Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 2. Al 2011, postitatud 2020.

 

Kolmapäev, 23. detsember 2020

Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 2.

 

 

 

Vaatame siis edasi. 

Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi.

 

Tere!

Olete saatnud elektrooniliselt 16. juuni 2010 kirja seoses Eesti raudtee platvormide ja

ühispeatuste kohta. Informatsioon sai antud ka Põlva valla külavanematele, kelle küla

antud probleem puudutab.

 

Põlva Vallavalitsuse seisukoht on järgmine, et platvormid peaksid tagama inimeste ohutuse

ja ka mugavuse. Platvormide pikkus/ suurus võiks sõltuda kasutajate hulgast. N. Taevaskoja,

Kiidjärve, Valgemetsa, Ilumetsa, kus aastaringselt külastab palju turiste on vaja tagada ka mugav

ja turvaline platvormide kasutus. Seega oleks mõistlik platvormi pikkus 100 meetrit.

Platvormide rajamisel/ehitamisel tuleks arvestada kõikide sihtgruppidega ( lapsed, jalgratturid, invaliidid jne)

 

 

Lugupidamisega

 

Priit Soosaar

Põlva Vallavalitsuse majandusnõunik

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest! Lisan täpsustava informatsiooni.

Platvormide pikkus pole veel minu teada antud peatustes otsustatud. Uute rongide puhul on vaguni umbkaudne pikkus 20 m, seega arvestades, et Tartu - Orava liinile (minu arvamus) üle 3 vag ronge ei tule, saaks teoreetiliselt piirduda ka 60 - 80 m platvormidega. Praeguse seisuga tehakse L-Eestis üldjuhul kas 30 või 100 m pikkuseid platvorme. 30m on selgelt vähe (kuna saab avada vaid ühe vaguni uksed), mis Teie poolt mainitud peatustes ei ole mõeldav just matkajate tõttu. Minu arvates on minim pikkus vajalik 45 m, parem oleks muidugi 60 m. Kui ministeeriumis või mujal otsustatakse täpsemalt pikkust, oleks muidugi tore kui 100 m ei tuleks, sest see võimaldab tugevalt kokku hoida, selle arvelt võiks sellistes matkajate peatuses pigem ehitada välja korraliku parkla, ootepaviljoni jne. Praegune katusealuse tüüplahendus ei kaitse ilmastikutingimuste eest, plastpaviljon aga ei sobiks. Pigem tasuks seista hea korraliku palkpaviljoni ja katusealuse (koos laudade-toolidega matkajatele) ehitamise eest, millised sobiksid sellisesse matkapiirkonda ülihästi. Parkla aga kindlasti vajalik ka invaliididele, mitte ainult "pargi ja sõida" süsteemiks.

Üldjuhul pikkus sõltubki kasutajate hulgast.

Võite ka antud kirja külavanematele edastada, vajadusel nõus konsulteerima.

 

Kui aeg projektide kooskõlastamiseni jõuab, palun võimalusel seista kogu kompleksi väljaehitamise eest.

 

Ilusa suve jätku soovides

 

Nojah. Bussi- ja rongipeatuste ühildamine pidanuks kõikjal tähendama ühispeatuste teket, ehk siis peatuste, kus ühine taristu tuleks just koostoime tõttu odavam. Neid on ka tekkinud, näiteks P&S parklate ehitamise jm tõttu. Üldiselt on aga enamus vajalikke asju kõik tegemata. Nii ka Põlvamaal, kus samuti nagu paljudes muudes kohtades maavalitsejad omal ajal ükskõiksusest pakatasid. Ja nagu mujalgi, võib juhtuda, et mõnigi neist tegelastest jällegi edendab Eesti elu ka täna. Sõnades. Nagu ka Igor Taro, kes kükitab Eesti 200 uues erakonnas. Erakonnas, mis pidavat olema suure toetusega!? Millest see toetus, kui tegu on inimestega, kes reaalsest elust suurt matsu ei jaga, küll aga suuri plaane ette manavad? Vasjuki tegelased? On ju Taro teada-tuntud rongidevastane ja ei saanud ta hakkama ka bussiliikluse edendamisega.
Kogu selle pikaaegse planeerimisprotsessi ajal sai väga erinevas sõnastuses korduvalt postitusi tehtud ja neid ka asjaosalistele edastatud. Korduvalt ja eri sõnadega ikka seepärast, et ehk mingigi lootuskiir tekib ja midagi jõuab ajukäärude vahele! Suht lootusetu tegevus. Kas nüüd kohtadel võetud need asjad käsile? Või millega õigustatakse logelemist ja tegematajätmisi, mille tõttu ei saa asjad toimida tänagi nii nagu peaks? Ei põhjendatagi, sest mingit vastutust ju pole.

 

 

 

*******************************

 

Lugupeetud Neeme Sihv,

 

Anname Teile oma seisukohad Teie 17.06.2010 saadetud kirjale.

 

Kahjuks ei oma Maanteeamet pädevust hindamaks eri tüüpi raudteeplatvormide sobivust ning tehnilise lahenduse mõju raudteeohutusele. Toetame seisukohta, et kohtades, kus raudteeplatvormide ja samas piirkonnas asuvate bussipeatuste asukoha muutmine võimaldab sõitjatel ohutumalt ning mugavamalt ühelt transpordiliigilt teisele istuda ning selleks ka sõitjatepoolne nõudlus eksisteerib, tuleks võimalusel raudteeplatvormide või bussipeatuste asukohtasid muuta. Samas tuleb nii platvormide kui ka bussipeatuste asukohtade muutmise kavandamisel võtta arvesse, et muudatuse tulemusena ei halveneks elanike ligipääs mõlemale peatusele. Arvestades, et paljud raudteepeatused asuvad asulatest väljaspool võib teatud piirkondades bussipeatuste platvormidega ühitamine tuua kaasa jalgsikäigu distantsi pikenemise mõlemasse peatusesse.

 

Käesoleval ajal on raudteetranspordiga ühitatud bussiliikluse kavandamine maakondliku bussiliinivõrgu kujundamise osa. Maanteeamet on nimetatud protsessi tõhustamiseks sõlminud kokkulepped reisijateveoga tegelevate ettevõtetega Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS, kes edastavad Maanteeametile igal aastal rongide järgmise teenindusperioodi sõiduplaanide kavandid. Kavandite põhjal on asjaomastel maavalitsustel võimalik esitada enda täiendusettepanekuid ning samuti kujundada maakonnaliinide sõiduplaane tagamaks ümberistumised rongidelt bussidele ja vastupidi.

 

Eelpool kirjeldatud seisukohad edastasime ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Teede- ja raudteeorakonnale.

 

Esitasite ettepanekuid Pulli peatuse kohta. Pulli peatusele kõige lähem peatus on Vaino peatus, mis asub 400 m kaugusel rongipeatusest. Hetkel on sellest peatusest tagatud ühendust Pärnu ja Vändraga. Oleme Pärnu Maavalitsusega seda teemat arutanud ning pakkunud ühe võimalusena välja liini nr 40 Pärnu - Sindi pikendamist Pulli külani. Pulli küla elanikele on praegu bussiühendus Paikuse, Sindi ja Tammistega tagatud läbi Pärnu.

 

Lugupidamisega,

 

 

Ingmar Roos

 

 Ingmar Roos on tänaseks jõudnud Maanteeametist bussifirmasse ja loodetavasti tänaseks veidikenegi ka teadmisi juurde saanud. Kui aga Maanteeametis on töötajaid, kelle arvates ma eeldasin tollal bussipeatuste asulatest likvideerimist ning nende viimist kuhugi metsa rongipeatuse juurde, siis oli miski ikka väga paigast ära! On tänagi? Kirjavastuses üleval, et TOLLAL oli bussiliikluse kavandamine tõhustamise järgus. Kas hr Roosi järglased TÄNA peavad ka seda maakonna bussiliikluse loomulikuks osaks? Siis jääb eriti arusaamatuks, miks nende aastate jooksul pole märgatavat arengut toimunud? Pole ühispeatusi eriti juurdegi ilmunud? Tugitoolid on aga Maanteeametis küll mugavamaks muutunud? Sisuliselt on Maanteeamet koos teistega sulaselges mugavustsoonis. Teadsin tollal, et EVR on asutus, kus kainet mõtlemist on raske loota. Teadsin seda just aastatepikkuse kogemuse tõttu. Neid lugusid, kuidas asjadesse suhtuti võiks rääkima jäädagi, enne läheks jumalapäike looja! Aga et ka omavalitsused ja maavalitsused suuresti ükskõiksed, seda poleks oodanud. Paraku, kui mitmed omavalitsused ka igati soovisid muutusi, siis EVR-i poolt vaadati neinde poole kui nupust nikastanutele.
Üks näide, Sõmeru soovis ka endale peatust, mida pole loomulikult tänaseni. Kui seal peatuses seisime ja vaatasime, siis küsis EVR-i esindaja, et "kas te arvate siis, et teie inimesed hakkavad siit rongiga Rakverre sõitma"!? Vallavanem vaatas imeliku näoga otsa ja ütles, et "meie inimesed sõidaks ikka Tallinna ka"!....

 

Tere!

 

Ja aitäh vastuse eest!

Tõepoolest on tähtis, et sõitjate käimismaa ei pikeneks ja olen sellega ka arvestanud. Veidi minu pakutud asukohtade järgi võib maa pikeneda vaid Tabiveres, Raasikul, Sondas ja veel paaris peatuses, aga vahemaa on minimaalne ja erilist mõju see ei avalda. Seejuures plussid kaaluvad miinused üles ning tulevikku vaadates olen ma optimistlik bussiliikluse paranemise suhtes, see aga tähendab, et raudtee lähipiirkonna elanike osakaal suureneb.

Eriti hea oleks kui peatuste planeerimisel tehakse suuremat koostööd ja kuna platvormide ehitus venib, oleks sügistalvel hea võimalus alustada ühispeatuste planeerimist koos aruteludega sellel teemal.

 

Pulli peatuse puhul oleks liini nr 40 kasutamine mõeldav, kuid mitte parim lahendus. Küsimus selles, et sel juhul jääb Nuka, Tammiste, Jõe, Nõmme, Sepa ja Urge tee elanikel ümberistumise võimalus ära. Buss 40 sobib vaid siis kui samal ajal pikendatakse ka liini nr 13 (oli vist nii, Tammistesse sõitev liin). Kindlasti on aga vajalik busside ümberpööramise ala väljaehitus, soovitavalt koos parklaga Pulli peatuses. Liini 13 pikendamine võimaldaks ehk ka teenindada praeguse Tammiste rongipeatuse piirkonna elanikke.

 

Kui palju on Teie arvates aga lootust, et ühispeatuste teemadel eri ametkondade vahel koostöö paraneks? Kas on lootust, et ühispeatuste väljaehitamine läheks täies koosseisus europrojekti ja finantseerimise alla?

 

Päikselise suve jätku!

 

Siinkohal on sobiv aeg ka Pulli peatuse saagat selgitada. Tänu Edelaraudtee mõistlikule lähenemisele õnnestus see peatus tuuagi uude kohta, Tammiste asemel. Küll aga ei suudetudki korralikku juurdevedu tagada ja vilets korraldus tähendas seda, et sõitjaid jäigi väheks. Ka ses vallas sai korduvalt selgitatud igale asjaosalisele, mida ja kuidas teha.

 

 

************************************************************

 

Ettepanek perrooni ja rongipeatuse rajamiseks Mustjõe kõrtsitalu juurde

 

Oleme Aegviidu ja Kehra vahel raudtee ääres asetsev etnograafilisi turismiteenuseid pakkuv talu, kus hoiame ning näitame arhailist eesti talukultuuri ja –arhitektuuri. Põhiline tegevus on ürituste korraldamine, valdav osa külastajaid käib grupiti. Ühe nädala jooksul käib meil talveperioodil keskmiselt 100 klienti, suvel 160 klienti.

 

Kuna asume raudteest vaid 100m kaugusel, on meie kliendid tihti avaldanud soovi meie tallu rongiga tulla. Kahjuks aga paiknevad lähimad jaamad umbkaudu 3,5km (Mustjõe) ja 6km (Aegviidu) kaugusel. Paraku puudub ka korralik tee lähima jaama (Mustjõe) ja meie talu vahel.

 

Jaama puudumise tõttu on Mustjõe talu ja Mustjõe jaama vahelisel lõigul palju õnnetusi juhtunud. Meile teadaolevalt on sel lõigul viimase kümnekonna aasta jooksul surma saanud 6 meest ja 2 naist! Samuti on samal lõigul hukkunud Ilmre talu perenaine Amilde Luhaäär ja Laia talu peremees Karl Pärnamäe. Paljud kliendid tulevad Mustjõe jaamast meie juurde jalgsi ning on sunnitud osa maast raudteed mööda kõndima – jääb üle ainult loota, et järgmist õnnetust niipea ei juhtu. Näiteks oli meil 25.juunil 70 osalejaga noorte seminar (YFU Eesti), kellest enamus oli sunnitud Mustjõe jaamast meile jalutama mööda raudtee äärt.

 

Viimasel ajal huvi rongiga Mustjõele sõita meie külastajate hulgas oluliselt kasvanud. Rongipeatus peaks aga võimalikult talu läheduses paiknema, et inimesed raudteetransporti kasutada saaksid.

 

Sellega seoses teeme Teile ettepaneku Mustjõe talu lähedusse rajada perroon ning plaanida rongipeatus.

 

Näeme, et see suurendaks märkimisväärselt Aegviidu rongiliini reisijate arvu nädalavahetuseti. Rongipeatuse olemasolul saaksime rohkem vastu võtta lastegruppe, kelle huvi meie talu külastada on seni olnud väga suur, kuid tihti jääb sõit laste jaoks liiga kuluka bussitranspordi tõttu tegemata.

 

Perrooni olemasolul Mustjõe kõrtsitalu juures on arvamusküsitluse põhjal näha märkimisväärset klientide hulga suurenemist ja käibe kasvu, mistõttu saaksime tööd pakkuda veel vähemalt kahele inimesele.

 

Loodame, et kaalute meie ettepanekut ja jääme huviga ootama Teie seisukohta

 

 

Ette tänades

 

Tiit Lumila

Mustjõe kõrtsitalu peremees

 

 

Urmo Sitsi, Anija VV abivallavanem.

 

Kinnitas veelkord, et 10.augusti volikogu istungil toimub küsimuse arutamine uuesti, ja seejärel saadetakse vastus valla seisukohaga Harju MV-le.

 

Täiesti nõus allpool kirjutatuga, no oleks küll jabur kui keegi ei tea kust tuleks perrooni hooldama. Ja sama traktor, kes tee lumest lahti ajab, ajab loomulikult ka tee peroonini lahti, mis kunsti siin siis on. Abivallavanem väitis praegu midagi sellist, et ma pidanuks talvel iga kord valda helistama, kui rongi peale vaja minna, et „nemad ei jõua iga perrooni ja bussipeatust muidu kontrollida“. Me elame ikka nii erinevates (mõtte)maailmades...

 

Mul tekkis üks hirm, (või idee), mis vahest aitaks selles küsimuses otsusteni jõuda.

 

Elektriraudteel pidavat olema statistika Mustjõe peatuse kasutamise kohta, mis väidab, et põhilised sõitjad on sügisel seenelised ja marjulised, muid sõitjaid peaaegu ei olegi.  (Seda väitis seesama Sitsi, ma ei ole Elektriraudteest kontrollinud). Selle statistika põhjal, ma kardan, võivad Elektrirdt ja EVR seada selle jaama eksistentsi üleüldse kahtluse alla. Milleks ehitada perrooni ja peatada rongi, kui kasutajaid on nii vähe? Ja muidugi nendest käijatest on osa Mustjõe kõrtsitalu inimesed (grupid), keda sõidutatakse autotranspordiga jaamast ülesõitu ja tagasi.

Kui nüüd vallavalitsuse ette jõuaks kaks alternatiivi – kas jaam likvideerida või liigutada perspektiivsemasse asukohta, siis aitaks see kindlasti tervel mõistusel võidule pääseda.

 

Ise olen kindel, et igal nädalavahetusel oleks kindalsti kordades rohkem sõitjaid, kui praegu – iga viimne kui peokorraldaja juunikuust peale on meilt küsinud rongiga tulemise võimaluste kohta.  No välja  arvatud pulmalised, nemad tulevad kõik autodega.

 

Nagu tänaseks selge, pole sagedasi sõitjaid siiani! Nii et lisaks raudteeametkondadele ei suutnudki ka vallavalitsus asju mõista. Tulemuseks on peatus, kus valdavas enamuses ajast aastas pole ühtegi sõitjat.

 

****************** 

Tere!

 

Hetkel käib maanteeremont Männiku-Saku teel. Kuna lähiajal suletakse ka kaks ülesõitu Liiva ja Saku vahel ning ehitatakse üks uus, tekivad probleemid puhkajate autode paigutamisega. Siiani on karjääride kasutajad sõitnud autodega pidevalt otse karjääride kallastele, mida ei saa pidada päris õigeks. Seega oleks vaja peale remondi lõppu kindlaks määrata, kuhu autodega piirkonnas võib liigelda ja millised piirkonnad peaksid jääma puutumata.

 

Pöördusin ka Saku valla ja Maanteeameti poole palvega tagada võimalusel parklad antud maanteel, näiteks maantee ja raudteevahelisel alal. Ehk oleks võimalik ka Teie poolt leida võimalus määrata, millistes lõikudes saaks parklaid rajada.

 

Antud piirkonnas on ka Eesti üks suurema pesitsusalana määratletud ruut, milles pesitsevate linnuliikide arv ulatub üle saja, seega on piirkonna kaitsmine vägagi tähtis.

 

Lugupidamisega

 

 

Nõndaviisi! Tänaseks on mured parkijatega ja liiklusohutusega wakepargi juures, kus autosid on teeääred täis. Tulevikus võib puhkepiirkond veelgi laieneda ja see on ka omavalitsuste sihiks. Sihiks neile, kel pole silmi peas? Mida nüüd Saku vallavalitsus planeerib? Paigaldada tõkkeid, et parkimine oleks ebamugavam, selle asemel, et midagi paremaks muuta.

Muide, ka bussiliikluses pole siin püütudki otsida lahendusi, kus linnaliinide pikendamise ja/või maakonnaliiniks muutmise teel tekitada alternatiive autodele! See oleks aga täna igati vajalik ka muudel põhjustel.

 

************************************ 

 

Palamuse vallavalitsuse naljanurk:

 

 

Tere!

 

Kas Väljanäitusele saab tulla ka rongilt ümberistumisega eribussidele? Näit Kaareperes?

 

Lugupidamisega

 

 

Tere.

 

Vallavalitsusel endal ei ole busse mida panna käiku. Sellega peaksid tegelema transporidiettevõtted, kes aga meiega küll ei ole ses suhtes ühendust võtnud. Äkki pöördute mõne transpordifirma poole oma ettepanekutega?

 

Reelika

Seda võib pidada lausa suureks naljanumbriks, mis on Lutsu vääriline. Või tegelikult, kas on? Luts tegi ju head huumorit? Ah et vallaametnikud lösutavad ja ootavad, kes nendega ühendust võtavad? Ise samal ajal kiideldes omakandi vägevaima üritusega, mille puhul siis jääb mulje ka ametnike endi suurest tööst ja panusest? Selle asemel, et otsida ise võimalusi tuua oma piirkonda rohkem inimesi, üksiti parkimismuresid vähendades. Muidugi on samas asjas ka teised mured, sest ega tänagi Elron pane ronge sellistel eri puhkudel kuskil peatuma. Nagu ka Jänedal laada ajal. Regionaalpoliitika pole ju nendegi asi, inimestest rääkimata.  Tegelikkuses peaks just bussidega ühendus olema ja laadakorraldajate ning valla kulul bussid ehk ka käiku pandama. Ja nii, et laadapileti asemel on parkimispiletid ehk maksavad vaid autoga tulijad SEE on ühistranspordi populariseerimine! 

Äkki aga võib ka püksi tulla...

 

*************************

 

Ah mis nüüd meie, Sindi valitsejad ikka tööd peaks tegema....:

 

 

Tere!

 

Loodetavasti valmib peatselt kauaoodatud Pulli rongipeatus. Sellega seoses mõned ettepanekud.

 

1. Pulli rongipeatus peaks olema integreeritud bussipeatusega vahetult peatuse juures.

 

2. Bussidega peaks olema tagatud kahepoolne bussiliiklus. Tallinnast saabuvate rongide puhul oleks vajalik 5 min peale saabumist busside väljumine nii Sindi-Paikuse suunal kui Tammiste aiandi suunal (Papiniidust läbi?) Tallinna sõitvate rongide korral bussid Pulli peatusesse samuti Paikuse-Sindi suunalt kui Tammiste aiandi suunalt (Papiniidust?)

 

 3. Ehk oleks võimalik üht neist bussiliinidest pikendada ka praeguse Tammiste rongipeatuse piirkonnani? Või mõistlikum leida võimalus mõne maakonnaliini peatumiseks Tammiste rongipeatuse lähedal, et kompenseerida Tammiste peatuse likvideerimist.

 

4. Väga vajalik leida võimalus bussipeatuse ja piisavalt suure parkla ehituseks Pulli rongipeatuse juurde (järgides Ooteplatvormide Standardi p 5.1.1.), eriti silmas pidades "pargi ja sõida" süsteemi rakendamist. Sellise parkla väljaehitamiseks loodetavasti leitakse võimalus ettevõtete ja omavalitsuste koostöös kuna kasutajaid leidub eeldatavalt laialdaselt alalt.

 

5. Parklas (platvormi vahetus läheduses) vajalik suurem ootepaviljon (ühine nii bussi- kui rongiootajatele), üldine infotahvel busside-rongide aegadega ja kohaliku (matka)infoga, võimalusel ka maakonna turismiskeemiga. Kaaluda tasub ka laudade-pinkide paigaldamist ootepaviljoni juurde, millised vajalikud nii kohalikele kui matkajate huvisid silmas pidades.

 

6. Võimalusel paigaldada info rongide sõiduaegade kohta ka Pärnu Bussijaama ja Sindi linna.

 

7. Kuna plaanis ka Tori platvormi renoveerimine, vajalik ka Tori peatuses ehitada piisava suurusega parkla. Vajalik tõenäoliselt ka bussipeatus, et parandada nii kohalikku transporti kui Tori-Selja piirkonna elanike sõiduvõimalusi erinevate transpordiliikide integreerimise teel. Eeldatavalt suurendab see ühistranspordi kasutajate arvu, k.a. matkajad.

 

Lugupidamisega

 

 

Lgp Neeme Sihv

 

Sindis on arutatud bussi nr 40 marsruudi pikendamist teatud kellaaegadel (vastavalt rongiaegadele) Pulli jaamast läbi.

Konkreetseid otsuseid praeguseks hetkeks tehtud ei ole.

Muud (jaama väljaehitamine, parkimiskorraldus) Sindi teemadena ei käsitle.

 

Lugupidamisega

Marko Šorin

Muide, et tänagi on mitmed tolle kandi kohalikud poliitikud tegevad ja aina edendamas ees elu, siis pole imestada, et sellise taseme juures vahepealsetel aastatel ei saanudki Tori vallast ega Sindist normvastuseid ühelegi kirjale. Kui ikka võimekus on nõrk, siis on raske loota, et ettepanekute sisu kohale jõuab. Kurb muidugi. Nüüdseks sõidab ju kadunud rongi asemel liin 333 Pärnu - Rapla ja selle puuduste kõrvaldamise vajadusest ei saa Pärnumaal ükski asjapulk aru.

Ahjaa, hiljuti oli uudis, et täna on enim rahul maakonnaliiklusega Pärnumaa inimesed. Tegelikult neil pole aimugi, milline on HEA ühistransport. Aga võib olla on siingi üheks põhjuseks see, et tüüri juures paljuski isamaalased eesotsas Metsojaga?

**********************************************

 

Eesti Raudtee projekteeris perroone ka mitmesse kohta, kus mingit vajadust nende järgi ei ole. Nii ka NMõmmküla. Kuid säästetud rahaga võinuks teha ju peatused sinna, kus neid vaja? Ka selle jaoks nutti ei jätkunud. Küllap saadi preemiatki säästmise eest? Kas mina või keegi sai kasvõi mokaotsastki tänusõnu, et mitmed mittevajalikud peatused tegemata jäid?

 

 Mis sellega ikka on, ehitushankes sees ja ehitus praktiliselt kindel.
Edu Euroopa rahade laristamisel!

Neeme Sihv wrote:
> Mis selle Nõmmkülaga on?

 

Tuleb kaaluda, kuidas kõige paremini lajatada.

 

**********************

 

 Austatud Neeme Sihv!

Täname Teid ettepanekute eest ühistranspordi arendamisel.

Kahjuks puuduvad meil praeguses keerukas majandussituatsioonis rahalised vahendid
mainitud liinide marsruutide pikendamiseks.

Võtame Teie ettepankud teadmiseks ja planeerime nende rakendamist tulevikus.



Lugupidamisega

Jüri Saar
Tallinna Transpordiamet

 

 Tere!

Milliseid variante on samal teemal praeguseks kaalutud? Männikul toimub maantee ehitus, kas sellega seoses on planeeritud ka võimalikku busside 5 või 32 jaoks ümberpööramis kohta Männikule?

Lugupidamisega

 

Tere


Sain Saku Vallavalitsuselt vastuse oma järelpärimisele:
Tegemist on Männiku tee teekatte rekonstrueerimisega ning kergliiklustee
ehitamisega, mitte uue tee ehitusega. Seega täiendavalt teenindavat
infrastuktuuri ei rajata. Parklad on linna Männikul, Männiku rdt jaamas,
Sakus, parklaks jäävad ka likvideeritavad mahasõidud ja ülesõidukohad.
Kuna karjääridest lahutab maanteed raudtee, siis tuleb rajada ka
ülekäigukohad, mis suurendab liiklusohtu raudteel.  Liiklusohutuse
tõstmiseks vähendab  Edelaraudtee ülesõidukohtade arvu. (jääb üks
ülesõit).  Parklad saab kavandada Männiku järvistusse läbi
planeeringuprotsessi järvistu kujundamisel puhkealaks. Saku
Vallavolikogu poolt menetletavas  arengukavas on üheks mõtteks ka
Männiku järvistu teemaplaneeringu koostamine lähima nelja aasta
jooksul.

Parimaga,
Monika Laurits

 

Haha, paar vana ülesõidukribalat peaks olema parkimiskohtadeks? No on ikka tase!

 

 *********************************************

 

 

Tere!

 

Kõigepealt vabandan, et vastus viibis, sest olin puhkusel ja tagasi tulles oli paberitööd palju. Peale Teie esimest kirja hakkasime selle teemaga natuke tegelema. Kahjuks olime siis Veriora raudteejaama ooteplatvormi projekteerimistingimused juba väljastanud, kuid projekti ei saadud aasta jooksul valmis ja nüüd pikendamiseks esitasime juba sellekohased  lisatingimused. Nüüd sai sama teemat arendada ka Ilumetsa ooteplatvormi ehitamiseks projekteerimistingimusi väljastades. Edelaraudteega suhtlesin telefonitsi üle aasta tagasi seoses Veriora ooteplatvormi projekteerimistingimuste väljatöötamisega aga seal ei osanud keegi midagi tarka õelda(Teie ei olnud siis veel omi ettepanekuid saatnud). Mõni nädal tagasi Maanteeameti Lõunaregiooni arendajale oli ka teema uus ning ei osanud midagi öelda. Rohkem ma sellel teemal ei ole suhelnud. Meie arvates on ka arenduse suund õige, kuipalju ainult raudtee, maantee ja liikluse igasugused normid seda võimaldavad.

 

Lugupidamisega

 

Taivo Kaldoja

Veriora valla maanõunik

 

 Tere!

Aitäh!

Ja hea tunda, et kuskil võib loota asjade inimestele paremaks muutumise üle!

