Kolmapäev, 23. detsember 2020
Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust!
Kommenteerin
asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks
suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab
seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu
jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju
lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On
teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma
ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm.
Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi. Miks aga kõik alguse sai?
Tegelikult
oli kõiges süüdi tehnika areng. Olen vanamoodne, aga postkasti oli
vaja. Pildistasin ja pildistades märkad kohe ka ise rohkem. Jagelesin
tööl tegelastega, kes tööd teha ei armastanud. Nii oligi loogiline, et
meilivahetused andsid uusi võimalusi. Facebooki 2010 mul ei olnud
veel....
Uute
perroonide planeerimisprojekti püüdsin kohe käpa sisse saada, sest
teadsin, et väga palju pannakse tõenäoliselt puusse. Läänesuund jäi küll
kõrvale. Et ülemus, tänaseks ammu juba igavikuteedel Margus Kehva
soovis seepeale arvamusi esimeste eelprojektide kohta (Edelaraudtee pidi
kooskõlastama", paningi need kirja. Ja neid sai palju...
Lisan
siia ka ühe variandi, mille saatsin Eesti Raudteele, aga teades, et nad sellele vaid sülitavad, läks see ka MKM-i. Ja õnneks osaliselt tänu neile sai mõnes kohas tulemus parem. Aga siiski tähendas see tuhandeid kirju omavalitsustele, külaseltsidele jt.
Sellise, kus olemas ka Eesti raudtee vastuskommentaarid, see annab paremini aimu sellest, kui vähe huvituti tegelikult kooskõlastamisest ja/või koostööst. Süsteem pidi olema selline, kus kõigil on võimalus teha ettepanekuid, Eesti raudtee asi on neist mitte välja teha!
Sellise, kus olemas ka Eesti raudtee vastuskommentaarid, see annab paremini aimu sellest, kui vähe huvituti tegelikult kooskõlastamisest ja/või koostööst. Süsteem pidi olema selline, kus kõigil on võimalus teha ettepanekuid, Eesti raudtee asi on neist mitte välja teha!
Umbes nii võiks seda ajastut ja tegutsemist
defineerida.
Tere,
Tehtud töö on väga põhjalik. Idees tuua jaamades reisijateplatvormid võimalusel ning reisijate sisukohast objektiivsel vajadusel jaama sissesõidufoori ja esimese pöörangu vahelisse alasse on mõningast jumet. Kuid peaargumendina sellise lahenduse heakskiitmise eelduseks ei saa olla põhjus, et on pöörangu tehniline rike. Pigem ikka inimesele-reisijale loodavad paremad tingimused (mis vajaks eeldatavasti argumenteeritud seisukohta või lausa uuringut).
Kuid mõnes kohas on ülesõidukoht platvormi läheduses, mille pikem kinnioleku aeg võib autojuhtides meelehärmi tekitada. See osa tuleks võib-olla veel mõelda läbi. Kas pakutud lahend just väga suurt rahalist kokkuhoidu annaks on küsitav (ehitada platvorm jaama äärmise tee äärde või jaama sissesõidukõriku äärde – kulu on enam-vähem sama).
Aitäh!
Kokkuhoiu all pidasin silmas just, et jääb ära paljudes jaamades
väga kulukas kõrvaltee nihutamine teedevahelise platvormi ehitamiseks,
seda enam, et tõenäoliselt see raha peaks tulema EVR Infra arvelt.
Autojuhtidele mõningat muret muidugi valmistaks, aga et
reisirongiliiklus suht hõre, palju see ei segaks. Ülesõidu ületanud rong
ka ei segaks kui vabastab kontaktid
Aga aitäh igal juhul.
Lugupidamisega
*************************
PUNASEGA TÄNASED KOMMENTAARID VANADE TEEMADE JUURES! SINISEGA VASTUSKIRJAD.
See
oli siis üks esimesi kirju ja vastanud ametnik oli ses mõttes ka
asjalikum, et tõi mõned puudused välja. Õigemini mitte puudused, sest
loomulikult tulnuks selliste nüanssidega tegeleda. Aga mis sa tegeled,
kui pole, kes teeks? Mõned aastad tagasi oli teemaks just ülesõidu
kinniolek seisva rongi puhul, Kärknas. On ju teada, et paljud autojuhid
kannatamatud, aga tõetera ses asjas ikkagi on. Mida vaja teha? Piisanuks
signalisatsiooni rööbaskontaktide ümbertõstmisest, aga kuna EVR ise
püüdnud läbi aegade isetegemisest loobuda ja sokutanud kõik tööd
erategijate kätte, hangete jm, siis selge, et töö läheb kümneid kordi
kallimaks. Ma ei tea, kas tänaseks on seal kontaktid ümber tõstetud?
Aga muide, ega see pöörangute rikete jm seotud asjad nii haruldased polnudki. Küll ja veel! Iga juhtum tähendab vähemat või rohkemat hilinemist sadaele inimestele, ohtlikke väljumisi rongist alla hüpates jms.
Aga muide, ega see pöörangute rikete jm seotud asjad nii haruldased polnudki. Küll ja veel! Iga juhtum tähendab vähemat või rohkemat hilinemist sadaele inimestele, ohtlikke väljumisi rongist alla hüpates jms.
Vahepeal juhtus aga, et keegi soovis ka rongiliikluse tihendamist ning Riia rongide käikupanekut.
Vastuskiri talle:
Vastuskiri talle:
Rongiliikluse
tihendamine
Lugupeetud härra...
Esitasite omapoolsed ettepanekud reisirongiliikluse tihendamiseks ning väitsite, et osade tihendusettepanekute teostamiseks ei olegi täiendavat raha vaja. Kui see nii oleks, leidunuks juba kindlasti ettevõtja, kes oleks vastava rongiliini käivitanud. Olemasolevad raudteeveo-ettevõtjad ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie optimismi selles osas ei jaga.
Täiendavate Tallinn-Tartu-Tallinn kiirrongide käikupanek laupäeviti eeldab täiendavat rongikoosseisu, kuna olemasolevale rongikoosseisule tuleb ka hooldust ja remonti teostada ning see ei saa iga päev liinil olla.
Viitate ka Edelaraudtee ASile makstavale igakuisele lisamaksele. Vastav lisamakse on raudteeinfrastruktuuri kasutamise kulude eest, mis tasutakse ettevõtjale vastavalt lepingule. Lepinguga on kokkulepitud raudteeinfrastruktuuri kulude tase ja sellest erinev tase tasaarveldatakse igakuiselt. Kuivõrd raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määratakse Tehnilise Järelevalve Ameti poolt, siis on see kuluallikas raudteeveo-ettevõtjast sõltumatu.
Väidate oma kirjas, et olete väga tihti puutunud kokku probleemiga, kus inimesed soovivad sõita rongiga Tallinnast Tartusse laupäevaks või pühapäevaks, kuid on pidanud sellest plaanist loobuma, sest rongi sõiduplaan ei ole vastuvõetav ning paljudele inimestele ei ole reedeõhtused ja laupäeva varahommikune väljumine vastuvõetavad. Sellised üldistavad väited jäävad meile endiselt arusaamatuks, kuna vastava probleemiga ei ole ministeeriumi poole nn „paljud inimesed“ pöördunud. Kindlasti leidub inimesi, kes sooviks, et rongid väljuks tihedamini, kuid siinkohal tuleb arvestada nii rahaliste kui ka muude (nt veeremkoosseisude) ressursside olemasoluga.
Väidate, et Lätis on liinil Riia-Rezekne-Riia käigus kolmevagunile kiirrong puhkepäeviti kasumlikult. Julgeme Teie poolt esitatud informatsioonis kahelda, arvestades Läti raudteeinfrastruktuuri kasutustasu suurust reisirongidele ja raudteeveo-ettevõtja Pasažieru vilciens piletihindade taset.
Tallinn-Narva liinil teise rongipaari lisamine on kindlasti tulevikus mõeldav, kuid me ei jaga Teie arvamust, et selle käikupanekuks on vajalik ainult väike dotatsioon. Oleme saanud erinevatel aegadel vastavad pakkumised Edelaraudtee ASilt ning meie hinnangul ei ole tegu väikese dotatsioonisummaga. Sama olukord on ka Tartu-Valga liinil kolmanda rongipaari lisamisega – riigieelarves puuduvad vastavad vahendid. Lisadotatsiooni eraldamine riigieelarvest tähendab, et muult valdkonnalt tuleb vastavad vahendid ära võtta, mis ei ole hetkel võimalik.
Lugupidamisega
********************
Tavapärane
oli muidugi oskus vastata kantseliitlikult ja sellega näha ka
soovimatus süveneda. Pole ka ime, ilmnesid ju just Vastse-Kuuste puhul
hiljem "tipptasemel" arusaamad ühistranspordist. Hea huumorisoon ka
muidugi oluline, nii saab väite üle, et küllap keegi leidunuks, maotäie
naerda! Mis sa teed ära, kui vastaja saab palka, aga arusaamine
raskendatud!
Siiski, siin näeb ka eriti tüüpilist suhtumist. "Nii paljud" inimesed pole siis ametnike poole pöördunud? Ehk oli asi selles, et pöördumistest polnud sageli kasu ja üheks põhjuseks just see, et targemat vastata ei osatud? Tee sa selgeks aga seda neile, kes aru ei saa!?
Riigieelarves pole vahendeid? Kes käskis raudteeid erastada, sulgeda ja siis maksta eraomanikule roppu pappi? Pushkin või? Aga see, et aastaid ponud Narva liinil hommikust rongi Tallinnast ja õhtul tagasi, oli üks tõsine pläkk!
Siiski, siin näeb ka eriti tüüpilist suhtumist. "Nii paljud" inimesed pole siis ametnike poole pöördunud? Ehk oli asi selles, et pöördumistest polnud sageli kasu ja üheks põhjuseks just see, et targemat vastata ei osatud? Tee sa selgeks aga seda neile, kes aru ei saa!?
Riigieelarves pole vahendeid? Kes käskis raudteeid erastada, sulgeda ja siis maksta eraomanikule roppu pappi? Pushkin või? Aga see, et aastaid ponud Narva liinil hommikust rongi Tallinnast ja õhtul tagasi, oli üks tõsine pläkk!
Tere!
Kas Taevaskoja, Kiidjärve, ja Valgemetsa rongipeatuste
renoveerimisel saab uute platvormide pikkuseks vähemalt 100 m, et tagada
matkagruppide (jalgratastega jne) normaalne peatuste kasutamine?
Millised saavad olema nende peatuste ootepaviljonid? Ehk võimalik
paigaldada palkpaviljonid nagu on paljudes L-Eesti bussipeatustes?
Oleksid looduslähedasemad ja vandaalikindlamad.
Parimate soovidega
Tere!
Täname e-kirja eest.
Vastavalt AS EVR Infra taotlustele on Vastse-Kuuste
Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused reisijate ooteplatvormide ehitusprojektide
koostamiseks Vastse-Kuuste
jaama 2009.a.
ja Valgemetsa,
Kiidjärve ning Taevaskoja peatuskohtadesse 2010.a.
Ooteplatvormide projekteerimisel ja
püstitamisel juhindutakse EV standardist EVS
867:2003+A1:2007+A2:2009.
