EESTIMAA PÄEVIK - ESTONIAN BLOG: Leivapäev`22 Vabaõhumuuseumis

Klassika, igas mõtets. "Rändaja", Juhan Liiv.

Tulin linnast. Lumesadu.
    Tööd ei leidnud kusagilt. --
    Lumesadu. Jalad väsind.
    Läbi, läbi näljane.
    
    Kuskil teed, ei tulekiiri,
    aeg ju hiline.
    Ennäe! tulukene siiski
    vilgub viimati.
    
    Koputan ja astun sisse --
    lahkelt lahti tehakse.
    Tüdruk võtab ahjust leiba,
    sooja leiba -- mõtelge!
    
    Soe saun ja lõhn nii armas. --
    Tühi kõht. -- �Kas soovite,
    külamees, vast sooja leiba?�
    Murdis tüki minule.
    
    Suure tüki sooja leiba!
    Oh küll maitses magus see!
    Soe leib ja soe süda,
    perenaine tasane.
    
    �Kust sa tulid, kuhu lähed?
    Kas sul naine, võõras mees?�
    Sealt ma tulen, sinna lähen,
    olen vaene reisimees.
    
    �Mitu venda sul või õde?
    Isa, ema elavad?�
    Mina üksi! Kibe tõde,
    kõik nad ära surivad.
    
    �Tibi-tibi, tibi-tibi --
    suurem neist on kukeke.
    Mul on neli kanapoega,
    jutt neid ajas ülesse...�

Mina:

Talve ei olnud,

küll linnast tulin,

jaladki väsind,

vaid noorus kadund.

Kuid värsket leiba,

päris võiga,

siin enam mõeldagi pole.

Tänan, hea perenaine,

ei see amps sel päeval meelest enam läind...

Aga tegelikult ka. Leib kui toit ja ka sümbol on vast ikka kõige tähtsam, aga unustada ei saa ka saia. Nagu seegipärast, et kui keegi olla nurisenud, et leiba ei jätku, soovitanud miski proua, et söögu siis saia!

Ja sööngi. Head leiba meil suurtootmises peaaegu ei ole (mis siis, et maitse asi). Head saia ka ju pole? Siin laadal sai veidi erinevaid leibasid ka maitstud, aga maitsekonkursist päris osa võtma ei hakanud. Saiaga olnuks teine lugu, see konkurss meeldiks mulle isegi rohkem!
Laiva puhul ostan enamasti Karja Pagari toodetut, minu lemmik. Vahel ka pehmikuid või sepikut. Head saia sain aga viimati aastaid-aastaid tagasi Hiiumaal Vetsi tallis. Praegu siin-seal pakutav hapusai vm (üsna kallis, ehk liigagi) saab minu poolt 10-palli süsteemis ehk 4, paremal juhul 5 punkti.

Aga ütlen kohe ära, et vaat VÕI, see on midagi veel olulisematki mingis mõttes. Ja see või, mida SIIN pakuti, võttis jalad nõrgaks!

Ja muidugi, igati õige otsus oli osta aastapilet! Vabaõhumuuseum on koht, kus on alati vaadata ja pildistada, ikka ja jälle on aeg ja hetked uued ning sageli ka nauditavaid üritusi. Või ka lihtsalt ülimalt mõnus jalutada.

Pikaaegse õhtuse teejoojana ei lahkunud ma muidugi siitki ostuta. Seda enam, et siin ka siirupid, mis hiljem kodus mekkides osutusid vägagi headeks. Olgu siis limonaadina või hoopis teele lisades.

Muidugi tasub alati ka suitsukala kaeda, kuigi seekord siiski ei ostnud. Aga oluline, et siin seda siiski pakuti, võimalus peab alati olema!

Ka Rebase Talu lett oli väga kaubarohke ja ostsin ka siit. Nii marineeritud kurki kui ka siirupit.

Leiba aga seekord ei sotnudki. Olen, nagu ütlesin, "näljane" rohkem hea saia järgi. Ma ei taha seda, andke andeks, õhu-jahu-vee sodi, mida suurtööstused meile teevad. Nagu hiljem ühes letis leidus, et kui tahta saia sisse muna, võid ja piima, siis see olla kellegi arvates hoopis ... keeks! No ei ole!
Ja leiba si siin ka veidi mekitud, nii et otsest vajadust või isu selle kojuostmiseks minul ei tekkinudki. Vaat kui oleks seda VÕID saanud kaasa osta, siis oleks kindlasti ka leiba ostnud!

Äkki Saiapäeval tulevad kokku kõik, kes käsitsi seda pärisvõid, imelist asja tahaks müüa? Olgu see kilohind mis tahes, väga harva võimaluse avanedes ma ostaks vist ka hambad ristis! Küll hea või hambad "ristist lahti" võtab...

Pirukadki väga ahvatlevad, aga egas söömisega nii kiire veel ka pole, vaja ikka rivi lõpunigi jõuda! Ja täis kõhuga ju ei taha ka nii palju osta kui tühja kõhuga?

Mis siin öelda? On petis või ei ole? Seaduse järgi kindlasti pole, sest üsna suures kirjas oluline ülestähendatud. Aga kaardimakse ja kõik muud faktorid (isu, palavus, ajanappus, nostalgia jpm) ei lase ju nii lihtsalt aru saada, et tegu EI OLE KILOHINNAGA! Väga palju on sel teemal ka suhtlusmeedias kakeldud. Minul isiklikult on kahju neist inimestest, kelle arvelt hiljem 20, 30 või rohkemgi eurot "maha tiksub". Ja MITTE IIALGI MINA NII EI TEEKS! Ei mingit alatut käitumist, nagu see siin minu jaoks on.
VÄHEMALT HOIATAGE OMA LÄHEDASI, ET EI SATUKS SELLISTE "ÄRINIPPIDE" ÕNGE!

Väha ilusad ja isuäratavad koogid! Isegi mulle, kuigi magusasoolikas na nadikene.

Kunagi olin väga ERM-i Tartusse ehitamise vastu ja vastu ka betoonkolossile. Olen ka täna. Tohutu monstrum, ekspositsioon nadi, ainult hoidlatingimused ehk paranesid üksjagu. ERM pidanuks olema nt Tartu lähedal, tabivere/Saadjärve kandis. Eraldi üksustena, võimalusel ajastutruudena iga ajastu puhul ning koos vahepealsete laadakohtade jm. Siit olnuks eeskuju küllaga võtta!
Kindlasti on aga siin ka minu jaoks kõige võrratum just ehedus, millest ERM-is pole lõhnagi, looduslähedus ja tunne, et viibid imelist naudingut pakkuvas keskkonnas.

Loomulikult annab siinne võimaluse jagada päev n.ö. osadeks. Kord muuseumis, mõned sammud laada, siis siseruumides ja kõik algab otsast peale. SEE teeb kulgemise läbi ruumi ja aja kõige mõnusamaks!

Mis veel positiivne? Üritused kord siin, kord seal, inimesed reaalsuse solemas ja olemas ka vanades tühjades kambrites/tubades, läbi kõige, mis siin neist alles ja olemas. Eriline fiiling, justkui sukeldumine ajamasinaga iga väikese aja tagant teise aega ja situatsiooni ning kahtlemata, kõik see muudab ka inimesed siin lahkeks ja rõõmsaks. Nagu toob ka Eestimaa lähemale hingele, ERM seda peaaegu ei tee!

Hea kohata ka tuttavaid ja tuttavat kaupa, mis sest, et alati ka uut ja mittekogetut otsid aj ootad. Reklaamida tasub aga kõiki tublisid tegijaid, eriti kui kaua ju tehtudki head. Ja et hea kestaks ka uutel tegijatel, tuleb neidki pildile tuua.

Ohh! Millised (sügis)värvid!

Seda Jaapani saia aga ostsin küll! Igal juhul hästi tehtud, mis sest, et maitse oligi veid võõras, polnud päris valge sai ning ehk veidikene oli (see partii?) võib olla magedavõitu. Minu jaoks. Aga igal juhul parim, mida olen viimaste aastate jooksul söönud. Ning saladuskatet all võin öelda, et kodus oli vaese mehe siiga - soolasäinast! Ning vaat see oli koosmaitses ikka väga-väga hea!

Ma usun, et ka jaapanlased oleks väga rahul kui neile pakutaks Eesti piima ja võiga tehtud saia?

Wau Maitsed pakkusid tõesti Vau maitset! Kohvimarmelad - olete kunagi midagis ellist saanud? Usun, et mida siit ka ei ostatud, kõik maitses!?

Ja hoolimata kõigest pakutavast maitsvast ei saanud ma jätta piilumata kõrvale ja pildistamata kõik neid imelisi (metsa)vaateid. Me oleme ju metsarahvas?

Seljamaa talul väga palju erinevaid tooteid ja tore, kui aidatakse ka naabrite toodetut müüa! Alati ei peagi ju tootja pürgima ise igale laadale? Vahel ongi nii hoopis tulusam? Käsi peseb kätt?

Oi-oi!

Lapsedki valmis ostma ja ise peale seda ikka väga õnnelikud!

Näe, mis kena ajahamba poolt puretud talu! Saaks kasvõi ühe suve...

Tegelikkuses ka, tunnen vahel, et tahaks elada just sellises ajatus kodus.

Rehepeks.

Ei tea, kas kena perenaine naeratab minu tubliduse või saamatuse üle? Väga lahe tegevus, aga loomulikult polnud see omal ajal midagi kerget.

Rahvast oli aga väga palju! Tulemata jäid vaid need, kes ei teadnud, et ühistransport liigub. Üleüldse liigub, mitte nii nagu info ütles.

https://eestimaablogi.blogspot.com/2022/09/leivapaevale-labi-triatloni-summa-info.html

Mul polnud aimugui, et koduküla naaberkülaski midagi sellist tehakse. Muidugi ostsin ka tibakese.

Oma panuse andsid loomulikult ka esinejad.

Tõsiselt head pirukad! Ning väga laias maitsevalikus, kapsa-muna ja rebitud sealiha-musta ploomi pirukas näiteks. Muidugi polnud hind midagi üleliia odavat, aga pirukad seda ka väärt ja järjekord ei tahtnud väheneda. Peremehel oli ikka tõsiselt tõsine päev! Kohvigi pirukate juurde oli hea ja üks magusam pirukas mul veel maitsmata.

Ega päev polnud kerge ka tööhobuse jaoks!

Siinses talus aga tõesti elaks. Ja hea, et ikka otsisime, sest just siin pakuti tõeliselt imelist asja.

(Kas riiulil ka Lati Pac oli, jäi küll vaatamata).

Tapeedid tehtud vanade originaaltapeetide näidiste järgi, aga mõnus tegelikult kogu sisustus! Ehk võiks meil midagi sarnast olla eestimaal ka majutuseks? Jõeveere talu Piusa kandis midagi sarnast igatahes pakub.

Ja siin see parim asi tänasel päeval valmis meisterdatigi. Tõsiselt tänud, ainult et.... na vähe tegite, isegi müügiks ei jagunud!? Nali naljaks, peaasi, et jagus kõikidele soovijatele maitsmisekski!

Sellised (vesi)tualetid ja veekraanid võiks olla küll kõikides olulisemates peatustes. Ja mitte ainult, küllap on ka asulaid ja külasid, kus need vajalikud.

Muidugi põikasin vaatama ka sellesse, 18+ "osakonda". Ja mitte ilmaasjata, pakkumisel ka midagi väga mõnusat. Kohapeal muidugi palju seda "salakavalat virret" ei julgenud pruukida, võtsin hoopis törtsu pudeliga kaasa.