Ega aegu tagasi oligi see asi algusjärgus, aga et siis paistis nagu läheksid asjad vaid paberite järgi, hakkasin otsima võimalust projekte näha. Siis tekkiski võimalus asja mitme teise inimesega arutada ja tulemus nüüdseks laagerdunud veidi. tegelikult oligi hea, et asjad takerdunud, see võimaldab veelgi läbi mõelda. Edelaraudtee natuke nõrk jah, sest polnud neilgi teatud mõttes kogemusi. Nüüd aga Türi-Viljandi rdt remondiga seoses ka üht-teis paremaks muutunud, muutub mõnegi peatuse asukoht ja rõõm kuulda, et inimesed selle üle maakohtades ja ka linnas õnnelikud.

Normid aga võimaldavad piisavalt palju, nt Lohul praktiliselt platvormilt alla astudes oledki parklas. Üks tähtsamaid piiranguid, et rong ei tohi peatudes sulgeda ülesõite ega ülekäike. Et aga Verioral plaanis 100 m, siis ka sellega pole probleeme. Projekteerija jaoks tähtis "pilt", et aga reisijale tegelikult väga tähtis mugavus, seda pisiasjadeni saab mõista vaid päevadega kaupa sees olles.

Mägiste peatus taastati vaid tänu kohalike aktiivsele asjaajamisele ja nüüd seal igapäevaselt hulk reisijaid, kuigi rohkem tegemist hajaasustusega. Seega ka Teie asjaga tõsiselt tegelemine võib olukorda vaid inimeste jaoks paremaks muuta.

Ei ole kindel kas saatsin ka üldanalüüsi, kuid igaks juhuks saadan veel kord.

Lugupidamisega

Kahjuks läksid ka siin asjad nii nagu "spetsialistid" Eesti Raudteelt planeerisid. Nüüdseks Verioral kaks bussipeatust lähestikku, kuigi üks oleks ju odavam? Jaama juurde sõidab vähe busse, enamasti pole neid ka rongidega ühildatud. Tõsi, ka ronge täna vähe, sest taas isamaalasest maavanema juhtimisel ei püütudki rongiliiklust tihendada. Jääb mulje, nagu oleks ka Taavi aas Isamaa erakonnast? Ometi, ka praeguses asukohas ei ole bussipeatus iseenesest mingi segav faktor, vägagi ideaalselt saaks busse siduda, seda enam, et valdavalt on siin vajalikud rongide pajal ristümberistumised. Nüüdseks korduvalt ka tehtud ettepanekuid ronge tihedamaltsõitma panna, aga nagu kümme aastat möödanikus, nii ei ole täna ka kuidagi paista, et asju tahetaks muuta! Mis sest, et kulud sellest väga oluliselt ei kasvakski.

*********************

 

 Porgandite võileibadest, mis rongide tellijat muidugi ei huvitanud. Paraku tähendab see sedagi, et väga sageli nähakse raudteel käivaid inimesi vm liiga hilja ja loomulikult mõjutab see ka pääsemisvõimalusi.... Loomadest rääkimata, sest sageli õnnestus kokkupõrge ära hoida just siis kui prozhektor oli hästi reguleeritud ja valgusvihk ulatus üle kilomeetri. Praeguste rongide puhul tuhm valgusvihk küündib vaid mõnesaja meetrini. Vastus kirjale oli igatahes, et "kõik vastab nõuetele" ja eks see ole ju ametniku jaoks piisav. Tema on kõik teinud nagu vaja. Vähemalt nii nad ise arvavad.

Tere!

 

Kas uued rongid paistavad juba?

 

Aga muidu mind huvitab, kas meilt ka uuritud rongide tehnilise külje soove? Kas on mingeid tingimusi, kuidas rongide projekteerimine toimub?

 

Samas mind paneb muretsema üks ebatavaline nüanss, mida kavatsen mingi aeg kindlasti üles tõsta. Meil toimub aastas ligi 100 kokkupõrget suuremate loomadega - põdrad jne. rääkimata kitsedest, jne), seega peaks ka kaugtulede lahendusele mõtlema. Nimelt peaks tavalisele kaugtuledele lisaks olema u 15-20 kraadise nurga all suunatud tuled ka külgedele, et miinimumini viia kokkupõrked loomadega, mis võivad (suurte esiklaaside tõttu) viia traagiliste tagajärgedeni.

 

Kuidas meie peatuste projektidega?

 

Muide suhtlesin ühe külaseltsiga, nemad minust sõltumat tõid välja ühispeatuste plussid, mis ootamatult minu omadega kokku langesid. Nii et EVR-ga peaks rohkem suhtlema või MKM-ga. Ei ole päris normaalne, et Edelaraudteel ehitatakse peatused läbimõeldult, kui EVR ei suuda ajaga kaasas käia!?

 

Parimate soovidega

 

 

**********************************

 

MKM nõrk, EVR pohuistide kamp! Kompetentsusest pole lõhnagi!

 

Keeni rongipeatus

Lugupeetud härra Sihv

 

 

Saatsite meile küsimused Keeni platvormi asukoha kohta. Platvormide asukoha osas on sõnaõigus ka kohalikul omavalitsusel, kes peab väljastama projekteerimistingimused. Sangaste vallavalitsus on Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud kirjas Keeni platvormi asukoha sobivust kinnitanud. Lisaks on olemas platvormi praeguses asukohas juurdepääsuteed. Uude asukohta viimisel tuleb ehitada uued juurdepääsud ja parklad, mis muudab ehituse oluliselt kallimaks.   Eeltoodust tulenevalt ei ole kavas Keeni platvormi asukohta muuta.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest!

 

Sisuliselt on selge, et nüüd enam Keeni ooteplatvormi asukohta muuta on hilja. Ometi peaks olema Keeni näide asjasse valesti suhtumisest. Millal kinnitas Sangaste vald asukoha sobivust? Miks ei küsitud arvamust Õru vallast, kelle piir "käib vastu Keeni platvormi"?

Miks talitatakse risti vastu MKM kodulehel olevatele eesmärkidele? (Arengute ja investeeringute osakond jt)?

Suhtlemisel mõlema asjast huvitatud valla ametnikega (ja kohalike elanikega ning külaseltsidega) selgus, et mõlemad pooled peaksid paremaks asukohta ülesõidul, kuid paraku näitab see, et neile ei pakutud alternatiivvariante, ise nad aga pigem ootavad, et vastavad ametiasutused ( AS EVR Infra jt.) vastavalt kompetentsusele on kaalunud kõiki nüansse ja esitavad erinevaid ettepanekuid. See aga on jäänud tegemata!

 

Ooteplatvormi asukoht ei vasta ka Ooteplatvormide Standardi punktile 5.1.1. ega kõikvõimalikes arengukavades parimaiks peetud seisukohtadele. Selline asukoht tähendab, et ei saa integreerida erinevaid ühistranspordiliike, ühistranspordi areng piirkonnas ei ole jätkusuutlik ja ei arvestatud regionaalset aspekti. Lisaks suureneb dotatsioon busside liinikilomeetritele kui bussiliinid peaks hakkama sõitma platvormi juurde.

 

Kui koheselt oleks kõik aspektid läbi vaadatud, asjaomastele pooltele pakutud erinevaid võimalusi, oleks praak jäänud olemata. Kindlasti ei oleks ka üldine maksumus sel juhul sugugi suurem?

 

Kui palju on kütte- ja aja lisakulu rongide pideva kõrvalteele suundumise puhul aasta lõikes?

 

Kuidas tagatakse reisijate ohutus pöörangute rikete ja rongi vastuvõtmisel platvormita teele? Kas selliste situatsioonide puhul on arvestatud ka liikumispuuetega inimeste probleemidele (vastavalt näiteks ELIL kirjale majandusministrile)?

 

Milliseid bussifirmasid on kaasatud ühispeatuste planeerimise aruteludele?

Või bussiettevõtete esindajaid?

 

Milliste edaspidi ehitatavate ooteplatvormide asukohti on muudetud või plaanitakse muuta nii, et tekiks reaalselt toimiv ühispeatuste süsteem?

 

Kui palju on ooteplatvormide asukohtade puhul arvestatud reisijate ja/või bussiettevõtete kaebuste ja ettepanekutega probleemidest ümberistumistel? Kui palju selliseid kaebuseid või analüüse nende kohta edastatakse projekteerijale?

 

Kui palju rakendatakse "pargi ja sõida" süsteemi peatuste puhul?

 

Mille järgi otsustatakse parklate suurus ja võimalik parklakasutajate arv uute ooteplatvormide puhul?

 

Olen Teile ette väga tänulik kui saaksin konkreetsed vastused küsimustele ja võimalusel vähem kui kuu aja jooksul.

 

Lugupidamisega

Ain Tatter on oma pikaaegse taseme eest kindlasti väärt Mahajäämusspetsialisti aunimetust?

*******************************************************

 

Tere!

 

Heameel tõdeda, et Eesti Raudteel jätkatakse endiselt ooteplatvormide renoveerimist, kuid kurvastav, et AS EVR Infra ei leia võimalust kirjadele vastamiseks ning jätkuvalt ei arvesta omavalitsuste arenguplaanide, Ooteplatvormide Standardi ega ka omavalitsuste ning kohalike elanike arvamustega.

 

Keeni puhul nüüd juba hilja, edaspidi peavad rongile vastutulijad sõitma pea et läbi teiste hoovide ja bussile minejad väga pika maa jala käima. Kas tõesti on tähtsam jaamatöö osakonna vms arvamused või reisijad?

 

Aitäh, et Palupera puhul asukohta veidigi nihutati, ehk annab kõrvalolev tühi ala võimalusel tulevikus normaalse ühispeatuse rajada.

 

Küsimuse all aga endiselt paljud peatused. Veriora? Orava? Vastse-Kuuste? Tabivere?, Jõhvi? Ilumetsa? Jpt?

 

Kiltsi puhul selgunud kohalikega vestlemisel, et paremaks peetakse koht ülesõidu juures (seda küll võimalusel ülesõidust jaama poole). Põhjenduseks kommunikatsiooniprobleemid bussijuhtide ja teiste vahel, ka parkla ja bussipeatuse lähedus. Mis saab edasi? Palun selgitada mil moel on raudtee raja nihutamine odavam kui platvormi ehitamine peatee äärde ilma radade nihutamiseta? Pigem oleks vaja konstruktiivses koostöös leida võimalus investeerida ühispeatustesse, s.t. ooteplatvormid, bussipeatused, parklad, ühised ootepaviljonid, info (koos kohaliku matkainfoga). Ei saa ju eitada, et optimaalseim eurorahade  kasutamine eeldabki peatuste ehitamist ja projekteerimist väga läbimõeldult. MKM kodulehelt:

 

"Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava alusel on transpordi infrastruktuuri investeeringutel kaks põhisuunda:

* Strateegilise tähtsusega investeeringud transpordi infrastruktuuri... Nende investeeringute mõju võib aga jääda piiratuks, kui neid ei toeta tegevused, mis arvestavad ka regionaalseid vajadus.

* Regionalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine, kuna ühendusvõimaluste olemasolust ja ligipääsetavusest oleneb otseselt ka elukvalitee erinevate piirkondades ehk piirkondade terviklik ja taskaalustatud areng."

 

Järgnevad Eesmärk - tegevused!

 

Seega on erinevate ühistranspordiliikidega integreerumine ja  eesmärgid jäetud AS EVR Infra poolt arvestamata!?

 

 Lohu peatuspunktis on otse ooteplatvormi taga parkla! Miks ei leita Eesti Raudteel võimalust selliste asjadega arvestada?

 

Palun tõsiselt üle vaadata kõikide peatuste ehitusplaanid ja võimalusel ka ümber teha. Alati ka võimalik arutada asju inimestega, kes päevast-päeva otse reisiliikluse sees!

 

Lugupidamisega

 

 

Tere!

 

Mari Jüssi saatis teie kirjad edasi Dago Antovile, kes on üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ transpordi teemarühma juht ja kes oli teie ettepanekutest väga huvitatud, kui Mari neid teemarühma koosolekul tutvustas.

 

Selle põhjuseks, et teie kirjadele ei ole vastatud, võib olla ka asutuse üldmeilile saatmine. Parem oleks need otse adresseerida inimestele, kes antud valdkonna eest Eesti Raudteel, MKMs, Manteeametis vastutavad. Üldmeilile saates ei pruugi kirjad õige kontaktini jõuda, kuigi peaksid jõudma.

 

Heade soovidega

 

*************

 

Selline oligi üldiselt maavalitsuste ja maavanemate tase! Ärgem unustagem, paljud neist "edendavad Eesti elu ka täna"!

 

 

 

 

Tere!

 

Aitäh vastuse eest!

 

1. Mille järgi ja kes otsustab, millised bussiliinid on vajalikud rongireisijate teenindamiseks?

 

2. Millise uuringu põhjal on viimaste aastate jooksul otsustatud, et ühtegi jaama läbivat bussiliini rongireisijad juurde ei vaja?

 

3. Ühistranspordi arengukavad näevad üldjuhul ette erinevate ühistranspordiliikide integreerimist. Kas integreerimiseks saab pidada bussipeatuse kaugust antud juhul Rapla rongijaamast ligemale pool kilomeetrit?

 

4. Kas bussiliikluse kasumlikusele (kaudselt ka dotatsioonisummadele) ei oleks õigem tagada otsene ümberistumisvõimalus nii rongidelt bussidele ja vastupidi?

 

5.  Kas bussiliinide läbisõit rongijaamast on vajalik vaid rongisõitjatele või ka bussisõitjatele?

 

6. Milliseid uuringuid ja mis tulemustega on viimastel aastatel tehtud seoses erinevate ühistranspordiliikide integreerimise vajaduse ja otstarbekusega?

 

Lugupidamisega

 

 Tere!

Puuduvad konkreetsed vastused siiani antud küsimustele. Rongiliiklus muutub populaarsemaks, väga usinasti kasutatakse parklat, seega ei saa pidada arvestatavaks väidet, et rongireisijad (või Rapla ja ümberkaudsete valdade elanikud) ei vaja rongile ümberistumisvõimalusi. Kahjuks suhtutakse sellistesse vajadustesse tihti leigelt omavalitsustes, kuigi elanike poolt võib kuulda arvamusi ümberistumise vajalikkuse kohta. Kindlasti aitaks reisijate arvu kasv ka bussiliine paremini säiltada.

Lugupidamisega ja head vana-aasta lõppu soovides

Neeme Sihv

 

Möödunud on 10 aastat ja pideva tüütamise tulemusena on tänaseks siiski osa bussiliine Raplas raudteejaama suunatud, kuid arengud edenevad teosammul On tunda IRL-i ja RE lõhna? Eks venisid asjad ju Partsu ajal, venivad tänagi, kui spetsialiste juhivad sageli nende erakondade tegelased, aga tundub, et ka Keskerakond on ses valdkonnas häbamata nõrk. Kas üldse on kedagi, kes suudaks midagigi aduda ja mõista aja kulgemise tähtsust just kogu süsteemi toimimise osas? 10 aastat aga ei ole 10 päeva ega isegi mitte 10 kuud, selle aja jooksul on maaelu paljudes kohtades räigelt halvenenud ja üks süüdlane ongi siin ühistransport ehk täpsemini Leierid&Ko!

 

************ 

ÜLLATUS-ÜLLATUS! 

OLEN SADU KUI MITTE TUHANDEID KORDI VIIDANUD SELLELE, ET VISUAALNE KONTAKT ON OLULINE!
Tuleb välja, et tegelikult saavad ametnikud ÜLIHÄSTI SELLEST ARU!? Kuid asju tehes nad ise muutuvad kurtideks ja pimedateks? Sest enamasti jäeti selliste "pisiasjadega" projekteerimistel arvestamata! Tahtlik lohakus?
Ning saadakse aru ka sellestki, et inimestel on soov ümberistumistega sõita? Muide, mainitud Vana-Kuuste puhul on ka TÄNASENI bussipeatus ümber tegemata ja visuaalne kontakt puudub, hoolimata sellest et taas AASTATE jooksul korduvalt sellest kirjutanud. Nii et tegu polegi väga rumalate tegelastega, pigem on piisavaks paljudel puhkudel tähtsa näoga mulli ajada, mitte asju ehk oma tööd hästi teha!

 

************************

 

Tere

 

See oli üle Eesti  külavanemate suvekool, Kodukandi liikumise raames, muidugi oli neist paljudega sellest teemast juttu ning kogusime ka poolsada allkirja jaama toetuseks.

 

Ülle Rajasalu käis kohal ja veendus, et jaam peaks tõesti siin asuma. Saime temaga sel teemal põhjalikult rääkida. Käisid Tiiduga jaama praeguses asukohas ka. Lubas selle teemaga kohe tegelda. (Praegu oli tee jaama ka erakordselt kehv, auto oli hüpanud mis hirmus – kohe selge, et ligipääs jaama allpool igasugust arvestust)

 

Püüame ka mõnd volikogu liiget mõjutada, paari tunneme kahjuks ainult. Anija vv valijad on ju põhiliselt Kehras!

 

Huvitav, kaua meil aega on, kas teate seda? Millal nö kopp maasse lüüakse? Meil tuleb augustis veel väga palju kliente, mõtlesime veel allkirju koguda kuu lõpuni – et ikka survet avaldada.

 

Tervisi

 

Evika

 

 

Tere

 

Aega selles mõttes üeaks olema, et tänavu nad tegema ei hakka, vähemalt minu teada! Samas on nii, et mida varem otsus tuleb, seda parem, sest hiljem nad ei taha enam midagi muuta. Ja allkirjad võib ka saata. hilisemad allkirjad võiks koguda nt mingite matkajate nimel korjata ja ära saata. Muidugi kui soodsaid otsuseid võib paista , siis pole allkirjadega kiiret.

 

Ja tasub alati vihjata sellele, et raudteeäärne tee võimalik katta vana raudtee ballastkillustikuga, jalakäijate jaoks see piisavalt hea. Ja nii paljudes kohtades tehaksegi, seda enam, et need teed mõeldud hädajuhul tehniliseks kasutamiseks.

 

Neeme

 

 

Tere

 

Ei, pole midagi kuulda. Viimane tegu meie poolt oli, et saatsime 320 jaama toetusallkirja valda ja harju maavanemale. Tagasisidet pole kummastki paigast tulnud.

 

Kurb!

 

*******************************************************

 

Soomaa bussiliin. Mida pole ka täna.

Tere!

Väga asjalik ettepanek! Liini võiks käivitada R-P päevadel ja maist-
septembrini. Kohalikele oleks aga ilmselt ka esmaspäev huvitav ja ka
välismaa turistid jõuavad tihti nädala alguses (Rait, mis see külastajate
statistika ütleb?). Endal oleks huvi, et kooligrupid nii Viljandi kui ka
Pärnu poolt saaks bussiga Soomaale. Praegusel hetkel ei võimalda tihti
kallis bussirent koolidele Soomaal käia. Nende jaoks oleks aga ka nädala
sisesed päevad kõige huvitavam. Katsetada võiks pakkumise vastuvõtu ka
esmaspäevase ja/või mingi teise päeva bussiga.

Minu arvates võtab aga sõit Pärnust Viljandisse läbi Soomaa rohkem aega.
Sõidan Tipust heal juhul 45 minutiga (kuni 1 tund).

Praegusel hetkel on inimesed nii harjunud sellega, et Soomaale tuleb
autoga sõita, et teavitamiseks vajaks tõesti reklaami kampaaniat. Välismaa
turistidele peaks info ka jõudma üle eesti turistiinfopunktidele ja
erinevate Soomaaga seotude kodulehekülje. Koolidele jõuab info läbi
ajalehte ning koos õppeprogrammide teatamisega.

Väga loodan, et see kord õnnestub bussiliini läbi Soomaa käivitada.
Tundub, et ka maavalitsuses teemat tõsiselt arutatakse.

Parimate soovidega,
Dagmar Hoder

 

Imelik on see, et asi on käsile võetud! Mis on ju väga hea.

 

 

 

Usun ka, et vähemalt ühel päeval võiks nädala sees veel käigus olla. Milline päev parim? Ehk tõesti esmaspäev? Kas praegu mingi Tipu buss käigus vaid kolmapäeviti või kõik igapäevaselt?

 

Millised peatused oleks vajalikud? Eks peab proovima optimaalselt vajalike peatustega, et tagada võimalus Soomaale tulla nii õpilastel kui muidu matkajatel?, samas ka parandada sõiduvõimalusi näiteks Tori, Kõpu ja mitmete teiste kantide elanikele. Kindlasti oleks ju ka Kõpu inimesel heameel niipidi Tallinna pääseda jne?

 

Sõiduaeg kõige rohkem mängib rolli kui õhtusel ajal Viljanist peale rongi 0043 saabumist jõuaks tagasi Pullist või Torist Tallinna suuna rongile. Kui seda ei jõua peaks pigem Viljandist varem väjuma, sest külastajatele tähtsai tagasipääs nii Torist kui Viljandist pigem Tallinna suunale? Ehk? Vist?

 

Kas ka talvisel ajal oleks vähemalt ühel päeval sellisel liinil mõtet? Kui siis millisel?

 

 

 Tervist.

Täpsema Soomaa rp külastajauuringu materjali saame kokku novembri lõpuks ( hetke 2009 a. info alusel: üldine külastatavus 52000 külastuskorda; 2/3 külastajatest lähtub Pärnu suunalt; 90% kõikidest külastajatest tuleb autoga )

Mis puutub ettepanekusse, siis leian et:

Olemasolevad liinid: rong Tallinnast; bussid Pärnust ja Vändrast tuleks omavahel klappima panna ja pikendada selliselt, et oleks võimalik ümberistumistega jõuda ühelt liinilt teisele ( hetke liituvus selline, et näit. Toris jõuab õhtune rong Tallinnast sisse 10 min peale Vändrast tuleva bussi väljumist Tori suunas, millelt oleks võimalik ümber istuda omakorda Soomaa suunal liikuvale bussile ) Viljandi suunal selles osas täpsem ülevaade puudub va. olemasoleva liini nr 55 pikendamist igapäevaselt Tõramaani .

- Sindi/Pulli peatust sõlmpunktina ei toeta, kuna Tori suunal on enamus asustust vana Paide maantee ääres( hetkel peatus seal ka puudub )
- esimeses kirjas pakutud Pärnu-Viljandi suunalist "rongilt rongile" liin ei läbi pakutud distantsi etteantud ajaga. selleks läheb vähemalt 1,45 min ( ja ka seda väga heade teeolude korral )

Lõppkokkuvõttes:

hetkel leian et oleks hea, kui me saaksime : 
a: olemasolevad liinid ( 55 ja 99 omavahel kattuma Tõramaal
b: või siis sõitma üle maakonnapiiri ühest maakonnakeskusest teise selliselt, et bussiga saaks hommikul kummastki keskusest Soomaale ( ja sealt edasi) ja õhtul tagasi .

PS: ühtlasi võib seda kirja lugeda ka kui kohaliku elaniku järjekordset pöördmist ja ettepanekut Viljandi ja Pärnu maavalitsustele .


Terv,

R.

 

Osalesid:

Viljandi Maavalitsus
Pärnu Maavalitsuste
Tori vald
Kõpu vald
GoBus Pärnu
LKK PV regioon

Nõupidamise kokkukutsumise peamised põhjused:

Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikud huvid:
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduslikest eesmärkidest tulenev soov
hajutada külastatavuse intensiivsust aasta lõikes ja suunata
külastajad esmaste huvide rahuldamiseks võimaluse korral eeljoones
külastuskeskusesse.
Intensiivse "tellitud bussiturismi" tekke ärahoidmine ja/või
leevendamine kasvava külastushuvi kontekstis – Selline külastusviis
koormab keskkonda ja infrastruktuuri. Kaob piirkonnale omapärane
"puutumatuse" efekt.
Rahvuspargi loodushariduslike programmide kättesaadavuse parendamine
Pärnu ja Viljandmimaa üldhariduskoolidele ja üldise
keskkonnateadlikkuse tõstmine.
Kohaliku elanikkonna lahkumine puuduliku infrastruktuuri ja avalike
teenuste kättesaadavuse tõttu kahjustab pikas perspektiivis Soomaa
rahvuspargi üldiseid kaitsekorralduslikke eesmärke ja
jätkusuutlikkust. Kohalik elanik on oluline partner tulemusliku
järelvalve ja loodsukaitseliste tööde teostamisel.

Soomaa rahvuspargi, kui sihtkoha halb kättesaadavus ühistranspordi abil:
Aastate lõikes kasvav külastatavus rahvuspargis ja huvi piirkonna vastu laiemalt
( Külastuskeskuse külastatavus: 2000 a: 9400 inim / 2007a: 11600 inim;
2008 aastal tehti külastuskeskusesse ca. 250 päringut telefonitsi või
e-postitsi juurdepääsuvõimaluste uurimiseks ühistranspordi abil )
Pärnu ja Viljandi majutusettevõtetelt otseselt ja erinevatest
uuringutest tulenev külastajate tagasiside, et maakondlikul tasandil
on erinevad linnadest eemalasuvad alad halvasti kättesaadavad, või on
ühistranspordialane info puudulik.
Väliskülastaja harjumus kasutada ühistransporti, kui odavaimat
liikumisviisi. ( valdav enamus külastajatest pärinevad Lääne-
Euroopast )

Kohaliku arengu pidurdumine:
Kohalike ettevõtjate pakutavate toodete halb kättesaadavus ja kahanev
tulubaas oma toodete pakkumisel laiemale huviliste ringile.
Kohaliku elaniku pärsitud liikumisvõime, mis pidurdab ettevõtlikkust
ja soovi ennast pikemas perspektiivis "äärealaga" siduda.

Bussiliikuluse Tõramaale Soomaa RP külastuskeskusesse toomisel
ettetulevad probleemid:

Maakondlike liinide kasutus kohalike kooliõpilaste, elanike ja
rahvuspargi külastajate vahel ei kattu ajaliselt. Olemasolevate
liinide väljumisajad ei ole sobilikud potensiaalsetele sõitjatele, kes
soovivad rahvusparki külastada. Lahenduse saamiseks on vajalikud
vettpidavad alusandmed sõitjatehulga prognoosimisel.
Puudub otsene ja süsteemne alusuuring olemasoleva vajaduse osas.
Maakondlikul tasandil on olemas tänane üldine sõitjate arv.
Laiemat uuringut Pärnu ja Viljandimaa külastajate / turistide
soovidest maakonda puudutavate liinide kasutuse osas ei ole. Selles
osas on olemas vaid eraldisesivad andmed : LKK, kohalikud ettevõtjad
ja turismiinfo punktid – vajadus need andmed koondada või viia läbi
eraldiseisev maakonnapiiride ülene uuring.

Liinide omavaheline liituvus Viljandi ja Pärnu maakondade suunalt ei
ole Soomaa piirkonnas terviklikult planeeritud nii, et see võimaldaks
ligipääsu Soomaa külastuskeskusele koos ümberistumisega ühelt liinilt
teisele . Teema, millega tuleks edasi tegeleda – Teha analüüsid
potensiaalse sõitjatehulga ja väljumisaegade osas:
Variant oleks pikendada Pärnu ja Viljandi suunalt liine hooajaliselt
ajavahemikul mai- september, kui kooliõpilaste osakaal kahaneb ja
liinide graafikus oleks võimalus sellest tulenevalt teha muudatusi.
Täiestu uue maakonnapiire ületava ja Soomaa rahvusparki läbiva
transiitbussiliini loomine Pärnu-Viljandi- Tartu-suunal: oleks koos
olemasolevate liinidega ilmselt tululemuslikeim, siinse piirkonna
transpordivajaduse lahendamisel. Vajab jällegi alusuuringuid ja
tugevat "promo" erinevatel tasanditel.

Kõpu Jõesuu maantee halb tehniline olukord :
Bussiettevõtted ei soovi oma masinaparki sellisel teel vedude
korraldamisega rikkuda:
Mustkatte alla viimine seisab ressursside puudumise taga. Mustkate
versus kahekihiline asfalt: riiklikul tasandil ei ole siia kummagi
variandi jaoks ressurssi ette nähtud enne 2015 aastat. Samas oleks
kahe maakonna, ja kohalike omavalitsuste tihedama koostöö osas siin
võimalik lahendusi ja lisaressursse leida, et etapiliselt jupphaaval
tee mustkatte alla siiski viia. ( ühe kilomeetri mustkatte hind ca 2
miljonit ? )
Mustkatte puhul tekib oht liigsest läbivast transiidist, mis rikub
teekatet: Lahendus ena nähakse koormus- ja kiiruspiirangute
kehtestamist enne Kõpu Jõesuu maantee mustkatte alla viimist
liiklejate harjutamiseks; lepingud transiidifirmadega kõnealuselt
Kõpu- Jõesuu lõigult raskeveokite eemale hoidmiseks.