EVS
867:2003+A1:2007+A2:2009:p.6.Reisijate kaitsmiseks sademete ja päikesekiirguse eest tuleb projekteerida nõuetekohane varikatus ja vastav linnamööbel, mille konstruktiivne lahendus tuleb kooskõlastada raudteeinfrastruktuuri -ettevõtjaga.
Meie poolt väljastatud projekteerimistingimustes on
sätestatud muuhulgas ka nõue, et ooteplatvormide projekteerimisel
tuleb juhinduda eelnimetatud
standardist.
Lugupidamisega
Lennart Liba
vallavanem
Vahva,
onju? Ma muidugi mõistan, et vallavanem ei pruukinud tuhkagi teada
reisijate arvust jm, sp ka valis lihtsaima tee ja viskas niisama
villast, andes vastuseks samu stampe, mida EVR kasutas. Aga KEEGI
pidanuks ju ometi vaatama tulevikku? Kedagi peale minu polnudki? Eks
vist osalt nii oligi, sest ametnike põhieesmärk olnud ikka linnuke kirja
saada (ükski ütlus minu poolt siin ei käi KÕIGI kohta) ja nii on see
tänase päevani!
12 inimest? Kas keskmiselt aasta lõikes või kuidagi teistmoodi? Kas neis tuntud peatustes tõesti oli eeldada, et sõitjaid saab olema vaid üksikud? Ma mõistan, et EVR ehk polnud piirkonnaga kursis ja polnud kunagi keegi neist ka Taevaskoda näinud. Aga vallavanem? Tegelikkuses muidugi oli see hiljem üliheaks näiteks, kuidas vallavanem üldse millestki aru ei saanud. Näiteks ei pidanud ta bussi- ja rongipeatuse koostoimimist oluliseks, kuna tol hetkel polnud busse, mis rongide ajal sõitnuks. AGA VAADATA TULEVIKKU? Et tulevikus saaks ümber istuda? Ja Vastse-Kuuste jama ju kestab tänini ning edasigi. Nii mõjus ühe ja teise rumalus ÜT kvaliteedile.
Sellised asjad on möödanik? Ohei, paljudes kohtades ruulivad tänagi samad tegelased, edendavad Eesti elu ja lubavad iga valimise eel jätkuvalt anda endast kõik! Iseenesest ega see võimatu ole, kui anda pole just palju!? Tollane vastus:
30. septembril k.a. toimunud vallavolikogu istungil andis vallavanem L. Liba volikogu
liikmetele informatsiooni Neeme Sihvi tõstatatud ettepanekust
rongi- ja bussipeatuse ühildamiseks. Vallavalitsuse hinnangul oleks projekt tehniliselt
küllaltki keerukas ning ka kallis. Valla üldplaneeringu avaliku arutelu käigus ei
tõstatanud keegi seda probleemi ja selliseks investeeringuks ei ole raha kavandatud.
Arvestades rongi ja busside praegust sõidugraafikut, mis ei ühildu, ei ole võimalik, et
bussilt mindaks edasi rongile või vastupidi. Seega puudub otsene avalik huvi peatuste
ühildamiseks.
Vallavolikogu liikmed võtsid esitatud info teadmiseks ja leidsid samuti, et praeguses
majandussituatsioonis ei ole mõistlik teha investeeringuid bussi- ja rongipeatuse
ühildamiseks Vastse-Kuustes.
Lugupidamisega
12 inimest? Kas keskmiselt aasta lõikes või kuidagi teistmoodi? Kas neis tuntud peatustes tõesti oli eeldada, et sõitjaid saab olema vaid üksikud? Ma mõistan, et EVR ehk polnud piirkonnaga kursis ja polnud kunagi keegi neist ka Taevaskoda näinud. Aga vallavanem? Tegelikkuses muidugi oli see hiljem üliheaks näiteks, kuidas vallavanem üldse millestki aru ei saanud. Näiteks ei pidanud ta bussi- ja rongipeatuse koostoimimist oluliseks, kuna tol hetkel polnud busse, mis rongide ajal sõitnuks. AGA VAADATA TULEVIKKU? Et tulevikus saaks ümber istuda? Ja Vastse-Kuuste jama ju kestab tänini ning edasigi. Nii mõjus ühe ja teise rumalus ÜT kvaliteedile.
Sellised asjad on möödanik? Ohei, paljudes kohtades ruulivad tänagi samad tegelased, edendavad Eesti elu ja lubavad iga valimise eel jätkuvalt anda endast kõik! Iseenesest ega see võimatu ole, kui anda pole just palju!? Tollane vastus:
30. septembril k.a. toimunud vallavolikogu istungil andis vallavanem L. Liba volikogu
liikmetele informatsiooni Neeme Sihvi tõstatatud ettepanekust
rongi- ja bussipeatuse ühildamiseks. Vallavalitsuse hinnangul oleks projekt tehniliselt
küllaltki keerukas ning ka kallis. Valla üldplaneeringu avaliku arutelu käigus ei
tõstatanud keegi seda probleemi ja selliseks investeeringuks ei ole raha kavandatud.
Arvestades rongi ja busside praegust sõidugraafikut, mis ei ühildu, ei ole võimalik, et
bussilt mindaks edasi rongile või vastupidi. Seega puudub otsene avalik huvi peatuste
ühildamiseks.
Vallavolikogu liikmed võtsid esitatud info teadmiseks ja leidsid samuti, et praeguses
majandussituatsioonis ei ole mõistlik teha investeeringuid bussi- ja rongipeatuse
ühildamiseks Vastse-Kuustes.
Lugupidamisega
Kas
Põlva valla volikogu teeb siis investeeringuid täna? EI TEE. MITTE
KEEGI EI TEE JA BUSSE RONGIDEGA ÜHILDADA EI SAA AASTAKÜMNEID!
**********************************
Üks artikkel Vooremaas:
Edelaraudtee otsib uusi
väljundeid maavalitsusega
Edelaraudtee on valmis tugevdama
koostööd Jõgeva
maavalitsusega, mille raames
võib teoks saada üleeestiliste
sündmuste reklaamimine
raudteefirma kaasabil
ja mõnede endiste rongipeatuste
taastamine.
JAAN LUKAS
Möödunud nädalal Edelaraudtee
esindajatega kohtunud
maavanem Viktor Svjatõšev
ütles, et raudteefirma on valmis
kaasa aitama Jõgevamaal
toimuvate üle-eestiliste
sündmuste reklaamimisele,
mis tagaks ka nendele üritustele
suurema rongiga saabujate
arvu.
Endiste peatuste
taastamine
Edelaraudtee müügijuhi Annemari
Oherdi sõnul sünnib Jõgevamaal
nii mõndagi, millest
laiemalt rääkida tasub. “Meil
on huvi panustada koostöösse
ja oskus, et toome inimesed kohale
sinna, kus midagi parasjagu
toimumas. Meie põhitegevus
on ju reisijatevedu. Selle
kõrval saame juurde pakkuda
inimeste teavitamist, panna
teabe Jõgevamaa ettevõtmistest
nähtavatesse kohtadesse
rongides, oma kodulehel ja mujalgi,
kus meie reisijad seda
näevad-kuulevad,” lisas ta.
Maavanema ja Edelaraudtee
esindajate mõttevahetusel
oli kõneaineks ka mõnede endiste
peatuste taastamine.
“Näiteks oleks “oma” rongipeatusest
huvitatud Luua Metsanduskool,
et õpilased saaksid
rongiga kooli tulla ja koju sõita.
Teatavasti veab õppureid praegu
Tartusse koolibuss,” ütles
maavanem.
Kunagise Nava peatuspunkti
ümbruses tiheasustus puudub.
Ehk oleks tõesti võimalik Luua
kooli õpilasi mõnel korral nädalas
bussiga Navale toimetada,
kuid niisama hästi võib buss
Luualt õpilasi Kaareperre viia,
kus rongipeatus olemas.
“Raudteepeatuse rajamine on
suur ja kallis ettevõtmine ning
rajamisjärgse hoolduse ja valgustamisega
kasvavad kulud
veelgi. Täpsetest summadest ei
tahaks kõnelda, see muutub
seoses hindade muutumisega,
ent väikesed need ei ole,” kommenteeris
Annemari Oherd.
Niipea midagi
juurde ei tule
Maavanema hinnangul võiks
mõelda ka Kalevi peatuse
taastamisele, mis võimaldaks
tulla rongiga Kassinurme mägedes
toimuvatele üritustele.
“Sellisest peatusest on huvitatud
ka näiteks Mütofesti korraldajad,”
lisas ta.
Annemari Oherd märkis, et
mõeldes koostöö tugevdamisele
Jõgevamaaga, ootab Edelaraudtee
eeskätt konstruktiivset
suhtumist ja võimalust arvestada
raudtee eripäraga, mis
seisneb pikas planeerimises.
“Mõistagi ootab Edelaraudtee
jõgevamaalastelt, et nad reisirongi
rohkesti kasutaksid. Selleks,
et reisimine oleks kiire ja
mugav, pingutame omalt poolt
edaspidigi,” ütles müügijuht.
Reisirongiliikluse võimaliku
tihendamise ja moodsamate
rongide kasutuselevõtmise kohta
ütles Annemari Oherd, et kärbete
aeg ei ole veel sundinud
vähendama avaliku liiniveo
mahtu. “Tõsiasi, mida tänase
päeva kontekstis hindame kui
väga positiivset, on, et reisirongil
on oma kindel koht ühistranspordis.
Ootus, et niipea
midagi juurde tuleb, on samas
ülemäärane sinisilmsus,” lisas
ta.
Oherdi sõnul alustab sügistalvine
Tartu-Jõgeva-Tartu
rong eelolevast sügisest juba
septembrikuus, ent jääb sõitma
üksnes argipäeviti. Nädalavahetustel
suundub sama rong
teenindama reisijaid Tartu-
Põlva-Orava liinile, kus senised
üksnes suvised reisid muutuvad
nädalavahetustel aastaringseiks.”
TOIMETUSE ARTIKKEL
Rongisõidu head ja vead
Aegade hämarusest saati on Jõgeva ja Tartu vahet sõitvad
inimesed soovinud ka hommikul kella kaheksaks rongiga Tartusse
tööle jõuda. Praegu on see ainult ilus unistus. Enne kella
10 kahjuks Jõgevalt rongiga Tartusse ei saa. Tuleb sõita auto
või bussiga. Ja igaüks, kes korra bussiga Jõgevalt Tartusse
sõitnud, teab, et selle sõidu eest küsitakse poole kõrgemat hinda
kui rongisõidu eest, isegi rohkem.
Rongifirma graafikutesse ei klapi mitte kuidagi varahommikuti
umbes kahesaja inimese Jõgevalt Tartusse tööle sõidutamine.
Küllap liigub Tallinna ja Tapa ümber rohkem inimesi
kui Tartu ja Jõgeva vahel ja rongide sõiduplaan on tehtud nende
jaoks. Nii lihtne asi ongi.
Päeval seevastu saab Jõgevalt Tartusse nii kella nelja, viie
kui poole seitsme ajal. Kusjuures esimene rong on ikka nutuselt
tühi küll.
Juhul kui rongifirma saaks reisijate jaoks uued kiired ja mugavad
rongid, ehk siis õnnestub ka Jõgevalt hommikuti kaheksaks
Tartusse tööle ja kooli jõuda. Lootus sureb alati viimasena.
