Suvi ja söök.

 

 

 

Kuum suvi toob umbes sellise söögilaua!? Üldjuhul ma eelistan mõnda teist mahlakontsentraati või siirupit (olen lihtsalt harjunud limonaade jooma), seekord see. Kusjuures imehea limonaad saab ingveri siirupist, vägagi Kellukese moodi, aga veelgi parem. Ja mis tähtsaim, doseerida saab ise. Muidugi sobib see ka kuuma joogina.

Aga söömine? Sellega lood nii, et enam ma suuri portsjone sisse ei kihuta. Nagu noorena, kui kaalus ikka juurde ei võtnud ja hiljem, kui juba võtsin. Üldse, noorena käisin seenel, aga seeni ei söönud. Guljashist nokkisin liha välja, sõin kastet ja kartulit. Armastasin kodusovhoosi sööklat. Me klassi poisid olid üldse kooli suurimad söödikud muide - sööklas sõime enda toidu ära ja kõik sellegi, mis teiste klassid kartulist-kastmest järgi jäi. Aga üldiselt, olidki alati kodused söögid, ei midagi eksootilist. Pole ka hiljem olnud. Nüüd aga hindan ja ihkan vahel midagi sellist aina rohkem! Ja nüüd juba veel rohkem, võimalusel vaid kvaliteetset. Mitte poesinki, vaid seda tõelist...

 

Miks ma üldse selle postituse teen? Niisama. Toitude pilte on, ka siin-seal ja üksiti, eks ma natuke propageeri ka talutooteid ja väikeettevõtjate kaupa. Tegin ju ka grupi Eestimaa Seened ja seal püüan arendada toitude ning hoidiste teemat. Ja toit on ju üks neist, mis meid elus hoiab!

 

Väga hea ingverisiirup.

 

 

 Kerge toiduna sobib muidugi ka külmkaste, nooremas eas mulle see ei maitsenud, nüüd aga heameelega. Kartulina viimastel aastatel enamasti vaid Läti Varajane ehk Kollane, suvel, kui seda pole, saab ka muud proovitud. Aga too on imeline, isegi praadimiseks ettevaatlikult. Muidugi pole ma ise mitte mingi söögitegija, ehk vaid sheff-povar kalasupi puhul!

 

 

Tomatisalat sibulaga on alati klassika, aga seda saab teha ainult suvel kui päristomat müügil. Intsu, Võiste ja välismaiseid plasttomateid sisuliselt enam ei osta ammu! Igal juhul on plastmass, olgu või peipsi sibulaga, täielik reostus peale seda, kui oled söönud päristoitu!

 

 

Kala pole odav lõbu, nagu head asjad ikka, kuid vahel saab ostetud. Kohakalast ümarmudilani ja siis snii supiks, praetuna kui vahel ka pirukana.  Siin vist ahven. Igal juhul eelistan lõhele eestimaiseid kalu, üldse valget kala. Kuigi pirukas ja supis võib kasutada ka mõlemat koos, pole üldse paha.

Siin pirukas küll vaid ainult lõhe, aga kui hästi tehtud, siis maitseb rohkem kui hästi!

 

 

Neid tarvitan siiski harva, seekordki sai ostetud kurguraviks. On (tume) õlu ju parim kurguravim, juba üle 100 aasta! Mitte et mina NII vana oleks, aga tean, et nii oli.

 

 

Marjapõõsaid endal pole, aga loomulikult ostsin mõnegi korra kõiki sõstrasorte või tikreid. Lihtsalt nautimiseks,.

 

 

Üks parimatest päristomatisortidest. Kui sordinime kirjas ei ole, siis see sisuliselt näitabki ära, et tegu veoautotomatiga ehk transpodikindla maitsetu plastmassiga. 

 

 

Esimene päristomat turul on "Vilja", siis algab vohmimine, pea igapäevaselt on tomat millegi lisand. Näiteks leib või sai, seakeel või Kehtna vorst. Tõeliseks gurmaanluseks võib seda pidada, ükski hamburger või hot dog pole parem.

Ja pirtsakaks olen muutunud. meie hiigeltööstused, ise hädas elektri- ja gaasikuluga, vorbivad kõikvõimalikke leibasid teha, aga head on vaid väga üksikud. Ka saia puhul, käsitööna ehk mingit hapusaia, mis pole üldse hea, aga ehtsat valget saia ei olegi. Viimati sain vist Vetsi tallis, aastaid tagasi. Nii tulebki saia asemel leppida jahu-vee-õhu seguga.

 

 

Turg käe-jala juures on tõesti hea, kuigi kohati kõrgete rendihindade tõttu ikka ülikallis.

 

 

Muidugi kuuluvad suve juurde tavapärased singid-vorstid-juustud. Häid on vähe, aga on. Vorstidest näiteks Kehtna omad, aga ka A-Vorst, Mulgi Karn letis olevad jne. Oskari keele-zheleevorst on ka hea, aga nende puhul peab hoolega jälgima. Tänagi oli pakendeid, kus sisuliselt ainult zhelee. Kas ikka on kena nii teha?

 

 

Siin üks tänavusuvistest roogadest - praekapsas ja Mulgi karni Retroviiner. Tõsiselt hea ja nostalgiline!

 

 

Kalasupp on mitte väga tihti, aga enam-vähem regulaarselt, sest ega suurt paremat suppi polegi olemas! Siin ümarmudilast, juurviljad enamasti külmutatult, hea ja lihtne teha.

 

 

Vahel tahaks aga midagi erilist. Kalamajakas müübki (kilohind jätke parem vaatamata) lepasuitsu-krevetti! Tegelikult piisabki natukesest, sest maitse üsna intensiivne! 

 

 

Ka värske kurgi puhul muidugi sort oluline, kuigi enamasti seda teada ei saagi.

 

 

 

Neid söön siiski harva, aga kui siis eks see ole hea küll. Tänavu vist ei ostnudki.

 

 

 

Kui mulle vajalik asi siin letis olemas, siis siit ka ostan. 

 

 

Viinamarjad ka aeg-ajalt muidugi see, mida tahaks.

 

 

Kukeseen ja seakülg ning hea kartul, mis sa oskad veel paremat tahta? Kui täna poleks seda teinud, siis oleks Vorstiabist sülti ostnud, seegi hea kartuli kõrval lihtsalt parim sült, mida oskaks üldse tahta! 

Seda sülti.

 

 

Võileivale säinafilee, taas midagi imelist. Suhteliselt soodus osta, soola jm veidi juurde ning .... kartus oli et seekord sai palju, aga paistab hoopis, et tuleb puudugi. Enne kukeseenekaste söömist napsasingi ühe ampsu kartulit ja säinast. Soolasäinas on ju kartuliga ka toit, mille kõrvale suurt midagi ei tahagi. Miks üldse nii kõvasti reklaamida idamaiseid vm roogi, vedada siia midagi kaugelt NII palju, kui omal on ülimaitsvad toidud olemas?

 

 

 

Kui midagi kaugelt tuua, siis peab see olema seda väärt! Miski, mida harva ka delikatessina napsata.

 

 

Lest sobib ka alati. Kui ringi kolan ja söögikohtadesse lähen, siis enamasti eelistangi kala.

 

 

Näiteks haug-tomat-till. Imehea ju? Konte on, aga ära kiirusta ja saabki hakkama. Muide, kui ema omal ajal vahel haugist suppi tegi, siis tema suppidesse ei sattunud peaaegu kunagi ühtegi luud ja seda suppi vitsutasin kuni otsas...

 

 

Vorstiabis veel head, pasteet proovitud (jälgige kuupäeva, kaua ei seisa, sest puhas värk). Kalahakkliha veel proovimata.

Kiisk muide on ka praadimiseks väga mõnus, eriti kui kohe soojalt pintslisse pista, vahel muidugi ka räim.

 

 

Igal juhul peaks parim olema oma aia mullast saadud toit?

 

 

 

Hommikusöök võib olla väga erinev, juba tuttav suitsuseakülg on aga alati üks lemmikuid. Omlett muidugi ka.

 

 

Külaliste puhul on aga lootust ka kalapirukat saada, ahven ja lõhe sisuks.

 Mingis FB lehel oli kohaliku toidu teemaline postitus. Selle avatseremoonial maaeluminister keetis moosi. Sellesama erakonna liige, kes meid 20+ aasta jooksul viinud olukorda, kus täna oleme ja viib veel kaugemalegi! Mida kõike kokku keetnud ja ikka veel ülbust jääb ülegi...