Riigieelarveliste ressursside puudus olemasolevate liinide pikendamiseks:
Pärnu- Aesoo-Riisa liini hooajaline pikendamine (mai-september) 6
kilomeetri võrra Tõramaa keskuseni läheb bussiettevõtte
liinikilomeetri omahinda arvestades maksma ca 90 000.00 EEK  aastas.
Viljandi - Iia liini hooajaline pikendamine ( mai – september)  16
kilomeetri võrra läheb liinikilomeetri omahinnast lähtuvalt  maksma ca
255 000.00 EEK aastas.


Potensiaalsele laiemale huviliste ringile ei ole bussiettevõtetega
seotud info üheselt kättesaadav:
Riiklik, kui eraettevõtete endi olemasolevate andmebaaside võrk ei ole
laiemale publikule kättesaadav ega mugav kasutada.
Veebipõhised lahendused on tihti kohmakad ega kajasta reaalset
olukorda. Bussiettevõtete kaupa on info ajakohastamine riiklikus
andmebaasis ebaühtlane.
Enamus veebipõhiseid andmebaase ei ole inglise ega vene keeles kättesaadavad.
Turismiinfode ja turismiteenust pakkuvate firmade oskus maakondlike
bussiliinide võimaluste pakkumisel ei ole piisavalt tõhus.
Bussiettevõtete valmisolek potensiaalset klientide hulka
väliskülaliste arvelt laiendada, tulubaasi tõstmiseks ei ole nähtav-
osaliselt tuleneb see ka teadmatusest sellise vajaduse/võimaluse
olemasolust.



Hetkel on see minu poolt kõik. Kui kellelgi on omaltpoolt veel
täiendusi, siis saatke see "replay all" all laiali kõigile osapooltele
nähtaval ja loetaval moel. Panen käesoleva kokkuvõtte ühtlasi üles
Soomaa koostöökogu digitaalsesse töökekskkonda.

Tänan veelkord kõiki osalejaid ja loodan, et teema ei jää soiku, vaid
leiab edasiarendamist ja lahenduste otsimist ülaltoodud probleemide
lahendamiseks kõigil tasanditel.

Võimaluse korral kutsun omaltpoolt üles Turismiinfokeskusi ja SA
Pärnumaa turismi, sel teemal koos bussiettevõtetega ühise nõupidamise
kokkukutsumiseks täiendava info vahetamiseks ja koondamiseks. Teema on
selles osas laiem ja LKKl kui looduskaitsealadel külastuskorralduse
korraldajal ja kaitse teostajal on siin oma huvi tugevalt mängus.

Parimat soovides ja igakülgset tagasisidet ootama jäädes,

Rait Parts

LKK Pärnu-Viljandi regioon
külastuskorralduse spetsialist

 

 Hei

Normaalse juurdepääsu loomist Soomaale ühistranspodiga pean
võtmeküsimuseks, et saaksime realiseerida potentsiaali, mis kaasneb
sihtkoha pideva tuntuse kasvuga Eestist väljaspool.

Aastaringset külastajahuvi aga ma kahjuks paaril-kolmel lähiaastal ei näe.
Väga tahaks, aga jään siin realistiks.
Pole ka teenusepakkujaid kes kasvõi üritaks talvise Soomaa võlusid
HETKEL  tutvustada.
Kui vagu saab sisse aetud, küll neid tuleb, vaadake näitena veematkade
pakkumise dünaamikat.

Jumekam plaan 2011, on teha jõupingutus 3-4 suvekuul Soomaale
normaalse juurdepääsu tagamise näol.

Nende loodavate transpordilahenduste teavitamine (seega ka vastavad
eelnevad otsused) ei saa aga jääda hiliskevadesse, kui toomingad juba
õides. See peab käima vähemalt pool aastat ette, et teenusepakkujad ja
teised asjalised ühisrindena saaks vastavat informatsiooni levitada.

trv
Aivar
www.soomaa.com

NB !!!!

tuleva nädala Pärnus toimuval Euroopa Ökoturismi Konverentsil olete
teretulnud kuulama inspireerivat ettekannet Rohelise reisimise
entusiastit vanalt healt Inglismaalt

 

 

 

Tere kõik,

 

Viljandi MV ühistranspordi spetsialist ja teisedki ametimehed oli august- september hõivatud õpilaste veo organiseerimisega. See käib praegugi veel, aga suurem töö on tehtud. Meil algasid 1. juulist uued nn brutolepingud vedajatega ja ringi tuli mängida kogu õpilaste veo süsteem. See on pikk jutt aga kokkuvõtteks ei ole siiani ressurssi olnud asjaga sisuliseks tegelemiseks ja  Pärnuga läbirääkimisteks. See saab aga algust järgmisel nädalal. Küll aga oleme aktiivselt suve lõpust kohe peale puhkusi rahalist katet otsinud ja üritanud ühte Mõisaküla otsa ära jätta. Siin läbirääkimised kolme vallaga käivad ja ootame vastuseid. Eks need protsessid ole aeglased, käivad läbi komisjonid-valitsused-volikogud. Aga meie ettepanekud on tehtud ja oleme planeerinud sealt vabaneva ressursi Soomaa suunale katteks. Kui see ei õnnestu, siis taotleme järgmise aasta eelarvest lisaraha Maanteede ametilt. Lisaks Soomaale vajavad lahendamist veel mitmed teisedki probleemid, nagu näiteks Tarvastu valla õpilastevedu, mis ägab praegu kalli lepingu all ja vald soovib seda maakonna võrku ühendada. Seegi aga nõuab lisa ressurssi. Valdade finantseeringud on võrreldes eelmise aastaga tublisti vähenenud ja sealt pole lisa loota. Loomulikult on see meie töö ja probleemid, aga see oligi lihtsalt infoks. Küsimus on täna mitte niivõrd tahtes, aga rahas.

Aga vähemalt mina olen optimistlik ja praegune ajakava on selline: oktoober- võimalike logistiliste lahenduste otsimine koostöös Pärnuga, november üks ühine kokkusaamine Kõrtsi – Tõramaal, kus esitleks - vaagiks  variante . Ja taustal otsime süsteemi optimeerimise kaudu raha ja loendame selle suuna olemasolevatel liinidel  tänaseid reisijaid.

 Visioon on järgmisel hooajal (15. mai- 15 sept) liini toimimine min (max –palju katet leiab) kord nädalas.

 

Eks aeg näitab, kuidas toime tuleme.

Kõiki ettepanekuid ootame aadressil maie.mumm@viljandimaa.ee Olete alati teretulnud ette kokku leppides meie juurest läbi astuma ja saame näidata, kaugel oleme ja millega tegeleme.

 

Lugupidamisega

 

Tõnis Korts

 

 

 

Tere!

 

Tegelikult meeldiks mulle kõige rohkem variant, kui buss käiks Pärnu-Tori-Tõramaa-Kõpu-Viljandi nt 2 korda päevas. Kuna jutt on kaugliinist, siis esimeses lähenemises peaks sellega tegelema Maanteeamet. Mina olen nõus selle teema andma Maanteeametile, et viimane saaks propageerida veovajadust eelnimetatud liinil Eestimaa vedajatele - äkki kellegil on tahtmist sellist liini avada!

Pakun välja, et selliseid aegu väljumisteks on küllaga: nt Pärnust hommikul 8:00 ja tagasi Viljandist ca 10:00...10:30 ning õhtupoole Pärnust  16:45 ja tagasi Viljandist ca 19:30...19:45?

Kui Maanteeametile jäävad sellise liini avamisest "tühjad pihud", siis võiksime naabrid koostöös viia läbi konkursi, küsides selleks Maanteeametilt toetust? 

 

Tervitades

Avo Rahu

Kahjuks ei saanud ka sellest asjast asja ja pole saanud kasvõi Viljandi poolelt ka tänaseks mitte!

*************************

Tere!

 

Kuna lähemal ajal algab Lilleküla ooteplatvormide renoveerimine, siis kas sellega seoses on planeeritud ka ümberistumise võimalused Lillekülas ühelt suunalt teisel ja ka linnatranspordile?

 

Ümberehituseks on kindlasti mitu võimalust. Varasemalt pakkusin ühe variandina välja Keila saabuva suuna platvormi ühendamise Rapla suuna platvormiga (ja lisaplatvorm Tartu suunale) koos lisapöörangutega läbilaskevõime parandamiseks

 Selle miinuseks oleks aga kokku nelja ooteplatvormi ehitamine, millega kaasneb ümberistumiste ebamugavus ja ajakulu.

 

Kuna aga Kopli kaubajaama osatähtsus aina väheneb, võib eeldada, et tulevikus see üldse suletakse. Nii on vähemalt aeg-ajalt kirjutatud meedias. Seega oleks ehk odavam ja lihtsam variant viia 5a pöörang paarsada meetrit Ülemiste poole koos lisapöörangu paigaldamisega Rapla suunalt Keila saabuvale suunale (ja vajadusel ka II ja IIIpeatee vahele, tagamaks võimalust enne platvormi suunduda ühelt teelt teisele). See võimaldab vähendada ilmastikutingimustest ja tehnilistest riketest põhjustatud seisakuid, ei vähenda läbilaskevõimet, ning annab võimaluse ehitada ü h i n e ooteplatvorm teenindamaks k o l m e suuna ronge - Keila saabuv, Rapla ja Tartu. Seda siis juhul kui ooteplatvorm ehitatakse vahetult Endla tn viadukti juurde Rapla suuna rööbastee a s e m e l e!? See ei nõua ka rööbasteede nihutamist ega rohkem kui kahe ooteplatvormi ehitamist kokku. Vajalik vaid mõningate fooride ümberpaigutamine (HAV, HBV jt.).

 

Lilleküla ühistranspordi terminaal äärmiselt vajalik ümberistumisvõimaluste parandamiseks , kuna tiheda liikluse tõttu ei ole võimalik tagada parimaid ümberistumisvõimalusi Balti jaamas. Hetkel mõjutab see mitutkümmet ümberistumist, eriti mõneminutiliste hilinemiste korral. Lisaprobleeme tekitab veel liiklusgraafiku läbimõtlematu koostamine, mille tõttu näiteks rongide 0013 saabumise ja 0045 väljumise vahe on vaid üks minut ja seisuteed vastavalt 4 j 6. Kui Eesti Raudtee pole suutnud isegi sellise apsaka ümberkorraldamist tagada, hoolimata korduvatest informeerimistest, siis on selge, et Lilleküla sõlme vajadus muutub aina tungivamaks.

 

Terminal annab hea võimaluse ka integreerumiseks linnatranspordiga, vähendades reisijate sõiduaega ja mõjudes soodsalt linnatranspordile.

 

Lisaväärtus on ka see, et kui paigaldatakse lisapöörangud, vähendab see ka tihti esinevaid suuri hilinemisi halbade ilmastikutingimuste või rikete korral, milliseid paraku tihti ette tuleb ja mis väga tugevalt mõjutavad reisijate sõiduvõimalusi, vähendades ühistranspordi populaarsust ja kasumlikkust.

 

Kuuldavasti on sõlme teemal rohkemgi ettepanekuid tehtud ja seega avalik huvi olemas.

 

Sama teemaga seoses küsimus. Kas ooteplatvormide renoveerimisel lisandub Balti jaamas ka uusi ooteplatvorme? Rongiliikluse tihenemisel võib eeldada, et osutub vajalikuks platvormi ehitamine ka 5. tee kõrvale.

 

Hea võimaluse reisijate sõidu- ja ümberistumistingimuste parandamiseks võimaldab see, et Teede ja platvormide renoveerimine on nagunii plaanis.

 

Parimale lootma jäädes

 

Igavesti tülitav kodanik

Neeme Sihv

Selged ja konkreetsed põhjendused? Isegi IRL ja RE said aru, panid selle terminali oma valimislubadustesse ja valitsemisprogrammigi, aga ega see lubamine veel tegudeni vii! Ja nii ei saa ka täna Lillekülas ümber istuda, tehti hoopis Kitseküla perroonid valesse kohta. Ja nii see jääbki, sest ega Eesti Raudteegi omi vigu tunnista ega hakka seda perrooni Veerenni poole lohistama ning Lillekülla uut tegema. Seda nad isegi väitnud. Mis sest, et see nende mainele vaid s.... mõjub! Piisab ju sellest, kuidas ennast oma FB lehel kiidetakse ja upitatakse!? Ja kui maine aastaid ikka olnud täiesti maas, ega siis enam rohkem s.... sisse saagi vajuda?

*****************************************

 

HAAPSALU RAUDTEE teemal alustasin tegelikult huvi tundmisega 10 aastat tagasi.

 

Tere!

 

Hea oli lugeda üritusest Haapsalu raudteejaamas.

 

Üks küsimus. Kas Teie arvates peaks raudteetrass kulgema vana trassi mööda või oleks mõttekas seda muuta? Ja kas muudtav enam-vähem sama kilometraazhi juures peaks ehituslikult mõnevõrra kallim olema mingil põhjusel?

 

 

Huvi pärast hakkasin veid vanade mälestuste põhjal väikest ülevaadet tegema.

 

Turba ja Ellamaa olid mõlemad vägagi paljude sõitjatega peatused. Turbas käidi palju ka Tallinnast tööl. Samas jäi raudtee veidi Ellamaa äärele. Ehk oleks mõeldav kui raudtee ületaks maanteed veidi hiljem, ehk läbiks Ellamaa bussipeatust? Muidugi tähtis kohalike arvamus,sest ega kaugemate elamuteni väga lühike maa ei olnud ja tollal mäletan küll nurinat, et mõnede jaoks liiga kaugel..

 

Eks Ristini peaks vist jääma vana trass, sest ühtegi asulat lähedusse ei jääks. Metsa peatus teoreetiliselt isegi mõeldav, kui seal oleks RMK lõkkekoht või midagi sarnast. OOteplatvormi jaoks peaks aga koha leidma võimalikult Bussipeatuse lähedale.

 

Risti Palivere vahel oleks muidugi vaja õgvendada ja Jaakna peatusel enam mõtet pole.

Edasi aga muidugi oleks hea tuua raudtee  Nigulale ja teistele asulatele võimalikult lähedale. Sest ka tollal oli sealkandis palju sõitjaid, v.a. Ridala.

 

Muidugi on hea, et palju on juba räägitud Rohukülani sõitmisest. Kui reaalne võiks olla tiiburiliiklus Rohuküla-Vormsi-Heltermaa-Sõru-Triigi ja Rohuküla-Kuivastu (või Orissaare) liinidel? Kas uuring puudtanud ka seda teemat? Arvestade pidevaid probleeme praami- ja lennuliiklusega, tundub mulle see idee teostatav. Klientideks ju kohalike, Tallinna külaliste, matkajate jt kõrval ka ehk Soomest-Rootsist tiiburiga saabuvad puhkajad, kes saaksid kohalikke piirkondi kiirelt külastada. Muidugi eeldab see ka nii Hiiumaal kui Saaremaal kahepoolse bussilikluse käivitamist mõlemat pidi ümber saare, samas oleks see ainult pluss kohaliku bussiliikluse elavdamisele!

 

Kas uuritud ka mitut jaama vaja Riisipere-Rohuküla vahele? Heade kiiruste puhul peaks piisama ühest jaamast, näit Palivere või Risti. Kaalukeeleks muidugi ka võimalus, et ühel neist oleks mingigi ettevõte või sobivus selleks, kus vaja ka kaubaliiklust. Olgu selleks siis puidufirma või killustiku, söe vms estakaad.

 

Kahjuks pole ma sattunud Rohukülla, seetõttu ei ole makursis, kuivõrd saaks sinna kõrvalteid teha. Sest kui piisav võimalus mitme tee ehituseks, poleks ju vajagi Haapsalus kõrvalteid ehitada, või kasutada hädajuhul mingit juppi muuseumi teedest. See hea ka vajadusel eksponaatide juurdetoomiseks.

 

Kas võimalik tutvuda juba ka mingi eelülevaatega Teie uuringust?

 

Lugupidamisega

 

Neeme

 

 

Tere

 

Tänud kaasamõtlemise eest! Lühivastused:

 

1. Eskiisprojekt on koostatud mööda vana trassi. Peapõhjus - raudteemaa on kõik üks kinnistu, mille alune maa täna riigi oma (kuni Haapsaluni). Projekteerimise käigus on mõningal määral suurendatud kõverate raadiusi, et võiks lubada suuremat kiirust. Samal eesmärgil on vajadusel vähendatud tee tõusunurki.

 

2. Kuna vanal trassil on ballast suures osas olemas, siis jah - uus trajektoor tõstab ehitushinda + tekivad maaküsimused. Praegune lahendus on eskiisprojekti tasandil, et saaks adekvaatsed mahud investeeringu reaalseks hindamiseks. Kui kunagi läheb tööprojektiks, võib selguda, et (osaliselt) uus trass on põhjendatum.

 

3. Kõikide peatuste asukohtade osas sai konsulteeritud. Ellamaa jäi praegu sinna, kus oli varem. Majad mõlemal pool - ega head lahendust paista. Usun, et vajadusel ei ole keeruline asukohta muuta (ja ülesõidule lähemele kolida, sest ega praegu buss+rong lahendus hästi ei töötaks).

 

4. Metsa, Jaakna, Nigula ja  Ridala peatused jätsime ära. Arvan, et Nigulale väga palju ligemale ei saa, aga Taebla juures oleks strateegiliselt hea, kui saaks raudtee ehk maanteele lähemale (ehk selle kõvera välja); samas ei oska praegu öelda, kuivõrd teostatav see on. Taebla osas muutsime niipalju, et tõime perrooni Tln mnt äärde ülesõidu juurde.

 

5. Tiibureid vms eraldi ei käsitle. Praegu oleme arvestanud nii, et rong viib inimesed (kaubarong kauba) Rohuküla sadamasse. Kui tuleb otsus, et raudtee Rohukülla - siis jõuab tegeleda teemaga, mis alternatiivid praamile veel on. Isegi parema tahtmise juures räägime siin aastast 2020+ - nii et ega täna oska keegi hinnata, mis siis mõistlik on. Kindel on, et hiidlased kasutavad ka siis Rohuküla mandrile pääsemiseks - sellega arvestame. Hiiumaa bussiliilkuse jätsime ka välja - ka see on tuleviku teema.

 

6. Projekteeritud on jaamad Riisipere, Turba, Risti, Palivere, Taebla, Haapsalu ja Rohuküla. Arvutused on tehtud nii, et Turbas, Ristis, Paliveres ja Taeblas võib olla ka lihtsalt peatuskoht (ehk siis jaamad Riisiperes, Haapsalus, Rohukülas) või ükskõik milline vahepealne kombinatsioon. Järgmise sammuna tellime ära uute reisirongide ühendusajad - eks siis hakka paistma, kuipalju jaamu on vajaliku läbilaskevõime jaoks vaja. Ka kaubaveo osas on plaan küsitleda kohalikke ettevõtjaid - et selguks, kas neil oleks raudteest kasu. Jaam siis mõistagi sinna, kus ettevõtted, millel raudteed vaja.

 

7. Rohuküla osas on võtmeküsimus Haapsalu pealt Rohuküla peale minek. Siin meil erinevad lahendused. Uusi peatusi lõigule praegu ei kavandanud - eks aeg näita, kas Rohuküla ühendus tuleb üldse päevakorda.

 

8. Lähiajal saadan lingi, kus raudtee eskiisprojekti materjalid üleval.

 

Tervitades

Rein

 

Muide, tänaseni pole selget ülevaadet ühendusaegadest ehk et mitu jaama siis Turba ja Haapsalu vaele tuleb. Eks siingi mindud vaikimise eted ja mingisugusest kaasamisest enam juttu pole. Küll aga olen igal juhul rahul sellega, et Haapsalu reaalsuses ka tuleb. Küll jupiti, aga tuleb. Poleks ma seda teemat nii aktiivselt ajanud (blogi, FB, ajakirjandus, pollitikud jm kohtadel) ning kui topetajad poleks nii aktiivselt jkaasa tulnud, poleks tõenäoliselt täna ka raudteed Turbanmi. Just tohutu kaasaelamine oli see, mis utsitas nii meediat kui poliitikuid ja seetõttu võivad just HR toetajad pidada ennast tõsiseks jõuks, tänu kellele see asi tuleb!

 

***************

Ja polnud kirjavahetustes mina ainuke:

Austatud lugeja!

Kirjutan Teile Vastse-Kuuste raudteejaama peagi ümberehitatava reisijate ooteplatvormi pärast. Minule teadapolevalt jääb Vastse-Kuuste platvorm senisesse asukohta vaatamata sellele, et see asulast lubamatult kaugel on. Olen sunnitud avaldama vastuseisu seesugustele plaanidele, kuna see kahjustab reisirongiliikluse jätkusuutlikkust regioonis. Märksa lähemal oleks rongipeatus juhul, kui see ehitataks raudteejaamast välja ülesõidu juurde, mille lähistel asub bussipeatus ja kust on ka esimeste majadeni Vastse-Kuuste külas vaid lühike maa. Tänane raudteejaam on aga täiesti perifeerses kohas. Tulemusena on ka reisijakäive Vastse-Kuuste jaamas asula suurust silmas pidades väga madal. Pealegi puudub jaamas ooteruum ning isegi korralikud ligipääsuteed, mistõttu ei ole ühtki reaalset põhjust peale valgustuspostide, mispärast peaks platvorm jääma sinna, kus ta täna on. Kas tõepoolest jääb parema ühistranspordi pakkumine piirkonnas vaid ühe raudteefirma suutmatuse taha püstitada paar valgustusposti? Seda eriti olukorras, kus elektrivarustus ei paikne just talumatult kaugel – lähedal jaama kõrikus asuvad valgustatud pöörmed. Seniste seisukohtade järgi on jäänud mulje, et tegelikult vajalikku platvormi nihutamist ei soovita ellu viia vaid põhjusel, et see EVR Infra jaoks tülikas on. Samas eeldan, et riik peaks seisma eelkõige reisija huvide, mitte infrastruktuuri haldaja mugavuse eest. Ka kehtivate standardite kohaselt (EVS 867:2003) peaks raudteepeatused ehitatama nõnda, et teekond kohaliku ühistranspordi peatuskohtadesse oleks lühim. Eesmärgiks on loomulikult tagada sujuvamat ümberistumist rongi ja bussi vahel. Isegi, kui platvorm jääks tänasesse asukohta, ei ole seni eksisteerivad ühendusteed mitte mingil juhul kõige otsemad. Sellest tulenevalt palun teavet, kas praeguses projektis on projekteeritud uued lühimad kõnniteed bussipeatuse ja asulani? Eriti pööran tähelepanu asjaolule, et kõige otsem tee kulgeb kohe raudtee ääres, mitte senist sõiduteed pidi.

 

Väide, et uus peatuskoht eeldaks suuri muutusi raudtee signalisatsioonisüsteemis on aga arusaamatu, kuna ülesõit sulgub Tartu poolt tulles nii kui nii juba siis, kui reisirong peatuskohas viibib. Seega oleks uue asukoha puhul vastassuunast lähenedes situatsioon täpselt samasugune, kuid see ei halvendaks kokkuvõttes olukorda. Uue asukoha puhul Tartu poolt sõites tuleks aga nii kui nii platvorm ehitada nii kaugele, et rong ülesõitu kinni ei hoiaks. Kui tänased rööbasahelad pole nii ehitatud, et äsja kirjeldatud situatsioon tõele vastaks, hoiab signalisatsioonisüsteem nii kui nii maanteeliiklust ebaotstarbekalt kaua kinni ja vajab seega kohandamist.

 

 Miks ei ole vastavad instantsid tegutsenud õigeaegselt, et kirjeldatud ebakõlasid vältida? Kas vastavatele instantsidele onAS EVR Infra esitanud ka konkreetsed numbrilised andmed, mis põhjendavad platvormi uude aukohta viimise täiendavaid kulusid? Kui jah, siis kui suured oleks sellise lahenduse täiendavad kulud? Kui ei, siis mille alusel tehti otsus platvormi mujale mitte viia? Kui tegemist on kellegi hinnanguga, siis kas MKM on kaalunud võimalust, et antud hinnang ei pruugi lähtuda reisjateveoga tegutsevate ettevõtete vajadustest ega olla objektiivne? Millised on võimalused ehitusprotsessi veel peatada, et tõsiselt kaaluda platvormi uut asukohta?

 

Teiseks pöördun Teie poole seoses Ülenurme peatuskohaga. Senises asukohas on peatuse reisijakäive praktiliselt olematu. Sellest tulenevalt palun teavet, kas platvormi Koidula poole liigutamine, et asulat paremini teenindada, on leidnud heakskiitu. Lisan siinkohal, et võimalik vastuväide AS EVR Infra poolt, nagu asuks uus asukoht kallakul, ei saa olla tõsiseltvõetav  lihtsate peatuskohtade korral. Tegemist ei ole jaamaga, kus kallak võiks põhjustada nt vedurita veeremi iseeneslikku liikumahakkamist. Valgustuse paigutamine uude asukohta on küll kulu, kuid veelgi kulukam on rajada platvormi, mida keegi ei kasuta.

 

Lugupidamisega,

 

Polnud õnneks mina ainuke, kes asjadest aru sai. See aga ei tähendanud, et MKM-ile või Eesti Raudteele tarkust oleks juurde tulnud. 

********************************

 

Tere!

Rõõm näha, et Paluperas platvormi ehitamine juba käib! Sooviksin Teie arvamust aga ühe võimaluse kohta. Sellise ühispeatuse - rong, buss, parkla, infotahvel - mõttega seoses oli veel üks väike idee, aga et see veidi teisest valdkonnast, siis pole seda välja käinud. Aga möödunud nädala Maaleehes oli artikkel külaturgudest. Ja see oligi minu mõttega seotud. Kas Teie arvates oleks mõeldav (juhul kui Paluperas platvormi kõrvale jääval tühjal maalapil võiks olla parkla ja bussipeatus), et samal platsil oleks katusealune ühtne reisijatele ja ehk tõepoolest kohalike jaoks ka paari "turu"letiga? Kas see annaks maapiirkondadele midagi atraktiivsuse koha pealt juurde? Küsimus teoreetiline, aga ehk see mõnevõrra tõesti oleks hea võimalus kohalikele aiapidajatele ja talunikele? Ütlen ausalt, et minule meeldib selline "maainimese" vaatenurk, nagu Maalehes kirjas. Loomulikult mõistan, et selle teostamine nõuab rahasid, aga küsimus pigem selles, kas sellisel mõttel oleks jumet? Ma ei pea silmas kiltsu-kaltsu müüjaid kuigi eks ka neile meeldiks võimalus aeg-ajalt oma asju müüa kuskil katuse all, kohas, millega inimesed harjunud. Samas, mina eelistaks pigem setu keraamikamüüjaid jms sellistes kohtades näha.

Seega, kas Teie arvates oleks selline variant maaelule hea võimalus aidata jalul püsida? Tänulik oleksin ka igasuguste nüansside eest, millised Teie arvates võiksid sellist ideed käiviatamast segada!?

Vabandan tülitamise pärast! Vajan lihtsalt Teie kui maakoha elu asjatundja arvamust!

Tervitades

 Tere.
Tegelikult on see nii, nagu elus ikka, et ühele üks, teisele teine meelepärane. Kui maal on võimalus oma transpordile, minnakse ikka ise kuhugi, nt. meil Rõngu turule teisipäeva hommikuti, või linna Selverisse ja tehakse hulga oste ette ära. Kel aga need võimalused puuduvad, võtavad sabast just sellistes võimalustest, nagu need erinevad bussid. Kuigi enamuses on need pensionäridele, kodustele emmedele, kes saavad minna teatud ajal kuskile bussiga kohtuma. Nii et eks nad nii kaua sõidavad, kuni turgu jagub. Aga mitmekesisemaks muudab see võimalusi küll. Näiteks on meie kandis väga oodatud kalaauto, käidi ka prillibussis, pangabuss vist ei õigustanud jne.