16. märts 2010
väljundeid maavalitsusega
Edelaraudtee on valmis tugevdama
koostööd Jõgeva
maavalitsusega, mille raames
võib teoks saada üleeestiliste
sündmuste reklaamimine
raudteefirma kaasabil
ja mõnede endiste rongipeatuste
taastamine.
JAAN LUKAS
Möödunud nädalal Edelaraudtee
esindajatega kohtunud
maavanem Viktor Svjatõšev
ütles, et raudteefirma on valmis
kaasa aitama Jõgevamaal
toimuvate üle-eestiliste
sündmuste reklaamimisele,
mis tagaks ka nendele üritustele
suurema rongiga saabujate
arvu.
Endiste peatuste
taastamine
Edelaraudtee müügijuhi Annemari
Oherdi sõnul sünnib Jõgevamaal
nii mõndagi, millest
laiemalt rääkida tasub. “Meil
on huvi panustada koostöösse
ja oskus, et toome inimesed kohale
sinna, kus midagi parasjagu
toimumas. Meie põhitegevus
on ju reisijatevedu. Selle
kõrval saame juurde pakkuda
inimeste teavitamist, panna
teabe Jõgevamaa ettevõtmistest
nähtavatesse kohtadesse
rongides, oma kodulehel ja mujalgi,
kus meie reisijad seda
näevad-kuulevad,” lisas ta.
Maavanema ja Edelaraudtee
esindajate mõttevahetusel
oli kõneaineks ka mõnede endiste
peatuste taastamine.
“Näiteks oleks “oma” rongipeatusest
huvitatud Luua Metsanduskool,
et õpilased saaksid
rongiga kooli tulla ja koju sõita.
Teatavasti veab õppureid praegu
Tartusse koolibuss,” ütles
maavanem.
Kunagise Nava peatuspunkti
ümbruses tiheasustus puudub.
Ehk oleks tõesti võimalik Luua
kooli õpilasi mõnel korral nädalas
bussiga Navale toimetada,
kuid niisama hästi võib buss
Luualt õpilasi Kaareperre viia,
kus rongipeatus olemas.
“Raudteepeatuse rajamine on
suur ja kallis ettevõtmine ning
rajamisjärgse hoolduse ja valgustamisega
kasvavad kulud
veelgi. Täpsetest summadest ei
tahaks kõnelda, see muutub
seoses hindade muutumisega,
ent väikesed need ei ole,” kommenteeris
Annemari Oherd.
Niipea midagi
juurde ei tule
Maavanema hinnangul võiks
mõelda ka Kalevi peatuse
taastamisele, mis võimaldaks
tulla rongiga Kassinurme mägedes
toimuvatele üritustele.
“Sellisest peatusest on huvitatud
ka näiteks Mütofesti korraldajad,”
lisas ta.
Annemari Oherd märkis, et
mõeldes koostöö tugevdamisele
Jõgevamaaga, ootab Edelaraudtee
eeskätt konstruktiivset
suhtumist ja võimalust arvestada
raudtee eripäraga, mis
seisneb pikas planeerimises.
“Mõistagi ootab Edelaraudtee
jõgevamaalastelt, et nad reisirongi
rohkesti kasutaksid. Selleks,
et reisimine oleks kiire ja
mugav, pingutame omalt poolt
edaspidigi,” ütles müügijuht.
Reisirongiliikluse võimaliku
tihendamise ja moodsamate
rongide kasutuselevõtmise kohta
ütles Annemari Oherd, et kärbete
aeg ei ole veel sundinud
vähendama avaliku liiniveo
mahtu. “Tõsiasi, mida tänase
päeva kontekstis hindame kui
väga positiivset, on, et reisirongil
on oma kindel koht ühistranspordis.
Ootus, et niipea
midagi juurde tuleb, on samas
ülemäärane sinisilmsus,” lisas
ta.
Oherdi sõnul alustab sügistalvine
Tartu-Jõgeva-Tartu
rong eelolevast sügisest juba
septembrikuus, ent jääb sõitma
üksnes argipäeviti. Nädalavahetustel
suundub sama rong
teenindama reisijaid Tartu-
Põlva-Orava liinile, kus senised
üksnes suvised reisid muutuvad
nädalavahetustel aastaringseiks.”
TOIMETUSE ARTIKKEL
Rongisõidu head ja vead
Aegade hämarusest saati on Jõgeva ja Tartu vahet sõitvad
inimesed soovinud ka hommikul kella kaheksaks rongiga Tartusse
tööle jõuda. Praegu on see ainult ilus unistus. Enne kella
10 kahjuks Jõgevalt rongiga Tartusse ei saa. Tuleb sõita auto
või bussiga. Ja igaüks, kes korra bussiga Jõgevalt Tartusse
sõitnud, teab, et selle sõidu eest küsitakse poole kõrgemat hinda
kui rongisõidu eest, isegi rohkem.
Rongifirma graafikutesse ei klapi mitte kuidagi varahommikuti
umbes kahesaja inimese Jõgevalt Tartusse tööle sõidutamine.
Küllap liigub Tallinna ja Tapa ümber rohkem inimesi
kui Tartu ja Jõgeva vahel ja rongide sõiduplaan on tehtud nende
jaoks. Nii lihtne asi ongi.
Päeval seevastu saab Jõgevalt Tartusse nii kella nelja, viie
kui poole seitsme ajal. Kusjuures esimene rong on ikka nutuselt
tühi küll.
Juhul kui rongifirma saaks reisijate jaoks uued kiired ja mugavad
rongid, ehk siis õnnestub ka Jõgevalt hommikuti kaheksaks
Tartusse tööle ja kooli jõuda. Lootus sureb alati viimasena.
16. märts 2010
Lootus
püsib tänagi ja kahtlemata ka homme! Siiski, tööpäevade alguse- ja
lõpuajad on täna väga erinevad ja rongist, mis jõuaks kl 8, aga mitte
igal tunnil hommikul, on vähe abi. Seda enam, et vaksalist on vaja ka
edasi sõita!
Aga muidu on Jõgevamaa puhul ka naljakas lugeda koostööst. ootan siiani vastuseid kümnetele ja kümnetele küsimustele alates sellest, miks paljud asjad tegemata kuni selleni, miks rongilt ei saa bussidega Jõgevamaa imelistesse kohtadesse! Null!
Maavanemad on küll ajalukku kadunud, aga ega KOV-ide ametnikud rohkem tegele! Ükskõiksus on karjuv!
Lõpuks võeti kätte ja loodi ÜTK-d, aga see oli KOV-idele meele järgi, sest sai asjad enda kaelast ära lükata. Lõpuks ei tee ega vastuta mitte keegi milleski.
Aga muidu on Jõgevamaa puhul ka naljakas lugeda koostööst. ootan siiani vastuseid kümnetele ja kümnetele küsimustele alates sellest, miks paljud asjad tegemata kuni selleni, miks rongilt ei saa bussidega Jõgevamaa imelistesse kohtadesse! Null!
Maavanemad on küll ajalukku kadunud, aga ega KOV-ide ametnikud rohkem tegele! Ükskõiksus on karjuv!
Lõpuks võeti kätte ja loodi ÜTK-d, aga see oli KOV-idele meele järgi, sest sai asjad enda kaelast ära lükata. Lõpuks ei tee ega vastuta mitte keegi milleski.
**************************
Uuritud sai ka tavarongidele lisapeatuse tegemise kohta Ohekatkule, et näha ametnike vaatied asjale.
Tere!
Rongiliikluses Ohekatku peatus ei ole pleneeritud ja ei
ole ka kavandatud Kehtna valla arengukavas. Sellist ettepanekut ei ole
varasemalt keegi teinud ja kohalike elanike huvi sellise teemaga puudub. Olen
sellset rääkinud Edelaraudtee spetsialistidega ja ka nemad ei näe sellele
vajadust ega ka võimalikust. Nende sõnum oli, et Ohekatku ja selle
lähiümbruse elanike arv on liiga väike ja siit ka ebaotstarbekus. Eelõige
tuleb lahendada rongide peatumine Keavas. See tagab nii Kehtna kui Keava ja
lähiküla elanike parema liiklemise Tallinna ja Tallinnast tagasi.
Lugupidamisega
Kalle
Toomet
vallavanem
Teisal
aga oldi kindlad, et kohalikel huvi puudub. Muide, Ohekatku oli
pakkumine mõelda ja kaaluda asju, sest tegu tõesti
hajaasustuspiirkonnaga. Ja tõepoolest, ka Keava peatusega on pikka aega
muresid olnud, mis siis veel Ohekatkust rääkida.
***********************************
*************************
Vahel juhtus ka muud, kui vedurijuht pidi ise hakkama mõtlema, kuidas peaks rongiliiklust korraldama:
(Hilinemine oli Tartust väljudes 50 minutit, aga põhjuseks olnud raadiojaama katkise juhtme parandasin ära. Võib
lisada, et tänu pressingule tol korral õnnestus tee peal mööda saada ka
elektrirongist, uuesti Tallinnast väljuda enne Moskva rongi ja nii oli
hilinemine Tallinna üle 30 minuti, Tartusse juba alla 20 minuti)
***************************
***************************
Selle sõidu järgselt kiri:
Tere!
Pea paar aastat on möödunud ajast kui ekstreemsetes oludes reisimise
tõttu oli põhjust ja soovi kiita Edelaraudtee tehnilist personali.
Tänane rongisõit andis selleks taas põhjust. Nagu teate, hilines
tänane Tartu-Tallinn reis nr 0013 umbes 50 minutit tehnilistel
põhjustel, mis tundusid kõrvalvaataja pilgule ja kõrvale olevat
põhjustatud Eesti Raudtee sidesüsteemidest.
Seda enam tahaksin tunnustada reisi nr 0013 kabiinipersonali -
vedurijuhi ja vedurijuhi abi - professionaalset ja meeldivat
tegutsemist. Ma ei mäleta ühtegi sõitu, kus reisijatele oleks antud
nii operatiivselt informatsiooni, nii viisakalt hilinemise pärast igas
jaamas sisenenud reisijate ees vabandatud ja reisijaid juhendatud
rongis pakutavatest võimalustest ja kehtivatest reeglitest. Olen sama
rongipersonaliga ka varem sõitnud ja see tundub olema neile
iseloomulik suhtlus- ja käitumisviis, aga tänases olukorras, kus
inimestel tuli ligi tund aega väljumist oodata, mõjus see eriti
vajaliku ja asjakohasena.
Et vedurijuhi abi on see, kellel tuleb ka sõidu eel ja ajal ringi
liikuda, siis olin ise tunnistajaks, kuidas ta inimestele kenasti
viibimise põhjuseid selgitas ja kiirustajatel, kel Tallinnas laeva või
bussi peale minek, soovitas püüda jõuda täistunni ekspressbussi peale
(14.30 ei olnud ju veel selge, millal rong liikuma saab).
Palun siis taas tunnustada ja tänada tänast rongipersonali - arvan, et
ei liialda kui ütlen, et mitte ühe tänuliku reisija, vaid tänulike
reisijate poolt.
Ühtlasi jätkaksin hea meelega ka isikliku tänu traditsiooni ning
saadaksin neile väikesed kinkekaardid kui nende nimed ja
töökoordinaadid (kahtlustan, et äkki oli tegemist Tartu meeskonnaga)
firmasaladust endast ei kujuta. :-)
Lugupidamisega
Toomas Schvak
Edelaraudtee pikaaegne klient, TÜ doktorant, projektijuht
Pea paar aastat on möödunud ajast kui ekstreemsetes oludes reisimise
tõttu oli põhjust ja soovi kiita Edelaraudtee tehnilist personali.
