Muidugi ei saa ma Kalaranda minnes jätta pildistamata teel olevat. Nagu ikka, valgus on alati erinev, aastaajad on igal päeval erinevad. Aga seame sammud Kalaranna poole ja vaatame ise üle, kas palju ilusat ja toredat suudetakse negatiivselt mõjutada kellegi poolt ühe asjaga?
Huvitav, kas miljööväärtuslik Vana-Kalamaja tänav saab ka sellise postide rägastiku? Või suudaks majade elanikud ise oma ukseesise valgustada (kasvõi linna abiga) ja postid jääks ära? Tänaste elektrihindade juures võiks ehk kardinaalselt suhtumist muuta, kui õnnestuks enne arusaamu muuta? Aga see vaid üks mõtteiuid siin teemas...
Kui mõelda rohepöördele, siis raha kokkukraapimise ja raiskamise projektide asemel peaks just sellistele asjadele keskenduma, Aga meil pole ju selliseid poliitikuid?
Kui mõelda rohepöördele, siis raha kokkukraapimise ja raiskamise projektide asemel peaks just sellistele asjadele keskenduma, Aga meil pole ju selliseid poliitikuid?
Vahel on hetki, kus on selge kahtlus, kas ikka midagi müranormidest peetakse. Siin oli pigem korras ja lihtsalt efektsed sõitjad!
Taas midagi väga ilusat on tekkimas?
Punavad pihlakad on omaette ilu.
Oh, peab vist vaatama kodus korstnad ja lõõrid üle!? Pagan küll, meil ju korter auruküttega...
Siinset pikka etendust aga on üksjagu kiidetud, juu siis on midagi head!
Siinset pikka etendust aga on üksjagu kiidetud, juu siis on midagi head!
Ja igal juhul on hea, et midagi siin juba toimub, sest ega kõike siin korda ei saa, kui ei näe vaeva ja ei teeni midagi. Teatrietendused teistsugustel "lavadel" on alati omamoodi ja põnevad. Nagu näiteks esimesed vabas õhuski olid.
Inimesed nautisid ja neid polnud vähe. See, et praegu siin kohad tühjad ei tähenda, et siia ei tuldaks. Küllap tullakse, aga ka siin soovitaks erinevaid asju pakkuda. Kui kõrval on tümakas, siis siin pakuks muusikat?
Hindu see ma siiski ei vaadanud. Sest mis neid vaadata kui...
Hindu see ma siiski ei vaadanud. Sest mis neid vaadata kui...
... midagi pole parata, tümp-tümp-tümp hakkab südamele, oleks muusika oleks see südamele...
Kalaranna 2015.
Foto: Jaak Lember.
Foto: Jaak Lember.
Keda need puud segasid?
Nii lühike see lõik küll on, aga selgelt ja mõistetavalt populaarne ja 90% ulatuses väga ilus ja mõnus.
Loodetavasti saab ka siia tublisti pinke juurde, sest siin merd nautida on tõesti mõnus. Ka sellepärast, et vaateid täiendavad igasugused veesõidukid, vahel näeb lindusidki.
Kohta, kus ujutakse, võiks tegelikult liiva tuua küll. Kas see pidama jääb või neelab meri kõik, eks see ole siis näha.
Igal juhul oli aga hea näha, et inimesed on õnnelikud! Võimalus minna kodu lähedal mere äärde on niivõrd eriline asi lihtsalt.
Siin aga hakkab kõige ilusa kõrval miskit väga koledat ja inetut. Mind isegi ei huvita, kes piirkonna ülekandmiseni pidi kastma puid ja põõsaid ja kas nüüd ikka kastetakse. Kuigi see oli ka lepinguline kohustus (vist), siis veel enam peaks see olema südametunnistuse asi. Elu ja tehtu puhul nii ei suhtuta ja puude-põõsaste elu see ongi. Kaudselt meie endi elu. Aga suuresti on nüüd hilja. Ja kohalikud, kes seda teemat tõstatasid, rääkisid tõenäoliselt tõtt. Muld, mis siin on haljastuses kasutatud, on vist olnud kõike muud kui muld. Igatahes pilt läheb aina jubedamaks, mida kaugemale minna...