 

Täiesti õige. Oleme korduvalt pakkunud oma ettevõtlikele ka võimalust, et aastaid pole Paluperas enam ju kauplust kah - Leader projekti raames saab Valgamaal Külakukkur taotluse alt alustamiseks lausa 75tuhat kroonigi. Pakkunud maad, kuhu miski putka üleski ehitada jne.....aga siiani pole seda ettevõtlikku inimest. Maapiirkonnas kahjuks napib seda ajupotsentsiaali, "kobedamad" tegelevad juma saja ametiga ja nii ta kahjuks on. Aga loodame ikka edasi

***************************************************************

 

Terehommikut!

         Kaunist päeva! Kassinurmel käib aasta jooksul 25-30.tuh.külastajat-neist suurem osa koolinoored. Tänavustest üritustest (need on kujunenud iga aastasteks ettevõtmisteks) on osavõtnud:

                                  -Vastlapäevadest  13-16.02. 500-600

                                   Pärandkultuuri ja talgupäevadest 24.04.-01.o5. 1000.osavõtjat

                                   xxi-Roheliste rattaretk 09.05. 1800 osavõtjat

                                   Metsa-jaanijaskar 23.06. 1000           "

                                   Mütofest 13.-15,08.          800             "

                                Põhjala Pööripäev  10-11.09. 200       "

                Võib arvestada , et iga päevaselt käib 150-ne ringi.Suusa rajad on alati rahvast täis.

           Oleks muidugi hea kui saaks ootepaviljoni -aitaksime meelsasti tegemisele kaasa.

                                                                     Kõike head!

                                                                                          Kaupo Ilmet-Jõgevamaa Metsaseltsi eestseisja

 

Ja nagu ikka, pole seda peatust ka täna. Kuigi piirkond oleks ka jõgevalastele vägagi hea sportimiskohaks jm puhkudeks.

*********

 

 

Tere!

 

Jälgides eurofinantseerimise toel toimuvat ooteplatvormide renoveerimist ja seoses mitmelt inimeselt laekunud informatsiooniga jääb arusaamatuks, kuidas saab AS EVR Infra nii käituda inimeste ja omavalitsuste vastuseisuga.

 

Miks ei huvitu vallavalitsus Vastse-Kuustes kohalike inimeste vajadustega? Miks keeldub AS EVR Infra Veriora vallavalitsuse vastuväidetega arvestamast? Kui on elementaarne reisija jaoks, et erinevad peatused peavad olema koos, siis ei saa olla AS EVR Infra jaoks oluline kaablite, ja muude kommunikatsioonide asukoht ning projekti olemasolu, et loobuda ernevate ühistranspordiliikide integreerimise põhimõttest. Tundub, et viga neis endis. Miks ei paku AS EVR Infra ise erinevaid võimalusi omavalitsustele peatuste asukohtadeks?

 

Olen arvamusel, et praegune süsteem ei toimi ja kuna MKM-st on öeldud, et standarditele ja planeeringutele vastava lahenduste järgimine kuulub Teie haldusalasse, sooviksin Teie seisukohta antud küsimuses. Miks ei järgita platvormide ehitusel Ooteplatvormide Standardit ja ühistranspordi arengukavasid? Kes peaks tagama, et AS EVR INFRA ei ehitaks ooteplatvorme logistiliselt valedesse asukohtadesse, millega kaasneb ühistranspordi kulude kasv ja väheneb kasutatavus?

 

Kas TJA on andnud kooskõlastuse Vastse-Kuuste, Veriora ja Orava ooteplatvormide ehituseks? Kui jah, siis mis põhjusel ei arvestata eelpool toodud nõuetega?

 

Kõige austusega

 

Veel kord, põhjenda millise sõnastusega tahes või kes tahes, ikka mõju olematu. Kõik n.ö. etteheited või süüdistused mis mina või teised teinud, osutusidki põhjendatuks. Ühispeatuste jm vilets tase võinuks olemata olla kui asjapulgad vaevunuiks natukenegi vaeva nägema!

 

***********

 

 Tere!

Kärknas vist lõpuks asi paremuse poole, viiakse jaamast välja. Ka Lehtses paremaks läinud, pidi tulema ülesõidu poole.

Neeme

Täname Teid tagasiside eest. Kuigi Tehnilise Järelevalve Ametil puudub seadusega antud pädevus otsustada rajatiste asukohtade üle, informeerime raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid, et nad ise kohalikele omavalitsustele rohkem kui ühe alternatiivi välja pakuks. Seega on paranevad võimalused erinevate huvigruppide kaasamiseks ja parima lahenduse leidmiseks.

 

 

Lugupidamisega

 

Viljar Luhthein

Tehnilise Järelevalve Amet

Raudteeinfrastruktuuri osakonna juhtivspetsialist

 

Hoolimata TJA informeerimisest ikkagi ei pakutud erinevaid lahendusvariante. Hea aga, et Kärkna puhul vähemalt tobedusest pääsesime. Tõsi, bussipeatust pole seal tänaseni ja Tartu vald keeldub igasugustest vastustest!

 

***********

 

 

Tere

 

Anija Vallavalitsus on mitmel korral kaalutlenud ettepanekuid Mustjõe rongipeatuse küsimuses. Hetkel ei ole vastu võetud otsust perrooni ehitamise taotlemiseks Mustjõe Kõrtsitalu vahetusse lähedusse. Teedevõrgu hoolduse planeerimisel  on arvestatud perrooni endise asukohaga.

 

Lugupidamisega

 

Tiit Tammaru

Anija vallavanem

*******************************

 

 

Tere!

 

Saadan selle info Teile teadmiseks selle kohta, et Eesti Raudteel järjekordselt algab uute ooteplatvormide ehitus, nimelt Lehtse jaamas. Kuna Lehtse jaam pidi minema likvideerimisele, oleks olnud loomulik ja lihtsam planeerida uued platvormid kunagisse asupaika vana jaamahoone ees. See oleks reisijale vägagi mugav, sest otse vastas kauplus ja VÕIMALUS JUBA PRAEGU AUTO PARKIMISEKS.

 

Selle asemel lõhuti osa praegusest paaritu suuna platvormist, et alustada uue ehitamist, mis jääb siis praegusest isegi mõnevõrra kaugemale!? Seni peab ka Lehtses nüüd reisija kannatama ebamugavusi, sest saab võimaldada talle sisenemist-väljumist vaid esimesest vagunist. Samas ei ole teadaolevalt Lehtses mitte mingisugust põhjust, miks ei võiks asukohta nihutada. On äärmiselt kurb, et isegi sellistel juhtudel ei arvestata mitte mingil määral asukohtade eripäraga. Või ehk võimalik vähemalt Lehtseski midagi muuta ja tunnistada väikseid puudusi planeerimisel?.

 

Siia võin lisada, et ka Lehtse kohta ei ole ma oma infot kogunud kaardi järgi, vaid mõne aja seal elanud, suhelnud aastakümneid reisijatega, töös kokku puutunud reisijate kaebustega ja seega ei ole ma väga "kaugel" reaalsetest oludest. Ja eelmise kirja teemadega seoses saan lisada, et kohati KOV ei pea mõnesaja meetri võrra nihutamist tähtsaks, küll aga peavad seda tähtsaks REISIJAD, kelle jaoks platvorm õieti tehakse.

Nii et väga kurb sellise suhtumise üle, püüan siiski optimismi säilitada, et ükspäev võidab kaine mõistus.

 

Parimate soovidega

 

Neeme Sihv

 

 

Tere!

Saadan esiteks nende platvormide esialgsed asukohad, mille osas on veel riigihange käimas:

https://riigihanked.riik.ee/rhr/HankedOtsing,resulthankedotsing.sdirect

 

Tondi (2 platvormi) - 100,7 km

Järve (2) – 99,3 km

Rahumäe (2) – 97,6 km

Nõmme (2)  – 96,5

Hiiu (2)  – 95,6 km

Kivimäe (2)  – 94,5 km

Pääsküla (2)  - 93,2

Laagri – 91,4 km

Balti jaam (4 platvormi) – 104,4

Lilleküla (2)  - 102,2

 

Järgmisena platvormide esialgsed asukohad, mille riigihanke tulemused on veel hindamisel:

https://riigihanked.riik.ee/rhr/HankedOtsing,resulthankedotsing.sdirect

Lehtse (2 platvormi) – 174,75 km

Kiltsi – 341 km

Vägeva – 360,4

Pedja – 370,4

Kaarepere - 392

Uhti – 9,9 km

Reola – 13,4 km

Vana-Kuuste – 15,9

Rebase – 17,8 km

Valgemetsa – 31,6

Kiidjärve – 34,4 km

Taevaskoja – 37,9 km

Põlva – 43 km

Holvandi – 49,4

Ruusa – MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale (varasem kava 54,3 km)

Orava –MKM soovis nihutada platvorm ülesõidule lähemale(varasem kava 72,5 km)

 

Hankest jäid välja Kärkna, Rakke ja Ülenurme platvormid, kuna projektid peaksid olema ümbertegemisel.

 

Rõhutan veelkord, et need asukoha andmed on esialgsed ja ei kajasta hetkeseisukorda, kuna need andmed on saadud tunduvalt varem.

 

Lugupidamisega

 

 

************************

 

 

Tere

Käesolevaga teatame, et Tallinna Transpordiameti haldusalasse ei kuulu raudtee ja platvormide ehituse küsimused.

Küll on meie aruteludes käsitlust leidnud võimalik ühistranspordipeatuste välja ehitamine Endla tn-le enne Taksopargi ristmikku (linnast väljuvale suunale).

Lugupidamisega

Tiit Siimon

Tallinna Transpordiamet

Juhataja asetäitja

 

 

Tere!

 

Teatan vastu, et eeldan Teie poolt koostööd ja osavõttu antud teemal vastavate ametkondadega.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

 

***** 

 

 

Tere!

 

Võru linnas asuva jaama nihutamine ei ole Võru Vallavalitsuse pädevuses. Roosisaare jaama asukoha muutmist võib kaaluda, kui on teada kas ja millises mahus otsustatakse reisirongide liiklust taastada.

 

 

Lugupidamisega

 

Georg Ruuda
vallvanem

 

 Tere!
Anne peatus võiks jääda  samale kohale, kuid Vaabina peatus oleks otstarbekas tuua praegusele käigusolevale ülesõidukohale ( Turumõisa ). Seal oli ka kunagi nn. teivasjaam;
Anne peatuses on põhimõtteliselt võimalik ühildada rongi- ja bussipeatus;
Oleks hea kui saaks ümberistumiseta sõita Tartu.
Kõike head soovides,

Ustav Allas
abivallavanem

 

Sai tegeletud ka Koidula - Valga perroonide ja rongiliikluse teemadega, aga tulutult! Tänaseni!

 

***************

 

Tere!

 

Kui rongiühendust saab siduda bussiga, mis otse sihtkohta kohale viiks, siis Kuutsemäe puhul võiks küll asi huvitav olla. Meie kliendid on enamuses noored ja paljudel on isikliku transpordivahendi leidmine  raske. Hetkel näiteks ei ole olemas toimivat bussiühendust Otepää ja Kuutsemäe vahel ja see küsimus tuleb igal hooajal uuesti üles. Samas on erinevad ettevõtjad üritanud sellist liiklust pakkuda, aga asi pole majanduslikel põhjustel pidama jäänud.

Kuutsemäele lähemal on Puka, sealt käib ka Paluperaga võrreldes rohkem noori Kuutsemäele, Puka –Otepää teele ilmselt alternatiivi pole.

 

Peeter Ilmas

Kuutsemäe Puhkekeskus

 

 

****************

 

 

Tere!

 

Viimasel ajal väga aktuaalne teema kütab vaikselt kirgi ja see on hea nii reisijate huvides kui ka investeeringute kulude vähendamise suhtes.

 

Ooteplatvormide asukoha määramisel ei ole AS EVR Infra arvestanud ühistranspordi arengukavadega, planeeringutega ega paljude ekspertide arvamusega. Lihtsaim näide selle kohta on Rein Riisalu ülevaade Eesti Päevalehes juba aastal 2003. AS EVR Infra suurim möödalaskmine on aga projekteerimisel kohalike omavalitsustega oskamatu suhtlemine. Paraku on omavalitsustega suheldes selgunud, et nende jaoks on raudtee siiski väga "kauge" teema, seetõttu nad ei oskagi omapoolseid pakkumisi teha. Kinnistunud on ammustest aegadest pärit mõtteviis, et ooteplatvorm peab olema koos jaamahoonega jne. Meil aga pole paljusid jaamahooneidki enam alles. Kuna AS EVR Infra arvatavalt ei ole ka vaevunud tegema täpsemaid uuringuid rääkimata koostööst bussiettevõtetega, siis peaks suuremat rolli sellele pöörama MKM ja Maanteeamet koostöös ekspertidega (SEIT jt).

 

Suheldes ühe vallavanemaga, vastas ta küsimusele ooteplatvormi teise asukoha kohta, et loomilikult oleks see parem, aga vaevalt, et riik asju muudaks, kuna see oleks kallis... jne. Millest selline arusaam? Teise, peatuse vahetusse lähedusse jääva vallavalitsusega ei konsulteeritud üldse! See näitab suhtlemise (õigemini suhtlemise puudumist) taset.

 

Vastse-Kuuste samuti hea näide, selle kohta on tehtud mitmeid ettepanekuid, kuid siiski üritatakse jätta kõik vanaviisi. Muide, ka Mustjõe peatuse ehitamine vanasse asukohta on väga riskantne investeering, sest sealt kasutab rongi põhimõtteliselt vaid üks pere, seenelised va. Kui aga ehitada peatus kahe soovitava koha vahele, oleks rahul kõik, k.a. matkajad.

 

 Alustatud ka Keeni platvormi ehitust vanasse kohta. Mitte ühtegi asjalikku väidet ei ole toodud. Ainukesed seisukohad, mida olen kuulnud, on et tagatakse ligipääs mälestuskivile ja asukohaga nõustus ER Liiklustalituse osakond vaid tingimusel, et platvorm jääb vanasse kohta. Järeldus - muid põhjuseid ei olegi! Siin jääb aga arusaamatuks, kas rongid on käigus inimeste veoks mälestuskivide juurde (läbi teiste hoovide) ja jaamakorraldajate jaoks? Kuidas on võimalik, et samas jäetakse tähelepanuta Ooteplatvormide Standardi p 5.1.1., mis näeb ette platvormide ehitamise võimalikult lähedale teiste transpordiliikide peatustele? Lisaks on piisavalt palju räägitud erinevate transpordiliikide integreerimisest. Tekib oht, et väga suured investeeringud, mis on kulutatud ühistranspordi arengukavade ja teemaplaneeringute väljatöötamisele, jooksevad tühja kui nende järgi ei talitata. Ooteplatvormide ehitamine maanteest (ülesõitudest) kaugemale toob kaasa ka busside liinikilomeetrite ja sellega koos ka dotatsiooni kasvu. Juba mõnel korral päevas lisakilomeeter bussidele tähendab aastas mitukümmend tuhat krooni lisakulu.

 

Hea näide ka Jõhvi. Kuna bussijaama ehitamiseks raudteejaama juurde ei jõutud kokkuleppele - "Kui Muhhamed ei tule mäe juurde, tuleb mägi Muhamedi juurde. Takistavateks teguriteks ooteplatvormi ehitamiseks bussijaama juurde on nimetatud teekõverusi ja perspektiivset teise raudteeraja ehitust. Samas on selge, et need ei saa takistada platvormi ehitust. Sirge pikkus on tublisti üle poole kilomeetri, ja platvorm ehitataks ju vaid ühele poole. Samast läheb läbi ehitatav promenaad. Seega tooks platvormi ehitamine kaasa vaid reisijate arvu vähenemise, mis on märgatav juba praegu.

Pidevalt esineb siin-seal väiteid, et praegustesse asukotadesse ehitamine on odavam. Millel see väide põhineb, ei ütle keegi. Ei saa ka tõsiselt võtta väidet, et "platvormi nihutamine kaugemale kasvatab hüppeliselt kulusid ja võib kaasa tuua suuremahulised ehitustööd".

Tegelikkus on vastupidine. Kuigi kohati võib kaasneda ka veidi suurem ehitusmaht, enamasti on tegemist aga kokkuhoiuga.

 

1. Jääb ära väga kulukas raudtee kõrvalradade nihutamine.

2. Vähem kommunikatsioone (kaablid jne.)

3. Võimaldab kasutada tihti pöörangurajooniga sama valgustust (vähem elektritöid, kaabli, post, lampe). Väheneb ka elektrikulu.

4. Vähem ülekäikusid, mis ebamugavad, olenemata kui hästi nad ka tehtud ei oleks (suureneb ka ohutus jaamateede alal, kus seetõttu liigub vähem kõrvalisi isikuid).

5. Võimalus ehitada ühtseid katusealuseid ja paviljone.

6. Võimalus ehitada ühtseid infotahvleid (ka koos turismiinfoga).

7. Väheneb aja- ja kütusekulu.

8. Vähem lõhkumisi  ja sodimisi, kuna koht suurema tähelepanu all.

9. Tagab hilinemiste ja praagi vähenemise.

10. võimaldab jaamade infrastruktuuri arendada ilma segavate ooteplatvormideta

 

 

Lisaks muud nüansid, mis ei ole sugugi vähetähtsad.

 

1. Ühispeatuses on bussi- ja rongijuhil tunduvalt paremini informeeritud (visuaalne kontakt) teise saabumisest (eriti hilinemise korral). Praegu väga tihti vastastikuse kommunikatsioonivõimaluste puudumise tõttu kaob inimestel võimalus ümberistumiseks, millega kaasneb ühistranspordi usaldusväärsuse vähenemine, reisijate arvu ja piletitulu vähenemine.

2. Ühispeatustel mitmeid lisaväärtusi kohaliku elu arengutes. Näiteks sobib peatuse juures asuv parkla muudeks ettevõtmisteks (väiksed külaturud, matkajate puhkamiskohad jne.)

3. Parklad vajalikud "pargi ja sõida" süsteemi rakendamiseks ja käivitamiseks. Isegi mitmes väiksemas peatuses (Lohu, Kasemetsa, rääkimata Raplast) ehitataud parkla näitab, kui populaarseks selline süsteem võib kujuneda. Asja plusse ei jõuaks kokku lugedagi.

4. Võimalus kasutada kompleksselt reisijatel ja matkajatel lähedalolevaid kauplusi või vajadusel ehitada kioskeid. Sama tõmbekeskuse osana võib tekkida ka väiksemate kohtade keskuseid (ühes majas postkontor, haruapteek jms).

5. Ümberistumine ja liikumine muutub väga mugavaks, k.a. ülekäikude vähenemise tõttu. Ka invaliididele ja liikumispuuetega inimestele, mille kohta on omi soove esitanud ka ELIL pöördumises majandusministri poole.

6. Vähenevad autode seisuajad ülesõitude kinnioleku tõttu.

 

Kogu eelnev viitab sellele, et kiiresti on vajalik tegeleda kõikide ooteplatvormide asukohtade ümbertegemisega. Eriti puudutab see Aegviidu, Mustjõe, Lehtse, Kiltsi, Tabivere, Kärkna, Pedja, Kadrina, Kabala, Sonda, Püssi, Kohtla-Nõmme ja Kohtla-Järve, Jõhvi, Oru, Vaivara, Auvere (Sinimäe),, Soldina, Ülenurme, Vastse-Kuuste, Veriora, Orava peatuseid. Vaeküla asemel võib kaaluda Sõmeru peatuse ehitamist.

 

Tegelema tuleb hakata ka Lilleküla sõlme ehitamisega, vajalik on ümberistumisvõimalus kõikide suundade vahel. Kuig olenevalt lahendustest võib vajalik olla kuni nelja platvormi ehitamine, siis tegelikult võib olla võimalik piirduda ka kahe platvormiga. Tõenäoliselt peaks Lilleküla ehitus toimuma koos Balti jaama platvormide ehitusega.

 

Kokkuvõttes loodan tõsiseid arutelusid platvormide ehituse teemal ja ehituslubade väljaandmise peatamist kuni kõik probleemid pole lahendust leidnud.

 

Tänan tähelepanu eest!

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

***************************************

 

Tartu uus ooteplatvorm

Lugupeetud härra Sihv

 

Saatsite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tagada Tartu ooteplatvormi renoveerimisega ülekäigu ehitus ooteplatvormide ühendamiseks platvormide Valga poolses otsas. Oleme seisukohal, et ohutusest tulenevalt ei ole võimalik Tartu jaamas ülekäiku rajada üle peateede.

 

Ühtlasi leiame, et järk-järgult on vajalik viia suuremad ülesõidud ja ülekäigud mitmetasandiliseks, arvestades raudteel üha kasvavaid kiirusi. Käesoleva platvormide renoveerimise projekti käigus on kavas näiteks ehitada mitmetasandiliseks Lilleküla peatuse juures olev ülekäik.

Lugupidamisega

Tõnis Laks osakonna juhataja asetäitja

 

Kuuldavasti lähiajal siiski Tartus plaanitakse ülekäike, aga ikkagi on uskumatu, et pea 10 aastat võttis arusaamine aega!

*****************

 

 

Tere!

Kirjad olen kenasti kätte saanud.

Elan ise Mägiste peatuse lähikonnas. Käisin ka uut peatust vaatamas, eks esialgu ole harjumatu aga need sellised standardpeatused üle eesti. Kenad ja eks rahvas võtab tasapisi omaks. Põhiline, et raudteeliiklus toimiks elanikele sobivalt.

Puka vallas sai Puka peatus ka teisipäeval vallavalitsuse heakskiidu.

Bussiliinide kohta kohe korraga oskagi midagi öelda, eks see tahab tõsisemat uurimist.

Rahulikke jõule!

Särtsu ja säravat uut aastat!

Parimat!

 

Mägiste peatus õnnestus säilitada ja siin oli suureks abiks kohalike aktiivne seismine oma peatuse eest!

 

*******************************************

 

Tere!

 

 

Loomulikult on tegemist linnaosa valitsusele oluliste küsimustega. Bussiliini 18 pikendamine Saue valda Maksimarketini on olnud üks linnaosa valitsuse kindlatest soovidest, kuid kahjuks ei ole selle teostus Nõmme pädevuses. Sama kehtib ka teiste liinide puhul.

 

 Lugupidamisega

 

Margus Nõlvak

 

Mõnel pool oli aga Tallinn see, kes takistas arenguid. Ka siin läheb 10-20 aastat, et olukord muutuks normaalseks. Olen ma siis ajast ees 10, 20 või rohkem aastat?

 

 *********************** 

 

Siiani pole bussipeatust Kärkna Jaam, KOV-id ei kommenteeri juba ammu. 10 AASTAT! Imelik aga see, et rohkem kui üks ametnik arvab, et ühe peatuse juurdetegemisel peaks teise kaotama?

Tere
Edastan Teile projekteerija poolt saadetud viimase projekti asendiplaani.
Lisaks on töös ka Kärknat läbiva tee projekt, mille mahus projekteeritakse
kergliiklustee kuni Jõgeva mnt-ni.

Lugupidamisega,
Egle Klaassen

 

 

Tere

Kärkna bussipeatus jääb ikkagi küla keskuse poole, kus inimeste konsentratsioon suurem ja kasusaajaid rohkem. Parkla ehitust ja pargi-sõida süsteemi rakendamist hetkel plaanis ei ole.

 

Lugupidamisega,

Egle Klaassen

 

 

***************

 

Lp. härra Neeme Sihv!

Kõigepealt head uut aastat! Lugesin Anija valla kodulehe avalikust
dokumendiregistrist Teie kirja pöördumisega paljude adressaatide poole ning
ka abivallavanem Urmo Sitsi vastust Teile.
On rõõm tõdeda, et jätkuvalt on inimesi, kellele raudtee probleemid korda
lähevad. Olen ise igapäevane raudteetranspordi kasutaja ning probleemidaga
väga hästi kursis. Teiste peatuste kohta ei oska sõna võtta, kuid Kehraga
on lood üldjoontes nii, nagu abivallavanem Teile selgitas. Teete oma kirjas
ettepaneku, et omavalitsus võiks jaamahoone ära osta. See on ammu tehtud.
Seda tegi juba möödunud sajandil Kehra linnavalitsus, mida enam pole
olemas, ning üritas siis jaamahoonet edasi müüa. Õnneks või kahjuks,
täpselt ei oska öelda, ei tulnud sellest midagi välja ja jaamahoone on seni
kasutuseta seisnud. 2008. a sügisel kogunes seltskond Kehra ajaloohuvilisi,
kelle eesmärk on rajada hoonesse Vabadussõja murdelahingutele ja kohalikule
ajaloole pühendatud muuseum. Iseenesest mõistetavalt tuleb aga osa hoonest
avada ka ühistranspordi ootajatele. On kavas rajada ootesaal koos avaliku
WC ja kohvikuga. Loomulikult on kavas taastada ka hoone esialgne välimus,
st punane tellis valgete kaunistustega. Katus vajab väljavahetamist jne.
Kõik asjad siin ilmas võtavad aga aega nii palju kui nad just võtavad.
Olen olnud sunnitud tõdema, et Hardo Aasmäe ühes raadiousutluses öeldu, et
ideest millegi valmimiseni läheb vähemalt viis aastat, on sulatõsi. MTÜ
asutamisest on praegu üle kahe aasta ja alles nüüd on arhitekt
rekonstrueerimise projektiga saanud tööle hakata. Issanda veskid jahvatavad
lihtsalt väga aeglaselt. Kõigepealt tuli valmis teha arengukava, siis
teostatavus-tasuvusanalüüs, alles siis sai sõlmida valla ja MTÜ vahel
kasutuslepingu. Renti me vallale ei maksa ja vald on tõesti huvitatud, et
MTÜ Kehra Raudteejaam ajaloolise väärtusega hoone korda teeks.Esitasime
rahataotluse LEADER-programmi ehk siis PRIA-le 2010. a märtsis ja
positiivne otsus tuli alles oktoobris.
Mis puutub ooteplatvormidesse, siis esialgu näis, et kõik sujub ideaalselt
ja perrooni ots jääb kenasti jaamahoone juurde, ainult mõni samm jaamahoone
ootesaali uksest. Nüüd on aga selgunud, et AS EVR Infra pani möödunud suvel
uued rööpad valesti maha ja perroonid ei mahu jaamahoone juures nende
vahele ära. Sellest see vajadus viia perroonid kaugemale ning ülekäigutee
ringiga neist jõe poolt mööda. St senine otsetee alevi ja tehase vahel
pikemaks ja kõveraks teha. See ei sobi aga kellelegi ja nüüd käivad
läbirääkimised tunneli asjus, mida esialgselt plaanis polnud. Jama, mida
ette näha ei osatud. Igati loogiline on, et perroon on ikka jaama juures.
See praegune, üle 20 aasta kestnud variant on muidugi täiesti üle mõistuse.
Kui Teid peaks aga MTÜ Kehra Raudteejaam tegevus lähemalt huvitama, siis
on meil olemas koduleht, millelt leiate lugusid ja pilte. Ja oleme rõõmuga
valmis Teid ka enda liikmeks võtma, kui Teil selline soov peaks tekkima.

Lugupidamisega
Anne Oruaas
MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse esimees

 

 

Tere!

 

Ja head uut aastat!

 

Ütlemata tänulik kirja eest! Ja loomulikult väga hea meel, et keegi tegeleb jaamahoonetega ning veelgi meeldivam, et mõtleb ka reisijatele! Vean ise samuti aastaid juba reisijaid ja samuti nende probleeme kohati teades, tekkinudki soov midagi paremaks teha.

 

Kuna Eesti Raudtee ei vasta, polegi ma päris täpselt kursis, milline on hetkel plaanitud asukoht? Suhtlemine käib läbi MKM-i ja ka need Minu eesmärk oli igal juhul saada perroonid jaamale lähemale. Seega olengi teinud ettepaneku tuua perroonid jaama Aegviidu poolsesse otsa. Muidugi koos bussipeatuse jm sinna kuuluvaga. Arvestasin, et äärmisel juhul oleksid perroonid jõe ja jaamahoone vahel, ülekäik umbes samas kohas kus praegu. Jaamateede asend (koos silla jm ehitistega muidugi segab mingil määral parima lahenduse saavutamist. Tunneli ehituse suhtes olen ma muidugi skeptiline, sellised rajatised olid vist isegi plaanitud, kuskil MKM-i või TJa koduleheküljel oli ka kirjas. Või isegi EVR-i enda lehel. Kaalukeeleks ohutus ja eurorahad. Midagi uut sellest aga kuulda pole ja kardan, et see mõte vajub kokkuhoiu tõttu lihtsalt kaduvikku.