Tänane rongisõit andis selleks taas põhjust. Nagu teate, hilines
tänane Tartu-Tallinn reis nr 0013 umbes 50 minutit tehnilistel
põhjustel, mis tundusid kõrvalvaataja pilgule ja kõrvale olevat
põhjustatud Eesti Raudtee sidesüsteemidest.
Seda enam tahaksin tunnustada reisi nr 0013 kabiinipersonali -
vedurijuhi ja vedurijuhi abi - professionaalset ja meeldivat
tegutsemist. Ma ei mäleta ühtegi sõitu, kus reisijatele oleks antud
nii operatiivselt informatsiooni, nii viisakalt hilinemise pärast igas
jaamas sisenenud reisijate ees vabandatud ja reisijaid juhendatud
rongis pakutavatest võimalustest ja kehtivatest reeglitest. Olen sama
rongipersonaliga ka varem sõitnud ja see tundub olema neile
iseloomulik suhtlus- ja käitumisviis, aga tänases olukorras, kus
inimestel tuli ligi tund aega väljumist oodata, mõjus see eriti
vajaliku ja asjakohasena.
Et vedurijuhi abi on see, kellel tuleb ka sõidu eel ja ajal ringi
liikuda, siis olin ise tunnistajaks, kuidas ta inimestele kenasti
viibimise põhjuseid selgitas ja kiirustajatel, kel Tallinnas laeva või
bussi peale minek, soovitas püüda jõuda täistunni ekspressbussi peale
(14.30 ei olnud ju veel selge, millal rong liikuma saab).
Palun siis taas tunnustada ja tänada tänast rongipersonali - arvan, et
ei liialda kui ütlen, et mitte ühe tänuliku reisija, vaid tänulike
reisijate poolt.
Ühtlasi jätkaksin hea meelega ka isikliku tänu traditsiooni ning
saadaksin neile väikesed kinkekaardid kui nende nimed ja
töökoordinaadid (kahtlustan, et äkki oli tegemist Tartu meeskonnaga)
firmasaladust endast ei kujuta. :-)
Lugupidamisega
Toomas Schvak
Edelaraudtee pikaaegne klient, TÜ doktorant, projektijuht
**************************************************
Mina
olin tollal naiivsem kui täna ja nii arvasingi, et Sillamäe
linnaisandad ja -emandad oleks ehk väga rahul, kui inimesed saaks mõne
minutiga sipsti rongidele ja tagasi koju. Aga ennäe, alles tänaseks,
aastaks 2021, oleme jõudnud olukorda, kus esimesed bussid Vaivara Jaam
peatuses rongidega seotud! Aga mis parata, kui SEADUS ütleb, et pole
kaasatud! Nõustumisega asi siis piirduski...
Lp Neeme Sihv
Raudteesaeduse kohaselt ei ole Sillamäe Linnavalitsus kaasatud
raudteeehitise projekteerimisse ega ehitusloa väljaandmise otsustamisse, kui
see ehitis asub Vaivara vallas.
Nõustume, et peatusele parem juurdepääs nii autoga kui bussiga on elanikele
mugavam.
Lugupidamisega
Tõnis Kalberg
Sillamäe Linnavalitsus
Raudteesaeduse kohaselt ei ole Sillamäe Linnavalitsus kaasatud
raudteeehitise projekteerimisse ega ehitusloa väljaandmise otsustamisse, kui
see ehitis asub Vaivara vallas.
Nõustume, et peatusele parem juurdepääs nii autoga kui bussiga on elanikele
mugavam.
Lugupidamisega
Tõnis Kalberg
Sillamäe Linnavalitsus
Aga nii sai lõpuks ka Vaivaras midagigi liikuma ja seda tänu suuresti sealsele ÜTK juhile.
*********************
Seegi
üks eriliselt tüüpilisi näiteid! Tuuakse välja põhjendusi ja väiteid,
aga millegipärast vale nurga alt nähtuna. Ning pole Saku vallas
tänasekski tarkust juurde tulnud! Piisab kasvõi vaadata bussiliini 113
ja vallaametnike arusaama sellest.
Vahelduseks aegu Aespa - Tallinn bussiliini saagast:
TÄNA SIIS 10 AASTAT MÖÖDAS, BUSSILIINI EI OLE!
Lp hr Sihv
Tänan Teid kirjades tehtud ettepanekute eest. Esmalt juhiksin Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt ühistranspordiseadusele kuulub maakondadevahelise liiniveo korraldamine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (Maanteeameti) pädevusse ja kohalikud omavalitsused on selles protsessis pigem nõuandva rolliga.
Juhul kui olete Saku valla ühistranspordikorraldusega ka varasematest aegadest tuttav siis teate, et enamus Teie kirjas toodud ettepanekutest on meil juba erineval kujul läbi proovitud.
Ka varasematel aastatel on Teie
pakutud suunal bussiliiklus toiminud, kuid kahjuks on see tänaseks katkenud
sõitjate vähesuse tõttu. Aespa-Kiisa-Kasemetsa-Saku-
Ka Kiisa-Hageri suunal on toimunud bussiliiklus liiniga 231, kuid ka see bussiliin on majanduslikel kaalutlustel tänaseks tegevuse lõpetanud.
Mis puudutab ettevedu Kiisa raudteejaama baasil, siis ka see katsetus lõppes reisijate vähesuse tõttu ja selle põhjus oli omakorda rongide ebasobiv sõiduplaan. Tegime sellel teemal ka AS-ile Edelaraudtee mitmeid muudatusettepanekuid, kuid paraku tulutult. Oma kirjas väidate „Tagadi-Aespa juurdevedu kõrbes just läbimõtlematuse tagajärjel.“ Ehk selgitaksite lähemalt, milles läbimõtlematus Teie arvates seisnes.
Kokkuvõttes võib öelda, et ühistranspordi planeerimine ja uute liinide käivitamine eeldab kahe olulise komponendi, so sõitjate ja raha olemasolu. Meie senised katsetused on näidanud, et sõitjaid on selgelt vähe ja täiendav dotatsioon on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole kohalikult omavalitsusel niipalju võimu, et sujuvaks koostoimimiseks eri transpordiliikide sõiduplaane muuta.
Lugupidamisega
Virko Kolks
transpordi- ja logistikainsener
Saku Vallavalitsus
|  R, 26. märts 2010 13:15 |
| |||
Tere!
Ütlen ausalt, et meeldivalt head küsimused. Püüan täpselt vastata.
Esiteks ongi variante varem erineval kujul läbi proovitud, paraku mitte komplekselt lähenetud.
Teiseks oli sama lugu ka liiniga 240. Kuna tegemist väikebussiga,
kehtis seal üks hind (kasutasin seda ka ise vahel). (MINU MÄRKUS: üks hind olenemata sõidu pikkusest!). Ühtne hind ei sobi
bussiliinidel kus inimene tahaks näiteks sõita Kasemetsast poodi
Kiisale. Ta jätab sõitmata, sest 50 kr poeskäiguks üks kuni kolm korda
nädalas on ilmselgelt palju. Selle arvestusega tuleb poeskäikude hinnaks
200-600 kr kuus!? Kui oleks onud tegemist keskmise suurusega bussiga ja
pileti hind sõltuv kilometraazhist, antud juhul näiteks üks ots
sellisel vahemaal 10 kr 25 asemel, oleks see inimene sõitnud, sest kuus
oleks kulunud maksimaalselt 80-240 kr. Mida tähendab selline vahe
pensionärile? Kui tänu sellele loobujaid oli kümme või mitukümmend või
kuu lõikes sadu, siis...
Lõpetasin liinitaksodega sõitmise Tallinnasse ka seetõttu, et
polnud mingit kindlust, kas saab peale või ei. See ongi just suuremaid
põhjuseid, miks tegemist läbimõtlematusega ja viib liini sulgemiseni.
Huvitav, Kurtnast Kiisale liikudes nägin veel 2008 tee ääres väga palju
sõitjaid, keda peale ei võetud. Järelikult sõitjaid oli, aga paraku ei
"ulatunud" nad bussini. Põhjuseks ka see, et kaks liinitakso liini
alustasid ühest-samast peatusest ja ka lõpetasid ühes kohas!? Kas see
pole ebaratsionaalne? Juba liini käivitumisel pakkusin välja, et liin
240 suunduks Kurtnasse ja Tagadile, vähemalt osa neist, paraku seda ei
tehtud. Sama probleem oli ka üks põhjusi, miks suri välja Tagadi
juurdevedu, nendestki oleks võinud 4-st 2 sõita Tagadi asemel mööda
Kurtna- Vilivere teed, hoolimata sellest, et tegemist teise vallaga, kus
aga elanike arv järjest kasvab.
Kolmandaks, ei piisa sellest kas buss peatub raudteejaama juures
kui samal ajal ajad täiesti sobimatud. Tutvuge põhjalikult
Juuru - Mahtra-Järlepa bussiliinidega, millised juba mitukümmend aastat
seotud Tallinna, Viljandi, Pärnu jne rongidega Kohilas ja
Raplas. Mitte üks nenedest liinidest ei ole kadunud! Minu variandis just
ongi liin seotud rongidega Kiisal (kiirrongid) ja Kasemetsas, rongide
sõiduplaani muutmine on aga tunduvalt keerulisem (tänavugi muutmine vaid
mõne minuti piires, õnneks) ja see tagab võimaluse busse siduda. Ühe
rongi sõiduplaani muutmine 10-15 minuti võrra lööb uppi kogu rongide
poole päeva sõiduplaanid ja selle tõttu mõjutab sadade inimeste aastate
jooksul väljakujunenud harjumusi
Neljandaks on minu variandi järgi väga palju võimalusi:
1.Hagerist, Sutlemast, Kiriklast Tagametsast võimalus sõita
Kiisale, Sakku, Pääskülla Nõmmele, Balti jaama, edasi Kehrasse, Tapale,
Tartusse, Valka, Narva jne.
Kuidas keegi praegu sõidab? Autoga? Ühistranspordiga suure ringiga?
2. Sama ka vastusuunas. Käiakse ju tööl, koolis, külas, puhkamas
jne. Näiteks tean inimesi kes sõitnud Kiisalt linna, edasi Valka, edasi
Lätti kanuumatkale!
3. Pärnust, Viljandist, Türilt, Raplast, Kohilast, Viliverest
võimalik sõita mitte ainult Balti jaama ja Sakku (tänavu lisanduvad
siiski ka kiirrongidele kauaoodatud Saku peatus), vaid suhteliselt otse
ja kiirelt Pääskülla, Nõmmele, Tagametsa.
4. Sama ka vastupidi.
5. Tore kui lisandub Tembu-Vembumaa, Motomuuseumi jne külastajaid
Nõmmelt ja Pääsküla piirkonnast. Teatud variantide puhul võib kaaluda
isegi paari bussi suunamist (töölkäijatele ebasobivamal ajal) Hageri
asemel Kurtnasse ja Tagadile.
