Seenelaager. Kolmandama päeva hommik ja Rannametsa vaatetorn.

 

 

 

Eelmisel õhtul liitusid siis meiega ka Tartu Ülikooli bioloogiatudengid.

 

 

 

Rannametsas läksid küll arajad lahku, nemad suundusid "alla" rappa, meie ga "üles", vaatetorni. Kuna seegi üks fantastilisi kohti, tegin kaasa ja võinuks ehk kauemgi olla, kuid Pärnus ümberistumise ajad ei sobi, seega aega just ülemäära palju ei olnud. Ja ei tahtnud ka päeva väga pikaks venitada, ümberistumistega ja halvasti korraldatud rongi asendusbussiga + edasi rongiga tähendas pool päeva sõitu.

 

 

Rannametsa tõusul võiks tegelikult olla üksainuski vaatekoridor rabale, kui see vähegi võimalik. On ju vaated imelised ja vaatetorn ei ei muuda selle koridori mõtet.

 

 

Oh seda minu mälu! Mõtlesin, et jätan nende nimed meelde, aga tänaseks nagu tuulega ära pühitud.

 

 

Mükoloogide arsenali kuulub ka nuusutamine ja isegi hammustamine. Eks teatud liikide puhul see oluline ka tavaseenelisel, sest nii saab liike eristada. Minu haistmismeel on nagu on ja kui lõhna küsitakse, ütleksin enamasti, et see ju seenelõhn!

 

 

 

 

Kiirustada ei tohi, vaikselt saan aga siitki üles. Peaasi, et vältida vähimatki järsemat koormust. Õnneks olen õppinud hingama ka kordades aeglasemalt, mitte "ähkimise" rütmis. 

Aga uskumatud luited on loodus siin loonud ikka küll ja teisalt tundub ju raba nende naabruses kuidagi sobimatu! Kindlasti võiks siinses kandis olla isegi väikseid spaasid, selliseid talulaadseid, koos ürdivannide jm. jalutuskäigud sellistestes metsades on ainult tervendavad. Paraku väikeetevõtjal/talunikul pole see lihtne ning suurtegijad ootavad masse ja priskeid kaukaid.

 

 

Uus uhke vaatetorn tundus hirmkõrge, aga mu otsus oli kindel - üles! Ja tegelikult väga rahuliku astumisega ei pannud see sisuliselt isegi õrnalt higeldama. Ehk on ka trepi astmed viimase peal hea vahega?
Ja neid vaateid, mida olen siit vaid korra näinud, tahtsin veel näha, raudpolt! Kes pole käinud, näete siin, aga pildid seda tunnet täiega edasi ei anna.

 

 

 

 

Aga uus trepistik tundub olema väga kvaliteetselt tehtud ja selline metall juba niipea ei idane ega mädane. Kuidas aga puiduga? Kas immutatakse üle, et kestaks? Vaevalt.