 

Kui kaugele plaanitakse ülekäiku siis viia? Ja perroonide kaugus jaamahoonest? Oleksin tänulik igasuguse täpsustava info eest!

 

Kahjuks olen ise juba maal, muidu tuleksin tähagi vaatama üritust Kehras. Aga alati nõus aitama ja võimalusel ka toetama.

 

Neeme Sihv

************************************************

 

Tere Neeme,

Ütle palun, milliseid pärnu mk busse saaks siduda pulli peatuses peatuma hakkavate rongidega?

Tervitustega,

 

 

Liin 92-1 Vändra-Vihtra-Tori-Pärnu E-P Urge tee peatuses 07.11. Võiks siseneda Pulli peatusesse. Ümberistumisvõimalus rongile 0230.

E-R liin Tori-Piistaoja-Kuiaru-PärnuUrge tee peatuses 07.19. Võiks siseneda Pulli peatusessse. Ümberistumisvõimalus rongile 0230.

Liin 94-1 Pärnu-Vändra-Võidula-Kadjaste teeb peatused ka Otsa, Sepa ja Jõe peatuses, seega saaks asendada allolevates neljast bussist ühte. Väljub Pärnust 17.00, peaks väljuma 16.50, siis saaks Pullis ümberistuda rongile 0238.

Need oleks kolm bussi, millede rakendamine Pullis lihtne ja oleks ka mõningane kasu Hommikused mõlemad võimaldavad põhimõtteliselt isegi Torist tulla rongile..





Linnaliini 13 (oli vist) pikendus Pulli ja Sinti suvila-elamurajooni ühendamiseks rongiga.

Rong 0231 ja 0237 - buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Pulli (võtab reisijad) -Sindi-Otsa-Tammiste-Pärnu.

Rong 0230 ja 0238 buss Pärnu-Tammiste-Otsa-Sindi-Pulli (reisijad Tallinna)- Otsa-Tammiste-Pärnu.


Neeme

******************************

 

IRL valimislubadused.

 

Transpordipoliitika

TURVALINE JA TÕHUS TRANSPORT

Eesti on viimastel aastatel teinud mitmeid suuri investeeringuid transpordi infrastruktuuri ja  ühistransporti. Esimesed neist investeeringutest on juba valmis ja kasutusel (kaasaegsed teelõigud ja liiklussõlmed), teised võetakse kasutusele lähiajal (uued reisirongid ja uued bussid reisijateveoks).

Meie teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade ning ühistranspordi olukord ja kasutajasõbralikkus mõjutab otseselt seda kui hea on Eestis elada ning millised on majanduse arenguvõimalused. Seetõttu leiab IRL, et Eesti transpordi infrastruktuuri arendamist tuleb ka järgmisel EL finantsperioodil käsitleda riikliku prioriteedina. Eestil peavad olema head transpordiühendused Euroopaga ning ka meie kodumaine transport peab olema kaasaegne ja operatiivne.

Eesti liiklus on muutunud turvalisemaks, kuid iga inimene on Eestile tähtis ja vara on olukorda heaks kuulutada. Liiklusohutus vajab jätkuvalt tähelepanu ka seetõttu, et liiklusintensiivsuse taastudes olukord taas ei halveneks.

IRL peab transpordi ja transpordi infrastruktuuri arendamisel tarvilikuks ette võtta järgnevat.

1. Jätkame teede kui Eesti enimkasutatava transpordi infrastruktuuri kaasajastamist. Meie eesmärk on, et riigi enim kasutatavad teed (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva ja Tallinn-Pärnu maantee) on terves ulatuses välja ehitatud neljarealistena. Selleks tuleb teedeehitusse tänasest enam kaasata ka erakapitali ja oskusteavet ning esimese sellealase pilootprojektina tuleb Kose – Mäo teelõik teostada PPP projektina. Tallinna ja Harjumaa kui kõige kontsentreerituma teeliiklusega Eesti piirkonna autotranspordi parandamiseks peab IRL vajalikuks ehitada Tallinna ringtee neljarealiseks.

2. IRL koostab kava selle kohta, kuidas muuta kõik Eesti arvestatava kasutusega kruusateed aastaks 2030. tolmuvabaks. Järgmiseks Euroopa Liidu finantsperioodiks tuleb kavandada suurprojekt kohalike teede arendamiseks, linnades mida läbib transiitliiklus tuleb toetada teedeehitust eesmärgiga parandada nende linnade elukeskkonda.

3. Nii äri ja turismi arengu seisukohalt on tarvis arendada lennuliiklust. IRL toetab Tallinna lennujaama atraktiivsuse kasvatamist, et tagada Tallinna igapäevast külastamist võimaldav lennuühendus Euroopa äri- ja finantskeskustega. Riik peab jätkama lennujaama turvakulude katmist ja toetama Tallinna Lennujaama juurde rahvusvahelise lennukitehoolduse keskuse ja tööstuspargi rajamist. Avatud tuleb olla ka erakapitali kaasamise suhtes nii lennujaamade kui riigi osalusega AS-i Estonian Air arendamiseks.

4. IRL jätkab tööd ühistranspordi kasutajasõbralikkust tõstvate projektidega nagu ühistranspordi info- ja piletisüsteemi väljaarendamine ning kogu raudteel kiiruse 120 km/h tagamine. Ühistranspordi kasutatavuse kasvu eelduseks on pakutavate teenuste läbimõeldus ja vastavus inimeste vajadustele, seetõttu peab IRL oluliseks järgmisi projekte:

• Arendame piirkondlikku ühistransporti, et oleks tagatud piisav ühendus kõigi Eesti paikadega ning bussi- ja rongitranspordi parem haakuvus.

• Tõstame uute reisirongide saabumisel reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada uute kiiremate rongide võimalusi;

• Tallinna ja selle lähiareaali liiklusskeem tuleb kohandada selliseks, et erinevate transpordiliikide kasutus oleks paremini ühitatav. Selleks tuleb esimeses järgus ette valmistada Lilleküla ja Ülemiste reisiterminalide projektid, et rahastada neid järgmisel EL finantsperioodil. Teises järgus on vaja kavandada ja seejärel välja ehitada Viimsi, Tabasalu, Jüri ja Maardu rööbastranspordi ühendused, eelkõige tuleb koostöös omavalitsustega läbi töötada trammivõrgu arendamine neisse suundadesse.

• Eesti rahvusvahelise reisirongiühenduse arendamiseks tuleb teha koostöös Poola, Leedu, Läti ja Euroopa Komisjoniga käivitada Tallinn-Varssavi rongiliin. Samuti vajab läbitöötamist Peterburi suunal liini avamine ning uute rongide hankimine Moskva ja Peterburi liinidel opereerimiseks.

5. Meretranspordi ja -turismi edendamiseks tuleb Eesti merenduspoliitika heaks kiita Riigikogus. Riik vajab nii Väinamere, Soome lahe kui Peipsi järve väikesadamate arendamise programmi. Väikesadamad aitavad arendada piirkonna majandust ning luua uusi võimalusi turismi arenguks.

6. Mandri ja saarte vahelise laevaühenduse puhul peab IRL saarte püsielanike piletihinna puhul tarvilikuks rakendada maanteepikenduse põhimõtet, et piletihind oleks tänasest soodsam. IRL toetab Saaremaa püsiühenduse rajamist ning näeb järgmise Riigikogu ülesandena selleks realistliku rahastamisskeemi leidmist nii, et muud olulised transpordiinfrastruktuuri investeeringud ei kannataks. Lähiaastatel tuleb valmis ehitada uued laevad ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Vormsi ja Prangliga.

7. IRL peab tähtsaks, et riik ei hakkaks maksustamise kaudu piirama inimeste liikumisvabadust. Väikese asustustihedusega piirkondades on auto kasutamine sageli otstarbekaim transpordimoodus ja seetõttu ei toeta IRL automaksu kehtestamist.

8. Tõstmaks maanteetranspordi efektiivsust kaubaveol peab IRL oluliseks koostada kava selleks, kuidas tõsta Eesti põhilistel kaubaveotrassidel veokite massipiirangut. See eeldab uute sildade ehitamist ja seniste rekonstrueerimist, kuid annab kasu seeläbi, et väheneb veokilomeetrite arv ja langeb transpordi kulu kaubaühiku kohta.

9. Riik peab jätkuvalt toetama Eestit läbiva transpordikoridori konkurentsivõime kindlustamiseks vajalikke investeeringuid. Selleks tuleb tegeleda Eesti-Vene piiriületusprobleemidele lahenduse otsimisega, välistada Eesti transiidiahela hinnatõus täiendava maksustamise tõttu ning Eesti sadamatele talvise juurdepääsu kindlustamiseks tuleb ehitada uus jäälõhkuja, mis on ühtlasi õlitõrje võimekusega.

 

********

 

 

Tere!

 

On lähenemas 2010 aasta lõpp ja soovin parimat uueks aastaks! See annab aluse ka valmistuda tuleva aasta ooteplatvormide asukohtade planeerimise aruteludele.

 

Uuel aastal uued ooteplatvormid ja uued hanked. Mis saab Vastse-Kuuste, Veriora ja Orava ooteplatvormidest, on jäänud selgusetuks! Kuigi keeruline seal midagi muuta, tasuks ehk arutada saadud kogemustest uute hangete puhul!? Lihtsaim variant oleks tulevaste hangete puhul eelnevalt arutada võimalusi koos omavalitsustega, et vältida tehtud vigu. Juba valmistades hankeid ette, saaks küsida omavalitsustelt (läbi elanike küsitluste) parimaid asukohti. Inimesed ei oskagi paraku pakkuda omavalitsustele võimalusi ooteplatvormide asukohtadeks. Arvestades,et raudtee neist "kaugel", ei pöördutagi omavalitsuse poole, nood omakorda aga ei kasuta võimalust aruteludeks elanikega ja MTÜ-de, külaseltside jms-ga.

 

 Pakuksin võimalust arutleda asukohtade ja sellega seotud probleemide üle, et tagada parimaid lahendusi.

Valime mõningad peatused.

 

JÕHVI

 

Minu teada taheti bussijaama ehitada raudteejaamaga kokku. Mingil põhjusel see ei teostunud. Bussijaam ehitati eemale. Mis tegelikult segab nüüd ooteplatvormi plaanimast bussijaama juurde? Väidetavalt on üks takistus perspektiivne kaheteeline raudtee tulevikus Narva-Tapa lõigul? Üheteelise ehitamine kaheteeliseks ei sega ju ooteplatvormi ehitamist raudtee ÜHELE küljele? Ka on väidetud kõveriku segavat mõju. Tegelikult on bussijaama vastas raudteel vähemalt kilomeetrine sirge lõik!? Väga palju on Jõhvis olnud õnnetusi raudteel, planeeritakse jalakäijate tunneli raudtee alla ja see seotud suurejoonelise Jõhvi promenaadiga. Promenaad tagab suurima inimeste (loe: reisijate) voo, seega oleks antud promenaadi puhul võitjad nii bussi- kui rongitransport!? Pealegi väheneksid tunduvalt õnnetused raudteel.

 

Sellistest eeldustest tulenevalt saab ooteplatvormi ainuvõimalik asukoht ollagi bussijaama vahetus läheduses. Kuna Narva liinil ronge vähe (ka tulevikus), ei sega see ka kaubarongide liiklust ega pikenda jaamavahe kinnioleku aegu oluliselt! Milliseid variante on kaalutud Jõhvi ooteplatvormi puhul?

 

RAKKE

 

Rakke on oluline sõlmpunkt Tapa-Tartu lõigul ühistranspordi eri liikide integreerimisel. Arvestada tuleb ka hetkel rongi 0212 ületäituvusega tööpäevadel, eriti reedeti, seega võib eeldada Rakke peatuse osatähtsuse tõusu ka tulevikus. Juba praegu oleks vaja lisada Rakke peatus rongile 0016, eriti reedeti, kuna rong on alatäituvusega ja Rakkesse sõiduvõimaluste (ja ümberistumise võimaluste) parandamine aitaks kaasa rongi paremale täituvusele. Sama lugu on rongiga 0013. Rakkest sõiduvõimalused Tallinna suunal on vaid kaks korda päevas, 08.43 ja 19.26. See on selgelt vähe ja kuigi ka 0013 on kiirendatud reisirong, siis täituvus võiks olla parem. Peatus Rakkes parandaks tunduvalt mõlema rongi täituvust ning aitaks kaasa ka Rakke (ja tõmbepiirkondade) elanike sõiduvõimaluste tunduvale parandamisele. Minule teadaolevalt on Rakke elanikud soovinud peatusi nendele rongidele ja usun, et sellele soovile ei seisa ka keegi vastu!

 

Rakkes algselt planeeritud ääreplatvorm. See seab ohtu parimate sõiduplaanivariantide koostamise kui ka tekitab häireid hilinemiste vältimisel mitmesuguste tehniliste rikete korral. Olen pakkunud kahte varianti 2 kõrvaltee lühendamise näol. Väikseim kõrvaltee lühendamine ehk majanduslikult otstarbekaim, kuid pikem lühendamine võimaldaks rongide vahetust ja ooteplatvormi ehitamise ajaloolise jaamahoone ette, koos lühima ühendamise  võimaluse bussidega.

 

Milliseid variante kaalutakse Rakke ooteplatvormi asukoha suhtes? Milliseid takistusi võib kaasa tuua kõrvaltee lühendamine?

 

KILTSI

 

Asukoha valikul äärmiselt tähtis kohalike elanike soov võimalikult lihtsalt pääseda rongilt maanteele (bussidele, autodele). Kuna pöörangud asuvad liigselt lähedal ülesõidule, siis asukoht ülesõidust Tartu poole problemaatiline. Kui siis vaid koos 2. kõrvaltee ümberehitamisele sarnaselt 3. teele. Ehk siiski võimalik kasutada tühja maad sissesõidufoori B ja ülesõidu vahel? Ei tekiks ka probleeme, et peatus jaamavahel. Samas võimaldab selline asukoht hoida kokku 2. kõrvaltee nihutamise arvelt ja tagada visuaalne kontakt bussi- ja rongijuhi vahel. Visuaalselt tundub olevat ka piisavalt ruumi bussipeatuse ja parkla ehituseks ooteplatvormi vastasküljele, milline parim variant reisijale. Selle aspekti tähtsusest palju räägitud, lisa sellele Kehra jaama olukorrast.

 

 

KEHRA

 

Kehra jaamas seni puudub oluline juurdeveoliinide võrk, kuid välistatud ei ole selle tekkimine tulevikus. Ka puudub parim võimalus "pargi ja sõida" süsteemi rakendamiseks. Väga värske avariiolukord Kehra-Aegviidu jaamavahel tõi välja otsese puuduse - puudub silmside busside ja rongide vahel. Rongibrigaad ei tea bussi kohalolekust, seega tähendab reisijate rongist lahkumine võimalust, et bussi ootamine toob kaasa ebamugavad tingimused reisijatele (külmetamine ja muud halvad ilmastikuolud). Ooteplatvormide asukoht jaamahoone vahetus läheduses ja bussipeatuse ning parkla olemasolu vähendaks oluliset ebamugavusi reisijatele ning võimaldaks ühise ootepaviljoni ehituse või jaamahoone taasakasutuselevõtu näiteks omavalitsuse haldusalas koos täiendavate võimalustega omavalitsusele. See eeldaks muidugi jaamahoone müüki omavalitsusele 0-hinnaga. Teoreetiliselt peaks see olema ju võimalik?

 

Milline on eeldatav ooteplatvormide asukoht Kehra jaamas?

 

 

Lisan siia ka varasema analüüsi peatuste kohta, kuigi paljutki on muutunud ja paljutki paremaks muutunud tänu AS EVR Infra osavõtlikule suhtumisele. Nii võiks tuua näiteks Püssi jaama kõrvaltee asemele ooteplatvormi (ajutise) ehitamise. Võib eeldada ka Püssi uue ooteplatvormi asukoha nihkumise ülesõidule lähemale, mis omakorda võimaldaks ka parkla ja bussipeatuse ehitamise vabale maa-alale ülesõidu läheduses.

Ülenurme! Kas ikkagi praeguse väga aktiivselt kasutatava ülekäigu lähedale või kaugemale?

Raasiku! Nihutamine ülesõidule lähemale koos võimalusega bussipeatuse ja parkla ehitamiseks?

Mustjõe! Heidame kõrvale kohaliku turismi ja alustasime ehitust vanas asukohas? Kuigi ka poolel teel turismitaluni ja ülesõidule maantee lähedal olemas? Kui aga kaovad elanikud praeguse peatuse juures? Kaotatud investeeringud? Millises summas?

 

Olen siiralt mures ühistranspordi tuleviku ja tehtavate investeeringute pärast! Tänan ette vastuse eest. Lühema kui 30 päeva jooksul.

 

Parimate uusaastasoovidega

 

Neeme Sihv

******************

 

 

Tere,

 

Heameel on tõdeda, et tunnete huvi rongitranspordi korraldamise vastu ning edastate väärtusliku informatsiooni.

Alljärgnevalt selgitaksin Teile olukorda Anija vallas asuvate jaamade kohta.

KEHRA

Jaamahoone kuulub Anija vallala ja on antud kasutada MTÜ Kehra Raudteejaam, kellel plaan sinna luua muuseum, infopunkt, kohvik ning ootesaal koos avaliku WC-ga. Seega peaksid kõik teenused olema kättesaadavad, mis rongi-bussi ootamiseks vajalikud. Hetkel käib hoone projekteerimine ja finantsvahendite otsimine/taotlemine erinevatest allikatest. Vald on omalt poolt võtnud kohustuse aidata omafinantseerimisega ja hilisema halduskulude katmisega.

Jaamahoone esisele väljakule jääks ka busside lõpppeatus. Ei saa nõustuda Teie väitega, et puudub juurdeveo võrk. Kogu Anija valla territooriumilt on 3 korda päevas võimalik pääseda rongi peale. Hetkel rahuldab see kohaliku kogukonna vajadused.

Koos uute ooteplatvormide rajamisega ja valla keskuse planeeringu ideekonkursiga on plaanis lahendada kogu raudteeäärse ala infrastruktuur olemasolevatest platvormidest kuni Jägala jõeni. Sellega lahendatakse autodele ja jalgratastele mõeldud parklate küsimus ning juurdepääsuteed. Murelikuks teeb hoopis asjaolu, et esilagselt planeeritud kohast on uued platvormid nihutatud Aegviidu poole, sulgedes nii Anija mnt ja Kreutzwaldi tn telje. Projekteerijad on välja pakkunud uue ülekäigu, mis ei ole aga vastuvõetav ei vallavalitsusele ega volikogule ja vallavalitsus on pöördunud projekteerija ja EVR Infra poole ettepanekuga rajada tunnel, et säilitada üks linna põhilisi tuiksooni loogilisel kujul.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kõikide nende plaanide realiseerumisel vastab Kehra jaam kõikidele kaasaja nõuetele ning on teenuse kasutaja jaoks mugav ja praktiline.

MUSTJÕE

Oleme Teiega selle jaama teemal juba mitmeid kirju vahetanud ja ei hakka uuesti seda siin pikalt kirjutama.

Jaama ehitamine olemasolevate platvormide ja ülesõidu vahele on kõige ebaotstarbekam, sest tuleb hakata rajama täiesti uut juurdepääsu. Sellega on nõustunud nii olemasolevate platvormide asukoha kui ülesõidu asukoha toetajad.

Kui arvestada jaama igapäevaste kasutajatega, ehk elanikega, siis neid jagub mõlema asukoha toetuseks võrdselt. Tuletan meelde, et kogu Mustjõe küla koosneb ca 25 elanikust.

Kui rääkida turismi arendamisest, siis ka siin jagunevad arvamused pooleks. Turisimtalu kasutajad soovivad platvorme ülesõidu juurde ja marjulised-seenelised (keda on iga aasta väga palju) olemasolevat asukohta.

Tänaseks on langetatud otsus, et platvormid jäävad senisesse asukohta ja tegeletakse juurdepääsutee korrastamisega, mis võimaldab liikuda kõrtsitallu selleks raudteed kasutamata. Inimesed, kes on valinud sellise loodusliku keskkonna on puhkuseks või ürituse läbiviimiseks ei tohiks heituda 2-3km rännaku ees.

Loodame, et saite piisava ülevaate ja kinnituse selle kohta, et Anija vald tegeleb ühistranspordi korraldamise ja edasise arendamisega.

 

Parimate soovidega,

 

Urmo Sitsi

Abivallavanem

Anija Vallavalitsus

Tere

 

Reaalsus on see, et Mustjõe jaama ehitatakse praegu kahe inimese jaoks, enne oli kolm, kolmest üks lahkus. Igasugune jutt pooleks jagunemisest on täielik jama ja näitab kas ebapädevust ja kohalike olude mittetundmist või on külmavereline vale.

Ja turistidele, kes toovad kaudselt ikkagi raha valla eelarvesse, eelistab vallaametnik seenelisi-marjuslisi, tuleb allolevast kirjast välja. Missugune riigimehelikkus! Super!

 

Praeguse lumega PUUDUB LIGIPÄÄS JAAMALE HOOPIS. See näitab, et pole ka huvilisi, kes survestaks lumekoristust. Meie oleme seda paar korda teinud, aga tulemusteta. Teelt perroonile ei pääse. Vald ütleb, et raudtee asi ja kogu lugu.

 

Aga muidugi, ega need seeniliste hordid meile ei meeldiks maja ümber, praegu on meil ikkagi turvaline ja ajame kõik luusijad armutult minema. See hoidiski meid tagasi jõulisemalt seda peatuse asja asja ajamast.

 

Tervitustega

 

Evika

***********************************************

 

Tere!

 

Olen teinud AS Eesti Raudteele, Maavalitsustele ja MKM-le ettepanekuid rongide peatuskohtade kaasajastamise kohta. Seal sisaldus ka ettepanek Püssi uus renoveeritav ooteplatvormi tuua üle uuele asukohale, s.t. ülesõidu juurde (Maidla tee). See võimaldaks mugavamalt ja ohutumalt reisijatele liiklemise ning kui samas oleks ka parkla ("pargi ja sõida") ning bussipeatus, saaks Püssi ja Lüganuse elanikud paremini liigelda ka rongiga. Pealegi võimaldaks see ühtset infotahvlit ja ootekoda. Kuna kuuldavasti plaanitakse ooteplatvormi ehitusel likvideerida üks raudtee rada, oleks ooteplatvormi nihutamine  sellisesse asukohta võrdlemisi lihtne.

 

Milliseid ettepanekuid on AS Eesti Raudtee teinud ooteplatvormi asukoha suhtes? Kas kooskõlastustel on pakutud erinevaid variante ja võimalusi?

 

 

Milline oleks Teie arvates parim koht uuele ooteplatvormile?

Kas oleks mõttekas teha ka bussipeatus samasse, ooteplatvormi vahetusse lähedusse?

 

Lisaks annab selline asukoht võimaluse kasutada parklat vajadusel näiteks ka teenusbusside seisukohana jms. Eraldi kirjana saadan täpsustavad nüansid.

Küsimus tähtis ka seetõttu, et kuuldavasti uute rongide tulekul tiheneb rongiliiklus ning just see oleks Teile kindlasti oluline võimalus ühistranspordi paremaks muutmisel.

 

Lugupidamisega

 

 

Tervist!

 

Vabandan vastuse viibimise pärast ning püüan vastata esitatud küsimustele.

 

1.AS Eesti Raudtee saatis Püssi linnale kooskõlastamiseks valmis projekti, kus oli ainult üks variant. Uue ooteplatvormi asukohaks saab olema vana kaubajaama territoorium, mis on linnale lähemal ja on linnale vastuvõetav ning seetõttu esitatud projekt ka kooskõlastati.

2.Uue ooteplatvormi toomist ülesõidule lähemale ei pea otstarbekaks, praegu planeeritav variant on parem.

3.Mis puutub bussipeatusesse, siis linna jaoks on praegune variant parim, sest bussipeatus asub linna tsentris ning on linnakodanikele igati mugav. Statistikat ei ole küll tehtud, kuid rongiga sõidetakse siiski tunduvalt vähem, kui bussiga ning bussipeatus raudteejaamas ei ole vajalik ega ole isegi kunagi arutusel olnud. Julgen väita, et ka Lüganuse rahvas kasutab rohkem bussi- kui raudteetransporti.

4.Kui ka hakkavad liikuma mingid teenusbussid, siis bussipeatus asub linna suurima väljaku ääres ning sinna kõrvale mahub päris palju teenusbusse ning linnarahvas tuleb kindlasti meelsamini teenust saama sinna, kuhu on lähem tulla. 

5.Parkimisplats ooteplatvormi juures on kindlasti vajalik, kuid vaevalt keegi oma auto pikemaks ajaks sinna parkima jätab, ikka tuuakse keegi rongi peale või tullakse vastu.

 

Parimat

 

Toomas Martin

majandusnõumõnik

 

***************************

 

 

Lugupeetud härra Sihv

 

 

Esitasite meile küsimused ühispeatuste teemal. Kindlasti ei saa väita, nagu oleks mõistlik kõikides Teie poolt nimetatud peatustes rajada ühispeatused. Oleme oma vastustes ühispeatuste rajamise maksumuste kohta kasutanud AS EVR Infra hinnanguid, kuna ministeerium ise ei tegele raudteeehitusega ja meil puuduvad vastavad eksperdid.   Meiepoolsed vastused Teie küsimustele on alljärgnevad:   1.      Tänaseks on projekteerimise tingimused väljastatud ja hankeleping sõlmitud Orava, Kiltsi, Pedja, Taevaskoja, Kiidjärve, Ülenurme ja Uhti platvormide kohta. Ehitusload on väljastatud Vastse-Kuuste, Veriora ja Tabivere platvormide kohta. Seejuures mainitud Kiltsi ja Taevaskoja peatustes asub planeeritav platvorm bussipeatuse lähedal. Teie poolt mainitud Tapa-Narva liini peatuste osas ei ole lepinguid sõlmitud. Leiame endiselt, et ühispeatuste ehitamine platvormide teise asukohta viimise näol on mõistlik kohtades, kus seda on võimalik teha väikeste lisakuludega ja seda soovib ka kohalik omavalitsus. 2.      Iga ülesõidukoha automaatika tarbeks koostatakse projekt, mis arvestades rongide ja maanteesõidukite liikumiskiirusi määrab lähenemispiirkonna ja automaatika rakendumise ajahetke ning töö iseärasused. Seejuures tuleb arvestada ka varianti, kus rong lähenemispiirkonnas paigal seisab ning ülesõidukoht on rongi seismise ajal selles lähenemispiirkonnas suletud. 3.      Manöövrifooride lisamise või ümberpaigutamise täpse vajaduse saab kindlaks teha projekti koostamise käigus. Kui on juba ette näha, et platvormi asukoha muutmine toob kaasa suured kulud, ei ole mõistlik raha kulutada ka projekti tegemisele, mida ei kasutata. 4.      Vastse-Kuuste ülesõidukoht on hetkel jaama ET-sse integreeritud osa, mis tähendab, et ülesõidukoht sulgub, kui tehakse vastav matk, mis suunab rongi ülesõidukohale. Juhul, kui rong peatub jaama eelteate piirkonnas, on suletud kogu jaamavahe ja ka ülesõidukoht. Kuni rong on eelteatepiirkonnas, on kogu jaama töö seiskunud. 5.      Ülesõidusignalisatsioonis ei ole tehtud muudatusi juba valminud platvormide puhul, kuid võttes arvesse viimase hanke tulemust Nõmme jaamas, siis ainuüksi side- ja turvangusüsteemi ümberehituse maksumuseks pakuti 5 miljonit krooni. 6.      Tallinn-Lelle lõigul ei ole meie teada platvormide asukohtades toimunud olulisi muudatusi, mis nõuaks ülesõidusignalisatsiooni muutmist. 7.      Täpsemaks vastamiseks oleks vaja teha iga platvormi kohta kaks projekti, mis annaks võimaluse teha täpsed arvutused. Maksumust mõjutavad kindlasti looduslik asukoht (kõrge mulde vajadus soos, pikk juurdepääsutee jne) ja kaugus liitumispunktidest (elektrivarustus).  8.      Liikluskorralduse üldiste põhimõtete ning teede ja tänavate, raudteede, sadamate ja lennuväljade asukoha määramine on üldplaneeringu ülesanne. Kehtestatud üldplaneeringud vaatab üle kohalik omavalitsus ja esitab ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. Vastse-Kuuste Vallavolikogu vaatas valla üldplaneeringu üle ja kinnitas 29. aprill 2010 otsusega nr 6 planeeringu kehtima jäämise. Käesolevaks hetkeks on kohalikud omavalitsused värskelt planeeringud üle vaadanud, kaasanud avalikku protsessi üldsuse ja valdavalt ka suuremate infrastruktuuride omanike arvamuse ning meil ei ole alust kahelda kehtima jäetud planeeringute vastavuses kohalikele oludele. Seadusandlusest tulenevalt pöördub raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja projekteerimistingimuste saamiseks KOV poole, projekteerimise aluseks saavad olla vaid projekteerimistingimused või kehtiv detailplaneering. Projekteerimistingimustele vastava projekti põhjal väljastatakse ehitusluba, korraldatakse riigihanked, sõlmitakse lepingud ja projektikohase ehitise valmimisel väljastatakse kasutusluba (raudteerajatiste puhul TJA poolt). 9.      Valga-Koidula liinil ei ole platvormide ehituskava paika pandud, kuna hetkel ei ole veel otsustatud avaliku liiniveo tellimise mainitud raudteeliinil. 10.  Reisijate arvu kasv sõltub mitmest erinevast tegurist, sealhulgas ka peatuste kaugusest tiheasustusega aladest. Samas tuleb tõdeda, et raudtee puhul tuleb platvormide ehitamisel arvestada teatud kitsendustega. Alati ei ole võimalik ehitada platvormi parimale asukohale tiheasustatud koha suhtes, kuna raudtee ei asu asula keskel või puuduvad võimalused peatuse ehitamiseks kehva juurdepääsu tõttu. Kagu-Eestis on ka piirkondi, kus puudub tiheasutus, mistõttu jääb osale elanikest rongipeatus paratamatult oluliselt kaugemale kui teistele.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja

Tere!

 

Tänan vastuse eest ja tänud ka AS EVR Infra ekspertidele!

 

Siiski on tekkinud mõningaid möödarääkimisi. Käisin kohal Orava ja Veriora jaamades, Vastse-Kuustest sõitsin läbi. Loomulikult on seal omad probleemid nii paiknemise koha pealt kui rahaliselt ei ole mõttekas suuri kulutusi teha.

 

ORAVA.

 

Ooteplatvormi viimisel jaamast välja tuleb muidugi ehitada juurdepääsuks jalgrada, mis poleks eriti suur kulutus. Kulukam muidugi parkla, sest täitepinnast vaja raudteeraja ühel küljel päris palju. Samas saaks seda teha ka järk-järgult. Jaama taha busside sõitmine aga omakorda nõuab täiendavat dotatsiooni, mis mitmete busside puhul ei ole aastas sugugi väike. Loodetavast ju rongiliiklus tiheneb ja seega paranevad ka ümberistumisvõimalused. Lisakulutusi nõuab ka kahe bussipeatuse olemasolu ja hooldus, rääkimata segaduse tekitamisest.

 

Keerukas muidugi asja lahendada, aga selgelt mitte ilmvõimatu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et küllaltki tihti esineb probleeme teedevalikul seoses ilmastikutingimustega. Peatee ääres asuva platvormi puhul selliseid probleeme praktiliselt ei teki.

 

VERIORA

 

Ääreplatvorm kõrvaltee ääres halvim variant. Samas kui keeruline viia platvormi teisele poole ülesõitu, siis asukoht jaamast paarsada meetrit ülesõidu poole PEATEE äärde oleks kindlalt võimalik ilma suuremate kulutusteta. Siis oleks piisavalt lähedal ka kauplus ning lähemale tuleks bussipeatus.
 Samas olemas ka valgustusgrupp, mida saab kasutada platvormi ja mõlemapoolse juurdepääsu jalgraja valgustamiseks. Seega ei ole vaja vedada ka eraldi kaableid kaugemale.

 

Ülesõidu sulgumine, lähenemispiirkonna pikkused ja kaugus ning kiirused ei segaks mingilgi moel ülesõidu signalisatsiooni tööd. Veelgi parem, rongi lähenemisel Orava poolt lüheneb ülesõidu kinnioleku aeg, sest peateel liikudes jõuab rong kiiremini peatusesse ja lahkub. Kõrvalteele sõitmisel aga hakkab rongi väikese kiiruse juures väga varakult tööle signalisatsioon ning ülesõit pikalt suletud.

Ülesõidu signalisatsiooni seadmetest jaama poole ka piisavalt maad perspektiivse pikenduse tarvis.

Liikluse paranemisel võib tekkida vajadus tulevikus siduda rohkem busse rongidega, sellevõrra lihtsam bussile pääs. Samuti saab vajadusel ka bussipeatuse hiljem lähemale tuua vahetult platvormi juurde, kui see võimalik.

VASTSE-KUUSTE

 

Kahjuks ei saanud pikemalt ringi vaadata, kuid praegune asukoht selgelt ebamugav. Sarnaselt Veriorale, kui loobuda teiselepoole ülesõitu viimisest, saaks tuua platvormi siiski väga lähedale ülesõidule. Olemas valgustusgrupp ja lage maa, kuhu samuti saab rajada parkla ja bussipeatuse. Sellisel juhul pole ka vaja teha kulutusi signalisatsiooni ümberehituseks

 

Ebamugavuste tekitamine reisijatel, lisa aja- ja kütusekulu kõrvalteedel jms tuleneb pigem sellest, et piisavalt ei tehtud koostööd kohalike omavalitsustega ja ei selgitatud erinevate võimaluste olemasolu. Tuletan meelde, et seda on öeldud ka teistest omavalitsustest. Ka Veriora soovis asukohta muuta, kuid ei nõustutud. Põhjust ma ei tea.

 

Millised on planeeritavad ordinaadid uutel ooteplatvormidel?

 

Siiski olen tänulik vastuste ja teemaga tegelemise eest! Loodan, et võimalik veel midagigi muuta paremaks, kui ooteplatvormide ehitus just talvel ei alga.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

No mida sa teed sellistega?

 

**********

 

TERE!

 

Mart just palus täpsemalt kirjutada, tal paber, aga kirjutan.

 

Jaamadesse vastuvõtmisel on väljasõidufoor tihti punane. See pole minu probleem, rahulolematud on vähemalt valdav enamus vedurijuhtidest. Nagu Te teate on eriti talvel (aga ka sügisel ja muul ajal) ilmastikuoludest tingituna pidurdamine tihti äärmiselt kõikuv, pidurid võivad "kaduda" isegi väikesel kiirusel. Sellest tulenevalt pidurdatakse punase korral eriti varakult, et vältida võimalikku punasest läbisõitu!. Samas ei anna isegi varane pidurdamine mingit garantiid ning vastu punast sõitmine "piduriteta" ei ole üldsegi mitte meeldiv tunne! Seega palun mõista, et see vaid pidev lisa närvipinge allikas. Suvel ma kirjutasin samal teemal, siis oli see seotud kuumade ilmadega, sest sellise kuumuse käes muide võib ka tähelepanu mõnevõrra hajuda, nagu ka ületundidega töötades jne. Nii et vastu punast vastu võtmine on täiendav ohufaktor ning seda oleks kena kui võimalikult vähe kasutatakse.

Seda palun mõista, et igal asjal on piir, nii ka vastupidavusel ja tähelepanul. Loomulikult ei tähenda see, et ei peaks valvsust kaotama, tegemist vaid inimliku mõõtega!

 

Enamasti on see igapäevane T-Väikeses ja Liival, vahel ka Kiisal ja Kohilas ja ka mujal. Eks paarissuuna puhul T-Väikses see seotud muidugi Tallinna jaamaga, aga see suund pole T-Väikeses ka kõige hullem, enamasti on kiirus juba nagunii väike ja sellega arvestame, et olukord keerulisem.

 

On ka teine väiksem nüanss. Vastu punast sõites nagu mainisin, alustame pidurdamist varemalt, paljudes jaamades tähendab see seda, et jääme asjatult venima ja foori avanedes ei saa ka enam kiirendada. Seega taas oleme hakkama saanud hilinemisega ja ikka siis meie süül, egas me teisi süüdistama hakkagi.

 

Parimate soovidega

 

Neeme

Vahel tuli jageleda aga muudegi jamadega.

********************************************

 

Hei

Mul on Sinu jaoks laua peale toodud Rakke ja Jõgeva perroonimaterjalid ;)

Äkki oled nõus aitama millalgi ?

P..

****************

 

 

 Ja nii päevast päeva, aastast aastasse. Et kuidagigi asjadest aru saadaks, tuli veel sadu kirju saata.....
Kuid siit saab aimu, missugust ilget jama Eesti Raudtee tahtis kokku keerata. Näiteks tähendanuks tulevikku silmas pidades perroon kõrvaltee ääres seda, et neis jaamades ei saaks vahetuda rongid, millel ette nähtud peatus. See omakorda mõjutab sõidupaanide tegemise paindlikkust, jättes rongiajad teatud juhtudel reisijatele vähemsobivateks.
Lisaks õnnestus ära hoida Auvere ja Vaeküla perroonide ehitus, Soldina asemel lubati aga taastada Energia peatus. Lubaduseks jäi seegi. Aga isegi nende kahe lehekülje järgi saab aru, kui suurt jama oleks põhjustanud kõik see, mida Eesti raudtee oma otsatus geniaalsuses planeeris!

 

*****************************

 

Täna peaks Elron Põlva suunale panema käiku 5-6 rongi. Olid ajad, kui kuidagi ei suudetud isegi L õhtul rongi sõitma panna!

Tere.

Põlva Maavalitsus on korduvalt pöördunud AS Edelaraudtee poole rong 0382
Tartu-Orava käiku rakendamiseks laupäeviti ja rong 0381 Orava-Tartu
pühapäeviti. Kahjuks pole AS Edelaraudtee
leidnud võimalust meie ettepanekuga arvestada.
Kuna küsimuse lahendamine ei kuulu maavalitsuse pädevusse, siis palume
pöörduda AS Edelaraudtee poole.

Lugupidamisega
Mikk Mehilane

 

 Lp. Neeme Sihv!

Tänan Teid heade soovide eest! Tõstatatud probleem seoses
rongiliiklusega on Põlva elanike ja külaliste jaoks kahtlemata
aktuaalne. Luban ka omalt poolt selle parandamisele igati kaasa aidata,
samas tean, et kiireid lahendusi on siin raske uskuda. Igatahes
ühendatud jõul on lootused suuremad.

Edu soovides,

Georg Pelisaar
Põlva linnapea

 

Pelisaar ka täna, nagu paljud teisedki Eesti elu edendamas. Aga ei õnnestu hästi!? Ometi, midagi ta valijatele lubab, et teda ikka valitakse? Erakonnakaaslasest majandusminister aga ei näe Põlvamaad rohkem kui oma kõrvu? Või mis on kiired lahendused? See, kui mõni lihtne asi saab ära tehtud 20 aastaga?
Kuigi jah, eks siingi saanuks omal ajal ehk midagi ära teha IRL-i liige maavanem Igot Taro. No aga ei tee ju selle erakonna üpoliitikud midagi ÜT heaks?

 

 

************

 

Alati leidub aga neidki, kes heameelega asju arutavad ja tänaseks ongi Kiviõli inimesed uue asukohaga väga rahul. Nüüdseks seal ka bussipeatus Kiviõli Jaam (tänu ÜTK-le), küll aga KIK eesotsas Marko Pomerantsiga (jälle IRL) jättis andmata Kiviõlile projektirahad, kuigi just siin oli ülihästi planeeritud ÜHISPEATUS.

 

 

Tere päevast!

Hr Neeme Sihv

 

Mitmendat korda ringleb Teie kiri ühispeatustest. Seekord jõudis ka minu postkasti.

Kahjuks ei ole Kiviõli Linnavalitsusel väga palju infot selles küsimuses, et kellegi on plaan renoveerida Kiviõli jaama ooteplatvorm. Võimalik, et see tegevus on kusagil arengukavades sees. EVR kodulehel olevates Europrojektides seda kahjuks sees ei ole. Kuigi olukord Kiviõli platvormil on tõepoolest halb. Eelkõige seetõttu, et puudub igasugune peavari.

 

Kiviõli Linnavalitsuse poolt olen suhelnud EVR Infra Virumaa piirkonna kaudu sellesama ootekoha üleviimise asjus. Meie poolt pakutud asukoht oli linnale lähemal, Uue tn ja Raudtee tn ristumiskohas.

Selle kohta saime EVR-ilt vastuse, et kaaluti, kuid tehniliselt ei ole võimalik. Samuti olen teinud ettepanekuid ootekoja rajamiseks. Ka see on jäänud tulemusteta.

 

Teie kirja kohta oleks veel teinegi küsimus – keda Te esindate? Googeldades saab üht-teist teada, et on olemas vedurimeeste assotsiatsioon jne, kuid oma kirjades Te sellele ei viita. Niimoodi üksinda on päris raske asju ajada, mitte et see võimatu oleks.

Võib-olla koostöös saame midagi parandada.

 

Kena alanud talve ja jõuluaega,

 

Anu Needo

linnamajanduse peaspetsialist-projektijuht

Kiviõli Linnavalitsus

majandusüksus

 

 

Tere!

 

Edastan Teile kirja ühispeatuste teemal ja põhjuseks plaan renoveerida ka Kiviõli jaama ooteplatvorm. Ei oska päris kindlaid kohti määrata, kuid tundub, et ka Kiviõlis võiks ooteplatvorm asuda teises kohas. Jälgides rongile tulijaid ja mahaminejaid, siis tundub, et enamus liiguvad edasi n.ö. Püssi suunas. Seega ehk oleks mõttekam uus ooteplatvorm ehitada ehk Vabaduse pst-Maidla tee ülesõidu lähedale? See tooks rongipeatuse enamuse linnaelanikele tunduvalt lähemale ja võimaldaks ka mugavamalt liigelda Maidla suunas. Tänagi vestlesin ühe Kiviõli elanikuga ning temagi arvates võiks peatus olla lähemal, sest pideva kasutajana talle see piisavalt tähtis. Ka puudub Kiviõli jaamas reisijal võimalus kuhugi varjuda halva ilma korral, tänavune aasta seoses tee remondiga ja infopuudumisega tekitanud inimestes pahameelt. See näitab, et  ootepaviljon äärmiselt vajalik.

 

Asukoht jaamast väljas võimaldab ka vajadusel vahetult ooteplatvormi juurde ehitada parkla, et kasutada "sõida ja pargi" süsteemi, ning ühendada erinevaid transpordiliike (bussipeatuse olemasolul). Arvestades suurt autode hulka, millised tulevad rongide vastu või kedagi rongile tooma, peaks parkla olemasolu olema inimestele eriti meeldiv.

 

Ühine rongi- ja bussipeatus annaks võimaluse lihtsamalt ehitada ka ühise ootepaviljoni, paigaldada ühine infostend (sõiduplaanid, turismi- ja kohalik info jne.). Lisaks veel muud võimalused, mis toodud allolevas kirjas. Nt Kohilas asub vahetult platvormi lähedal turukioskid ja bussipeatus, isegi toimuvad samas laadad. Raplas samuti vahetus läheduses bussipeatus ja parkla ning need head näited kui aktiivselt kasutatakse ümberistumisvõimalusi, "pargi ja sõida" süsteemi jne. Isegi mitmetes väiksemates peatustes samad võimalused.

 

Palun igakülgselt kaaluda võimalust parandada inimeste ühistranspordi kasutamise võimalusi ja mugavust.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 

 

 

Tere, Neeme

Vabandan, et on olnud väga kiire ja pole olnud aega aruteludeks.

Olin  vahepeal 5 näd.haige, kuid meie majapidamises ei tea keegi midagi ei projekteerimisest ega arvamuse küsimisest.

S.t KOV-i käest ei ole arvamust küsitud.  Kui MKM tegeleb eelprojekteerimisega, siis on ka mingi asukoht vähemasti välja vaadatud? Ja huvitav, kes sellega seal MKM-s ka tegeleb? Siis saaks hakata ise küsima.

 

Varasemast kirjast noppisin välja lõigu:

 

Kiviõli ooteplatvorm asub praegu Kiviõli jaamas, mis on Püssi läheduse tõttu Kiviõli kesklinnast veidi eemal Tallinna pool tööstusrajoonis. Kuna reisirongid on mõeldud siiski inimestele, siis tuleks Kiviõli ooteplatvorm tuua raudteejaamast välja jaamavahele. Pakun uueks asukohaks Vabaduse pst ülesõidust veidi Narva poole - sel juhul oleks kaugus elumajadest optimaalne ning kaugele ei jääks ka bussijaam.

 

Selle koha suhtes ei saa me aru, mis tähendab kaugus majadest on optimaalne. Kui Tallinna poolt tulla, siis terve Kiviõli ulatuses on ju elumajad suisa raudtee ääres! Oleme saanud juba elanikelt kaebusi müra kohta.

Kui mõeldakse kohe vahetult peale Vabaduse ülesõitu, siis veel kuidagi. Või siis hoopis vahetult enne Vabaduse ülesõitu. Samas, kas võib raudteepeatus olla nii lähedal autode ülesõidule? See toob logistiliselt kaasa olukorra, et kui me praegu passime punase tule all (autos, ma mõtlen) päris pikalt, siis peatuse lähedus võib kaasa tuua selle, et edaspidi passime veelgi kauem. Autojuhtide närvid niigi juba üle keeratud. Hetkel lähevad Kiviõlis punased foorid põlema juba Püssi jaamast väljudes vist. Aga eks seda teavad raudteeinimesed paremini.

 

Teine asi on see bussijaama lugu. Teile teadmiseks, et Kiviõli endine nn bussijaam, mis on endise raudteejaama vahetus läheduses, ei ole üldse mingi bussijaam enam. Vaid tavaline peatus.  Kuna meilt otseselt ei alga ükski eesti-sisene bussiliin, ei ole olemas Kiviõli-Tallinn või Kiviõli-Tartu, vaid AINULT läbisõitvad bussid, siis jaama kui sellist ei ole enam ammu.

Tõsi, tulevikku suunatud mõtetest lähtuvalt on detailplaneeritud uue bussijaama asukoht. See hakkab aga olema sootuks linna keskel, kaugel raudteest üleüldse, nii et neid kahte objekti omavahel seostada saab olema hästi keeruline.

 

Rääkisin ka meie arhitektiga, ta valmistub linna üldplaneeringu ülevaatamiseks ja uuendamiseks. Seega oleks soodne aeg muudatusteks ka seoses selle teemaga.

Vabandan, kui mõtted korduvad, ei mäleta enam, mida oleme varem rääkinud J

 

Tervisi,

*************************************************** 

 

Siiani busse pole!!!

Tere

Mul muidugi veidi keeruline mingit plaani teha, sest ei tea kuidas ja kuhu sõidetakse tööle, kooli, arstile, asju ajama jne. Siiski püüan midagi mõelda logistiliselt optimaalset.

1. Buss peaks jõudma Palupera jaama 06.45. Pukas on rongile pääsemise võimalus ja hommikul vara ehk majutusasutustest eriti soovijaid pole. Et Otepäält väljumine oleks võimalikult hiline, peaks sõitma:

a) rongile Paluperasse

Otepää 06.15
Kirikumäe 06.25
Palupera tee 06.35
Palupera jaam 06.40 Seega saab bussiga hommikul Palupera jaama, seslt rongiga edasi oma kompsudega Tartu-Tallinna. Aga kuhu see buss edasi läheb jaamast?

b) Kui rongile tahtjaid ka Rõngust

Otepää 06.00
Kirikumäe 06.10
Palupera tee 06.20
Palupera jaam 06.25
Rõngu 06.32 v 06.35
Palupera jaam 06.45

 Võimalik ümberistumine Valga-Tartu-Tallinna rongile. Tartus 07.20, Tallinnas 10.40. Valga rongilt võimalik ümberistumine ka Riia rongile, kui need käiku jäävad. Väga normaalne aeg jõuda rongiga Elva-Tartu-Tallinna, ei magagi päeva maha, saab kooli, tööle, asju ajama.

Valgast tulevalt rongilt võimalik sõita

Palupera jaam 06.50
Rõngu 06.57
Palupera jaam 07.05
Palupera tee 07.10
Kirikumäe 07.20
Otepää 07.30

Sobib sõitmiseks tööle Otepääle ja ehk ka õpilastele, nii Rõngust kui Paluperast. Oot, kas saan õigesti aru, et see buss on sama, mis siis hommikul 6.00 Otepäält alustas, tuli Palupera jaama, enne käis veel Rõngus ja jaamast tagasi Rõngu kaudu Otepääle? Seega sõidab buss Paluperast Rõngu 2 korda hommikul poole tunniste vahedega, pool 7 ja kell 7 ca. Kas see on ikka reaalne?

Ma natuke kahtleks Valgast Rõngu tahtjate arvus. Rõngu inimesed on ikka Paluperra käinud, mitte Pukka. Kas see õhtune liin on ainult Kuutsemäe pärast.Tean ,et Puka jah promob seda Puka Kuutsemäe ligidust.Juba vene ajast mäletan ,et rongid vahetusid ikka Paluperas. Bussid käisid ka jaama juures.
Mäletan ,et vene ajal sõitis ainuke buss Pukka,õhtune 19.00 ja see jõudis täpselt või pidi jõudma selle Minsk-Tallinn rongile (Tsaika).
Aga mõtted väga head.
Terje

 

 

Tere!

 

Peale mõningasi arutelusid on selge, et vajadus juurdeveoliini järgi on olemas. Küsimus vaid Rõngus, kellelt siiani pole ühtki arvamust, võimalik, et selle järgi Rõngu elanikel pole bussiühendus Otepääga ja Tallinna sõiduvõimalus oluline. Muus osas palun alustada uuringuid bussiliini käivitamiseks. Huvi pole siiani näidanud ka Puka. Kindlasti on vaid Palupera kaudu bussiliin oluliselt odavam ja esialgselt peakski ehk liini nii käivitama, et buss liigub Palupera rongijaama ja Otepää vahel. Usun, et kindlasti leitakse ka võimalus Ühispeatuse väljaehitamiseks Paluperas, hoolimata masust! Ehk võimalik Ühispeatuste ehitamiseks rakendada ka eurotoetusi.

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

 Lausa habemega teema. Sees isegi Valgamaa Arengukavas, aga tänini mitte keegi sellega ei tegele ja Valgamaa edusammud bussiliiklusegi arendamisel on "hoomamatult mikroskoopilised".

***********

Enamus asju tänaseni tegemata....

 

 

Bussi- ja rongipeatuste ühildamine

 

Täname Teid vahemikul 18. jaanuar – 12. märts saadetud kirjades olevate konstruktiivsete ettepanekute eest bussi- ja rongitranspordi ühildamise parandamiseks. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt edastatud informatsioonile on hetkel Ida- ja Lääne-Virumaa rongipeatuste projekteerimine algfaasis ja Tapa-Jõgeva suunal on projekteerimine käimas. Nendel liinidel vajalike peatuste võimalike asukohtade kohta koostab ettepanekuid projekteerimiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Maanteeamet on projekteerimise algfaasis olevate rongipeatuste osas pöördunud täiendavalt asjaomaste maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste poole, et selgitada välja bussi- ja rongipeatuste ühildamise, s.o rongi- või bussipeatuse nihutamise vajadus ja bussi ümberpööramise vajadus raudteejaamas. Laekunud ettepanekud esitab Maanteeamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tutvumiseks ning nendega arvestatakse võimalusel.

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Ingmar Roos

Ühistranspordi osakonna juhataja

 

 

Narva suuna peatuste projekteerimise ajaks olin juba targem. Ja õnnestus viia asjad nii kaugele, et peatuste asukohtade ülevaatamiseks sõitsid TJA, MKM, EVR ja Edelaraudtee kohtadele. Muidugi ka mina, sest õnneks sain Edelalt infi, et minnakse. Kohapeal kohtusime ka omavalitsuste inimestega. Sõmerust juba kirjutasin. Kadrina puhul tegid EVR-i inimesed pähe näo, nagu oleks kuu pealt kukkunud, kuigi põhjendused peatuse ümberviimiseks olid ringelnud juba pikka aega. Ja kahjuks see ei saanudki teoks. Aga üht-teist sai! Kiviõli ongi parem näide ajukäärude tegevusest!

******

Ühispeatused ja uued platvormi

Täname Narva liinil rekonstrueeritavate platvormide kohta esitatud ettepanekute eest. Võimalusel võtame need arvesse.   Mis puudutab firma Nord Domus poolt palkpaviljonide kasutamist ühispeatustes, siis kahjuks ei ole pakutud võimalus teostatav. Rongiplatvormide kujunduse leidmiseks korraldati eraldi projektikonkurss, mille võitnud kavandit kasutataksegi uute platvormide projekteerimisel ja täiendavaid platvormide kujundusi enam ei otsita.   Selgituseks Teie poolt mainitud heitmekvootide müügi kohta täpsustame, et nende müük on korraldatud viisil, kus heitmekvootide ostjal on õigus suunata, millisel otstarbel tema poolt makstud raha kasutatakse. Sealjuures heitmekvootide müügist rahastataval projektil peab olema oluline mõju CO2 üldisesse vähendamisse. Seega ei ole Eestil võimalik ise otsustada, kas saadud raha paigutada ühispeatuste rajamisse või mitte.

Lugupidamisega

Ain Tatter osakonna juhataja   Lollimat põhjendust annab muidugi välja mõelda! Aga küllap see illustreerib hästi tegijate suhtumist reisijatesse. Või on kellelgi näiteid, kuis Eesti Raudtee on hakanud tänaseks reisijate eest hoolitsema?

*****************

 

Kiitus eilse Tartu-Tallinna viimase rongi juhile. Kuigi sõidan sellel liinil sagedasti, siis mitte kunagi pole kuulnud rongijuhti nii pikalt ja meeldivalt rääkimas. Ta tutvustas, kuhu rong sõidab, kas on paari minutiline peatus, kus on madalamad astmed, kuna toimuvad remonditööd, puhveti võimalust ja vabandas, et rong 6 minutit Tallinna hilineb. See oli väga meeldiv ja selle üle arutati vähemasti selles vagunis, kus mina olin, positiivses võtmes. Kiitus!

Tänu on alati meeldiv!

 

**********************************

 

 Tere!

Rongide ooteplatvormide renoveerimine käib täie hooga ja tundub, et kohati ja teatud seoses kiivakiskuvat protsessi ei õnnestu aeglustada, et aruteludeks aega hetkeks maha võtta. Kahjuks on õnnestumiste ja heade ehituste kõrval ka neid, mis mõjuvad negatiivselt ühistranspordi populaarsusele , reisijate arvule, ümberistumisvõimalustele ja loomulikult ka piletitulule, rääkimata dotatsiooni osakaalu vähenemisest.

Mitmetes kohtades on ehitatud ooteplatvorme äärmiaselt halbadesse kohtadesse ja seda just reisijate seisukohalt, ümberistumisvõimalustest lähtuvalt ja kogu selline tegevus on regionaalpoliitiliselt tuleviku maaelu ning transpordivõimalusi halvav. Parim näide sellest on Keeni. Samas on väga häid lahendusi, nagu Tamsalu, kus platvormi asukoht võimaldab vallapoolseid ümberkujundusi bussipeatuse alal ja ka tulevikus võimalikku jaamahoone kasutust. Kui Kehra puhul jäävad ooteplatvormid jaamahoonest enam-vähem mõistlikku kaugusesse, siis Rakke puhul on planeeritav asukoht äärmiselt halb. Samas on erinevates detailplaneeringutes, arengukavades ja bussiliinide optimeerimise kavandites piisavalt hästi kirjeldatud vajadust ja võimalusi erinevate ühistranspordiliikide ühildamiseks, lubadus parandada  rongide ja buside haakuvust on kirjas isegi valitsusliidu programmis. Miks AS EVR Infra jätab sellised uuringud arvestamata ooteplatvormide asukohtade küsimuses?

Eriti häiriv tulevikku silmas pidades on aga see, et Te ei kooskõlasta  ega paku erinevaid võimalikke asukohti välja kohalikele omavalitsustele enne projekteerimist!? Toimub ju ooteplatvormide eelprojekteerimine Jõhvi, Kiviõli, Oru, Kabala ja paljude teiste peatuste suhtes, kohalikud omavalitsused ei saa aga nendega arvestada oma planeeringutes, sest puudub info. Sellest tulenevalt on häiriv ka omavalitsuste ja ühistranspordikeskuste suhtumine parimate lahendite otsimisel, sest nende kirjades on viiteid koostöö puudumisele Eesti Raudteega!? Miks see nii on, et koostöö Teie poolega ei tundu neile vastuvõetav?

Küsimusi on ka kohati töö kvaliteedis ja reisijate ohutuses. Tartu uue teedevahelise ooteplatvormi kvaliteet on halb ja reisijatele lausa eluohtlik. Ka on puuduseks ülekäikude puudumine, mis juba kaasa toonud ohtlikke situatsioone ja palju kaebusi! Selle kohta lisan ka manusesse mõned fotod. Kui minu poolt tõstatud probleemid võivad tunduda Teile virisemisena ja omapoolseid vigu asukohtade planeeringuprotsessis ning valikutes on raske tunnistada, siis fotod vähemalt kiretud tõendid.

Ohutuse koha pealt on alati ohtlikud jaamades asuvad ooteplatvormid. Kui Sonda puhul ei ole optimaalne platvormi jaamast välja viia, siis Kiltsi, Oru, Soldina, Kadrina, Kiviõli, Jõhvi, Tabivere, Vastse-Kuuste, Orava jpt puhul aitaks jaamast väljaviimine kaasa ohutuse paranemisele ja vähendab ka üldiselt kõrvaliste isikute viibimist jaamade territooriumil. Ei saa ju sulgeda silmi jaamades seisvate kaubarongide alt ja ülalt läbironimistega seoses. Sellistele olukordadel tähelepanu juhtimine ja selliste olukordade minimaliseerimine üks oluline võti liiklusohutuse parandamiseks mitte ainult sõnades (plakatid jaamades) vaid ka tegelikkuses.

Soovin jätkuvat edu ooteplatvormide ehitusel ja koostöö paranemist, tagamaks reisijatele parimad võimalused tulevikuks ning loodan ka, et muutub olukord, kus AS EVR Infra ei vasta tehtud ettepanekutele üldse.

Parimate soovidega

Neeme Sihv

 

 

Tere

 

Ütlen kohe ära, et ma ei pea nende probleemide tõstatamist virisemiseks, pigem hoolimiseks. Suurema osaga kriitikast tuleb kahjuks ka nõustuda – eriti, mis puudutab tervet platvormide uuendamise protsessi. On palju ettevalmistavaid asju, mida tulnuks teha aastatel 2007-2008, ent millele toona tähelepanu pöörata ei osatud. Õhuke riik, mis teha.

 

Kui nüüd konkreetselt rääkida, siis Rakke puhul olid meil laual üksnes halvad variandid. Esialgne plaan oli ääreplatvorm jaamahoone ees. Kuna enam poleks olnud võimalik rongide vahetus, nõudsime teedevahelist platvormi. See aga jaamahoone ette enam ei mahtunuks. Võimalik oli platvorm viia kas teisele poole ülesõitu (millele oli vastu KOV) või siis jaamahoonest eemale Tallinna poole. Valisime viimase (kuna KOV oli teisele lahendusele vastu). Kas sai parim variant, ei tea.

 

Tartus ei ole ma ise käinud, aga olen aru saanud, et tunnel on olemas ja pääs perroonile sellega tagatud. Täiendavaid ülekäike ei soovi sinna EVR Infra ega TJA. Pean nendega ses osas ka nõustuma. Kui inimesed soovivad (täiesti arvestatava alternatiivi olemasolul) oma eluga riskida, siis ei saa neid ka kuidagi takistada. Töö kvaliteet on iseküsimus, tahaks siiski loota, et EVR Infra mittekvaliteetset tööd niisama vastu ei võta.

 

Orava puhul ülesõidule lähemale nihutamine jällegi seotud täiendavate kuludega – pinnas pidada soine olema.

 

Jõhvi osas tegutseme, et asukohta nihutada. TJA esialgsel hinnangul ei tohiks see võimatu olla. EVR Infraga ses osas kokkulepet veel ei ole.

Tegutseme ka teiste platvormide osas – näiteks on plaan Kohtla asemel peatuda Kohtla-Nõmmel, kuna potentsiaalseid kasutajaid peaks seal rohkem olema. Samas nõuab see veel täiendavat analüüsi, kuna seondub ka võimalusega Kohtla-Järvelt ettevedu korraldada. Oru ja Kiviõli osas nõus, et tuleb kaaluda nihutamist, kuigi vaevalt, et see EVR Infrale meeldib. Soldina osas aga ei oleks ilmselt ka sellest kasu – reisijaid seal lihtsalt ei ole.

Tuleb tunnistada, et kõigi ettepanekute mitterealiseerimise taga ei ole ka EVR Infra. Näiteks Tallinnas Vesse osas ma ei nõustu, et Teie kirjas välja pakutud lahendus oleks olnud parem.  Ka näiteks Ülenurme nihutamise puhul, mis tehti just Teie ja veel mõne inimese ettepanekul, ei saa ülemäära kindel olla, et see paremini toimima hakkab. Aga siiralt loodan, et hakkab.

 

Tervitades
Ronnie Kongo

Eesti Raudtee oli nagu siga - kärss kärnas ja maa külmunud!

 

************

 

 

Lugupeetud Neeme Sihv,

 

Teie poolt küsitud abi saavad anda maavalitused ja ÜTK-d, sest nemad tegelevad bussiliinide korraldamisega ja liinivõrgu kujundamisega.

Kaugliinide infot sõitjate hulga kohta valdavad aga ainult vedajad.

Näiteks Harju ÜTK-l on just läbi viidud liikumisuuring, kus küsitleti bussis inimesi ja uuriti just seda, mis on inimeste reisi lõpp-punkt.

Sealt peaks välja tulema kas Hageri ja Aespa inimesed  soovivad massiliselt just Laagrisse ja Pääskülasse sõita.

Vahendite nappuse tõttu tuleb aga mõnest teisest kohast mõni liiniosa siis käigust maha võtta.

Kui on selgunud, et mõnes kohas sõiduvajadust pole, siis on vaba ressurssi, mida mujale suunata.

 

Tervitades,

Aini Proos

Nõunik

Ühistranspordiosakond

 

*****************

 

 Austatud härra Sihv,

Tänan Teid heade soovide eest!

IRL-i valitsemisprogrammi lubaduste elluviimine ühistranspordi, sh
raudteeliikluse valdkonnas toimub läbi valitsusliidu programmi, mida
rakendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Üksikasjalike küsimustega raudteeplatvormide asukohtade osas on
otstarbekas pöörduda otse sinna – platvormide asukohad otsustatakse
infrastruktuuri valdaja, Tehnilise järelevalve Ameti ja kohaliku
omavalitsusüksuse koostöös. KOV kaudu on seega kaasatud ka kohalik
kogukond, kuid loomulikult võib konkreetsetest ettepanekutest ja
tähelepanekutest ka otse ministeeriumile teada anda.

Valga ja Koidula vahelise reisirongiliikluse käivitamise aeg pole veel
teada, eelarveaasta keskel on selleks keeruline vahendeid leida, kuid
riik peab ses osas läbirääkimisi Edelaraudtee AS-ga. Selge on aga see,
et uute reisirongide saabumine kasvatab märgatavalt veovõimsust, mis
võimaldab rongiliiklust tihendada ja lahendada paljud tänased
kitsaskohad.

Lugupidamisega,
Rauno Veri
IRLi pressiesindaja

 

*******

 

 

Lugupeetav Neeme Sihv!

 

Tänan Teid maavanema nimel ratsionaalsete ja asjalike mõtete ning ettepanekute eest.

Kuna avaliku transpordi küsimused ja liiklusohutus on maavanemal üheks prioriteetseks valdkonnaks, siis on ta väga aktiivselt olnud kontaktis nii Edelaraudtee kui ka Eesti Raudtee juhtidega.

Erinevatel nõupidamistel on arutatud ka Teie kirjas esitatud mõtteid.

Loodame, et kõik mõistlikud ideed realiseeruvad.

 

Edastasime Teie kirja ka Jõgeva linnavalitusse arendusnõunikule (Erki Teder).

On ju Jõgeva linn kõikide Teie kirjas tõstatatud probleemide lahenduste otsijad.

 

Parimate soovidega,

 

Vahur Kukk

arendusnõunik

Jõgeva MV

 

Aastaid tagasi osati Jõgeval vähemalt mesimagusalt vastata, tänaseks pole aga selles maakond mingeid erilisi edusamme. Pigem liigutakse tagurpidi. Aga eks sealgi ruulinud maavenama ja omavalitsustes RE ja IRL.

 

**** 

Ärme ainult näita üles, et millestkigi huvitume, tiksume siin niisama.. Või arvab keegi, et OVL-d mõeldud elu edendamiseks?

Tere!

Vastuseks teie küsimustele Pärnumaa raudteeliikluse uuringust.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ei tegele infrastruktuuri arendamisega. Küll on meie huvi Pärnumaa areng tervikuna. Vaata Arengustrateegia Pärnumaa 2030+. Arengu üheks eelduseks on Pärnumaa aeg-ruumiline kättesaadavus st.kiired ühendused Eestis ja Euroopaga. Seetõttu näitame omapoolset initsiatiivi raudtee- ja lennuliikluse arendusprojektide ettevalmistamisel. Raudteeliikluse töö oleme üle andnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja Edelaraudteele.

Tööga saab tutvuda POL veebilehel: Raudteeliikluse uuring kust leiate vastused ka oma küsimustele. Oleme liiklust käsitlenud ka Pärnu linna ja lähiümbruse võrgustikke siduvas teemaplaneeringus.

 

Uuring ei tegelenud trassivalikuga, seda saab Planeerimisseadusest tulenevalt teostada läbi maakonnaplaneeringu. Rail Baltica trassivalikuga (AECOM töö) saate tutvuda MKM veebilehel.

Maakonna bussiühenduste planeerimise kohta oskab infot anda Pärnu Maavalitsus (Avo Rahu)

Lugupidamisega

 

Eeri Tammik

Pärnumaa Omavalitsuste Liit

juhatuse esimees

*************

Hea Ilumetsa rahvas!

Õigupoolest peaks meie kõigi meelepaha olema suunatud ajalehe Koit suunas,
sest ajaleht on avaldanud puuduliku nimekirja remonditavatest
ooteplatvormidest. Kahjuks ei ole artikli autor veel vastanud kust pärineb
puudulik nimekiri, sest Eesti Raudteelt nad Lõuna-Eestis remonditavate
platvormide nimekirja ei küsinud.

Kinnitan, et Eesti Raudteel ega teistel asjaomastel instantsidel ei ole kavas
Ilumetsa peatust sulgeda. Samavõrd kahetsusväärsel viisil on Põlvamaal
nimekirjast leht välja jätnud Veriora.

Eile sai ajalehele Koit saadetud ka vastavasisuline märgukiri, koos
ettepanekuga ära klaarida nende poolt tekitatud suur segadus, mis paljudele
Põlvamaa inimestes on tekitanud tegelikult asjatut ärevust.

Lugupidamisega,
Urmas Glase
Eesti Raudtee avalike suhete juht

****************

 

Tere!

 

 Milline on küsitlus Paalalinna rongipeatuse kohta Paalalinna elanike hulgas?

 

Millal tulemused teatavaks saavad?

 

 Mille järgi Viljandi Linnavalitsus teeb otsuse Paala rongipeatuse vajalikkuse kohta?

 

Millised bussid (maakonnaliinid) hakkavad läbima Viljandi rongijaama seotuna rongidega peale raudteeremondi lõppu?

 

Millal tekib sobiv koht bussipeatuseks Viljandi rongijaama lähedal ülesõidu juures, arvestades platvormi uut asukohta?

 

Lugupidamisega

 

Neeme Sihv

Tere lp Neeme,

 

Kahjuks olen puhkusel ja eemal, aga järgmisel kuul tööle tagasi tulles võtan teema ülesse ja vestlen meeleldi. Midagi poleks ka kokkusaamise vastu Viljandi maavalitsuses. Teil on alati olnud asjalikud küsimused ja professionaalsed ettepanekud.

 

Lugupidamisega

 

Tõnis Korts

Viljandi Maavalitsus

 

P S Soomaa ettepanekud edastasime juba eelmisel aastal Maanteeametisse ja mina olen ühe korra ka osakonna juhatajaga sellel teemal vestelnud ja meiepoolse pildi edasi andnud. Lõplikku vastust veel ei ole ja kui tööle tulen, soojendan teema ülesse. Olen selle liini käivitamisest ka ise huvitatud ja see on selle kandi arengu huvides äärmiselt vajalik. Ma ei ole mõnda aega tööl olnud, aga kuulsin, et praegu on kõva surve Tallinna poolt eelarve kärpimisele ja liinivõrgu kokkutõmbamisele. Aga eks seda näeb, kui tagasi tulen.

*********************

 

 Bussipeatus Koidula jaama juurde on projekteerimisjärgus. Kindlasti on
plaanis pikendada kõik praegu Koidulasse suunduvad maakonna bussiliinid
uue peatuseni.

Lugupidamisega
Are Nupp
Arengu- ja planeeringuosakonna spetsialist

*************************************************

 

Tere veelkord,

lisan veel täiendavalt juurde meie elanikkonna kohta andmed.

 

Hetkel on meil 6307 elanikku. Sotsiaal-majandusliku analüüsi alusel on eakaid inimesi (üle 65-a) 23%, lapsi ja noori (kuni 25-a) 27%.

Seega on meil piisavalt suur arv potentsiaalseid rongireisijaid, kes valivad selle transpordiviisi just soodsama hinna tõttu.

Eelkõige puudutab see pensionäre ja tudengeid, kellele rongipileti hind on pea 50% soodsam kui bussipilet. Usume, et neid reisijaid on ca 10-20% elanikest.

 

Lisanduvad reisijad  naaberomavalitsustest. Meil, Kiviõlis, lähevad rongile ja tulevad rongilt Maidla ja  Lüganuse elanikud. Kui Lüganusel on valida ka Püssi jaama, siis Maidla inimene tuleb kindlasti Kiviõlisse, sest siia tulevad ka bussid Maidlast.

Seega omab Kiviõli rongipeatus tähtsust ka piirkonna tõmbekeskusena.

 

Lugupidamisega,

 

 

Tere,

Saime küsimused rongipeatustest. Kuna Kiviõli kohta on öeldud, et projekteerimine algfaasis, siis kohe küsime:

1)      Kas on planeeritud Kiviõli peatus jätta samasse kohta?

2)      Kui ei, siis kas on välja valitud mõni muu võimalik asupaik?

3)      Millal ajaliselt on planeeritud rongipeatuse projekteerimine, rek.või uue ehitamine?

 

Ideid on igasuguseid, kuid millised neist on reaalsed ja vastuvõetavad osapooltele?  Linna ei ole siiani keegi informeerinud selles küsimuses. Me väga ootame seda infot.

 

Kas ja kui palju inimesi rongiliiklust kasutab Kiviõli peatuses? See info on esmaselt kindlasti olemas operaatoril. Küsimus KOV-ile on küll ebakohane.

 

Saame ainult tagasisidet meie linna kodanikelt, kui on mingid probleemid.

Näiteks:

a)      miks ei ole ooteplatvormil mitte ühtegi varjualust, probleem aastatetagune, oleme ka ER-ga ja Edelaraudteega kirjavahetuses olnud, siiani ei ole leitud fin.vahendeid

b)      müra probleemid eramurajoonis (eeskätt Lepa tee)

c)       jalakäijate ületuskohad ei ole piisavalt turvalised ja mugavad, seda ohtu on ER poolt 2009-2010 veidi leevendatud

d)      miks ei ole võimalik rongipeatuse kohas autoga parkida, inimesed, kes käivad rongil vastas, neil ei olegi sisuliselt kusagile parkida, kui ainult muru peale

 

Nii et  muresid on ja Kiviõli LV poole pealt oleme valmis kõiki variante arutama. Kus ja kuidas me saaksime seda teha? Võib-olla on teil juba mingid eskiislahendused, neid saab ju edasi saata ja meie saaksime kommenteerida. Hetkel planeerime kergliiklusteid, ja mõtleme kuidas neid saaks rongipeatusega kokku sättida.

 

Palun saatke see kiri isikutele, kes asjaga tegelevad. Allpooltoodud kirjavahetusest ma ei loe välja e-maile.

 

********

 

 

Tere

Kokkuleppel MKM-ga on Kärkna peatus Sinu poolt loetletud reisidel sees järgmisest liiklusgraafikuperioodist, mai lõpust 2012.

 

Parimatega

*******************

 

Tere!

KIISA

1. Tundub, et mõõtkava järgi vaja platvormi rohkemgi nihutada.sest:
  *Ülekäik peaks jääma praegusele kohale, et tagada võimalus (oluline!) jaamakorraldajal ära saata mõlema suuna ronge, asudes platvormi otsa juures ja omades ülevaadet reisijate peale- ja mahaminekust. Arvestades treppi ja pandust, nihkub platvorm seega rohkem kui 10 m!?
  * Arvestada tuleb ka reisijate kommet jaama ootesaalist välja tormates ronida platvormile või ka joosta ülekäigule, võiks isegi nihutamine olla suurem, nii et ülekäik jääks 10 m praegusest Tallinna poole? Umbes maja nurga ja ootesaali ukse vahepeale, et vältida nurga tagant otse ülekäigule lidumist
  2. Ühest platvormist peaks piisama, sest praegune ju kitsamgi veel. Vajadusel võiks kaaluda (kui olukord seda võimaldab, teha 5m laiune platvorm, siis saaks ka pingid lahedasti ära mahutada, mis ka oluline.
  3.Oluline konsulteerida Saku vallavalitsusega, et kas saab teha parkla ja juurdepääsutee (kindlasti ülioluline bussipeatus samas!!!) ülesõidu juurde, sest sealt tullakse nagunii otse. Kelle haldusalasse jääb siis juurdepääsutee parklani, ei oska öelda.
  *4.Puidust ülekäik kipub olema libe, seega oleks vaja karestatud kivi või betoon materjal. Seda arvestades pidevaid ohtlikke situatsioon praegusel ülekäigul.
  5. Ei oleks paha ka paar pinki ja katusealune raudtee vastasküljele ülekäigule tuleva jalgraja juurde.
  6. Väga hoolikas peaks olema piirete väljatöötamisel, et vältida igasugune otse raudtee ületamise võimalus, sh ratastega liiklemisel. Nende asetus ja mõõdud vajavad otsustamist kohapeal ja hiljem.

Varem või hiljem plaanin jõuda niikaugele, et ülesõidu juures oleks bussipeatus ja parem on seda teha muid asjaolusid arvestades juba praegu.

LIIVA

1. Nagu ma aru saan, siis vana hoone KK tõttu ei saa kõrvalted nii palju nihutada kui vaja? Kahju.
2. Praegune asukoht välistab igasuguse võimaluse kasutada jaama ootesaali? Mida küll praegu ei võimaldata, aga tulevikus ootaks sarnast olukorda, kus see oleks ikkagi loomulik. Seega üks asukoha miinuseid .
3.Parkla juures kus liiklusmärkide tingmärk, oleks seega vajalik ootekoda, võimalusel arvestusega, et samasse võib asjaolude muutumisel tekkida ka bussipeatus, mis omakorda võib olla vajalik mõne tellimusbussi peatumise jaoks.
4. Puidust ülekäiku ei pea otstarbekaks.
Antud tööde raames peaks üksiti ära tegema ka ülivajaliku ülekäigu paariskõrikus , ladude vastas, sest pidev inimeste liikumine ja ohtlik.
5. Platvormi mahutavuse pärast ma muret ei tunne, kuigi ka siin võiks kaaluda võimalusel 5m laiust platvormi.

NB! Nii Kiisa kui Liiva puhul tasuks teise platvormi kulutuste asemel kaaluda arhitektuuriliselt ilusama katusealuse ehitamist, sarnaselt Tartus olevale - ühe postirea ja katusega umbes 15-20 m pikkuselt otse platvormil.

HAGUDI

Skeem suht arusaamatu, aga jääb mulje, et platvorm tuleb teisele poole raudtee, mis oluline, arvestade võimalikku jaama taastamist.
Ülekäigud vajalikud mõlemasse otsa.

ROOBUKA

Äärmiselt vajalik konsulteerida KOV-iga (Saku ja Kohila vald), sest nende poolt toimub hetkel juurdepääsude kavandamine. Sellega seoses

* Ehk mõeldav asukoha nihutamine praeguse platvormi otsa (Kohila poole), et ehituse ajaks tagada vana platvormi säilimine ja hilisem ümbertegemine jalgrajaks, kui on vajadust. Nihutamine mõeldav seetõttu, et enamus reisijaid liigub just Kohila poole ja sõltub eelkõige sellest, kas see annaks lihtsama ja parema võimaluse juurdepääsuteede ehitamiseks!!!?? Kuna tegemist suurelt osalt eramaadega, annaks selline variant ehk võimaluse paremini laveerida??

Vajalik kindlasti ülekäik vähemalt ühes otsas, parem muidugi mõlemas, olenevalt juurdepääsudest
Mõnevõrra Kohila poole on ka Kurtna poolne maantee lähemal, seega jääks ehk ära pika juurdepääsutee rajamine.
Jääb kahe valla piirile, kuid kasutatakse ka mõlema valla elanike poolt.

SAKU

Asukoht arusaamatu, kuid sobiks maksimaalselt ülesõidu lähedal (sirgel teeosal) sest
* võimalik ootekoda, infot ja muud ühildada ehk  kohaliku infoga, spordiraja rajatistega jm.

Kindlasti vajalik pandus ja trepp ka Kasemetsa poolses otsas. seda enam, et detailplaneeringu järgi peaks olema projekteerimisel kergliiklustee vanal raudteetammil, seega ka vajalik ka jalgrada ülesõiduni.



NB. Arvestades seniseid kogemusi inimeste käitumisel, peaks kaaluma teist tüüpi ootekodade rajamiseks. Seda enam, et pea üheski neist peatustest ei ole ülesõitu lähedal ja seega pole oluline ka läbipaistev plastmass, nähtavuse tagamiseks. Kindalsti arvestada ka bussipeatuse võimalikkust tulevikus, kohalikke plaane ja planeeringuid, võimalikke pakendikonteinerite asukohti, suurt reisijate arvu jms. Seega pakuks välja vandaalikindlamat betoon ootekoja või inimlikuma ja nägusama puitehitise, nagu näiteks kasutusel paljudes bussipeatustes. Matkajate vajadusi arvestades võiks kohati kaaluda ka võimalust lisada paar lauda-pinki jms.

Platvormide valgustuse puhul kindlasti tagada valgustid, mis ei oleks nurga all, ega omaks kumerklaase.

Võimalusel küsida arvamusi KOV-lt, kas võimalik toetada ootekodade vm rajamist, sest eelkõige need vajalikud kohalike jaoks.

Info (sh sõiduplaanid) võimalusel tagada ühtsetel stendidel mitte platvormil vaid parklas, jalgraja ääres vm, et ühtlustada info asukohad ning tagada ka turismiinfo vms. See koos ehk odavam ja ehk sedagi nõus projekteerima vms KOV.

Neeme

 

Puudusi on tänaseni siiski ka Edelaraudteel. Kohilas pole ülekäiku taastatud, Roobukal puudub see hoopis jne.

 

*************

 

Miks Pärnu rongiliiklus ei arenenud ja hoopiski lõppes? Põhjusi palju, üks näide siin. Kui ikka ei suudeta isegi mõne minuti osas busse siduda.... Pikk ja vaevarikas jahumine, kuid tulemuseta! Aga ega PÜTK ka täna suurt asjalikum pole, tõenäoliselt ei lasta meelega asju paremaks muuta. Niiditõmbajad ju arvata võib, kuskohast...

 

 

Tere!

 

Minu soovil tegi vedaja Ikla-Pärnu bussis küsitluse, selgitamaks sõitjate arvamusi bussi aegade muutmisest varasemaks, et jõuda Raekülla ümberistumiseks hommikul Tallinnasse suunduvale rongile. Buss liinil nr 74 on täna Raekülas 7:21, rongi väljumisaeg 7:14.

 

Praegu terendab meil küll vaid võimalus ca 5 min bussigraafikut varasemaks teha, et jõuda rahulikult Tallinnasse 7:30 väljuvale bussile. Ka on töökohti linnas, kus tööpäeva algus on 7:30.

Tõepoolest, kas rongid juba ei hakka veidi kiirem liikuma, et saaks lükata Raekülast väljumist 10 min hilisemaks?

 

Tervitades

Avo Rahu

 

 

 

 Tere!

Väga mõjuvad on alati sellised vastused: Kuhu küll selle suslaga sõita?
See tekitab tunde, et väga oluline vastus. Aga nii vastab vaid üks. Muide 15 pooldajat on minu arvates päris kõva tulemus. Seda enam, et tavaliselt vastavad ju igapäevased sõitjad, need, kes vahel tahaks sõita Raplasse, Sakku või mujale, küsitluses ei osale. Kui aga info levib, et ka rongiga saab sõita Iklasse, Kablisse, Häädemeestele ja tagasisõiduvalikud suuremad, on seegi oluline.

Rongiaegade muutusi võib tulla, aga pole üldse kindel, mis suunas. Võib ju lausa suures ulatuses muutuda ühele või teisele poole. Sättisime siin ka igasugu variante, aga kaugemat tulevikku ei tea. Paha see, et see rong teeb teel kolm vahetust teiste rongidega ja eriti seal muuta praegu midagi ei anna. Ja piisaks muidugi 10 min nihutamisest.

Linna jõudmine üks asi, tavaliselt ikka tuleb ka 10, 20 min või rohkemgi minna kooli, tööle ja ehk isegi kaugemasse linna otsa. Eks ta kõik keeruline ole küll.

Tervitades Neeme.

 

 

Tere!

 

Sõna "susla" võib mõnele olla solvav väljendusviis, kuid eesti keeles saame sellest aru kõik, et tegemist on aeglaselt sõitva rongiga. Ja aeglane rong on juba küll väga oluline. Samas räägivad aga 15 potensiaalset rongile saamisest huvitatut sellest, et vajadus rongiliikluse järgi on täiesti olemas.

Kahjuks ei saa aga tänases situatsioonis maavalitsus lubada enamat, kui eelmisel korral välja pakutud 5 minutilist bussigraafiku kiirendamist, et veidi parandada 7:30-ks tööle sõitvate inimeste olukorda ning anda ka võimalus jõuda 7:30 Tallinnasse väljuvale bussile. Veel varasemaks bussi viimine nõuaks meilt lisareisi töölepanekut, milleks aga riigiraha praegu napib.

Tellimuse vormistamiseks soovin vastust Häädemeeste ja Tahkuranna VV-st.

 

Tervitades

Avo Rahu

 

 

Tere!

 

Maakonnaliini nr 74 sõidugraafiku muutmine.

 

Pärnu Maavalitsus tellib alates 01.02.2012 maakonnaliini nr 74 Pärnu-Häädemeeste-Ikla muudatuse reisil, mis väljub Iklast 6:00 jõudmist Pärnusse 5 min varem, so 7:25, et tagada sõitjate võimalus ümberistuda 7:30 Tallinnasse väljuvale bussile, samuti tagada paremat töölejõudmist linna ettevõtetesse, kus tööpäev algab 7:30.

Vedajal, M.K.Reis-X OÜ, teavitada avalikkust sõiduplaani muudatusest vastavalt lepingule (p. 5.1.18).

 

Lugupidamisega

Avo Rahu

 

 Tere!

Tundub, et püüdsin teha muudatuse, mis oleks olulinme paljudele inimestele, kuid ebapiisava selgituse tõttu on muudatus väheoluline.

Pärnu-Tallinn rong väljub Raekülast 07. 14, praeguse muudatuse järgi jõuaks buss Raekülla 07.16. Seega, kuigi bussilt jõuab Pärnus ümber istuda Tallinna bussile, siis Tallinna rongile ümberistumine võimatu. Ometi on rongiliinil peatusi, millede elanikele ei muutu midagi paremaks. Ka Teie piirkonna inimestele, kes sooviks sõita Pulli, Tootsi, Raplasse, Kohilasse, Kiisale (Vembu-Tembumaale), Sakku jne, ei muutu midagi paremaks. Vabandan, et ei selgitanud piisavalt muudatuse vajadust, kuid bussiaega on vaja nihutada 10, mitte 5 min varasemaks! Seega jääb praegune muudatus ebaoluliseks ega kajasta reisijate vajadusi. Palun kiiremas korras muudatused üle vaadata ja parandada minu selgitustest tekkinud valearusaam!

vabandan veel kord!

 

 

Tere õhtust!

 

Ei, ei ole mingit valet arusaama tekkinud. Ettepanek kõik väga selge, aga bussijuhtide ajagraafik pidavat lõhki minema, enamus sõitjaid ei tahtnud üldse mingisugust aegade varasemaks viimist (telefonikõned mulle), samuti pidavat olema bussipeatus oluliselt eelmisest asukohast kaugemale viidud (lähen vaatan selle veel täna õhtul üle) ja järgmisest 5 minutist varasemast bussist siiski veel ei pidavat piisama???

 

Esialgu kindlasti väga suur aitäh! Loodetavasti hakkavad vähemalt sõitjad jõudma õigeaegselt Tallinna bussile.

Ega ma ise ka veel "püssi põõsasse pole visanud" , sest tegelikult sai nüüd tõesti narr olukord. Mingi tühise 2 min pärast ei jõua rongile!

Võimalus ka veel, et ehk siiski kevadel tuleb rongiaeg bussile vastu?

 

Palun vabandust hoopis minu poolt!

 

 

**************************

 

Austatud Viljandi Maavanem Lembit Kruuse,

 

Vastuseks Teie 29.09.2011.a. kirjale nr.13-1/1072-2 teatab Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alljärgmist:

 

1. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on seisukohal, et Suure-Jaani vald ei ole kuni käesoleva ajani ei ole soovinud busside peatuskoha rajamist. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tugineb oma väites järgmistele asjaoludele:

1.1.Edelaraudtee Infrastruktuuri AS alustas Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimise kavandamisega 2009 I poolaastal. Peale Vabariigi Valitsuse 18.06.2009.a. otsust nr.260, millega arvati Türi-Viljandi raudteelõik Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kavasse, avaldas Suure-Jaani Vallavalitsus soovi Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormi asukoha muutmiseks ning esitas vastava tingimuse Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerimistingimustesse.

1.2.Vastavalt Suure-Jaani Vallavalitsuse poolt Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le väljastatud projekteerimistingimustele kohustus Edelaraudtee Infrastruktuuri AS projekteerima ja ehitama Sürgavere peatuspunkti alljärgnevatel tingimustel:

 - raudteeülesõidukohad varustada valgusfooridega;

 - võimalusel kavandada Sürgavere peatuspunkt ja ooteplatvorm Sürgavere raudteeülesõidu (Mudiste-Kobruvere riigitee T24127 ristumiskoha) lähedusse;

 - kavandatavale ja renoveeritavale ooteplatvormile näha ette ootepaviljonid istepinkide, valgustuse ja teatetahvlitega.

 - Sürgavere peatuspunkti ooteplatvormile näha ette juurdesõidutee ja autoparkimise võimalus vähemalt viiele autole ja reisibussile. Suure-Jaani vald on nõus vajaduse korral algatama detailplaneeringu koostamist.

Eeltoodud tingimustes ei nähtu mistahes viisil, et Suure-Jaani vald on esitanud Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-le nõude busside peatumiskoha rajamiseks.

 

2. Suure-Jaani Vallavalitsus on kooskõlastanud Edelaraudtee Infrastrutuuri AS-i poolt esitatud Sürgavere peatuskoha ehitusprojekti

2.1.Tulenevalt Raudteeseadusest väljastab raudteerajatistele ehitusload Tehnilise Järelevalve Amet. Toimingud, mis eelnesid Sürgavere ooteplatvormi ehitusloa nr 1883 väljastamisele Tehnilise Järelevalve Ameti poolt olid järgmised.

-          Edelaraudtee Infrastruktuuri AS taotles Suure-Jaani Vallavalitsuselt projekteerimistingimused (29.10.2009.a. nr I-4/232)

-          Suure-Jaani Vallavalitsus väljastas projekteerimistingimused raudteerajatise projekteerimiseks (10.11.2009 nr 756);

-          Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tuginedes muuhulgas ka Suure-Jaani Vallavalitsuse poollt esitatud tingimustele, tellis projekti Sweco Projekt AS-lt;

-          Sweco Projekt AS projekti alusel taotles Edelaraudtee Infrastruktuuri AS Tehnilise Järelevalve Ametilt ehitusloa. Enne ehitusloa väljastamist küsis Tehnilise Järelevalve Amet Suure-Jaani Vallavalitsusele arvamust. Suure-Jaani Vallavalitsusel vastuväited puudusid (Suure-Jaani valla ehitusloa kooskõlastus 02.06.2011 nr 7.2.-10/1275).

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i käesolevas vastuskirjas esitatud väited on dokumentaalselt tõendatavad ning Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on need valmis nõudmisel esitama.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS on Teie poolt tõstatatud küsimust seoses busside tagasipöörde koha rajamisega Sürgavere peatuspunkti juurde arutanud Tehnilise Järelevalve Ameti vastavate spetsialistidega ning jõudnud ühisele arvamusele, et kõnesolev busside tagasipöörde koht ei ole raudteerajatis.

Oleme seisukohal, et Sürgavere peatuses bussi- ja rongigraafikute sidumiseks piisab tavalistest teeäärsetest bussipeatustest, kuna seal peatuvad läbisõitvad bussid, millistel puudub vajadus ümberkeeramiseks.

Tööpäeviti kell 6:56 läbib praegu Kerita bussipeatust buss, mis saabub Viljandist läbi Aimla, Ülde ja Tääksi. Laupäeviti kell 9:26 läheb Keritast buss Sürgaverre, Sürgavere vanasse raudteejaama, Pärstisse ning Viljandisse lõpuks välja.

Laupäeviti kl 13:26 läbib Keritat buss, mis tuleb Viljandi poolt läbi Pärsti, Sürgavere endise raudteejaama ja Sürgavere. Sellelt mõistlik korraldada ümberistumist RLP käivale Viljandi-Tallinn rongile. Taas piisab bussi läbisõidust 10min enne rongi.

Tööpäeviti 18:21 väljub Keritalt buss läbi Tääksi, Ülde ja Aimla Viljandisse. Kui seda nihutada poole tunni jagu hilisemaks, on ka võimalik ümberistumine Tallinn-Viljandi rongilt.

 

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS planeerib avada reisirongiliikluse Türi-Viljandi raudteelõigul alates 01.jaanuarist 2012.a. Aega jääb pisut rohkem kui kaks kuud. On ilmne, et selle ajaga ei ole võimalik planeerida, projekteerida, kavandada finantsvahendeid ehituseks ning ehitada antud projekti raames kõnesolevat bussipeatust, rääkimata busside tagasipöördekohast. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS jääb seisukohale, et eelnimetatud põhjustel tuleb Sürgavere ooteplatvorm ja sinna juurde kuuluv ehitada välja algselt kavandatud projekti alusel.

 

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Rain Kaarjas

Edelaraudtee Infrastruktuuri AS

 

 

 Tere!
Meil on samuti hea meel, et Edelaraudtee Infrastruktuuri AS võttis kuulda
Sürgavere külaseltsi ja valla ettepanekut muuta peatuse asukohta.
Mis puutub bussipeatusse, siis valla ettepanek oli pikendada Sürgavere
bussipeatust raudteejaamani
ümberpööramisvõimalusega. Paraku ümberpööramiskoht jäi rajamata
rahaliste võimaluste puudumisel.
See küsimus on jätkuvalt aktuaalne. Ainult bussipeatustest sinna ei
piisa, kuna seda teed sõidab ainult üks
liin.
Praegune parkla suurus on arvestatud edelarautee poolt. Meie soov oli,
et sinna oleks mahtunud ka reisibuss,
mis oleks võib-olla lahendanud ka bussipeatuse probleemid.
Olustveres on bussipeatuste probleemid lahendatu. Bussid ei pea sõitma
parklasse vaid peatuvad Suure-Jaani-
-Olustvere maanteel. Parkla on sõiduautodele ja siiani ruumipuudust ei
ole, kuna parkida saab ka sissesõidutee äärde.
Täielikult Teiega nõus, et bussiühendsed peavad kattuma
rongiliiklusega.  Rauteeliiklus on muutumas üha populaarsemaks
  ja mugavamaks, seega peame koostöös Maavalitsusega leidma võimalusi
problemi lahendamiseks.

Lugupidamisega
A. Aua
Majandus -ja ehitusosakonna

 

 

Bussipeatus Sürgavere Raudteejaam tänagi olemas, tõsi, mitte seal, kus on rongiepatus. Ja eks üle Eesti enamustes omavalitsustes ei suudeta asjadega tegeleda, isegi mitte peatusi ümber nimetada. Mõni üksik kant välja arvatud. Võhmas on aga tänaseks õnnestunud tekitada bussipeatus Võhma Jaam. Kuigi siingi nimetati hoolimata selgitustest, alguses peatus valesti.

 

********

 

Tere!

Uute ooteplatvormide ehitamine on jõudnud kaugele, võib öelda, et
lausa lõpuossa. Seega on vaja alustada ka ühispeatuste väljatöötamist
ja sobivaim selleks on esimeste hulgas Palupera. Põhjus eelkõige
selles, et uus platvorm on valmis ja maantee Otepää suunas aktiivselt
kasutatav. Ka on valminud Valgamaa Teemaplaneering

http://www.valgamaa.ee/userfiles/file/valitsemine/maakonnaplaneering/via_hanseatica_teemaplaneering.pdf

Samuti on valminud transpordiuuring, mis näeb ette
ümberistumisvõimalused Paluperas ning vajaduse (Rõngu)-
Palupera-Otepää bussiliini käivitamiseks ja ühildamiseks rongidega
ning vajaduse ühispeatuse loomiseks.

Osaliselt saab ühispeatuste loomisel eeskuju võtta mõnestki valminud
peatusest Türi ja Viljandi vahel.

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/12/turi-viljandi-hinne-4.html

Seal on küllaltki hästi lahendatud parklate süsteem, bussipeatustega
alles asi tegemisjärgus.

Palupera Ühispeatus:

1. Vajab maa-ala omanduse lahendust (paaritu kõriku, kõrvaltee ja
Otepää-Rõngu maantee vahelisel alal) koos maa-ala hilisema haldamise
ja hooldusega.

2. Võimaldab luua avaturu, müügikioskid, bussiootekoja. Selle kõige
tegemiseks saab võimalusel ära kasutada ka olemasoleva vana küüni,
eriti kui see külgedelt avada ja tagades sellega parema nähtavuse.
Võimalik teha soovi korral ka söögikoht jms.

3. Kaevu ehitamine pole vajalik, kuna läheduses juba olemas puhkekoht
koos joogiveevõimalusega, milline valla poolt loodud

4. Trepi, panduse ja ülekäigu ehitamine ooteplatvormi Valgapoolsesse
otsa. Selle lahenduse puhul kaks varianti. Kui busside juurdepääs,
parkla ja peatus saab olema praeguse platvormi otsa juures (juurdepääs
ringteena või muu lahendusena), piisab ülekäigust samas. Peab aga
arvestama, et tegu perspektiivse platvormi pikendamise alaga, seega
otstarbekam oleks teha u 70 m jalgrada ülesõidu suunas, siis ülekäik
ja samasse ootekoda. Ootekoja (ühendatuna söögikohaga vms) puhul oleks
siiski vajalik kardinaalsem suhtumise muutumine ja ootekoda peaks
olema kütmisvõimalusega.

5. Ootekoja juurde vajalik läbimõeldud infostend(id), võimalusel
katusealusega, kus on ette nähtud kohad kõikide transpordiliikide
sõiduplaanidele kuni Valgamaa üldplaanini välja, turismiinfo, valla
ja/või maakonna kaart, külainfo jne.

6. Vajadusel arvestada teenusbusside jaoks parklaruumi eraldamisega,
samuti ka tulevikus võimalike lisateenustega, nagu elektrimopeedide
laadimisvõimalus, muud laadimisvõimalused jms.

7. Lahenduse väljatöötamisel arvestada "Pargi ja Sõida", "Suudle ja
sõida" plaanidega, autode juurdepääsuga müügikohtadele, - kioskitele,
- söögikohtadele vms.

8. Välja tuleb töötada liiklusmärgina Ühispeatuste märk, millel oleks
üks kindel kujundus (inimene, talu, sirp ja vasar vms) ja võimalus
väiksemalt märkidega lisada tähised vastavalt teenustele (talukaubad,
käsitöö, ühistranspordiliigid, turismiinfo, puhkekoht, söögikoht, kaev
ehk joogivesi jms). Märgi asukoht peaks autojuhte ja muid liiklejaid
varakult informeerima lähenemisest sellisele kohale, seega umbes
200-500 meetri kaugusele maanteel, samuti ka Regio jm
kaardilahendustes.

9. Võimalikud muud asjaolud ja lahendused, mis võivad tekkida
väljatöötamise käigus ettepanekutena erinevatelt asutustelt või
seltsidelt

Arvestades, et selliseid ühispeatusi on palju, peaks süsteemi
väljatöötamisega kiirelt alustama ja esimesed "pääsukesed" valmis
tegema.
Kindlasti on võimalik erinevate asjade väljatöötamine ja
ehitamine/lisamine ka hiljem..

Et tegemist on olulise objektina just regionaalpoliitiliselt, peaks
selle rahastamine toimuma ehk just regionaalarengu programmidest.

Parimatele ja kiiretele lahendustele lootma jäädes

Neeme Sihv

 

 

 Suures osas seisak ka täna!

 

************

#Elron #Eesti Raudtee # Maanteeamet #Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11 kommentaari:

1. 
   Neeme Sihv8. september 2021 00:41

   Eneseupitamine jätkub ikka:
   
   Ühine Setomaa on koos kasutajatega Imre Liivago ja Raul Kudre.
   a17aitSp oshnsorerd ·
   Valimisliidu Ühine Setomaa esindajad Imre Liivago ja Raul Kudre esitasid täna Ühine Setomaa valimisliidu nimekirja Setomaa valla valimiskomisjonile.
   Tutvu valimisliidu programmi ja kandidaatidega valimisliidu kodulehel: yhine.seto.ee

   Vasta
   Vastused

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:41

   
   Neeme Sihv
   Ehk siis jätkaks seisakuga kohalikus elus? Miks pole tahtmist selgroogu kasvatada, ehkki seda füüsiliselt justkui ei saa? Inimlikult ju saaks?
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Valimisliidu tegevuskavaga saab tutvuda siin: https://yhine.seto.ee/valimisliidu-uhine-setomaa.../
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   YHINE.SETO.EE
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   Valimisliidu „ÜHINE SETOMAA“ tegevuskava 2021-2025 – Ühine Setomaa
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi · Muudetud
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots hiljuti tutvusin vallavanema lubadustega 2011. 10 aastat tagasi. Tegemata.
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots aga tänud
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Küll teie jõuate ikka üle Eesti erinevates gruppides kommenteerimas käia;)
   · Vasta · Jaga · 11 h tagasi
   Raul Kudre
   Neeme Sihv tõesti ei ole üle Eesti gruppi, kus sa kommenteerimas ei käi. Üldjuhul on kõik kommentaarid stiilis, et kõik on maailmas halvasti ja kohalikud teevad kõike valesti.
   · Vasta · Jaga · 2 h tagasi
   Neeme Sihv
   Raul Kudre onnii nagu on. Kõigil on võimalus ümber lükata ja tuua näited, kus juba 10 a tagasi pakutu on ära tehtud.
   Ja igaühe asi peaks olema asjade paremaks muutmine. Mina olen oma tööd alati hästi teinud ja ka maksumaksja raha otstarbekalt kulutanud.
   Te olete huvi tundnud, kuidas saaks oma kandus bussiliiklust paremaks? Pean vaatama, äkki meil prügikasti sattunud ja ma ei näinud lihtsalt.

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:42

   Neeme Sihv
   Annela Laaneots jah, ja oma raha eest vaatamas käia, mis ilus ja mida saaks muuta. Teid ei huvita, mis vaja muutmist?
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Annela Laaneots
   Autor
   Neeme, mina laseks kogukonnal KOV valimiste puhul enesel otsustada ja omavahel rääkida. Kindlasti on olemas ka omavalitsus, kus te ise elate, töötate ja saate seal kindlasti palju nõu ja jõuga päriselt abiks olla. Käia paljudes Eesti gruppides kauge kaarega ütlemas, mida nemad kõik tegema peaksid - ehk see pole efektiivseim viis midagi päriselt ise korda saata. Ikka jaksu ja jõudu teile teie kogukonnas.
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Ott Heinapuu
   Äriregister ytleb Neeme Sihvi erakondlikuks kuuluvuseks EKRE, Facebookis on tema elukohaks märgitud Tallinn, EKRE kodulehel on lugu, kus ta oli 2014. aastal erakonna Läänemaa piirkonna liige.
   · Vasta · Jaga · 23 min
   Neeme Sihv
   Ott Heinapuu olin.
   · Vasta · Jaga · 11 min
   Neeme Sihv
   Annela Laaneots tuletan meelde, et ca 10 aastat tagasi sai juba väljaspool FB-d meile saadetud, koha peal käidud ja nõu antud. Ja tänagi korduvalt käidud. Ning veel kord, mitte keegi ei tohiks olla vait, kui kuskil midagi halvasti tehakse, üldse ei tehta või maksumaksja raha raisatakse. Nagu teil! Seda enam, et maksumaksja rahast tulevad palgad.
   Ja kogukond peaks teadma, kas ja kuidas mingid asjad toimunud? Miks teil keegi ei huvitu oma inimeste ja külaliste parematest sõiduvõimalustest?

   

   Neeme Sihv8. september 2021 00:42

   Kas Värska sadamaala on katuse saanud? Kas bussid sõidavad täna Seto Muuseumini? Kas EL-i määrus joogivee paremast kättesaadavusest on juba töös? Koidula jaamast saab rongilt Obinitsa ja Vastseliina jt bussidele? Ilumetsalt iga rongi ajal Värska vm?Mida vastati pöördumisele, kui soovisite rongiliiklust Koidula suunal tihedamaks?
   Ma saan aru, et vallavanema jaoks vajalikud asjad virisemine, kuid seda mõista on raske.
   · Vasta · Jaga · 13 min
   Neeme Sihv
   Ehk oskate ka küsimustele vastata ja öelda, mis on takistanud seni asjadega tegelemast?

   

   Neeme Sihv8. september 2021 04:10

   Raul Kudre
   Neeme Sihv See on uskumatu mida üks Tallinna internetihuligaan käsib kohalikel teha. Sadamale katus??? EL-vee määruse teema õhku visatud? Tead, et selle perioodi jooksul ehitas vald u 4 km joogiveetrassi vallas, rekkis vähemalt 2 veetöötlusjaama ja lisaks veel muudki. Orava raudteejaamast(6min Ilumetsa, 11 min Koidula) saab liiniga 80B nõudebussiga lasta Meremäele ja Värskasse välja sõidutada ennast(maakonnaliin, mida korraldab Kagu ÜTK). Selles valguses, et ronge ei jagu Eestis liinidele, mis on ülekoormatud ja lisada ronge liinile Koidula, kus lõpp-peatusse jõuab ehk 2 reisijat on lihtsalt võimatu nõudmine ja Neeme Sihvi poolt pahatahtlik norimine. Kindlasti asjadega tegeldakse aga mitte alati Tallinna meeste noriva vaate järgi.
   · Vasta · Jaga · 1 h tagasi
   Neeme Sihv
   Raul Kudre Vau!!!
   Vot see on tase! Sadamas kas lõõskava päikese käes või vihmaga ootav külaline on huligaan?
   Trassi ehitades peaks iga ametnik mõistma, et plastpudeli ostmise ajal saaks kraani keerata ja joogivett oma pudelisse lasta!
   Turisti jaoks on nõudebuss hea lahendus?
   Rong seisab Koidulas ja vallavanem räägib mittejagumisest? Kas mingigi arusaam ühistranspordist on või sõidad aina uute autodega???
   Valige Kudre, ammu juba kõrgemal teist pilve pääl!

   Vasta
2. 
   Neeme Sihv8. september 2021 04:52

   Rein Järvelill
   Neeme Sihv , väga hea ajalooline ülevaade. Kui sa nüüd hoolikalt loed, siis on enamus asju hoopis teisiti Koidulas kui sa toona muretsesid ja ette kuulutasid. 1. "Terve piirieelne tee oli täis autosid, enamusel koormaks sõiduautod-kaubikud. " - enam pole teeääred täis kaubaveokeid, kõik pargivad ilusti ootealal. 2. "Küsimuse peale, kuhu tuleb Koidulas bussipeatus, venisid mõned näod ikka väga pikaks. Isegi keegi imestas, et kas seal mitte bussipeatus olemas pole." - Koidulas on täna 2 bussipeatust - üks raudteejaamas ja teine piiriületuses. 3. "Kaldad kõrged, aga paduvihmade puhuks on taimestik (juurestik) nõrk." - täna on kõik kaldad ilusti vastu pidanud ja pole maha jooksnud ja kaetud murukamara ja mändidega. 4. "Talvel lund lükatakse kuni valge jooneni või kitsamalt, nagu tavaliselt kombeks?" - teed on olnud talvel hästi hooldatud ja lumi tõugatud ilusti üle põrkepiirde. 5. "Tõenäoliselt hakatakse kaubaronge aitama tõukeveduritega." - siiski oli Orava tõus planeeritud selliselt, et Koidula jaamas pole kasutatud tõukevedureid ja rongid sõidavad. Seega, elu muutub ja kõik lubadused pole täitmata ja alati ei tehta asju valesti ja sul pole alati õigus. Aga minu poolt sulle tänud, et juhid alati tähelepanu liikluskorralduse kitsaskohtadel Setomaal. Selles osas on sul tihti õigus, ühiskondlik transport ei toimi ideaalselt. Ja parimate lahenduste saavutamine on tihti keerukas erinevatel põhjustel.
   · Vasta · Jaga · 3 h tagasi
   Neeme Sihv
   Rein Järvelill tänud! Tõesti on asju, mis on muutunud.
   2. Jutt pole bussipeatuste arvust maakonnas vaid selles, et ühel pool teed on, teisel pole. Pealegi, bussipeatusest on vähe kasu, kui rongi ajal busse pole.
   4. Lumelükkamise jutt tulenes kohalikelt, mitte minult.
   5. Tõukevedureid on siiski kasutatud.
   6. Erinevatest põhjustest on mul arusaam olemas, kuid endiselt ei mõista soovimatust kellegi poolt asjast aru saada. Põhjustest hoolimata peab olema huvi ja soov muuta, vallavanem aga ei saa isegi aru, mis on ühistransport ja kuidas see toimib.
   Allpool ta vastas, aga see on hullem kui Baskini anekdoot. Mainin vaid üht - rongikoosseisude puudus pole siin üldse teemaks, on hoopis rongi seismine enamuses päevast. Seesama rong saaks 6x edasi-tagasi sõita, aga ta ei tunne ju huvigi ja peab ennast endiselt mingiks asjatundjaks

   Vasta
3. 
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:37

   Annela Laaneots:
   Kuulge, tänapäeval tegeletakse riigis, ka Kagu-Eestis, juba märksa innovaatilisemate lahenduste väljatöötamisega kui te siin päev otsa postitate. Mida te murrate siin lahtisest uksest sisse ja seletate, et ei tegelda teemaga. Viige end kurssi ja vaadake ringi, Kagu Ühistranspordikeskus teeb praegu pilooti sotsiaaltranspordi baasil. Ise rõhute keskkonnasäästlikkusele, pole keskkonnasäästlik kui bussid paari inimesega kärutavad mööda Lõuna-Eestit ringi. Loomulikult on arenguruumi, aga ühel teemal mitmete kirjutiste produtseerimine on tühi grafomaania, mis edasi ei vii. Kõik teavad, et transpordi korraldus hajaasutuspiirkonnas on väljakutse - selleks ei pea Einstein olema. https://kagu.ytk.ee/kagu-eestis-seotakse-sotsiaaltransport-tavatranspordiga/

   VastaKustuta
   Vastused

   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:38
   Annela Laaneots igas piirkonnas oma erisused. See jutt on aga puhas demagoogia. Oluline hoopis see, et elu lubavad edendada need, kes asju ei mõista. Ja teadmiseks, reisijate vähesuse üheks põhjuseks on vilets liinivõrk. Kagu PTK rase on nõrk, siiani pole Põlvas ega Võrus veel maakonnaliinegi läbi linna sõitma pandud, muust rääkimata.
   
   Seto Muuseum riigi oma nagu ka Piusa keskus? Neile kulub raha, samal ajal halvasti tagatud ligipääs külastajatele? Jne jne
   Kustuta
   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:39
   Laaneots:
   Kuulge, Kagu Ühistranspordikeskus ongi kutsutud ellu Kagu-Eestis transpordisüsteemi korraldamiseks, ja teevad ka arendusi tõhustamiseks. "Liinivõrk" võib olla varsti sama iganenud nähtus kui praegu tundub telefoniputka. Inimestel on telefonid taskus ja pole vaja putka poole samme seada, et helistada. Ootan huviga pilootide tulemusi. Ma saan aru, et teie ekspertiis on Eesti erinevates FB gruppides vahtu taguda. Tolku sest pole - oleksite transpordivaldkonna ekspert, oleks teie ammuilma Eesti transpordisüsteemi juhtimas. Nii see aga pole ja küllap sel on omad põhjused.Headööd!Tööinimesed peavad magama minema. Muidumehed saavad muidugi mööda Eesti FB gruppe ringi kärutada päevad ja ööd läbi.
   Kustuta
   
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:40
   Mina:Annela Laaneots hea näide, kuidas inimene valdkonnast mudagi ei tea ja üritab teisi halvustada, kuidas jaksab. Aga olengi ekspert ja tean asju kõige paremini. Tõendyseks minu järgi tehtud muudatused, mis kõik toimuvad..
   Muidumehena sain omal ajal parima juhi tiitli ja teen ka täna tööd väga hästi. Küll aga tuleb päevavalgele kõvasti oma kodukandi arenguid pidurdavaid muidusööjaid. On nahaalsus võtta inimestelt palgaraha ja samas neile käru keerata. Riigile ka.
   Kustuta
   Vasta
4. 
   EESTIMAA BLOGI8. september 2021 14:48

   Imre Termonen:
   Neeme, üks asi on rongiliiklus, kuid teine ja veelgi olulisem on, kuidas peaks inimene rongijaama jõudma? Bussid ei käi ju! Tean enda käest, et kui vaja rongiga näiteks Tallinna sõita, siis pean Räpinast takso järele tellima, et hommikul Veriorale rongile jõuda, sest ühistransporti pole. Elan muideks Setomaal, tõsi, minu jaoks on Räpina lähemal kui Värska, kuid ka saades kuidagi näiteks Räpina, siis pole sellest kah kasu, sest sealtki ei saa kohe kuidagi ühistranspordiga ehk liinibussiga õigeks ajaks Veriorale hommikusele rongile Tartu suunas. Kogu see ühistranspordiga seotu on leebelt öeldes nii Setomaa vallas kui ka mujal lihtsalt läbi mõtlemata ja sellega ei tegeleta.