Hageri-Kiisa buss ei oma vajalikku potentsiaali, kuna
sõitma tulid vaid need, kel vaja Kiisale. Buss peab aga tagama selle, et
juba algpeatustest tulijatel on suur sihtpunktide valik, siis kasvab ka
reisijate arv.
6. Tagadi-Aespa kõrbes:
1. Algas vaid Tagadilt - oleks võinud kordamööda alustada Tagadilt ja Viliverest.
2. Piletihind! Kiisalt Kurtnani hind oleks võinud olla 5 kr
3. Infopuudus! Isegi Vilivere piirkonnas paljud ei teadnud liini olemasolust.
4. Helistasin ja rääkisin vajadusest nt Tallinna-Kiisa vahelistes
rongipeatustes bussiplaani olemasolu infotahvlitel. Ei peetud
vajalikuks. Oli vaid Kiisa jaamas 5x5 sm ja ühel aknal klaasi taga. Kus
oli sõiduplaan Kurtna-Vilivere tee otsal?
Ei ole võimalik teha kõiki reisijaid rahuldavat sõiduplaani, on aga
võimalik teha väga head, enamuse piirkondade elanikele sobivat
sõiduplaani, milles arvestatakse peatuste asukohti, Tembu-Vembu
töötajate ja külastajate vajadusi, Laagri tööstuspargi ettevõtete
tööaegu ja vajadusi, piletihindu, suvitajate vajadusi, pensionäride
väheseid võimalusi sõitmiseks.
Saadan Teile huvi pärast ka oma kirja ministeeriumile, kus
platvormide renoveerimisel võimalik olukorda tunduvalt reisijate kasuks
pöörat. See küll otseselt ei puuduta Saku elanikke, kaudselt siiski.
Sõitsin hiljuti bussidega Valga-Antsla-Võru-Piusa liinil. Väga mugavalt
oli võimalik palju kohti ümberistumistega kahe päeva jooksul läbi sõita.
Bussiliini edukuse tagamiseks peaks olema väga üksikasjalik info
(bussi- ja rongiaegadega, ümberistumis kohtadega, viidetega
Tembu-Vembumaale, Soomaale, Paluküla Hiiemäele jne) kõikides teele
jäävates peatustes, bussides ja rongides, kohalikes asulate
infotahvlitel (k a Viljandi ja Pärnu jaamades) - see tagaks kiire
populaarsuse ja eelneva põhjaliku info. Paraku ei otsita netis
igapäevaselt - noh, millseid sõiduvõimalusi mulle täna juurde on
tekkinud!?
Huvitav, kui paljud Pärnu, Viljandi, Türi inimesed on tulnud selle peale, et võimalik rongidega sõita Tembu-Vembumaale?
Seega ei ole ka vajalik eriti rongide sõiduplaane muuta, kuigi ka
siin on teatud võimalusi, isegi teoreetiliselt lisada üks rong hommikul
Tallinna ja vajadusel kaks kiirrongi Pärnusse jne. Ja paraku ei ole ka
kerge eri omavalitsusi ühe laua taha saada, seda enam, et ühe liini
käivitamine tundub nii väheoluline.
Ka eelpoolmainitud Järlepa-Kohila liinil ei tahetud omal ajal
kuulda võtta 10 km jupi lisamist. Lisati katseliselt ja toimib.
Reisijate arv isegi tunduvalt kasvas, kuna buss ootas rongi. (mõnevõrra
kasvas kahjuks ka Tallinn-Juuru-Kaiu liini sulgemise tõttu).
Kas kohaliku kogukonna vajadusi ei parandaks minu poolt pakutud
variant nt Kernus, Kiriklas, Tagametsas? Hageris ja Sutlemas ja Aespas?
Kasemetsa-Metsanurme? Nirgioru?
Ehk võimalik kokku istuda ja uurida Ka tööstusparkide, Tembu-Vembu,
Laagri Maksimarketi omanike ja töötajate soove? Mida arvavad
külaseltsid? Kiisa kaupluses töötavad Hageri- Sutlema inimesed?
Tervitustega
Äkki
tunneks asja vastu huvi need, kes Raplamaal seatud inimeste, keskkonna
jm eest seisma? Ohei, Tiit Leier ütles otse välja, et ei kavatsegi väga
palju energiat mõtlemisele kulutada! Miks siis vallaametnikudki peaks
vaeva nägema, eks ju?
**********************
Tere!
Teie kirjas toodud ettepaneku kohta, Oru rongipeatuse nihutamise
vajadusest, Toila vallavalitsususel vastuväiteid ei ole.
Edukat päeva
Rein Merirand
Vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Teie kirjas toodud ettepaneku kohta, Oru rongipeatuse nihutamise
vajadusest, Toila vallavalitsususel vastuväiteid ei ole.
Edukat päeva
Rein Merirand
Vallavalitsuse liige vallavanema ülesannetes
Vastuväiteid
ei ole? Huvi ka ei ole? Peatus sai siiski nihutatud peale seda kui sai
ka selles peatuses kohapeal käidud koos eri ametkondade ametnikega.
*************
Tere!
Taevaskoja, Orava ja Palupera platvormide projekteerimistingimused on praegu saadetud ASi EVR Infra poolt kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametisse (TJA). TJA alles menetleb neid esitatud projekte ja seetõttu ei ole uus asukoht ning parameetrid veel lõplikult paigas. Kui TJA koostab oma otsuse järgnevate nädalate jooksul, siis saan anda ka konkreetsemaid vastuseid.
Taevaskoja platvorm 30 meetri pikkuseks kindlasti ei jää. Sobivaim uus platvormi pikkus on jällegi TJA otsustada.
Keeni platvormi asukoht vaadatakse üle siis, kui EVR Infra saadab selle projekteerimistingimused TJAle kooskõlastamiseks.
Parimat,
Kristi Kuldma
Taevaskoja, Orava ja Palupera platvormide projekteerimistingimused on praegu saadetud ASi EVR Infra poolt kooskõlastamiseks Tehnilise Järelevalve Ametisse (TJA). TJA alles menetleb neid esitatud projekte ja seetõttu ei ole uus asukoht ning parameetrid veel lõplikult paigas. Kui TJA koostab oma otsuse järgnevate nädalate jooksul, siis saan anda ka konkreetsemaid vastuseid.
Taevaskoja platvorm 30 meetri pikkuseks kindlasti ei jää. Sobivaim uus platvormi pikkus on jällegi TJA otsustada.
Keeni platvormi asukoht vaadatakse üle siis, kui EVR Infra saadab selle projekteerimistingimused TJAle kooskõlastamiseks.
Parimat,
Kristi Kuldma
Keeni
oli üks kohtadest, kus just Eesti Raudtee pujäänluse tõttu tehti peatus
valesse kohta. Olnuks seal samasugune nagu sai Kärknasse!? Ja kes võtab
vastutuse, et minim 30 aastaks on asi vussi keeratud?
********************************************
Tere Neeme,
Olen suhelnud siin EVR ja majandusministeeriumiga; üldiselt on nii, et projektid on juba aegu tagasi valmis joonistatud ning ega siin suuri muudatusi esile kutsuda eriti ei õnnestu; räägime veel, ehk miskis osas saab jala ukse vahele. Igal juhul tänud Sulle, et võtad vaevaks kaasa mõelda,
Trv,
Tere!
EVR tegeleb aktiivselt projektide kooskõlastamisega. Kas meie poolt ei oleks võimalik rõhuda ühispeatuste vajadusele? Või on ehk mingeid edusamme juba?
Eelkõige praegu KILTSI, TABIVERE, PEDJA, VASTSE-KUUSTE, VERIORA, ORAVA. Ka ÜLENURMEL mõnigi kohalik asjamees arvas, et tõenäoliselt mõttekam nihutada peatust üle km Põlva poole (Ülenurme bp), kus rohkem elamurajoone ja lähemal lennuväljale.
Valga liinil siis sellised mõjukamad kohad PALUPERA ja KEENI.
Kui praegu ehk veel saaks midagi innovatiivset teha ja olukorda reisijale mugavamaks muuta, siis ehk varsti hilja ja midagi hiljem muuta pole võimalik. See ju ka hea võimalus avalikkusele näidata, et Edela vägagi mõtleb reisijatele!
Parimate soovidega
.......
Kahjuks
sai paremaks muuta asju vaid kohati. Olulisim ehk see, et Kiltsi,
Tabivere, Pedja ja Kaarepere peatustesse saigi kõrvalteede äärde
tegemise asemel tehtud perroon teedevahelisena. Nii et piltlikult öeldes
olen poolenisti rõõmus! Jõhvi jpt peatustes aga parima lahenduseni ei
jõutudki! Edelaraudteel oli lihtsam, seal saadi aru, et tegu pole
niisama tühja jutuga.
******************************************************
Tere!
Seminariga üldiselt rahul.
Aga tekkis üks mõte. Kuigi antud projekt hõlmab vaid osa
Eestimaast, ehk oleks teie poolt võimalik organiseerida üks kahepäevane
seminar ühispeatuste teemal (koos jalgrattateede jms)? Põhimõtteliselt
võiks asi olla selline:
Reisi (organiseerija ehk MKM?) alustaks Tallinnast bussiga, esimene
raudteejaam oleks Raasiku, edasi kuni Valgani, kui jõuab muidugi ühe
päevaga. Valga lähedal kuskil õhtul koosistumine, arutelu päeva üle.
Teisel päeval võiks tegelikult sõita läbi Valga-Koidula ja Koidula-Tartu
liinid. Tegelikult oleks parim variant muidugi erirongiga, aga Piusalt
ei pääse Oravale. Ehk siis rongiga Tallinnast Valka ja bussiga Koidula
kaudu Tartu. Seal sama erirongiga tagasi Tallinna ja jääks veelgi
aruteludeks aega. Hea oleks ka see, et näeks liine nii rongilt kui
bussilt. Pealegi oleks rongis võimalik ka sõidu ajal koheselt nähtu läbi
"sõeluda"
Osalema peaksid peale Teie MKM, TJA, Maanteeamet, Eesti Raudtee,
Edelaraudtee, Elektriraudtee, ÜTK-d, ühistranspordihuvilised, paar
vedurijuhti ja bussijuht jne. Kokkuleppel ootaksid keegi KOV-st
kohapeal, hea oleks ka (küla)seltsidest. Teoreetiliselt võiks selline
seminar olla ka kolmepäevane, saaks hästi põhjalikult läbi arutada ja
vaielda.
Kuna aina rohkem selgub, et puudujääke eelkõige asutustevahelises
suhtlemises, peaks selline seminar andma uue suuna asjade lahendamisele!
Oleks see mõeldav?
Toimuma peaks see muidugi võimalikult kiiresti, parem kui enne juuni keskpaika!
Tervitades
Tere!
Aitäh positiivse tagasiside eest.
Ettepanek järgmine seminar rongiga teha on hea mõte, et näha tegelikku olukorda ning ühendada teoreetiline ja praktiline pool. Kuid enne juuni keskpaika me seda kindlasti teha ei jõua. Selles projektis on meil plaanis veel seminare korraldada ja siis tasub uut seminari vormi kaaluda, aga ma arvan, et pigem ühepäevasena. Sest kahe- ja kolmepäevaste üritustega kipub nii olema, et neid osalejaid, kes kogu seminari ajaks kohale saavad jääda, on vähe.