Siin veel tundub mullapall olema mullast, sest on ka prisket orasheina näha. Ja tundub, et siin on õnnestunud ka mingisugunegi kastmine? Muidu poleks ka see rohi nii roheline.
Suured "heinaplatsid" on muidugi head ka ses mõttes, et puhkajad ei ole liiga lähedal majadele, on ju seda lärmi vahel niigi küll Kalamajas tunda. Piisab vähestest lärmavatest puhkajatest või ka joodikutest ja "ärapööranutest". Suvel on see igaöise elu osa.
Või keegi väidab, et kõik on hästi, tööd on tehtud hästi ja inimlikkus meis kõigis endiselt alles? Hoolimine?
See haljasala oma madalhaljastusega tundub olema veel üsna heas seisus, kuigi ma pole spetsialist.
Linnahalli lammutada ja mingit jubedust asemele küll ei tahaks. Ehk saaks ikkagi jätkata promenaadiga ja linnahalli renoveerida? Sest kas suudetaks selle asemele ehitada mingi ilus paekivihoone?
Muld....
...või liiv?
Nendegi üle üksjagu arutatud, on need majad või karbid? Mina kalduks arvama, et majad. Olgugi, et väga tihedalt ja pole ka iga nurga alt näinud, aga üldises mõttes on need üsna meeldivad.
Muide, need pingid ma viiks kka majadest kaugemale. Siin pole koht istumiseks ja kaugemal võikski pinke veel rohkem olla.
Pildistamine ise on siin aga võrratu, sest neid vaateid ja nurki on minu jaoks ülimalt palju. Õhtul mängib rolli veel taevas, olgu see siis pilves või mitte.
Kuidas saab oma tööd niimoodi teha? Kuidas mitte kedagi ei huvita, kas tuuakse kvaliteetne muld, kas kastetakse?
Voh, kui selline terass oleks ka merepoolsel küljel! Siin on alles ruumi istuda!
Puidu osas muidugi tahaks loota, et peremehetunnet on rohkem ja seda ikka regulaarselt immutatakse.
Miks siin inglisekeelseid selgitusi pole? Võõrkeelseid rahvast a la "los mosquitos" on siin küll ja veel!
(See oli ühel korral nii äge, kui mingi seltskond patarei pool vastu tuli ja üsna ülikonnastatud noormees kätega vehkis ja siis südamest ütles: Los mosquitos... Kuigi olid vist vaid kihulased, aga vahet pole. See ütlus on meil nüüd tihti omavahel kasutusel.
(See oli ühel korral nii äge, kui mingi seltskond patarei pool vastu tuli ja üsna ülikonnastatud noormees kätega vehkis ja siis südamest ütles: Los mosquitos... Kuigi olid vist vaid kihulased, aga vahet pole. See ütlus on meil nüüd tihti omavahel kasutusel.
Nagu ütlesin, majad välimuselt ja olemuselt pigem meeldivad. Välja arvatud üleni mustad küljed, seda mina ei mõista. Igal juhul ei ole tegemist maitsetute karpidega, on midagigi omanäolist. Ning ma ei saa ka öelda, et see kompleksina siia ei sobiks.
Küll on siiani seganud päike või tont teab mis, seda mulle meeldivat maja pole ma hästi pildile saanud. Seekordki pole parim, aga paremini kui siiani. Kuigi Kalamajaski näha, et ka valgest tellisest võib ilusaid maju saada, siis värvilised tellised võimaldavad rohkemat. Eriti koos paekiviga. See pole ainuke näide.
Siin aga algab siis peagi remont. Ma tõesti tahaks väga, et kõige muu kõrval, mis siin tehakse, saaks tehtud kaks asja - jääks ära valgustuspostid ning kogu tänava ulatuses oleks mõned joogiveekraanid. Kaas arvatud Kalarannas muidugi.
Siin pudub selliste valgustite järele aga igasugune vajadus. Ainult kulu ja segav element.
*****************************
Tallinna linn teatas 27. 07. 2022, mh ka rikkalikust haljastusest:
Kalaranna promenaad on külastajatele avatud
Tänasest on avatud Tallinna lahe ääres Põhja-Tallinna asumis Kalaranna Kvartali rajamise käigus välja ehitatud Kalaranna promenaad ja pargiala, nii et huvilistel on võimalus nautida mereäärset puhkeala või liikuda katkematult mööda kaldapealset Tallinna linnahalli juurest Noblessneri sadamani.
“Kalaranna promenaad moodustab osa pikemast Tallinna rannapromenaadist, mis avab linna merele ja mereääre inimestele. Vastavatud osa promenaadist on mõnus jalutamiseks, lisaks loovad võimaluse pikemaks peatumiseks ning mereääre nautimiseks mänguväljak ning linnarand,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “Soovime, et promenaad hakkaks toimima samamoodi nagu varemalt - olulise kohtumispaigana kohalike elanike ja teiste linlaste jaoks. Järkjärgult täieneva rannapromenaadi eesmärk on võimalikult väikeste katkestustega ühendada linnarandu ja asumeid, pakkuda linlastele head avalikku ruumi ning erinevaid tegutsemisvõimalusi.”
Abilinnapea Vladimir Svet märkis, et Tallinna avamine merele tähendab enamat, kui kõnnitee rajamine mere äärde. „Kalaranna uus promenaad on ehe näide sellest – päevitusrand riietuskabiinidega, rannavolle väljak, rikkalik haljastus, mitmed mängmisvõimalused lastele ja lausa statsionaarne slack-line. Ka kõrval asuv kohvik annab ruumile kvaliteeti juurde. Ametlikku suplusranda seal veel küll ei ole, sest vee kvaliteet on mõõtmata, aga ehk tulevikus saab sinna siiski vastava võimaluse luua või Helsingi eeskujul rajada lausa merebasseini. Nüüd aga kutsun kõiki linlasi ja meie külalisi Kalaranna promenaadi uudistama,” sõnas Svet.
„Meil on hea meel, et alates tänasest on Kalaranna Kvartali promenaad külastajatele avatud. Kalaranna promenaad on rajatud Pro Kapital Gruppi kuuluva ASi Kalaranna Kvartal poolt lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringust ja linna poolt antud juhistest,“ sõnas AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni.
Linna pikaajalise strateegia “Tallinn 2035” järgi peaks meri olema linnas hästi tajutav ning eriilmelised rannaalad ja väikesadamad võiksid olla nii linnaelanike kui ka linna külaliste seas armastatud ajaveetmiskohad. Mereäär on avatud ja takistusteta, sinna pääseb paljude tänavate ja radade kaudu. Tallinna lahe äärne ala on põnev: elamust pakuvad huvitava linnaruumi ja silmapaistva arhitektuuriga alad ja sadamad.
Kalaranna Kvartalis asuval Kalaranna 8 kinnistul on valminud kaheksa maja, hooneid ühendav linnaväljak ning Kalaranna pargiala. Samuti korrastati sadama- ning rannaala, kus suuresti säilitati olemasolev looduskeskkond. Kvartal on planeeritud autovaba linnaruumina, kus parkimine on täielikult maa all. Planeeringu kohaselt rajatakse kvartali Patarei merekindluse poolsesse ossa veel neli eluhoonet koos rohealadega. Kalaranna Kvartali arhitektid on Mihkel Tüür ja Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid ning maastikuarhitektideks Maarja Tüür ning Kerttu Kõll ettevõttest Sfäär Planeeringud.
https://www.tallinn.ee/et/pohja/uudis/kalaranna-promenaad-kulastajatele-avatud
--------------------
(rikkalik pole seal haljastus ühestki otsast!? Aga nüüd ei leia ühtegi uudisnupukest, kus Vladimir Svet selgitaks, miks on mõned asjad paigast ära? Ning, miks ei ole seal ühtegi joogiveekraani, Euroopa Rohepealinn?
Paljutki tõesti ilus ja hea, aga miks ennast kiputakse upitama, kui tegelikult isegi ühte veekraanikest ei suuda sellisesse kohta paigaldada?
Kalaranna promenaad on külastajatele avatud
Tänasest on avatud Tallinna lahe ääres Põhja-Tallinna asumis Kalaranna Kvartali rajamise käigus välja ehitatud Kalaranna promenaad ja pargiala, nii et huvilistel on võimalus nautida mereäärset puhkeala või liikuda katkematult mööda kaldapealset Tallinna linnahalli juurest Noblessneri sadamani.
“Kalaranna promenaad moodustab osa pikemast Tallinna rannapromenaadist, mis avab linna merele ja mereääre inimestele. Vastavatud osa promenaadist on mõnus jalutamiseks, lisaks loovad võimaluse pikemaks peatumiseks ning mereääre nautimiseks mänguväljak ning linnarand,” ütles Tallinna abilinnapea Madle Lippus. “Soovime, et promenaad hakkaks toimima samamoodi nagu varemalt - olulise kohtumispaigana kohalike elanike ja teiste linlaste jaoks. Järkjärgult täieneva rannapromenaadi eesmärk on võimalikult väikeste katkestustega ühendada linnarandu ja asumeid, pakkuda linlastele head avalikku ruumi ning erinevaid tegutsemisvõimalusi.”
Abilinnapea Vladimir Svet märkis, et Tallinna avamine merele tähendab enamat, kui kõnnitee rajamine mere äärde. „Kalaranna uus promenaad on ehe näide sellest – päevitusrand riietuskabiinidega, rannavolle väljak, rikkalik haljastus, mitmed mängmisvõimalused lastele ja lausa statsionaarne slack-line. Ka kõrval asuv kohvik annab ruumile kvaliteeti juurde. Ametlikku suplusranda seal veel küll ei ole, sest vee kvaliteet on mõõtmata, aga ehk tulevikus saab sinna siiski vastava võimaluse luua või Helsingi eeskujul rajada lausa merebasseini. Nüüd aga kutsun kõiki linlasi ja meie külalisi Kalaranna promenaadi uudistama,” sõnas Svet.
„Meil on hea meel, et alates tänasest on Kalaranna Kvartali promenaad külastajatele avatud. Kalaranna promenaad on rajatud Pro Kapital Gruppi kuuluva ASi Kalaranna Kvartal poolt lähtuvalt kehtestatud detailplaneeringust ja linna poolt antud juhistest,“ sõnas AS Pro Kapital Grupp juhatuse liige Edoardo Axel Preatoni.
Linna pikaajalise strateegia “Tallinn 2035” järgi peaks meri olema linnas hästi tajutav ning eriilmelised rannaalad ja väikesadamad võiksid olla nii linnaelanike kui ka linna külaliste seas armastatud ajaveetmiskohad. Mereäär on avatud ja takistusteta, sinna pääseb paljude tänavate ja radade kaudu. Tallinna lahe äärne ala on põnev: elamust pakuvad huvitava linnaruumi ja silmapaistva arhitektuuriga alad ja sadamad.
Kalaranna Kvartalis asuval Kalaranna 8 kinnistul on valminud kaheksa maja, hooneid ühendav linnaväljak ning Kalaranna pargiala. Samuti korrastati sadama- ning rannaala, kus suuresti säilitati olemasolev looduskeskkond. Kvartal on planeeritud autovaba linnaruumina, kus parkimine on täielikult maa all. Planeeringu kohaselt rajatakse kvartali Patarei merekindluse poolsesse ossa veel neli eluhoonet koos rohealadega. Kalaranna Kvartali arhitektid on Mihkel Tüür ja Ott Kadarik arhitektuuribüroost Kadarik Tüür Arhitektid ning maastikuarhitektideks Maarja Tüür ning Kerttu Kõll ettevõttest Sfäär Planeeringud.
https://www.tallinn.ee/et/pohja/uudis/kalaranna-promenaad-kulastajatele-avatud
--------------------
(rikkalik pole seal haljastus ühestki otsast!? Aga nüüd ei leia ühtegi uudisnupukest, kus Vladimir Svet selgitaks, miks on mõned asjad paigast ära? Ning, miks ei ole seal ühtegi joogiveekraani, Euroopa Rohepealinn?
Paljutki tõesti ilus ja hea, aga miks ennast kiputakse upitama, kui tegelikult isegi ühte veekraanikest ei suuda sellisesse kohta paigaldada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar