarajale, mis võimaldab üsna ohutult ka aeglasematel kõrvale tõmmata. Seegi on moodus, mis tõstab ohutust ja aitab välistada ülejõukäivate 4-realiste ehitust. Ärgem unustagem, tulevik on ikkagi väheneva autoliikluse päralt, seda vähem on mõtet kuulata koerte haukumist. Või kajakate kisa. Need, kes valitud otsustama, peavad olema selgrooga ja suutma egoistlikest nõudjatest üle olla.

Ja muidugi on vaja võimalikult ilmastikukindlaid ootekodasid. Sellised, mis sobivad ikka ootamiseks, mitte odavaid käkerdisi nagu pildil näha. Seda enam, et meie puidutööstus vajab tellimusi ja nn aiamajakeste tüüpi lahendusi saab kombineerida. Kuni selleni välja, et ootekodades on laiad pingid, mis sobivad ka matkajatele puhkepausiks. Kui hästi ei saa aru, võib vaadata kodasid Hiiumaal, Peedu või Taevaskoja rongipeatustes.

Pärnu - Ikla maanteel ei ole muidugi alati pikki autorodusid, rakendades pakutud ideid, kaovad suured murekohad. Väga lihtne oleks juba täna suunata esialgu ühe suuna rekad Soometsa teele ning kohe on võrdlus näha!? Katseliselt kuni novembrini on piisav aeg.

Selle teelõigu 4-realiseks ehitamine muidugi mõistetav.

Väga hästi aga annab aimu selliste vaadete nägemine kui kohutavalt kulukas selline tee viaduktidega on (muide, sageli ka solgib ära teeääsete kohtade elu) ning mitte ainult rahakotile vaid ka loodusele. Seda enam, et juba täna on puudus kvaliteetsest liivast ja killustikust ning rahaahnus suunab ärikaid ju ka looduskaitsealade kallale. Nagu metsagagi, nähakse ainult RAHA! Ja ikka seda, mis kaukasse peaks voolama, mitte seda, mis rahva kõhnukesest rahakotist välja voolab!

Huvitav, miks endiselt teepiirded rajatakse vanamoodi, mitte selliselt, mis varjaks vastutulevate autode tuled ja pimestamise ära?

Rail Baltic on planeeritud nii, et lätlastest puhkajad saavad perega peatuse otse Lottemaa väravas? Nalja teete, see on ju kaubaliiklusele planeeritud raudtee miljardite eest, mis te konnad köhite üldse?

Kuidas vene laiusel raudtee, kordades odavam ja reisijarohekm, Pärnuni kulgeks?

Kui tänaseks olen ma trassivaliku suhtes kaldunud ühe kõige edulisema poole ehk et Keila - Märjamaa - Pärnu - Ikla, siis teine valik - Rapla - Pärnu - Ikla on ikkagi ka mõeldav. Keila suuna pluss on lihtsalt see, et ükskõik kui kaugelt tulija, saaks paarikümnesse peatusesse Tallinnas, kuigi osaliselt ehk ümberistumise teel, sest Häädemeeste - Tallinna rong ju ei peatuks ometigi Kivimäel? Aga läänesuuna pluss sellele lisaks ongi see, et nt Keilas rongilt maha tulles saaks istuda kohe selle järel väljuvale "piimarongile" ja sõita millisesse peatusesse tahes, sest liiklus on juba maailmatasemel tihe. Edelasuunal seda pole, kuigi kindlasti saaks paremaks muuta.

Kuid kui Märjamaal ja mujal VB trassil on siiski olemas ELU ja võimalused selle arendamiseks, siis Vändras seda pole. Muidugi on ju veel ka Via Baltica ja plaanid selle laiendamiseks/renoveerimiseks, aga kõige soodsam maksumaksjale olekski seda teha koostoimel RB-ga. Nii poleks vajadust ka Uulust piirini 4-realise järele ja kuigi Pärnu ja Tallinna vahel tänagi jupiti tehakse, siis seegi on vale otsus, sest projekteerida tuleks neid koos.

Aga oletame, et Pärnu ja Tallinna vahelise arengute võtmeks on ja jääb maantee, siis Raplast ja Lellest edasi oleks Pärnu kaudu raudteel siiski mõte. Aga AINULT trassi kujundamisel nii, et Eidapere järel võetakse suund Vändrale ja edasine trass hõlmaks Torit, Sindit jt kohti. Ehk et sisuliselt kulgeks Pärnu jõe koridoris.

Aga Pärnust piirini?

Koos kulgedes Pärnu - Ikla maanteega, Lottemaa, Jõulumäe, Häädemeeste jm kohtade puhul aga suunata neile võimalikult lähedale. Kui asustus kord ühel, kord teisel pool tänast maanteed, saab raudtee ehk ka postidele tõsta ja seda just teede ristumiskohas, et üksiti ka kõrvalteedelt saaks raudtee alt läbi sõita.

Muidugi peab likvideerima ka igasuguse sõidutee valgustuse ja jätma selle vaid kergteedele ning äärmisel juhul mingitele teeületuskohtadele.

Kuna Pärnumaa ÜTK ei ole suvatsenud ümberistumistega arvestada, oleks mul tulnud üle tunni bussi oodata. Nii valisin hoopis varasema, et Vändras ringi lonkida. Oleks teadnud, kui kurvastav see on...
Aga siiski sain Vändras kinnitust, et raudtee peab kulgema kas Märjamaa või Vändra kaudu, küsimus on trassi otstarbekuses, piirkonna vajadustes paremate ühendusvõimaluste järele, ehitamise kuludes jm.

Puudealleed teede ääres on väga olulised paljude asjaolude tõttu ja neid peaks Eestis aina juurde tekitama ning vanadel tühjadele kohtadele puid istutama.

Mõnes kohas on siiski suudetud ka üsna kobedaid ootekodasid ehitada.

Parim eesti juust valmistati kunagi siin!

Siitkaudu raudtee kulgemisel aga puudub mõte, vaja on suunata see, juhul kui otsus kalduks siinse kasuks, Vändrast Tori peale ja nii edasi, võimalikult inimeste juurest.