Heade soovidega
Piret Kuldna
SEI Tallinn
Tegelikult
võinuks see siis, kui ametnikel olnuks tõsine soov ja tahtmine midagi
muuta, olla ülimalt hea koolitus! Aga jah, hea, et sai nad välja aetud
vähemalt Tartu-Valga ja Tapa - Narva liinile!
***************************
Tere!
Üle Eesti toimub rongiplatvormide viimine eurokõrgusele. Kas Jõhvis
on plaanitud platvormi asukoha muutmist? Kuna jaamahoone ei täida juba
ammu oma funktsiooni ja asub kaugel bussijaamast, peaks kaaluma
rongipeatuse uue asupaigana kohta viadukti kõrval otse bussijaama
vastas. Koht peaks olema väga sobiv platvormi ehituseks ja ruumi
loodetavasti oleks ka autode parkimiseks, nt süsteemi "pargi ja sõida"
jaoks. Tunduvalt mugavam oleks ka reisijatel, sealhulgas ümberistumiseks
bussidele ja vastupidi. Kuna peatuvad ka rahvusvahelised rongid, võiks
platvormi pikkus olla u 400 m ja ruumi peaks jaguma. Olen vastava
ettepaneku teinud ka MKM-le ja Eesti Raudteele.
Tervitades
Hr Neeme Sihv
Oleme Teie kirjad kätte saanud ja suunanud need abivallavanem Priit-Aulis Keslerile. Vastame lähematel päevadel.
Lugupidamisega
Rita Lepik
sekretär-asjaajaja
Jõhvi Vallavalitsus
Oleme Teie kirjad kätte saanud ja suunanud need abivallavanem Priit-Aulis Keslerile. Vastame lähematel päevadel.
Lugupidamisega
Rita Lepik
sekretär-asjaajaja
Jõhvi Vallavalitsus
Jõhviga
oli jagelemist kõvasti. Aga tulutult. Eesti Raudtee ametnikud vastasid
vaid läbi MKM-i ja siis ajasid igasugust kägu. Nagu oleks bussijaama
vastas raudtee "kõver" ehk et sinna ei saavat ehitada jms jama! Puhas
vale ja bluff! Tänaseks on olukord selline, et (õnneks!) tänu ÜTK tehtud
suurele tööle sõidavad osad bussid (Voka, Toila jt) peatuseni Jõhvi
Vaksal ehk jaamahoone taha. Küll aga pole mingeid ootetingimusi,
bussijaamas olnuks need olemas.
****************************************************
Tere!
Palun võimalusel kaaluda Keeni rongipeatuse asukoha muutmist kuni ehitus
pole veel alanud. Uueks asukohaks võiks olla ülesõit Keeni - Õru
maanteel. Selline asukoht võimaldaks mugavamat, kiiremat ja ohutumat
pääsu rongilt ja rongile, ülesõidul olemas ka Raudtee bp. Lihtsam
ehitada ka ootepaviljoni ühiselt bussi ja rongiootajatele. Lüheneks ka
bussidele ümberistumise aeg. Vajadusel võimalik ehk ka väikse parkla
ehitus, kasutamaks süsteemi "pargi ja sõida".
Ettepanek saadetud ka MKM-le, EVR Infrale ja Edelaraudteele.
Parimate soovidega
Neeme Sihv
Tere!
Juhul, kui see oleks enamuse rongitarvitajate soov vallas, pole vallal ka selle vastu midagi. Oma loogikat selles asjas ju on. Ma kardan lihtsalt, et praegustes oludes Riigil puuduvad selleks vahendid, sest rongi peatuskoha nihutamine ning platvormide ehitus on suht kallid asjad.
Kenat!
KTamberg
Tundus
tollal, et EVR-i ametnikud luuletavad kõvasti ka omavalitsuste
inimestele. Kallidus polnud sugugi teemaks, pigem õnnestunuks kohati
hoopis kokku hoida. Nagu ka Püssis, kus likvideeriti mittevajalik
kõrvaltee. Niisamuti olnuks üldjuhul ka jaamast keerulisemate
kommunikatsioonide juurest perroonide kaugemale viimine soodsam ning ka
ohutum.
Ja muidugi olnuks see Keenis enamuse rongisõitjate soov. See aga polnud EVR-i jaoks oluline nagu seegi, et kõrvalteele sõitmine on aja- ja kütusekulu 30 aastaks....
Ja muidugi olnuks see Keenis enamuse rongisõitjate soov. See aga polnud EVR-i jaoks oluline nagu seegi, et kõrvalteele sõitmine on aja- ja kütusekulu 30 aastaks....
*********************************
Tere!
Lähiajal renoveeritakse rongide peatusi. Praeguses Kohtla peatuses väga
vähe sõitjaid, peapõhjuseks tõenäoliselt ebamugav asukoht ja
ligipääs sõitjatele. Kas võiksite kaaluda võimalust taotleda rongide
peatumist (ja platvormide ehitamist) uues asukohas? Kindlasti oleksid kohalikud
väga tänulikud ja sõitjate arv kasvaks kui üks peatus oleks Kohtla-Nõmmel,
ülesõidu juures, millelt tee suundub Kohtla-Nõmme bp juurde.
Teine peatus võiks olla Sompa - Kohtla-Järve mnt ülesõidul,
juurdeveobussi käivitamisel Kohtla-Järvelt oleks kindlasti palju sõitjaid. Või
on juba tehtud uuringuid sel teemal?
Küsimus ka selles, et kui peaks ehitatama uus platvorm Kohtla jaama, siis
pea olematute reisijate tõttu oleks see investeering suhteliselt kahtlase
väärtusega. Samuti ainult ühe peatuse ehitamisel emba-kumba asukohta kannataksid
teise piirkonna elanikud. Uuringute teostamisel palun arvestada, et standardi
järgi võib 30 m pikkust platvormi ehitada juhul kui korraga peale- ja
mahatulevate reisijate arv ei ületa 12. Suurema arvu puhul vajalik 150 m
platvormi ehitus vastavalt rongide pikkusele.
Loodan, et probleemid leiavad kiire ja positiivse lahenduse.
Edu soovides
Neeme Sihv
Tere!
Tänan, et Te pöörate raudteetranspordi
peatustele suurt tähelepanu! Kuid kahjuks ei saa neid probleeme lahendada
kiiresti ja positiivselt, kuna peatuste platvormide paigaldamine-ehitamine ei
kuulu maavalituse pädevusse. Teie ettepaneku saadame edasi Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil
Lugupidamisega
Valentina Lunina
Ida-Viru Maavalitsuse arengu- ja
planeeringuosakonna peaspetsialist
Tüüpiline! Pole meie asi, ütles peaspetsialist! Kuidas küll saadi peaspetsialistiks?
Aga
õnneks siinkohal ehitati peatus Kohtla-Nõmmele. Kuid tänaseks, ehk ca
10 aastaga, ei ole jõutud sinna bussipeatuse ehitamiseni ja busside
ühendamiseni. 10 aastaga!!! Ei saa sealt bussidega ei Kohtla-Järvele ega
Kaevandusmuuseumi ja mujale!
MIKS? POLE ÕRNA AIMUGI!
(Aastal 2024 on siis mõned bussid seal lõpuks ometi seotud)
***************************
Tere!
Tean, et <teie olete ka tihti esinenud raudtee- ja
ühistransporditeemadel. Lugesin taas üht Teie artiklit raudteejaamadest ja et
manuses olevad kirjad osaliselt puudutavad ka Harjumaad, saadan nad Teilegi.
Varem olen need saatnud ka Harju ÜTK-le ja mujale, hetkel väga arengut ei toimu
(Kernu)-Sutlema-Kiisa-
Bussiliini suhtes peaks käivitumise puhul mõtlema Kiisa bussipeatuse
ehitusele samuti ülesõidu juurde, sest siis tekiks otsene silmside rongide ja
busside vahel, see vähendaks ümberistumistel mahajäämise võimalusi. Samas oleks
ümberistumised Kiisal üldjuhul vaid kiirrongidel, kohati ka tavarongide
puhul.
Töötan ühistranspordis ja olen palju tegelenud ka sõiduplaanidega, seega
omast kogemusest võin julgelt öelda, et selline bussiliin (töö käigus võimalikud
väiksed muudatused) oleks vägagi kasutatav ja suures osas tasuv. Ka ei ole sel
liinil puudusi mis omased liinitaksodele, seega oht kõrbeda väiksem kui
liinitaksode seniste katsetuste puhul juhtunud on.
Neeme Sihv
ühistranspordihuviline
Tere,
Täname Teid,et meil on kaasmuretsejaid ühistranspordi korraldamise
pärast.
Täna pole meil
voli raudteetranspordiga tegelemiseks, kuid see peaks olema ühistranspordi loomulik osa
ning ühilduma ühtsesse süsteemi. Oleme selle küsimusega natuke algust
teinud ja lähiajal kohtun elektriraudtee
juhtidega.
Veel kord tänud, et
ühendust võtsite ja teie ettepanekuid saan kasutada näitena kohtumisel
raudteejuhtidega.
Parimat
Ülle
Rajasalu
Tänaseks
ammu arusaamisele jõudnud, et teatud erakondade poliitikud on eriti
aeglased ja kohmakad ÜT valdkonnaga tegelemisel. Vahel kirjutati küll
valimiste tuhinas artikleid, aga tegelikkuses ei olnud asjad sugugi nii
ilusad!
*******************************************************
Tere!
Palun taastada Vorbuse rongipeatus. Kuuldavasti
tegeleb maavalitsus küsitlusega, seetõttu palun
teema kiirkorras käsile võtta, sest küsitluse
tulemused pidid selguma juba märtsi lõpuks.
Kuna Eesti raudtee tegeleb usinasti uute
platvormide ehitusega, siis positiivse otsuse
korral palun üritada võimalust,et platvormi
ehitusega alustataks juba teisel poolaastal kui
võimalik. Et teistes kohtades on platvormid
olemas ja rongid peatuvad, siis võiks Vorbuse
olla Eesti Raudtee plaanides väljaspool
järjekorda, loodan et nad mõistavad. Oleks ju
tore kui juba sügisel oleks kohalikel võimalust
rongi kasutada - algab juba aiatööde pingeline
periood. Tänulikud oleksid ka matkajad ja kalamehed!
Arvestades, et aegade hämaruses oli Vorbusel väga
palju reisijaid, peaks Vorbuse platvorm olema
pikkusega 150 m, et tagada ka vajadusel
Tallinn-Tartu rongide peatumine, millised vahel
võivad olla pikad. Ühtlasi palun kooskõlastamise
juures jälgida, et pika platvormi puhul oleks
tagatud peale- ja mahapääs platvormi mõlemast
otsast ning leitaks võimalus ootepaviljoni (puidust nt) taastamine.
Tervitustega
Palun taastada Vorbuse rongipeatus. Kuuldavasti
tegeleb maavalitsus küsitlusega, seetõttu palun
teema kiirkorras käsile võtta, sest küsitluse
tulemused pidid selguma juba märtsi lõpuks.
Kuna Eesti raudtee tegeleb usinasti uute
platvormide ehitusega, siis positiivse otsuse
korral palun üritada võimalust,et platvormi
ehitusega alustataks juba teisel poolaastal kui
võimalik. Et teistes kohtades on platvormid
olemas ja rongid peatuvad, siis võiks Vorbuse
olla Eesti Raudtee plaanides väljaspool
järjekorda, loodan et nad mõistavad. Oleks ju
tore kui juba sügisel oleks kohalikel võimalust
rongi kasutada - algab juba aiatööde pingeline
periood. Tänulikud oleksid ka matkajad ja kalamehed!
