Inimlik ilm - Maale! Kohila ja Järlepa.

 

 

 

Ilm siis tõesti selline, et sisuliselt nädala koduseinte vahel olnud, on lõpuks võimalik õue tulla tõsiselt mõnulema. Tuul, paras temperatuur ja kui veel võimalus ka soovi korral päikese eest pakku saadam sest rohelust on... Õnneks oli ka pilvisust.

 

 

 

Head taasiseseisvumispäeva Teilegi!

 

 

Ja nagu juba varemgi öelnud, Kohilas on meeldivalt roheline. Mitte, et kõik on nii nagu olla võiks, aga nuriseda on vähe!

 

 

Koduümbruse ilu ei sõltu kaugeltki vaid vallavalitsuse poolt (maksumaksja raha) ostetud lilleamplitest või muust, oma panuse annavad alati kohalikud elanikud, kui nad tahavad teha midagi ilusat või vajalikku.

 

 

Ka korterelamuid Kohilas vist üsna palju renoveeritud.

 

 

Vinge! 

 

 

Paar pilti Armini käe läbi.

 

 

Tal on silma küll. Oskab igatahes ümbritsevat märgata. Muide, puitaed on taaskasutus, kaubaaluste puhul kaetakse kaubad vahel selliste restidega. Selle asemel, et lasta neid kellelgi ära põletada, annan ma nad ära. Osa jõudiski siia. 

Aga aiamaal tahtsin ka ise mõne asja jäädvustada aiamaal.

 

 

Hiljaks jäänud kasvuhoone, aga siiski midagi jõuti istutada.

 

 

Aiamaal näeb paljutki, kellelgi laus midagi nii uhket!

 

 

Nüüd sisi õuekohvikutes käidud.

 

 

Tegime aega natuke parajaks, kuni nurga tagant üks vend välja hiilis!  Aeg õuekohvikuid külastama minna.

 

 

 

 

Õuekohvikud läbi käidud (jõudsime palju jõudsime), on aeg mõelda edasilsõitmisele. Pildistasin muidugi ka keskalevis olevaid kõnniteid, mis taas mõnusalt varjulised.

 

 

Ratas on ka Kohilas üsna hea sõiduriist, vahemaad pole nii suured, et vaid auto avitab.

 

 

Siiski on ka puudusi. Heiki Hepner oma pika vallajuhtimise jooksul ei suutnud (ei tahtnud?) tagada alevi keskel mõlemal suunal bussipeatust. Ju on raske mõista, kui oluline see paljude jaoks on, eriti neile, kel oma kodukülas poodigi pole. Pole ka uus vallavanem seda vaevaks võtnud.

 

 

Siiagi ju saaks teha? Kasvõi seda peatumisplatsi veidi pikendades?

 

 

 

Või hoopis siia, tekitades ühe bussitasku? Ei maksa öelda, et ei ole võimalik, on ikka küll!

 

 

Kuulus Kapa männik, ei ole tavapärane nõmmemännik, siis pigem tegu priske mullaga, kus kõik üsna hästi kasvab. Seepärast pole ka imelik, et männikus metsaaluse põhitaimedeks nõgesed ja võõrliik lemmalts.

 

 

Kui seda pilti tegin, siis väiksena fotoka ekraanil nägin keskel valget kutsut vaatamas mind kahe silmaga. Kui tahta, näeb seda ka suurel pildil.

 

 

 

 

 

 

No küll läks kiireks, kui selgus, et aeg edasi sõita! Hea, et pangaröövliga pole tegu!

 

 

Kohila Paberivabrik kindlasti suur ajastu mälestusmärk. Aga kui palju õnnestub siin säilitada?

 

 

Kohila - Salutaguse on teelõik, kus juba väga ammu pidanuks olema valmis kergliiklustee, aga ikka ja jälle panustati siin vallas autoliiklusele. Tõsi, vahel ka muule, aga ikka mitte siin.Nüüd lõpuks võib siin ilma autota liiklemine muutud oluliselt turvalisemaks.

 

 

 

 

Endise kalkunikasvatuse hooned Koplimäel.

 

 

 

 

Läksime külla.

 

 

Küll mõnes kohas võib ikka vaikne olla! Ärge tulge ütlema, et maal pole hea elada! Jah, omad raskused on ja sageli ka autota ei saagi, kui tööl pead käima, aga võlu on võrratu!

 

 

Ja hea kui saab onu kiusata.

 

 

Natuke tuli film "Suvi" meelde.

 

 

Kui hakkab vihma sadama, peab palmilehtedega lehtla valmis olema.

 

 

Kunagi oli siin vaid kruusatee, 14 km koolist koju ja kui sageli seda jala sai tehtud! Väiksemates klassides, lootuses natukenegi enne bussi koju saada. Koolibussi meil ju polnud.

 

 

Kaelustuvid on tavapärased.

 

 

 

 

Bussiliiklus on siin paremaks läinud. Üks väheseid kohti eestimaal. Kui aastaid tagasi püüdsin bussi ka lõuna ajal igapäevaselt käiku panna, öeldi, pole vaja. On ikka, nagu praegugi näeb. Tõsi, veel enam seepärast, et külapoodi enam pole.

 

 

Miks minna Vabaõhumuuseumisse kolhoosimaja vaatama? Siin näeb ju ka.
Mina elasin lapsepõlve väiksemas, umbes sama, mis muuseumis.

 

 

Otsustasin veidi jalutada. Täiskaif, absoluutselt! Ilm perfektne.

 

 

Sellisel maal on imeline käia. Paljud leiaks, et mitte midagi ümberringi pole vaadata, aga see sõltub silmadest.

 

 

 

Põllumeestele aga soovitaks küll, vaadake oma põlluservad üle. Iga puu, millele anda võimalus kasvada, on kasuks kõigile, ka põllumehele endale. Suure tee ääres ehk keerulisem, aga miks ka mitte?

 

 

 

 

Ja tagasi Kohilas. Autoga muidugi, ega ma jala vehkinuks 20 km. Vabandust, bussiliikluse korraldajad, enamasti siiski sõidangi bussiga.

 

 

Rongid veidi küll hilinesid, aga mitte palju. Ja tuletan meelde, see, et ronge vähe ja vahel püsti peab seisma, on puhas poliitikute süü!