Arvestades, et aegade hämaruses oli Vorbusel väga
palju reisijaid, peaks Vorbuse platvorm olema
pikkusega 150 m, et tagada ka vajadusel
Tallinn-Tartu rongide peatumine, millised vahel
võivad olla pikad. Ühtlasi palun kooskõlastamise
juures jälgida, et pika platvormi puhul oleks
tagatud peale- ja mahapääs platvormi mõlemast
otsast ning leitaks võimalus ootepaviljoni (puidust nt) taastamine.
Tervitustega
Tere, hr Neeme Sihv!
Teatame, et Tähtvere Vallavalitsus on teadlik Teie poolt tõstatatud teemast
taastada Vorbuse rongipeatus, kuid kuna peatuse käivitamiseks tuleks see
eelnevalt viia vastavusse rongipeatusele kehtivate standarditega, siis
töötasime välja küsimustiku, et teada saada elanike tegelikku nõudlust
peatuse järele, sest tehtavad kulutused taastamistöödele peaksid olema
põhjendatud suuremahulise raudteetranspordi kasutatavusega. Ankeedid
jaotasime Vorbuse elanike postkastidesse eelmisel nädalal, täidetud
küsimustikke ootame tagasi 12.märtsiks. Analüüsinud küsimustiku vastused,
saame märtsikuu lõpuks anda Tartu Maavalitsusele omapoolse hinnangu
rongipeatuse taastamise vajalikkuse kohta. Küll aga ei kuulu vallavalitsuse
pädevusse esitada taastamistööde teostajale kui rahastajale kriteeriume
rongipeatuse suuruse ja muude parameetrite kohta.
Juhuks, kui küsimustik ei ole Teieni jõudnud, lisan käesoleva kirja
manusesse vastavasisulise ankeedi, mida ootame täidetult tagasi
meiliaadressile karmen@ilmatsalu.ee. Kui küsimustik jõudis paberkandjal Teie
postkasti, siis palun teist ankeeti mitte täita.
Lugupidamisega
Karmen Vetemäe
Tähtvere valla sotsiaal-kultuuriosakonna
juhataja
Teatame, et Tähtvere Vallavalitsus on teadlik Teie poolt tõstatatud teemast
taastada Vorbuse rongipeatus, kuid kuna peatuse käivitamiseks tuleks see
eelnevalt viia vastavusse rongipeatusele kehtivate standarditega, siis
töötasime välja küsimustiku, et teada saada elanike tegelikku nõudlust
peatuse järele, sest tehtavad kulutused taastamistöödele peaksid olema
põhjendatud suuremahulise raudteetranspordi kasutatavusega. Ankeedid
jaotasime Vorbuse elanike postkastidesse eelmisel nädalal, täidetud
küsimustikke ootame tagasi 12.märtsiks. Analüüsinud küsimustiku vastused,
saame märtsikuu lõpuks anda Tartu Maavalitsusele omapoolse hinnangu
rongipeatuse taastamise vajalikkuse kohta. Küll aga ei kuulu vallavalitsuse
pädevusse esitada taastamistööde teostajale kui rahastajale kriteeriume
rongipeatuse suuruse ja muude parameetrite kohta.
Juhuks, kui küsimustik ei ole Teieni jõudnud, lisan käesoleva kirja
manusesse vastavasisulise ankeedi, mida ootame täidetult tagasi
meiliaadressile karmen@ilmatsalu.ee. Kui küsimustik jõudis paberkandjal Teie
postkasti, siis palun teist ankeeti mitte täita.
Lugupidamisega
Karmen Vetemäe
Tähtvere valla sotsiaal-kultuuriosakonna
juhataja
Peatust
pole siiani. Kuigi loomulik olnuks, et tekiks Tartu linnalähiliiklus,
mis oleks tänaseks äärmiselt vajalik. Kas seda paistab kuskilT? Oh ei,
jällegi tegeletakse niisama mullitamise, mitte töötegemisega. Hea, et
Kärknassegi peatuse sai, kuigi ka seal pole SIIANI bussipeatust ega
seotud bussiliine.
***********************
| E, 14. juuni 2010 14:42 |
| |||
Tere!
Tänan info saatmise eest!
Need on mõistlikud ettepanekud, mida planeerijad ja otsustajad
peaksid kindlasti arvestama. Arutasime neid ettepanekuid Mariga ka ja
katsume neid põhimõtteid oma seminaridel niipalju kui
võimalik käsitleda.
Tervitades
Piret Kuldna
SEI Tallinn
Saatja: Neeme Sihv [neemesihv@hot.ee]: nimel loodusemees@gmail.com [loodusemees@gmail.com]
Saadetud: 9. juuni 2010. a. 22:31
Adressaat: Mari Jüssi; Piret Kuldna
Teema: Fwd: OOTEPLATVORMID
Tere!
Saadan mõned kirjad ka teadmiseks Teile!
Tervitades Neeme Sihv
---------- Edastatud kiri ----------
Saatja: Neeme Sihv <neemesihv@hot.ee>
Kuupäev: 9 juuni 2010 22:24
Teema: OOTEPLATVORMID
Saaja: raudtee@evr.ee
Saatja: Neeme Sihv <neemesihv@hot.ee>
Kuupäev: 9 juuni 2010 22:24
Teema: OOTEPLATVORMID
Saaja: raudtee@evr.ee
Tere!
Eelmisele kirjale ei ole vastust saanud ja kuna mõnedki seisukohad
on muutunud uuringute ja suhtlemise käigus sõitjatega ning kohalike
omavalitsustega, saadan kirja uuesti.
Kirjavahetusest asutuste ja omavalitsustega on selgunud, et
platvormide ehitus mitmekümnes jaamas väljaspoole jaamateid ülesõitude
piirkonda on reaalne, otstarbekas ja ei ole selgunud ühtki tõsist
takistust. Lisaks vastavad need kohad Ooteplatvormide Standardi
punktile 5.1.1. ning 5.1.2., ühistranspordi arengukavadele, erinevate
ühistranspordiliikide integreerimise põhimõtetele, süsteemile "pargi ja
sõida" jne.
Väikest rolli võivad mängida uute rongide vagunite ülesehitus, sõltuvalt pagasi, jalgrataste ja lapsevankrite hoiukohtadest.
Võrreldes eelmise kirjaga on muutunud mitmed seisukohad ja ka kohati platvormide pikkused. Vabandan muudatuste pärast!
Kui palju maksab arvestuslikult kõrvaltee nihutamine teedevahelise
platvormi rajamisel? 30 m platvormi puhul? 100 m platvormi puhul?
Kas ja kui palju võib erineda hind platvormi ehitamisel väljaspoole
jaamateid asukohaga peatee ääres ja teedevahelise platvormi ehitusel
jaamas koos kõrvaltee nihutamisega?
Kas kooskõlastamisel omavalitsustega pakuti variante platvormide ehituseks väljaspoole jaamateid?
Kas uute platvormide ehitusel ehitatakse koheselt ka parklad "pargi ja sõida" süsteemi rakendumiseks?
Mille järgi arvutatakse parklate suurus? Kas koostöös KOV-dega on
läbi mõeldud ka teiste ühistranspordiliikide peatuste asupaigad või
võimalused nende ehitamiseks platvormide vahetusse lähedusse?
Katusealused ehitatud platvormidel on stiilsed ja kenad, kuid
kasutegur meie kliimas väike. Kas teedevaheliste platvormide puhul on
arvestatud ka võimalustega tulevikus vajadusel ootepaviljonide
ehitusega( näit KOV-de poolt)? On nende jaoks võimalik leida
pinda võimalikult lähedal platvormile vajadusel kõikides jaamades?
Miks on asukohtade valikul väga ebareaalselt hinnatud Standardi p
5.1.1. tähendust? "Võimalikult lähedal" eeldab kiiret võimalust
ümberistumiseks, mitte aga ei peaks tähendama peatuste vahede ligemale
kilomeetriseks venimist!
Kui mitu korda möödunud talveperioodil tehniliste rikete tõttu võeti reisironge platvormita teele?
Lugupidamisega
*
*
Tere!
Tänan info saatmise eest!
Need on mõistlikud ettepanekud, mida planeerijad ja otsustajad
peaksid kindlasti arvestama. Arutasime neid ettepanekuid Mariga ka ja
katsume neid põhimõtteid oma seminaridel niipalju kui
võimalik käsitleda.
Tervitades
...
Eesti
Raudteelt aga ei saanudki mitte kunagi enam sisulisi vastuseid!
LIHTSALT KEELDUTI, vastused sain teada MKM-i kaudu. Enamasti häma ja
plära!
**************************************
**************************************
Lugupeetud Anne Tüllinen, Aili Einala ja Andres Tamm
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole seoses Kõnnu rongipeatuse sulgemisega alates maikuu lõpust.
Kinnitame, et AK uudistes väljaöeldud arv (poolsada reisijat aastas) on vale ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole selliseid andmeid esitanud. Kõnnu peatuse tegelik kasutatavus oli meile teadaolevalt järgmine: 2008. aastal kokku 273 pealeminekut ja 255 mahaminekut (sh 200 päeval ei kasutatud peatust üldse, 98 päeval kasutati peatust ühel korral ja 67 päeval kasutati peatust vähemalt kahel korral), 2009. aastal kokku 256 pealeminekut ja 268 mahaminekut (sh 196 päeval ei kasutatud peatust üldse, 117 päeval kasutati peatust ühel korral ja 52 päeval kasutati peatust vähemalt kahel korral) ning 2010. aasta jaanuarist kuni maikuu lõpuni oli kokku 124 pealeminekut ja 131 mahaminekut.
Kõnnu peatusest saadud piletitulu aastate lõikes on Edelaraudtee AS andmetel olnud järgmine: 2007. aastal 13 690 krooni, 2008. aastal 15 065 krooni, 2009. aastal 14 051 krooni. Kõnnu reisiplatvormi ülalpidamiskulud (valgustus, hooldus jne) aastas on keskeltläbi 30 000 krooni, millele lisandub täiendav kütusekulu rongi peatumisel, lisaks kaudsed nn väliskulud (seonduvad keskkonna-, aja- jms kuluga).
Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul maksab
odavaim
reisiplatvormi lahendus 300 000 krooni, millele lisanduvad veel
platvormi
juurdepääsuks vajaliku kergliiklustee rajamise ja edaspidi iga-aastased
perrooni hoolduskulud.
Uue reisiplatvormi rajamine ei lahendaks praegust olukorda piirkonnas, kus Kõnnu ja Lokuta külade vahelisel teelõigul (näiteks Kenni külas) ei ole senini tagatud ühtegi liikumisvõimalust ühistranspordiga ning Eidapere (ja ka Kõnnu) rongipeatus jääb enamike Kõnnu-Lokuta tee ääres asuvate majapidamiste jaoks liiga kaugele. Leiame ka, et uue rongiplatvormi ehitamine ei vähendaks nimetatud probleemi ja ühistransport jääks ikka suuremale osale Kõnnu-Lokuta piirkonnas asuvatele majapidamistele kättesaamatuks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on andnud Maanteeametile ülesande leida koostöös Pärnu maavalitsusega selline variant, mis tagaks bussiühenduse senisest suuremale osale Kõnnu-Lokuta piirkonna majapidamistele.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske
kantsler
*************************
Juba
tollal rõhusin erinevais paigus busside ja rongide ühildamisele, mis
oli ju riigi poolt tegelikult eesmärkideks seatud. Suuresti aga polnud
sellest ikka kasu!
Tere!
Väga meeldiv oli lugeda Tipu looduskoolist! Olen mitmel korral Sattunud
matkal Tipust läbi sõitma ja korra olnud ka Looduseuurijate Seltsi
suvepäevadel päris ammu. Ja kindlasti tulen taas.
Kuidas on praegusel ajal Tipul ühistranspordiga? Kas Kõpu poolt ikka liigub
mõni buss? Kirjutasin just paar päeva tagasi Pärnu Mv-le kirja
ühistranspordist, seda seoses Tori uue rongipeatuse ja ka Pulli (Sindi)
rongipeatuse ehitamisega. Tegin ettepanekuid parkla ja ühistranspordiga
(bussidega) seoses, vaatasin ka suunda Tori-Jõesuu ja Tõramaa. Ei kujuta
küll täpselt ette, palju oleks sõitjaid, aga kas Teie arvates võiks näiteks
laup olla mõtet bussil, no ütleme Pärnu- Tori rdtj (Tallinnast tulev rong
09.17)-Jõesuu-Tipu-Kõpu-Viljan
tagasi Tori rdtj rongile 17.34.
See võimaldaks sõita nii Teie üritustele kui Tõramaale jne, kohalikele
võimalus poodi, apteeki jne. Väga kulukas see ei oleks, sest kindlasti saab
ta asendada mõnda praegust Pärnu-Tori ja Viljandi Kõpu liini, seega, "uus"
osa oleks vaid läbi Soomaa sõitmine. Ja annaks võimaluse Tallinna ja Pärnu
poolt (ka Viljandi) sõita Soomaale puhkama ja üritustele (nagu hiljutine
looduspäev Tõramaal)! Kas võib olla sõitjaid? Kas ühistranspordi teemal on
mingeid plaane-ettepanekuid viimasel ajal olnud?
Veel sooviks teada, kas ka Tipul on mingit ööbimisvõimalust? RMK lõkkekohta
vms? Eraettevõtjaid?Oleks tore kui oleks mõned, see aitaks kindlasti
külastatavusele kaasa, kämpingumajakesed jms.
Saadan sama kirja ka Külastuskeskusele ja oleksin väga tänulik tagasiside
eest!
Parimate soovidega
Väga meeldiv oli lugeda Tipu looduskoolist! Olen mitmel korral Sattunud
matkal Tipust läbi sõitma ja korra olnud ka Looduseuurijate Seltsi
suvepäevadel päris ammu. Ja kindlasti tulen taas.
Kuidas on praegusel ajal Tipul ühistranspordiga? Kas Kõpu poolt ikka liigub
mõni buss? Kirjutasin just paar päeva tagasi Pärnu Mv-le kirja
ühistranspordist, seda seoses Tori uue rongipeatuse ja ka Pulli (Sindi)
rongipeatuse ehitamisega. Tegin ettepanekuid parkla ja ühistranspordiga
(bussidega) seoses, vaatasin ka suunda Tori-Jõesuu ja Tõramaa. Ei kujuta
küll täpselt ette, palju oleks sõitjaid, aga kas Teie arvates võiks näiteks
laup olla mõtet bussil, no ütleme Pärnu- Tori rdtj (Tallinnast tulev rong
09.17)-Jõesuu-Tipu-Kõpu-Viljan
tagasi Tori rdtj rongile 17.34.
See võimaldaks sõita nii Teie üritustele kui Tõramaale jne, kohalikele
võimalus poodi, apteeki jne. Väga kulukas see ei oleks, sest kindlasti saab
ta asendada mõnda praegust Pärnu-Tori ja Viljandi Kõpu liini, seega, "uus"
osa oleks vaid läbi Soomaa sõitmine. Ja annaks võimaluse Tallinna ja Pärnu
poolt (ka Viljandi) sõita Soomaale puhkama ja üritustele (nagu hiljutine
looduspäev Tõramaal)! Kas võib olla sõitjaid? Kas ühistranspordi teemal on
mingeid plaane-ettepanekuid viimasel ajal olnud?
Veel sooviks teada, kas ka Tipul on mingit ööbimisvõimalust? RMK lõkkekohta
vms? Eraettevõtjaid?Oleks tore kui oleks mõned, see aitaks kindlasti
külastatavusele kaasa, kämpingumajakesed jms.
Saadan sama kirja ka Külastuskeskusele ja oleksin väga tänulik tagasiside
eest!
Parimate soovidega
************
Tere Neeme.
Tore et keegi on veel teema üles võtnud !
Sinu kirjast allpool on kirjavahetus 2008 aasta lõpust, millal viimati Soomaale Pärnu ja Viljandimaa bussiliinide pikendamisest juttu oli. Taotlesime siis olemasolevate liinide pikendamist Tõramaani selliselt, et siin oleks võimalik vähemalt ümber istuda. Pärnu, kui Viljandi maavalitsus võtsid teema menetlusse. Kahjuks järgnes sama aasta talvel looduskaitsehalduse reform ja teemat pole ametlikult enam minuteada käsitletud. Samuti ei leidnud liinide pikendamine tagasisidet kohalikelt elanikelt ( vt. kirjavahetust allpool ). Juhul, kui oled omaltpoolt planeerimas uut "rünnakut" siis olen nõus Sinuga ühte paati astuma ja aitama nõu ja jõuga.
Kui Sa küsid, millal ja kuidas oleks seda kõike mõistlik korraldada, siis minu nägemus on, et vähemalt Pärnu suunalt peaks buss käima iga päev. Viljadi suunalt tuleb külastajaid RP keskusesse aastasest kogumahust ca. 1 / 3 ( keskus koku: 2008 - 10900 külastust; 2009- 6777 külastust; RP üldine külastatavus RMK ametliku loenduse järgi 2009 : 52000 külastust ) . Kui vaadata millised on üldised suundumused, siis see näitab suuremat huvi Pärnu suunalt. Lisaks suuremale elanikearvule ja ühendustele Riia-Tallinn suunalt ka seetõttu, et samal suunal paikneb ka enamus juurdepääse olulisematele külastusrajatistele ja teenusepakkujatele Soomaal.
Juhul, kui tekib täiendvaid küsimusi, siis anna teada. Olen alates 21.06 küll puhkusel, kuid telefonis kättesaadav ja, kui tekib ideid, kuidas asjaga edasi minna, siis valmis teemat arutama.
Seniks kõike hääd,
Tore et keegi on veel teema üles võtnud !
Sinu kirjast allpool on kirjavahetus 2008 aasta lõpust, millal viimati Soomaale Pärnu ja Viljandimaa bussiliinide pikendamisest juttu oli. Taotlesime siis olemasolevate liinide pikendamist Tõramaani selliselt, et siin oleks võimalik vähemalt ümber istuda. Pärnu, kui Viljandi maavalitsus võtsid teema menetlusse. Kahjuks järgnes sama aasta talvel looduskaitsehalduse reform ja teemat pole ametlikult enam minuteada käsitletud. Samuti ei leidnud liinide pikendamine tagasisidet kohalikelt elanikelt ( vt. kirjavahetust allpool ). Juhul, kui oled omaltpoolt planeerimas uut "rünnakut" siis olen nõus Sinuga ühte paati astuma ja aitama nõu ja jõuga.
Kui Sa küsid, millal ja kuidas oleks seda kõike mõistlik korraldada, siis minu nägemus on, et vähemalt Pärnu suunalt peaks buss käima iga päev. Viljadi suunalt tuleb külastajaid RP keskusesse aastasest kogumahust ca. 1 / 3 ( keskus koku: 2008 - 10900 külastust; 2009- 6777 külastust; RP üldine külastatavus RMK ametliku loenduse järgi 2009 : 52000 külastust ) . Kui vaadata millised on üldised suundumused, siis see näitab suuremat huvi Pärnu suunalt. Lisaks suuremale elanikearvule ja ühendustele Riia-Tallinn suunalt ka seetõttu, et samal suunal paikneb ka enamus juurdepääse olulisematele külastusrajatistele ja teenusepakkujatele Soomaal.
Juhul, kui tekib täiendvaid küsimusi, siis anna teada. Olen alates 21.06 küll puhkusel, kuid telefonis kättesaadav ja, kui tekib ideid, kuidas asjaga edasi minna, siis valmis teemat arutama.
Seniks kõike hääd,
Rait
Bussiliiklusest Soomaa rahvuspargi piires
Täname vajaliku nõupidamise läbiviimise eest Soomaa Rahvuspargi
külastuskeskuses 29. oktoobril 2008, kus oli arutusel piirkonna
arenguks vajalik ühistranspordi ümberkorraldus.
Viljandi Maavalitsus on nõupidamisel tõstatatud probleemi lahendamise
võtnud menetlusse.
Menetluse edasiarendamiseks palume Teid teha omapoolsed ettepanekud
ühistranspordi korralduse muutmiseks.
Selleks on :
- vajalik teada perioodid, millal on vaja liiklust tihendada
- millistel kellaaegadel peaksid bussid liikuma ( mis on vastuvõetavad
kellaajad kohalikule elanikkonnale, ettevõtjatele,
loodusharidusprogrammidest huvitatud kontingendile, mis
väliskülalistele)
- milline on prognoositav kasutajate hulk
- milline on LKK Pärnu - Viljandi regiooni külastuskeskuse seisukoht
probleemi lahendamiseks.
Loomulikult peaksid Teie ettepanekud kajastama Teie seisukohti.
Samas küsimuses suhtleme ka Pärnu Maavalitsuse ja Kõpu Vallavalitsusega.
Olles kokku koondanud soovid, saame sellelt pinnalt edasi minna.
Lugupidamisega
Kalle Küttis
Maavanem
Täname vajaliku nõupidamise läbiviimise eest Soomaa Rahvuspargi
külastuskeskuses 29. oktoobril 2008, kus oli arutusel piirkonna
arenguks vajalik ühistranspordi ümberkorraldus.
Viljandi Maavalitsus on nõupidamisel tõstatatud probleemi lahendamise
võtnud menetlusse.
Menetluse edasiarendamiseks palume Teid teha omapoolsed ettepanekud
ühistranspordi korralduse muutmiseks.
Selleks on :
- vajalik teada perioodid, millal on vaja liiklust tihendada
- millistel kellaaegadel peaksid bussid liikuma ( mis on vastuvõetavad
kellaajad kohalikule elanikkonnale, ettevõtjatele,
loodusharidusprogrammidest huvitatud kontingendile, mis
väliskülalistele)
- milline on prognoositav kasutajate hulk
- milline on LKK Pärnu - Viljandi regiooni külastuskeskuse seisukoht
probleemi lahendamiseks.
Loomulikult peaksid Teie ettepanekud kajastama Teie seisukohti.
Samas küsimuses suhtleme ka Pärnu Maavalitsuse ja Kõpu Vallavalitsusega.
Olles kokku koondanud soovid, saame sellelt pinnalt edasi minna.
Lugupidamisega
Kalle Küttis
Maavanem
*************************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar