Kolmapäev, 23. detsember 2020
Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 3.
Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi.
Tänapäevased kommentaarid on punasega.
Palupera ühispeatus
Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga luua Palupera ühispeatus. Oleme seisukohal, et ühispeatuste loomise algatus peaks tulema kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma elanike liikumisega kõige paremini kursis. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et raudteeplatvormide renoveerimise esimene etapp on suures osas lõppenud, mistõttu tänaseks võimalikud asukohad rongi ja bussi ühispeatusteks on loodud.
Maa-ala omandiküsimus ei ole ühispeatuste loomiseks takistavaks teguriks, kui maa kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Kindlasti ei hakka ministeerium rajama avaturgu, müügikioskeid ega bussiootekoda.
Võimaliku ühispeatuste liiklusmärgi väljatöötamine ei ole vajalik, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 19 punktides 38 kuni 41 nimetatud märkide 761 kuni 773 kasutamisel on võimalik liiklejatele anda informatsiooni bussijaama ja raudteejaama asukoha kohta. Lisaks on võimalik vastavate märkide ja viitadega määratleda ka osutatavaid teenuseid.
Lugupidamisega
Tere!
Viimasel ajal jutuks olnud mitmete ehitiste, sh matkarajad,
vaatlustornid, lõkkekohad jm, seisukord. Teatavasti vajab
süvaimmutatud puit mõne aja pärast üle immutamist, mis siis oluliselt
tõstaks säilivusaega. Siit küsimus:
Kui suur osa vaatlustornidest jt ehitistest ja millise ajavahemiku
tagant uuesti immutatakse?RMK looduses liikumise taristusse kuuluvatel objektidel toimub hooajast tuleneva sagedusega pidev hooldus. Hooldustööde hulka kuulub ka objektide seisundi ülevaatus ja seal hulgas ka tornide ekspertiis.Tornide renoveerimistööd toimuvad vastavalt ekspertiisi aruannete soovitustele.
Teiseks küsimuseks on:
Kas rajatiste rikkumise eest on ka jõutud selleni, et keegi on nende
rikkumise eest karistuse saanud? Näiteks Ilmatsalu matkaraja silla
põletajad juunis 2011?Ilmatsalu matkarajal 2011.aastal silla põletamises süüdi olev isik on politsei poolt tuvastatud.Ja kolmandaks?
Milline on matkaradade, lõkkeplatside jm järelvalve ning kas on
kokkuleppeid ka turvafirmade ja/või politseiga nende kontrolliks ning
kui palju on viimastel aastatel karistatud erinevaid rikkujaid?Kõigil RMK objektidel teostavad korrasoleku järelvalet RMK töötajad. Mitmetes piirkondades toimuvad kokkuleppel politseiga erineva regulaarsusega reidid.RMK töötajatel ei ole avaliku korra ja turvalisusnõuete täitmise jälgimiseks ja korrarikkujate korralekutsumiseks vajalikku pädevust, kuid rikkumiste avastamisel teavitame koheselt politseid, Keskkonnainspektsiooni või Päästeametit, kes omavad ka informatsiooni karistatute arvu kohta.
Lugupidamisega
Neeme Sihv
Pulli rongipeatuse parkla ja busside ümberkeeramise koht on kavas valmis saada 31. augustiks. Tegemist on tavaliste rongi- ja bussipeatustega, kus on ootekoda, erilisi pinke ja laudu ei kavanda, sh. ka kaevu. Infostend väljumisaegadega on hetkel rongijaamas olemas bussiinfo, tuleb ka bussipeatusesse. Bussipeatuses hakkavad peatuma buss nr 40, mis peab ühendust Sindi linna ja Pärnu linnaga ning buss nr.39, mis sõidab juba täna Sindist Pärnu jõe paremkallast pidi Pärnu linna. Rongijaama juures asuva peatuse nimi on "Pulli". Puhkekohana on kavas välja arendada läheduses asuv Pulli muinasaja asulakoht.
--
Lugupidamisega
Priit Ruut
Sauga vallavanem Nii umbes?
Edastan infot mis ilmselt ka ajakirjanduse vahendusel saadav.
Tervitades,
Rein Kruusmaa
vallavanem
Risti vallavalitsus
Lääne
maavanema juurde moodustatud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja
rongiliikluse taastamise nõuandev komisjon käis Soomes tutvumas
kaasaegsete ja kiirete elektrirongidega, millised hakkavad Eesti
raudteedel sõitma 2013. a teises pooles. Lisaks sellele kohtuti Kerava
linnavalitsuse ja transpordiarengu agentuuri esindajatega.
Helsingi lähiümbruse ühistranspordi korraldamise eesmärgiks on ühistranspordi eelistamine autodele. Selleks integreeriti erinevad ühistranspordi liigid, mille tulemusena muutusid liikumisvõimalused reisijatele mugavamaks ja kiiremaks. Transpordiarengu agentuuri esindajad kinnitasid, et muudatused on kaasa toonud reisijate arvu tõusu.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul on maavalitsus just sarnase eesmärgi endale seadnud – luua erinevate kiirete ja mugavate transpordiliikide kombineeritud korraldus Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel.
Kohtumisel räägiti ka liiklusohutusest ja keskkonnast. Riisipere-Haapsalu-Rohuküla rongiliiklus aitaks kaasa liikluse ohutumaks muutmisele ning vähendaks koormust keskkonnale.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
Merle Mäesalu
arengu- ja planeeringu osakonna juhataja
Lääne maavalitsus
Tänan Teid asjaliku ettepaneku eest!
Raudteejaama ja bussijaama ühendamine ei ole Võhmas sugugi uus idee ja
see oli tõsilselt kaalumisel 2007 aastal. Siis jäi mõte teostamata
investeeringute suure mahu tõttu (tulnuks välja ehitada
bussiooteplatvormid, kõnniteed jms ), samuti oli probleemiks suured
ootesaali halduskulud. Raudteejaamas tekkisid ka mõningased
ruumiprobleemid (olemasolev parkla on busside jaoks liialt kitsas -
busside ooteala ja ümberpööramiskohad), kuid need on kindlasti
lahendatavad.
Mõte kerkis päevakorda uuesti kesklinna detailplaneeringu tegemisel
2011-2012, sest planeeringu eesmärk oli ka bussijaama liikluslahenduse
väljatöötamine. Praeguses variandis sai bussijaam lahendatud olemasoleva
koha baasil. See ei nõua ka ülemäära suuri investeeringuid (varikatus
jms), kuid tulevikule mõeldes võiks raudteejaama bussijaama ühendamist
kaaluda küll.
Vahevariandina võiks kõne alla tulla raudteejaama juurde bussipeatuse
rajamine.
--
Tervitades
Avo Põder
Võhma linnapea
Ja tänud vastuse eest!
Just nimelt, tulevikule mõeldes peaks tegutsema just praegu. Bussipeatus on üks variant, kuid kindlasti leiab võimaluse ka busside seisukoha (liinilemineku eel jne.) leidmiseks veidi eemal. Ümberistumiste olulisusega olen väga pikalt kursis just seoses varasemalt väga tiheda kasutamise pärast ja seetõttu leian, et selle vajadust ja olulisust oskan veidi hinnata.
Ühispeatus on oluline mitmel põhjusel, üks võimalustest võib olla isegi seoses võimalike lisanduvate rongidega tulevikus. Oleks ju vajalik kiirrongide käikulaskmine kui tavarongide arv on piisav ning seega võib teoreetiliselt tekkida vajadus tõsisema kiirrongi järele. Nende peatused võivad mõnevõrra sõltuda ümberistumivõimalustest, et tagada maksimaalselt suur kasutajate arv.
Varikatus jm onj võimalik siiski lahendada ehk ka olemasolevate hoonete baasil ja jaamas olemas ka vanad abihooned, mis ehk tulevikus võivad kasulikuks osutuda. Olen ka veendunud, et ühispeatus võib olla nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. S.t. et ehitada saaks ka järk-järgult.
Loodan, et esivanemate kant on tulevikus reisijasõbralikum kui taas külastus ees. Tänud Teile!
Parimat
Tere
Tõstatasite väga huvitava laevandusvaldkonda puudutava küsimuse.
Kiirlaevade kasutamist mõjutavad majanduslikud aspektid ja klimaatilised tingimused.
Eesti kliima ei ole paraku väga kiirlaevade kasutamist soosiv. Kiirlaevad ei saa sõita juba kergemategi jääolude korral. Seega aastaringse laevaliikluse tagamiseks peaks vedajal olema ka jääklassiga tavalised laevad. Kahte liiki laevade omamine aga ei ole majanduslikult kasulik.
Lisaks on kiirlaevad (eriti tiiburlaevad) väga tundlikud tuulele ja lainetusele. Nagu te võib olla ise olete kogenud, siis tugevama tuule korral muutub reisimine nende laevadega väga ebamugavaks või seiskub liiklus üldse. Seega pikkadel avamereliinidel ei ole kiirlaeva kasutamine väga tihti otstarbekas.
Majanduslikust küljest vaadatuna tuleb arvestada kiirlaevade opereerimise kulukust. Kiirlaevade kütusekulu on väga suur. Võttes arvesse väikese reisijate arvu ja autode vedamise mittevõimalikkuse (suurematel laevadel piiratud arv sõidukeid), siis on majanduslikult kasulik opereerida tavalisi laevu. Seda kinnitab Tallink loobumine kiirlavade kasutamisest, Nordic Jet Line lahkumine Läänemerelt . Arvestades kütusehindade pidevat tõusu, siis minu nägemusel kaovad traditsioonilised kiirlaevad laevandusmaastikult (Läänemerelt on juba praktiliselt kadunud) üsna pea.
Kolmas aspekt on kiirlaevade sobivus teatud liinidele. Lühikestel marsruutidel ei anna kiirlaeva opereerimine mingit ajavõitu, kuna kiiruse efekt võrreldes tavalaevaga ei anna tulemust. Pikkadel marsruutidel aga on kiirlaevad ilmast mõjutatavad.
Eestis mandri ja saarte vahelistes liikluses on autoga reisijate arv väga suur. 2011 aastal veeti Heltermaa- Rohuküla liinil 170 000 autot ja Virtsu- Kuivastu liinil 516 00 autot. Selline autode arv eeldab traditsiooniliste parvlaevade kasutust. Saaremaa liinil veeti 1,3 mln reisijat. Arvestades autode arvu ja siis võib öelda, et enamik reisijaid kasutab autotransporti.
Lennuliiklus ja parvlaevaliiklus ei konkureeri üksteisega. Ainult reisijatele mõeldud kiirlaevade liinile toomine ei mõjutaks kuidagi lennuliiklust.
Samas kiirlaev ei ole meile tundmatu transpordivahend. Eesti parvlaevaühenduses kasutatakse alates sellest aastast kiirlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks. Kuna Ruhnu saar asub kaugel ja autode transport saarele on väga piiratud, siis sellel liinil on kiirlaeva kasutamine õigustatud.
Kõik eelnevat arvestades ei ole kiirlaevad leidnud väga aktiivset kasutust. Lahendusena näeme pigem kiiremate jääklassiga traditsiooniliste reisiparvlaevade ehitamist, mida saab kasutada ka jääoludes ja tugevama tuule korral. Selline lähenemine tagab saarte elanike parema teenindamise.
Pakute välja mitmeid huvitavaid uusi liine. Uute laevaliinide avamine oleks igati teretulnud . Mitmed piirkonnad on neid ka planeerinud. Paraku ei ole ühtegi nendest suudetud realiseerida. Peamiseks põhjuseks on ilmselt vähene reisijate huvi, millega ei suudeta muuta liini majanduslikult kasumlikuks. Loodetavasti see olukord muutub ja liinilaevaliiklus Eestis aktiviseerub.
Lugupidamisega
Tarmo Ots
Lennunduse- ja merendusosakonna juhataja
Tere
Võite kasutada küll, seda enam, et Teie kiri tekitas huvi ka meedias. Mitu väljaannet pöördus täna minu poole seoses Teie kirjaga. Vastasin neile lühidamalt ja mainisin eelkõige seda, et kiirlaevadega ei saa aastaringset transporti tagada.
Eks me ürita seda laevaühenduse kiirust tõsta läbi uute parvlaevade kiiruse suurendamise.
Kus veebis see arutelu toimub, jälgiksin seda temaatikat ka huviga.
Kahjuks ma selle Haapsalu raudtee temaatika kohta ei oska midagi lisada.
Lugupidamisega
Tarmo Ots
Tere
Tänud innovaatilise ettepaneku eest, kuid kahjuks ei võimalda tänane seaduseruum sellist kohustust maaomanikele panna. Kindlasti oleks selline väravaesine valgustus parem kui valgustuse täielik puudumine, kuid siiski ei asendaks see teatud standarditele vastavat tänavavalgustust. Üritame järgnevatel aastatel tänavavalgustust ka Aespa alevikus laiendada, kusjuures meie üheks oluliseks kaalumise kriteeriumiks kujuneb kindlasti ka selle tänava (piirkonna) elanike arv, mis on meie valda püsielanikuna sisse kirjutatud.
Küll aga soovitame juba praegu kõigil kinnistuomanikel oma väravaesine, aga samuti majanumber ja olulised liikumisteed kinnistul valgustada, sest see tõstab kindlasti turvalisuse taset konkreetsel kinnistul. See teeb kinnistu kergemini leitavaks mitte ainult kutsutud külalistele vaid ka päästeteenistusele, kiirabile, politseile ja aitab paremini naabritel märgata kratte keda me ei oota.
Lugupidamisega
Heiki Hepner
vallavanem
Kohila Vallavalitsus
*****************************************
Kisa
ja kära, kuidas hoolitakse looduse eest! Tegelikkuses surevad konnad
tänagi nagu muiste.... Plusspunkte teenisid aga aktsiooni eest
kindlastui paljud, mõnigi ehk tänagi soojal kohal?
Kaheaastase Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti raames kaardistati 2007-2008 peamised konnade rändeteed Eestis. Valminud raport esitati Maanteeametile, kes peaks selle raporti tulemusi arvesse võtma ka teeehitus- ja taastamistöödel, rajades peamistesse rändekohtadesse tunnelid. Konnade rände küsimustega (sh selle aasta “Konnad teel” kampaaniaga) on Maanteeametis meie teada tegelenud Villu Lükk, kelle poole soovitame Teil pöörduda oma küsimustega.
Villu Lükk
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialis
Tere!
Mil moel on investeeringuid võimalik kasutada omavaltsusele kuuluvate teede puhul?
Lugupidamisega
Neeme Sihv
Tere,
Kui te mõtlete riiklikke ressursse, siis ma pean kahjuks möönma, et selliseid ressursse eraldi kahjuks hetkel ei ole. Konnadele mõeldud meetmete rajamine on hetkel võimalik ainult suuremate teeprojektide koosseisus ning need üldjuhul rahastatakse suures ulatuses Euroopa vahenditest.
Kui kohalik omavalitsus ise leiab, et ta soovib omadest vahenditest kohalikul teel rakendada meetmeid (ehitada näiteks tunneleid), siis see on omavalitsuse otsustada.
Juhul, kui Te ei saanud soovitud informatsiooni, palun küsimust täpsustada.
Lugupidamisega,
Villu Lükk
Maanteeameti planeeringute osakonna
*********************************
Tere
Täname Teid väga mitme asjaliku ettepaneku eest. Paraku on aga Eesti riigi valitsuskoalitsiooni arvates kõige pakilisem probleem transpordis nn. tasuta transport. Nii lähebki kogu energia selle eesmärgi ellu viimisele ja teiste probleemide lahendamiseks ei jätku lihtsalt vahendeid. Kui peaks tekkima rahalisi võimalusi, siis kaalume tõsiselt ka Teie ettepanekute realiseerimist. Täname Teid tehtud ettepanekute eest.
Lugupidamisega,
Vello Jõgisoo
Tegevdirektor
MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus
Just
nimelt! Hea näide, kuidas ollakse ühele üliheale ja vajalikule
algatusele vastu, püüdes süüd tegematajätmistes ainult teiste kaela
veeretada. PEÜTK juhiks on nüüd teine mees, aga edusamme ei paista ikka.
Eks paljugi ka alluvate asjatundmise juures sõltub juhi teadmistest ja
arusaamadest ÜT valdkonnas. Polnud need siis kaasaja tasemel, pole ka
täna? Hiigelhulgal vajalikke muudatusi seisab endiselt just teadmatuse
tõttu.
Vahendeid aga peaks lisanduma ka kokkuhoiust, nt kallite
piletisüsteemide arvel. Muidugi, liinivõrgu tihendamine on omaette
kuludega ja mitte väikestega, aga pääsu meil sellest ei ole. Tänaseks
peaks isegi ÜTK-de juhid seda mõistma, et tollal hästi matsu ei jagatud,
pole ime. sellest saab kirjadestki aru. Ka liinide ühildamine annaks
üle Eesti tublisti säästu ja olulisim on reisijate arvu kasv ehk et iga
kulutatud euro läheb paremini asja ette.
***************************************************
Tere!
Teile teadmiseks, et maakohtades on palju õpilasi ja üliõpilasi, kes pühapäeval sõidavad oma koolidesse, samuti sõidavad linna (Kohilas jm ümberistumisega) maal külas käinud või suvekodudest tulijad. Ka puudub päeval Järlepal jt küladel ühendus vallakeskusega. Sõitude põhjuseid on palju.
Tänaseks
on see buss käigus iga päev, Juuru see siiski ei põika. Ja oh seda
häda, asi ei ole minu soovides vaid OPTIMAALSEMAS BUSSITRANSPORDIS EHK
RAHADE KASUTAMISES. Nii paljku mõista poleks ju palju palutud? Kui
paljude jaoks olnuks aga see muudatus tollasest tänaseni võimalusi
andnud? Vähendanud autodega sõite?
*****************************************
***************************
Näete, me oleme nii tublid ja muudkui töötame palehigis, aga mei ei saa või ei taha või ei viitsi teha....
Tegelikkuses
on hea näide Kiltsi, kus seesama 20 m on oluline nii mugavuse kui muu
poolest. Aga tuua Kohtla-Nõmme puhul põhjenduseks, et keskus pole
kaugel, see on ikka vallavalitsuse taseme tipp! Muidugi, vallavalitsus
ehk ei oskagi näha oma ukseesisest kaugemale, aga selleks on ju
Maanteeamet jt olemaski, et näha? Võib olla Ingmar Roos arvab täna ka
Lux Expressis, et bussipeatus ei peagi olema seal, kus inimestel mugav?
***********************************************************
Teie küsimus:
Tere!
1.
Nii tartlaste kui külaliste jaoks on linna saabudes üheks suurimaks
probleemiks raudteejaamas teisele perroonile pääs. See pole mugav ei
ratturile ega lapsevankriga liikujale. Miks ei suudetud perroonide
renoveerimisel (kooskõlastamisel juba?) ega pole suudetud siiamaani
jõuda riigiettevõttega EVR kokkuleppele perrooni mõlemasse otsa ülekäigu
rajamiseks? Seda enam, et nüüd on valmimas ka parkla, kust on mugavaim
teisele perroonile pääseda just ülekäiku pidi.
(Märkus: rongide kiirused Tartu jaamas on väikesed, seega ei ole ka see murekohaks)
2. Miks jättis linn raudteejaama ümbruse renoveerimisel (KIK, eurorahad) tegemata maakonnaliinide bussipeatuse?
Vastus:
Tere!
Linn
saab omalt poolt Eesti Raudteele teha sellekohaseid ettepanekuid, aga
perroonile pääsude ehituse otsustab ja ehitab EVR. Maakonnaliinide
bussipeatused ei kuulu Tartu linna haldusalasse. Vaksali tänava
rekonstrueerimisprojekti käigus maakonnaliinide bussipeatuse teema ei
tõstatunud.
Lugupidamisega
Vastaja:
Martin Nelis
linnamajanduse osakond
liikluskorraldusteenistus
juhataja
Taas
mitmed nüansid, mis näitavad, kuidas omavalitsus ei saa asjadele pihta.
Tänaseks ka omavalitsused suurenenud ja nii mõjutab sõiduvõimaluste
puudumine palju rohkemaid inimesi, seda siis ka omavalitsuse sees.
Muide, tulevikus on küllap ka Tartus võimalik maakonnaliinidega linna
sees sõita?
****************************************
2011 ettepanek, 2017 pole Maanteeamet ikka veel mõhkugi aru saanud....
Liini
tähtsus ületab omavalitsuste ja ka maakonnapiire, sest sõiduvõimalused
sellega seoses oleks Tallinna ja Türi vahekl ning kaugemalegi. Kui
selleks peaks iga KOV hakkama omalt poolt panustama, oleks tegu kalli ja
töömahuka asjaga, mida ei saa üleriigilises mastaabis kuidagi
normaalseks pidada.
Tere,
Olles läbi vaadanud Teie 3.08.2017 kirja ja Harju ÜTK 17.08.2017 vastuse tõdema, et näiteks Aespa-Kiisa ühendusi on käigus kord tunnis kella 6-st 22-ni, mis võimaldab rongile ümber istuda ja seejärel valida järgmiseks ümberistumiseks järgmine rong juba Tallinnas või sõita sama bussiga Järve peatuseni ja seal ümber istuda rongile, et jõuda Keilasse.
Kuna tänasel päeval on rongiliiklus piisavalt tihe, siis meile teadaolevalt ei ole praegu kavas Teie poolt pakutavat otseliini käiku panna Aespa ja Keila vahel.
Kui aga kohalikud omavalitsused soovivad, et oleks käigus eelpoolnimetatud liin või Teie kirjas toodud teised vastavalt pikendatud liinid, siis saavad nad need ise korraldada või näiteks tellida Harju ÜTK-lt makstes vastavalt vajaliku toetuse. Toetuse suurus peaks nimetatud juhul katma liinikilomeetri hinna ja piletitulu vahe.
Bussipeatuse väljaehitamine on täna samuti peamiselt kohalike omavalitsuste küsimus. Uute teelõikude ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel lisatakse muidugi ka bussipeatuste ehitamine üldisesse tee-ehituse projekti.
Lugupidamisega,
Aini Proos
Juhtivekspert
Ühistranspordiosakond
Maanteeamet
*********************************
2012 oli vaja bussipeatus teha, 2018 tegeletakse ettevalmistustöödega, 2030 valmib bussipeatus?
Tere,
Alates 01.01.2018 käivitus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi Keskus), mis võttis üle õigusjärgselt Ida-Viru Maavalitsuse kohustused maakonna ühustranspordi korraldamises.
Käesolevaga teatame, et Keskus teeb koostööd kohalike omavalitsustega ja juhul kui omavalitsuste poolt tuleb vastavalt elanike nõudlustele ettepanek, siis Keskus koos omavalitsustega püüab leida võimaluste piires lahendusi (tuleb arvestada sellega, et AS Elron aasta vältel muudab ca 4 korda oma sõiduplaani ja mõningatel maakonnaliinidel ei ole võimalik iga kord muuta nende järgi maakonnaliini sõiduplaani, kes sõidavad kodunt tööle, kooli, haiglasse, jne).
Hetkel on teada, et Toila Vallavalitsus tegeleb Kohtla-Nõmmel bussiplatsi territooriumi (rongipeatuse juures) ettevalmistustöödega.
Lugupidamisega
Valentina Lunina
MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus
************
Üks
ägedamaid vastuseid. Teemaks Märjamaa - Rapla busside raudteejaama
suunamiseks. Karu ei jaga üldse matsu!? Mille eest ta siis aga palka
saab?
Lugupeetud härra Sihv
Vastusena Teie kirjale 25.02.2018 ühistranspordi korraldamisest teatame, et Märjamaa Vallavalitsus ei korralda Teie poolt kirjas nimetatud bussiliinidel ega raudteel ühistranspordi liikumist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Villu Karu
Märjamaa vallavanem
Tere!
Kordan veel kord üle, et Märjamaa Vallavalitsus saab ühistranspordi korraldamisel lähtuda ikkagi konkreetsetest ettepanekutest. Senini puuduvad vallavalitsusel andmed ja inimeste pöördumised seoses raudteetranspordi vajadusega. Kui Teil on konkreetseid ettepanekuid Märjamaad läbivate või siit alguse saavate bussiliinide ümberkorraldamise suhtes siis palun need esitada selgelt ja põhjendatult. Üldsõnalisi pöördumisi ei ole antud teemal võimalik menetleda.
Lugupidamisega
Villu Karu
vallavanem
Tere!
Kuna Märjamaa valda ei läbi ükski raudtee siis Märjamaa Vallavalitsusele teada olevalt kasutavad Märjamaa valla elanikud rongiliiklust ainult juhtudel, kui see on ainus viis neile sobival ajal sihtkohta jõuda. Tuleb silmas pidada, et rongiliiklus on Märjamaa reisija jaoks siiski ebamugavam variant jõuda Tallinna, kuna nõuab rohkem aega ja pikemat marsruuti kui liinibussiga. Kasutatakse mitte ainult Raplast väljuvaid ronge, vaid ka Riisiperes peatuvaid ronge. Eespool mainitud põhjusel ei pea Vallavalitsus perspektiivseks reisijate suunamist rongidele vaid jätkuvalt parandata Märjamaa-Tallinn ja Märjamaa-Pärnu suunalist bussiliiklust. Elanikkonnalt laekub vallavalitsusse ettepanekuid bussiliikluse korraldamiseks järjepidevalt, aga mitte rongiliikluse kasutamiseks.
Märjamaa Vallavalitsus tegeleb ühistranspordi korraldamisega järjepidevalt koostöös Maanteeameti, Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja bussifirmadega. Üsna paljud Vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud bussiliikluse reisijatele sobivamaks korraldamisel on leidnud ka positiivse lahenduse. Üks suuremaid muudatusi on näiteks alates septembrist 2017 avatud kaks korda päevas käiv Märjamaa – Tallinn bussiliin, millele Vallavalitsus valla eelarvest ka omalt poolt dotatsiooni maksab. Muudatusi bussiliikluse korraldamises tuleb ette sagedusega vähemalt kord kvartalis. Ja nendest teavitatakse elanikke valla ajalehe ja kodulehe kaudu. Samuti on asjakohane teave üleval Märjamaa bussijaamas ja interneti lehel www.peatus.ee.
2016.a. viidi OÜ Eesti Uuringukeskus kaasabil Märjamaa vallas läbi elanike sõiduvajaduse uuring (vt http://marjamaa.kovtp.ee/
Bussipeatuse ehitamine Orgitale Märjamaale sissesõidu lähedusse on Maanteameti pädevuses kuna tegu on riigile kuuluva teega ja ühtlasi sinna juurde kuuluva maaga. Maanteeamet on vastava ettepanekuga omavalitsuse poole pöördunud. Paraku pole Maanteamet andnud senini täpselt teada millal bussipeatus rajatakse. Teemaga tegeletakse koostöös edasi, aga ilma Maanteameti nõusolekuta ja algatuseta pole sellise peatuse rajamine võimalik.
Lugupidamisega
Villu Karu
Ja infost netis ning Märjamaa Bussijaamas on vähe kasu. Kas antud liinide sõiduplaan on olemas ka teele jäävates peatustes?
**************************************************
Vastuseid Tori vallalt võid ootama jäädagi....
Täname Teid saadetud e-kirja eest.
Tegemist on automaatvastusega, mis kinnitab, et oleme Teie poolt saadetud e-kirja kätte saanud.
Palume käesolevale e-kirjale mitte vastata.
***************************
Rapla vallal ei ole suletava Lelle-Pärnu rongiliikluse osas kommentaare. Liikluse jätkamiseks plaanitud busside sõiduplaani ei ole meile veel saadetud.
Lugupidamisega
Meelis Mägi
abivallavanem
Rapla vallal pohh? Ma tean seda, aga miks siis enne valimisi valijatele teada ei anta, et nii on?
***************************************
Tere,
Vastused Teie kirjale 27.07.2018 on järgnevad.
Pärnu-Lelle rongiliikluse katkemisel on MTÜ Pärnumaa ÜTK planeerinud bussiühenduse liinil nr 333 Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-
Alguskuupäev bussiliinile nr 333 tuleneb raudtee poolt väidetava/plaanitava rongiliikluse lõpetamise päevast Pärnu-Lelle suunal;
Bussiliin nr 333 ei asenda Eidapere-Vändra liini nr 332 reise, st uus liin tihendab liiklust.
Muudele küsimustele on vastajateks kirja saanud teised asutused.
Lugupidamisega,
Aini Proos
Juhtivekspert
Ühistranspordiosakond
Maanteeamet
Tegelikkuses
kadusid Eidapere suunal osa bussiliine! Ning liin 333 ei taga Lelles
ristümberistumisi, vald pole suutnud bussipeatust õigesse kohta viia jne
jne.
*******************************
ÜTK ootab eetepanekuid ainult KOV-idest, KOV-id ei võta kuulda või soovitavad pöörduda ÜTK poole.....
Tere!
- MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus teostab liinimuudatusi eeskätt võttes aluseks kohaliku omavalitsuse esitatud taotlused. Nii saavad liinimuudatustest teada kõik asjakohased kohalikud omavalitsused, kes avaldavad enda soovil teateid kas enda kohalikes lehtedes või kodulehtedel. Lisaks sellele kajastatakse kõikide avalike liinide sõiduplaane portaalis www.peatus.ee. Maakonnaliinide vaates ilmuvad muutuvad sõiduplaanid nähtavale 2 nädalat enne muudatuse rakendumist. Kuna Te tutvusite plaanidega varem, ei olnud need selles vaates veel nähtavad. Lisaks eelnevale kajastab MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus kõik liinimuudatused ka enda kodulehel kagu.ytk.ee alamrubriigis Teated.
- Liinide 114 sõiduplaani muudeti vastavalt Setomaa valla taotlusele (ühendus Värskaga). Liini kellaajad tulenevad töötajate vajadustest. Lisaks on liin seotud koolide tundide lõppemise kellaaegadega, kust tulevad ka liinile kasutajad.
- Linnasisese liikluse rahuldamiseks on mõeldud Põlvas liin 20 ja Võrus liinid 1, 11, 14 ja 16.
- Nagu Teile on ka juba varasemalt öeldud, tegeleb ühistranspordi taristu objektide nimede määramisega asjakohane omavalitsus.
Lugupidamisega
Sander Saar
juhatuse liige/logistik
MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus
**********************************************
valga@valga.ee,
info@pytk.ee,
vald@saaremaavald.ee,
vald@antsla.ee,
vald <vald@otepaa.ee>
2. Kas buss peab tingimata sõitma Kuressaareni? Miks mitte Virtsuni? R sõidab eeltasutud liin 5215 Kuivastust Kuressaarde. Miks ei võiks see liin olla igapäevaselt nagu ka 519? Praegu sõidab sel ajal parvele KOLM bussi, võttes ära suure osa ruumist, miks? Kui hästi läbimõeldult teha võiks väiksemate kuludega sõita 2 korda päevas seda liini?
3. Liin võiks olla Võru - Tsirguliina Jaam - Antsla - Pärnu - Virtsu? Või ka Võru - Mägiste Jaam - Pärnu - Virtsu? Ja võimalusel tagades ümberistumise Lihulas Haapsalu - Rohuküla bussile?
Tere,
Hetkel ei ole Saaremaa vald nende ühenduste osas, midagi ette võtnud, sest peale Teie ei ole meie poole keegi teine antud liini (519) kadumisega seoses pöördunud.
Ilmselt seetõttu, et ümberistumistega (mis on küll ebamugavam kui otseühendus) on Kuressaarest Valka jõudmine tagatud. Samamoodi vaatab asjale peale ilmselt ka maanteeamet, kes võib tõesti rahastada kaugliine (ehk kahe maakonnakeskuse vahelisi liine), kuid üldjuhul toimivad need kommertsalustel ehk teenuse pakkuja vaatab, mis aegadel ja marsruuti pidi liine teenindatakse. Kui rääkida liinide tihendamisest ning selleks ettenähtud vahendite kasutamisest, siis meil on Saare maakonna enda piires kohti, kus liikuvus võimalusi on vaja parendada. Samamoodi on see ilmselt ka Valga ÜTK ja Pärnu ÜTK puhul. Seega esmajärjekorras tegelevad ÜTK-d ikkagi oma piirkonna sees liikuvuse parendamisega ning küsivad ja üritavad leida vahendeid nende probleemide lahendamiseks. Alles siis kui mõni hädavajalik kaugliin kinni läheb hakatakse selle asendamisega aktiivselt tegelema. Hädavajaliku all pean silmas, kui antud keskuses millega ühendus on pakutakse teenuseid mida maakonna siseselt kasutada ei saa või kui liini kellaaeg on tähtis (N: Saaremaa puhul oli kaugliini asendamine teemaks, kui kadus 8-saks Tallinnasse jõudev liin, kuid õnneks võttis kõige valulisema päeva ehk esmaspäeva teenindamise teine vedaja üle ning ülejäänud päevadel ühenduse taastamine enne 8sat Tallinnasse jõudmiseks ei ole keegi meilt palunud ning seega ei ole me oma vahendeid sinna ka suunanud)
Minu vastus ei aita teid küll kuidagi lähemale antud liiniga pakutud ühenduse taastamisele samal kujul või siis teie poolt välja pakutud täiendustega, kuid loodetavasti selgitas natukenegi, miks antud liinile asenduse leidmine ei ole Saare maakonna jaoks esmase tähtsusega ning miks me oma ühistranspordile kuluvat rahastust ei pea vajalikuks sinna suunata.
Lugupidamisega
**********
Mittevastamine näitab, kui vähe huvitab KOV-e tegelikult oma inimeste eest seismine!
HarjuYTK Info <info@harjuytk.ee>,
kehtna@kehtna.ee,
vallavalitsus <vallavalitsus@kohila.ee>,
rapla@rapla.ee,
marjamaa@marjamaa.ee
https://eestimaablogi3.
Vajalik alustada ka bussipeatuste ümberehitamist:
Lelles peatus tuua maksimaalselt perroonide ja ülekäigu lähedale.
Keavas samuti.
Märjamaa Risti tagada bussipeatus (ümberpööramisvõimalusega).
Kiisa Jaam bussipeatus (ülesõidu juures platsil)
Kasemetsa Jaam bussipeatus (perrooni ülekäigu lähedal koos ümberpööramisvõimalusega).
Rapla Jaam, esialgselt saab maakonnaliinide jaoks kasutada, kuid tulevikku silmas pidades on vaja lisarida ja mõned kohad busside seisuks, kui neid mujale ei plaanita.
Tagatud peab olema nende nimetamine kõikides liininimetustes, nii sõiduplaanides kui bussidel, mis annab reisijale selge viite, et sellelt liinilt võib olla võimalus vahetult ka rongile istuda ja vastupidi.
(Praegu püüan kohandada hetkel kehtiva rongide sõiduplaani järgi ja see tõenäoliselt suuremate muudatusteta jääb püsima., 21. 01. 2019)
Kuna sõitjaid siiski on Ääsmäelt jm, Harju Elektrisse, siis kindlasti peaks proovima busse ühildada, samal ajal tagades ka sissepööramise peatusesse Riisipere Jaam.
Sama ka õhtusel ajal!
(Siinkohal tuleb mõelda ajalise liikumise puhul ka sellele, et bussiliine võib saata ka vastupidist suunda pidi ehk siis Aranküla - Riia - Ülejõe - Rapla Jaam - Bussijaam, kus üldse puudub bussiühendus, kuid elumaju on seal rohkem kui Ridakülas? See annab võimaluse varieerida sõiduaegadega vastavalt vajadusele, peaeesmärgina tagada busside ja rongide sidumine. Üksiti siis ka vastavalt sellele, kuhu ja kust buss väljub järgmisele liinile. Kas jaamast või bussijaamast, vähendades sellega ka tühisõite)
Liin 333 õhtul Raplast Lelle Teel 19. 00, aga Tartu - Haapsalu jõuab 19. 03. Vajalik ajaliselt panna need kohtuma ristümberistumiseks
https://docs.google.com/
30. Liin 113 Saku Jaam - Vana-Pääsküla asendada vajaliku liiniga, mille kohta ettepanekud tehtud juba 2011 aastal! Kuid siiani on see tegemata!!! Kas see alustab Kohilast või Aespast, lõpetab Keilas või Nõmmel, seda peaks juba otsustama tänaste vajaduste valguses. Lisan, et Saku inimesed ootavad ammu normaalset ühendust Saue ja Keilaga. Ning tõenäoliselt saab sellega asendada ka mingeid busse Kohila - Hageri jm lõikudel, mis tähendaks siis olulist võimalust tagada bussides REISIJAD!
Ümber seletama ei hakka, põhimõtteline selgitus siin:
http://eestimaablogi.blogspot.
31. Mõtteainet veel mitmete liinidega, näiteks n.ö. Tallinna ringtee bussiliin ümber Tallinna? Ei saa ju pidada päris õigeks, et on liinijuppe, kuid üldjuhul suunatakse reisija kuhugi sõitmiseks ilmtingimata Tallinna!?
Samuti Keila-Joa suuna ühendamine Kloogaranna Jaamaga jm. Meenutuseks tolle piirkonna kohta:
http://eestimaablogi2.
32. Liin 10 Rapla - Järlepa - Kohila Jaam - Pihali jõuaks E-R Kohila Jaama 5.55, kuid veel parem oleks 6.45? On see võimalik? Aeg on nihkunud liiga varajaseks aegade jooksul (Aespa - Kohila saaks ehk rakendada pakutud Aespa - Saku raames?).
VEEL OLULISEM!! - kuna võib eeldada, et Raplast Juuruni ei ole sõitjaid, siis oleks vaja see hilisema kellaaja raames, mida pakkusin, viia Raplast, väljumisega 5. 25 (kui esimesele rongile vähe sõitjaid, asendaks see ka linnaliini nr 1 esimesele rongile). Edasi Ingliste - Karitsa - Kaiu - Kaupluse (Juuru) - Järlepa - Kohila Jaam, jõudes sinna 6. 50. See võimaldab oluliselt täituvust tõsta!?
Kuidas sobituks siia Kuimetsa läbimine?
NB! Kontrollida praeguste liinide 10, 13 jt läbimisaegasid, on kahtlus, et eriti talvel kipuvad need hilinema, kuna liiniaega tõmmati koomale!
L ja P alustaks Rapla Jaam 6.50, oodates ära rongi 370, jõuaks Kohilasse 7.49 nagu praegugi.
Tagasisuunal on rongi ajad Kohilas 8.20 ja 9.17. Bussi aeg hetkel kl 8.53. Varasemaks muuta ei saa, aga kas võiks Kohilast väljuda 9. 22? Jõuaks Raplasse 10.15 ja suunduks peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise rongile 266 (kl 10.33)?
33. Rapla Jaam buss 19.50 (rongilt 246), edasi läbi Mahlamäe ja bussijaama Hagudi - Purila - Juuru. Hagudi Jaama sissepööramisega, rong 375 Tallinnast kl 20.11.
(Kui bussifirmal on bussijuhte, kes elavad Juurus, Kaius vm, siis tagasi sõitma ei pea? Vastasel juhul Juurust läbi Ingliste Raplasse ja Rapla Jaam jõudmisega 21. 05, rong Viljandisse 21.11 ja Tallinna kahjuks küll hiljem.)
34. Kooliliin Kohila 11 muuta tööpäeviti regulaarliiniks? (Vaata ka kommentaare).
Alustades Juurust ca kl 7. 20, Järlepast 7.38, Kohila kool 8.12 ja Kohila Jaam 8.15, jõudmaks rongile 264 kl 8.20? Nii saaks JUURUS sellele bussile istuda ka liiniga 5 Kaiu - Juuru - Rapla tulijad?
Teine võimalus olekski, et mainitud 5 liin jätkabki Järlepa - Kohila suunal, muutudes liiniks 10, arvestusega, et sellelt saab istuda Juurus 7.16 ka liinile 6 Juuru - Ingliste - Rapla. Hetkel sõidab Raplasse kaks bussi järjest, liinid 5 ja 6. Küsimuse alla jääb vaid see, kas sel ajal on Maidlast Raplasse sõitjaid, kelle jaoks vastasel juhul esimene buss Raplasse jõuaks 8.14.
See oleks siis lisavõimalus Kaiust Tallinna suunale pääseda. Seda siis ka L ja P, asendadeski praegust liini 10.
35. Liin 13 E-R Kohila Jaam - Hageri - Aespa - Kohila Jaam on absoluutses enamuses Hagerist alates ilma sõitjateta ja kogub vaid kilomeetreid ehk dotatsiooniraha. Saab seda ikka õigeks pidada?
36. Kehtnast käivitada buss tööpäeviti saabumisega Rapla Jaam 6. 30, rongile 370 Türi - Tallinn ning tagamaks varasema algusega töökohtadele jõudmist.
37. Liini 36 Rapla - Järvakandi puhul otsida võimalusi vähemalt kahel korral päevas pikendada neid läbi Koogiste Käru Jaamani, sidudes need rongidega. Kui töölesõite vm sealt oodata ei ole, siis klapitada liine n.ö. poes käimiseks, vallas jm. Parim oleks variant kui õnnestuks siduda siinkohal ka Vahastu jm kohad.
Näiteks liin 16? Hetkel sõidab see nõudeliinina päeval ka pea samal ajal 333-ga?
38. Vajalik E-L hilisem buss Rapla - Juuru - Kaiu, ca 19.50 (Rapla Jaama aeg). Või sobivusel isegi 20. 25.
39. Taastada bussiühendus minim 2 korda päevas Järvakandi ja Eidapere ( ka Lokutat silmas pidades) vahel, suunates bussid Lelle Jaamani rongiaegadel. Ühtlasi arvestada, et Eidaperes puudub kauplus, Lokutal see aga olemas.
Austatud Neeme Sihv
Ühistranspordi korralduse osas Rapla vallas, mis puudutab sõidugraafikute muudatusi, lisanduvaid liine ja liinide sõidugraafikute tihendamist toimuvad alates 2018. aasta sügisest.
Info muudatuste kohta ilmub pidevalt meie valla kodulehel. Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, kes on ühistranspordi korraldaja bussiliikluse osas Rapla maakonnas on saanud meie valla erinevate piirkondade ettepanekud ja muudatused jätkuvad kindlasti terve 2019. aasta jooksul.
Lugupidamisega
Meelis Mägi
vallavanem
Korduvalt
siis tegin tasuta ära PEÜTK ametnike tööd, otsides välja puudused ja
pakkudes lahendusi. Kahjuks ei saa nad aga tänini aru, kuidas ÜT toimima
peaks. Muudatused on väga väikesed seni olnud võrreldes sellega, mida
vaja teha.
***************************
Vahel on aga ka rõõmustavaid asju! Keegi teeb tööd! Ja selle eest saab vaid sügava kummarduse teha!
Tere
A. Kui arvestada Valaste - Ontika - Saka ja Aa elanike arvu, siis ei jätku kohalikke elanikke kõikidele rongidele sõitmiseks. Suvehooajal teatud osa turistidele küll pakuksid pakutud liinid rõõmu, aga …. Mõned muudatused on kohe-kohe tulemas ja püüame eelpoolkirjeldatud külaelanikele veidi rohkem ÜT võimalusi pakkuda kui seni. Jälgime kohalike elanike harjumusi ja siis saame tulevikus edasi mõelda, kui vahendeid jätkub.
B. Peatuste nimedest:
a. Kiviõli jaama juures olevad peatused on KIVIÕLI JAAM (endine Raudteejaama)
b. Kuigi Kohtla-Nõmme raudteejaama bussid veel ei läbi, siis hetkel on peatuse nimetus KOHTLA-NÕMME JAAM (analoogselt Kiviõliga endine nimetus Raudteejaama). Kas selles peatuses mahub buss ka tagasi pöörama, saame lähiajal teada. Võib-olla läheb juba sellel nädalavahetusel mõni SEBE buss ooteajal peatust testima.
c. Jõhvi raudteejaama ja hetkel bussid läbi veel ei sõida, siis varem on olnud peatuse nimetus Vaksal, siis hiljuti on see saanud uue nime JÕHVI VAKSAL. Sellele peatusele ilmselt KOV jaama nime ei pane, kuna Jõhvis on mitmesuguseid jaamasid ja võib segadust tekitada. Samas on ajalooliselt vaksal huvitav nimi.
d. Kui järgmisest aastast saame Vaivara raudteejaama rongidele etteveo korraldada, siis sinna on ka samas nimetus VAIVARA JAAM.
e. Enamikus kohtades on bussipeatuste nimed siiski raudteejaam ja mulle tundub, et nendes asustatud punktides, kus on vähe jaamasid, siis saabki raudteejaama peatustes kasutada sõna „jaam“. Kas Tallinnale olete teinud ettepanekut „Balti jaam“ ümber nimetada „Tallinna jaam“. Pole ilmselt mõistlik ja analoogsed näited Tartus, Rakveres jne. Valga ja Narva head näited, kus nii rongijaam kui ka bussijaam samas kohas ja sobib nimetus „jaam“ ideaalselt. Seega nii ja naa teema. Norra on küll hea eeskuju, kuid nende arusaamad ja harjumused raudtee osas on 100+ aastased.
C. Uued loodud/rajatud bussipeatused on kõik siiani kohaliku tähtsusega ja väljapoole reklaamimist ei vaja (väljapoole võib reklaamida tublisid Ida-Viru KOV-e, kes sellel aastal on ÜT korrastamist väga tõsiselt võtnud). Näiteid uutest peatustest on erinevaid. Nt mitmetel liinidel on bussid teatud kohtades peatunud aastaid, kuigi ametlikke peatusi ei ole kunagi olnudki, vähemalt vabariigi ajal mitte. Bussiootekodasid on paigaldatud nii vanade amortiseerunute asemele kui ka uutesse kohtadesse. Peatused on kõik seni toimivatel liinidel, seega turistidel ei ole KOV-de uute peatuste teadmisega midagi suurt peale hakata. Arvan, et sellel aastal on Ida-Virus ca 70-80 uut bussipeatuse märki paigaldatud ja 100 saab vast täis ning üldpilt on selles osas juba päris hea. Kui saame liinivõrgud enam-vähem paika, siis on üks järgmistest sammudest bussipeatustesse, vähemalt sinna, kus ootekojad on, puuduolevate infotahvlite paigaldamine.
Tere!
Ma ei peagi silmas siin vaid rongile sõitjaid, vaid tegemist kaugemasse tulevikku vaatava projektiga. Harjumus ühistranspordiga sõita puhkama, jalutama, viibima kaunis kohas, see võtab aega.
Kuid kindlasti on ka kohalikke, kes nagunii vajavad teele jäävate kohtade vahel sõiduvõimalusi? Nii et ma ei arvesta vaid rongile sõitjatega. Küllap sõidetaks nii spaasse, poodi kui muudel põhjustel? Või on praegused selle suuna bussid tühjad?
Muide, mitu korda päevas olevad liinid võimaldavadki ühe päeva jooksul ka puhkajal (sealtsamast spaastki) mitu kohta ära näha. Ei maksa loota, et tulijad tulevad spaasse või muidu puhkama, vaadates ühel korral ära Ontika, järgmisel Valaste jne!
Vaksal Jõhvi puhul on mõnevõrra mõistetav kindlasti. Kõige olulisem ju ongi see, et Jõhvi nime portaali toksides selline valik välja ilmub.
Balti jaama on siiski ajalooliselt välja kujunenud nimi. Kuid Tartu, Rakvere jt puhul siiski täiesti elementaarne, niisamuti on nt Norras linnades. Ei kohanud mitte ühtegi bussipeatust, millel olnuks linna nimi, kõigil oli lisandiks Stasjon. Ja kuna nende harjumused 100+ aastat, siis näitabki see, et hästi kinnistunud ja õige süsteem. Eriti oluline see Tartu jm puhul just seetõttu, et eristada bussijaama raudteejaamast (Tartus ongi nimeks Raudteejaama), aga just sõna pikkus on segav. Vaadakem portaali peatus.ee ja tehkem otsinguid Raudteejaam(a) Jaam(a) jm, nii näebki, et linna ehk kohanime toksides seda kätte ei saa.
Siiski jään väiksemate peatuste suhtes eriarvamusele. Kui vaatan reisiplaane tehes kaarti, siis nimesid ka märkan? Ning kes on kohalikud? Uuest peatusest 300 m, 3 km või 30 km raadiuses? Kelleni ja kuidas info jõuab? Igal juhul on vastava info levitamine abiks.
Aga hea teada, et kõvasti tööd tehtud.
*************************
Vahel tuleb lihtsaimaidki asju selgitada kuid ja ka siis tehakse valesti!
- Tere!
Palun Tartus raudteejaama bussipeatus ümber nimetada (ühtlustada teistega Eestis, nagu tehtud Saue vallas jm) nimega TARTU JAAM. Hetkel ei ole otsinguga "Tartu" võimalik seda portaalis peatus.ee leida. Üksiti on lühemat varianti lihtsam kasutada liinikirjelduses jm.
Kindlasti tasub kaaluda ka võimalust peatus Suur-Kaar ümber nimetada Aardla Jaam nimega.
Lugupidamisega
Neeme Sihv.
Tere
Täname Teid ettepaneku eest! Edastame selle juhtkonnale.
Lugupidamisega
Tartu Linnatransport
Siiani pole peatust ümber nimetatud. Linnaliinidel küll tehti muudatusi, aga osa neist hoopis valepidi.
*****
Tere!
Kas Võhma jaama juures olev peatus on nüüd nimega JAAMA või Võhma Jaam?
Ning eelmisele kirjale pole saanud vastust, busside sõiduplaan muutunud, siis tore, et saab nüüd Suure-Jaani bussilt rongile, aga miks rongilt ei saa samale Põltsamaale sõitvale bussile, ehk miks pole ristümberistumisi?
Parimate soovidega
Tere,
Vabandan vastamata kirja pärast! ( tehnilised probleemid )
Vald otsustas nimeks panna " Jaama ", mis kooskõlastati Võhma piirkonna juhtidega.
Seega on momendil nimeks " Jaama " ja seni pole keegi peale Teie seda vaidlustanud.
Siin oleks vaja täpsustada, mis kell soovitakse ja millise liiniga
Pöltsamaa poole saada. Siiani pole ühtki taotlust esitatud.
Peale taotluste esitamist saab Viljandimaa Ühistranspordikeskus vaadata, kas on võimalik teostada või mitte. Põltsamaa liinid on seotud
maakonna teiste liinidega. Viljandis ka Pärnu liiniga.
Lugupidamisega
A. Aua
https://transport.viljandimaa.
MINU MÄRKUSED:
1. KAS LIINI 57 MUUDATUSE PUHULSAAB SELLE BUSSIGA KA RONGILE?
2. Mustla bussliinil 44 muudatused. Kellaajad on sellised, et üpris suure tõenäosusega saaks need jaamast võtta rongilt reisijad ja tuua rongile? Miks peetakse endiselt loomulikuks, et MUSTLA PIIRKONNA INIMESED hoitakse napilt rongist eemal?
3. Endiselt liin 52 muudetakse aeg-ajalt, aga reisijad ei saa istuda Võhma Jaam peatuses bussilt rongidele, võimalik vaid vastupidi? Miks ei anta reisijatele (Pilistvere, Kõo jm) võimalust sõita ka Viljandisse? Vaja on kõigest ca 8 min seismist peatuses.
Või ollakse tõepoolest nii nõrgad? Põhja-Sakala vald ei suuda ikka veel peatust ümber nimetada,
Kusjuures, veel üks oluline märkus. VILJANDIMAAL PALUTI LUBADA KA MAAKONNALIINIDELE+-3 MIN EKSIMUST PEATUSTES. jUST TEEREMONTIDE JA LIBEDUSE AJAL ON SEE LUBA OLULINE, ET TAGADA MINGISSE KOHTA (jaama nt) JÕUDMINE VAJALIKUL AJAL!?
Suurim muudatus toimub Mulgi vallas bussiliinidega nr 49 ja 57. Bussiliin nr 57 väljumine kell 14:10, mis tavaliselt sõidab Abja-Paluojalt Õisuni ja Õisust tagasi Abja-Paluojale hakkab elanike soovil sõitma liini nr 49 all Viljandini.
Bussiliinile nr 12 on lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel väljumiseks Kösti peatus.
Bussiliinil nr 28 Viljandi bussijaamast kell 9:58, kell 19:45 ja kell 22:15 väljuvatele reisidele lisatakse reisijate ettepanekul Riia mnt peatus.
Bussiliinidele nr 34 ja nr 35 lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti peatus.
Bussiliinil nr 44 Viljandi bussijaamast kell 9:30 ja kell 19:50 väljuvatele reisidele ja Mustlast kell 9:30, kell 10:35 ja kell 14:35 väljuvatele reisidele Viljandisse saabumisel lisatakse reisijate ettepanekul Kösti peatus.
Bussiliinile nr 49 lisatakse reisijate ettepanekul koolipäevadel reisid Abja-Paluojalt Viljandisse kell 14:10 ja Viljandist Abja-Paluojale kell 15:30.
Bussiliinil nr 50 on Abja-Paluojalt kell 15:40 väljuv reis muudetakse seoses muudatusega liinil 49 4 minutit hilisemaks kell 15:44.
Bussiliinil nr 51 on Viljandist kell 14:05 väljuvale reisile lisatakse koolipäevadel peale Rakitsa peatust Halliste kaudu sõit Abja-Paluojale. Samal reisil hakkab väljuma koolipäevadel liin Abja-Paluojalt Laatre suunas 5 minutit hiljem kell 15:15, sõidab Veelikse peatuseni ja tagasi.
Jalase kuni Laatre peatuseid hakatakse teenindama igapäevaste reisijate vähesuse tõttu nõudepeatustena väljumiseks või hiljemalt eelmisel päeval kella 18:00 ette helistamisel telefonile 43 40 089 sisenemiseks.
Bussiliinil nr 52 on Põltsamaalt tööpäevadel kell 12:45 väljuv reis muudetakse 10 minutit hilisemaks kell 12:55, et võimaldada Võhmas või Olustveres saabuvalt rongilt tulles istuda ümber bussile.
Bussiliinil nr 57 on Abja-Paluojalt koolipäevadel kell 15:00 väljuv reis muudetakse 15 minutit hilisemaks kell 15:15 ja kell 16:15 väljuv reis muudetud 5 minutit hilisemaks kell 16:20.
Jäetakse ära Abja-Paluojalt kell 14:10 väljuv reis Õisuni, mis on lisatud bussiliinile nr 49 ja Õisust kell 14:35 väljuv reis, mille osa Hallistest Abja-Paluojani on lisatud bussiliinile nr 51.
Bussiliinile nr 66 lisatakse kõikidele reisidele Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti ja Kesklinna kooli peatused ja Viljandi bussijaamast kell 15:23 väljuvale reisile on lisatud Saarenurga peatus.
Minu märkused!
Liin 37 Põltsamaalt peatub jaama juures, Tallinna rongi ooteaeg siiski väga pikk, 26 min.
Bussiliinide 37, 52 ja 59 nimikirjelduses puudub nimi VÕHMA JAAM, mis annaks reisijale selge info, et tegu liinidega, mis võivad olla seotud rongidele ümberistumisega.
Ümber on nimetamata ka teised peatused, sh rongipeatusest hoopis eemal asuv Sürgavere Raudteejaama peatus ning Olustvere Jaam Raudteejaama asemel.
Liin 50 puhul peatus.ee ei näitagi Võhma Jaam peatust, buss varasemaks muutmata, seega Kõosse sõiduks rongilt ei sobi.
Hea, et hommikul KÕOST tulev liin 59 jõuab jaama 6.41, Tallinna rongini aega 6 min.
Kõosse jaamast 16. 23 buss sõidab ära 9 min ENNE TALLINNAST SAABUVAT RONGI? Ka tagasiteel Kõost saabub peale Viljandisse väljuvat rongi? Ei saa Tallinnast rongilt Kõosse ega saa ka Kõost Viljandi rongile? Ühe asja, mis olulisem, saaks ju tagada?
Liin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa saabub jaama 6. 46 ehk 1 min ENNE TALLINNA RONGI? JA LISAKS EI OOTA ÄRA VILJANDIST TULEVA RONGI SAABUMIST? Et saaks vajadusel mõlemat pidi ümber istuda!?
Liin 59 Suure-Jaanist saabub jaama 9. 01 ehk 1 min PEALE TALLINNA RONGI VÄLJUMIST? Heal juhul Viljandist tulles rongilt saab Põltsamaale sõiduks ümber istuda, aga bussilt rongile ei saa?
L saab Viljandist rongiga tulles istuda Pilistvere bussile välj 9. 06.
Liin 59 (nv Tääksi kaudu) väljub Võhmast 9.45, aga ei alusta jaamast, et saaks rongilt ümber istuda?
Põltsamaalt bussil erinev sõiduplaan tööp ja puhkepäevadel. Puhkepäevadel välj 12. 55 bussile saab Võhmas rongilt istuda, aga rongile ei saa Viljandisse, tööpäeviti saab istuda Viljandi rongile, aga rongilt bussile ei saa!???
Põltsamaalt saabub jaama 19. 29, rongile Viljandisse istuda ei saa, aga vähemalt rongilt saab bussile Suure - Jaani.
MÕISTETAMATU ON, MIKS õhtuse KÕO LIINI PUHUL ON NÕUDEPEATUSED ALATES VÕHMA, MITTE VÕHMA JAAM PEATUSEST? Et ehk kui tuledki rongilt, siis buss sind ei oota? Kuidas peab reisija andma sõidusoovist teada bussijaamas seisvale bussi juhile? Tõsi, vaevalt, et reisijaid tulebki sest õhtul oleks ooteaeg ju üle poole tunni!? Aga ometi on teada soovijaid, kes nt Türilt töölt tulevad.
http://transport.viljandimaa.
Minu märkused muudatuste kohta:
Suur tunnustus selle eest, et Võhma jaama juures nüüd bussipeatus olemas, aga...
Põhja-Sakala vallale sai teada antud, et informatiivsuse huvides on vaja ühtset peatuste nimede standardit. Nii on Saue vallas peatused Riisipere Jaam jm, samamoodi pidanuks Võhmas uue peatuse nimi olema Võhma Jaam. Mis on see, mis ei luba vallaametnikel asjast aru saada???
TÄPSUSTUS:
17. 06. 2019. KUMMARDUS! PEATUSE NIMI muudetud VÕHMA JAAM!
Liin 39 lõpetatakse, selle asemel, et katsetada selle varasemaks muutmist ja pikendamist peatuseni Võhma Jaam kl 9? Või siis saabumisega Suure-Jaani jõudmisega 8.20, et jõuda Põltsamaa bussile ja ka Võhma Jaama?
Küll kommertsliin, aga buss 145 sõidab Viljandi jaamast mööda just rongi ajal, rongilt aga sõitmiseks Kõppu või kaugemale ümber istuda ei saa. Seda nii kl 10 kui 14 ajal. Liin 55 Kõppu ka ei sõida kl 17 ajal jaamast läbi jne
Vaatame veel kord, teise nurga alt?
Olen AIDANUD ametnikel paremini tööga toime tulla, pakkudes ennetavalt välja konkreetselt, kus ja kuidas ühistransporti paremaks muuta. Viimati saadi näiteks Võhmas hakkama tubli teoga. Rongipeatuse juurde tehti bussipeatus, mida ammu nõudsin. Aitäh!
Värskelt muudeti ka sõiduplaane ja osa liine hakkavad seal peatuma. Üks sõidab ära 9 min enne, kui rong saabub! Teine saabub 1 min peale rongi väljumist, mitte mõni minut ENNE rongi, et siis väljuda mõni minut PEALE rongi, nii et mõlemat pidi saaks ümber istuda. Kolmas buss bussijaamast alates on nõudeliin, nii et rongilt tulija ei saagi ennast bussijuhile "näidata". Neljas buss saabub 1 min enne rongi (väga kiireks läheb) ja ei oota ära rongi saabumist.
Kõik need liinid on avalikud ehk maksumaksjate poolt doteeritavad liinid.
(Tänaseni on Olustvere nimi muutmata)
Miks
oodatakse liinimuudatuste puhul taotlusi mingi mätta otsast, kuigi
vaadata tuleb kogu areaali? Aga nagu näete, siis õnneks saab ka valesti
nimetatud peatuse lõpuks ümber nimetada, kuigi jääb küsimus, miks KOHE
õigesti ei tehtud?
Busse rongidega ühildatud on Viljandimaal mõnevõrra küll, aga siiski väga nadilt!
*********************************************
http://eestimaablogi2.
Tähe peatus garaazhide piirkonda koos parklaga (rekadele sealsamas)
* Lisabussid (Avinurmeni) väljumisega Jõgeva Jaam 8.10, 14.50 ja 18.35
Või sealtkaudu Jõgevale saabumine ja väljumine (sel juhul Tähe peatuseni)
Mõistetav, et on ka muud põhjused, kooli, töö jm alguse ja lõpuajad jne. Kuid see ei tähenda, et NII HALVASTI peaks asju tegema!
Jõgevamaal ollakse arngute poolest ajast hoopis maas, ÜTK sisuliselt ei tööta, omavalitsustegelased aga ÜT oluliseks ei pea. Vastuseid ei ole.
******
Üllatusega
võib avastada, et vahel isegi elementaarsed seosed mittemõistetavad.
Näiteks Mäekülasse veab sõitjaid buss vaid "ühtepidi"? Ning hoolimata
selgitustest ei saada ikka aru?
Võhma inimesed aga ei tohi omada
võimalust sõita Imaveresse? Imavere bussiliiklus hõreneb ja kedagi ei
huvita? Küsimusi on palju, KOV-id ja ÜTK aga ei oska vastata, sest
arusaamisega on väga suured probleemid!
Tere!
Allpool Teie küsimused ja mõtted (kirjapilt muutmata) ja meiepoolsed vastused (kaldkirjas):
Tere!
Lähiajal muutuvad taas Viljandi - Tallinn bussiliinide sõiduplaanid ning järjekordselt vähenevad ka Imevaere ühendusvõimalused. Eelmistest muudatustest saadik ootan infot, kuidas sellega arvestatakse kohalike liinide muutmisel. Aga ei ole ei vastuseid ega pole ka mitte ühegi liini pikendamist Imaverest Võhmasse. Miks? Ometi, liinil 33 on olemas ka äsjased muudatused?
Vastasime Teile Imavere Viljandi ja Võhma ühendustega seonduvatele küsimustele ning selgitanud maakondliku liiniveo korraldamise aluseid 08.08.2019 saadetud kirjas. Oleme saanud sellele ka Teie poolse tagasiside.
Millised uuringud või küsitlused on tehtud ning kas need näitavad, et Imavere piirkonna inimesed ei vaja ühenduste parandamist?
Oleme
kohtunud koos kohaliku omavalitsuse esindajatega (Järva vald) Imavere
kogukonnaga mitmel korral ja meile on teada nende mured.
Viimastel aegadel on tõesti Viljandi-Tallinn-Viljandi
kaugliinid valdavalt sõiduplaanid ümber teinud ning sõidavad Imavere
asemel Türi, Paide kaudu. Vedaja kinnitab, et üle Imavere on nõudlus
väike. Kogukonnaga kohtumiste tulemusena oleme vedajaga saanud
kokkuleppe, et ette teatades neile (liin nr 105) saab ka Imaveres
mõlemal suunal peale ja maha. Antud liin sõidab kahel korral nii
Viljandi, kui Tallinna suunal. Lisaks sellele võimalusele otse ühenduse
võimalus liinidega 178, 374 ja 706. Lisaks veel
ümberistumisega Põltsamaal Viljandi-Põltsamaa E-P kell 14:10 (15:10
Põltsamaal), Põltsamaa-Imavere kell 15:40 E-R, 15:50 Imavere-Tallinn suunal lisaks kaugliinidele, mis otse:
Ümberistumisega Paides:
11:30 Tallinn-Paide liin 390 E-P (12:50 Paides), 13:10 E-R liin 34 Paide-Imavere;
Ümberistumisega Mäos:
11:30 Tallinn-Mäo liin 889 E-P (12:40 Mäos), 12:52 E-R Paide-Imavere liin 33
Mäekülas ümberistumine hommikul Tallinna ja Tartu suunal:
Imavere-Mäeküla liin 33 E-R kell 6:55 (Mäekülas 7:15). Mäeküla-Tartu kell 7:42 liin 730 ja Mäeküla-Tallinn kell 7:41 liin 721.
Selline on hetkeseis, oleme vastavalt võimalustele kujundanud maakonnas üleriigilise ja kohaliku võrguga seotud ühistranspordi avalikke bussiliinide võrku, mis on üks meie ülesannetest;
Vajalik on:
* liin 33 väljumisega Paidest kl 6. 05 nihutada varasemaks, välj 5.52, suunata peatusesse Võhma Jaam, saabumisega 6. 43 ja tagasisuunal väljumisega 6. 52 (Võhma Jaam peatuses võimalik kahel suunal ümberistumine. (Juhul kui on eeldada, et Viljandist ei ole kedagi sõitmas, võib buss Võhma Jaam peatusest ka kohe tagasi väljuda)
Buss, millest juttu, peab olema hiljemalt 6:45 Kiigeveres, 6:55 Imaveres, et jõuda plaanitud kella 7:41 Paide bussijaama. Teie ettepanek kindlasti sellise võimaluse kaotaks. See puudutab paljusid reisijaid, s.h õpilasi, kes enne kaheksat hommikul Paide tööle, kooli jm jõudmist vajavad.
* Tagada bussiliin E - P Paidest läbi Imavere, saabumisega Võhma Jaam 8.55. Võhmas seejärel seisuaeg (või sõit Villeveresse vm) ning peatusest Võhma Jaam tagasi väljumisega 9. 38.
* Liin 34 tagada E - P peatusesse Võhma Jaam saabumine 16. 30 ja peatusest Võhma Jaam väljumine 16.43 Imavere suunale.
Imavere ja Võhma ühendamise võimalused on küll antud liinilepingute taustal keerulised, aga teemaga tegeletakse ja otsitakse võimalusi olemasoleva liinivõrguga sidumiseks.
Või ehk õnnestuks neid liine ühildada Suure-Jaani liinidega vm? Tilgutamisliinide aeg peaks olema ammu möödas ja aega on tänapäeva tulla. Nii on lood ka Türilt Mäekülla jm liinidega. Ka Suure-Jaani liinidelt ümberistumine oleks Teie poolt kasutatavat terminit arvestades „tilgutamine“. Meie nimetame neid ümberistumisteks ja see käib liinimajanduses asjade juurde. Ümberistumine on kohati ebamugav, aga loob sõitjale oluliselt rohkem võimalusi punktist A punkti B jõudmiseks. Seda ei maksa alahinnata.
Üksiti palun selgitust järgmiste bussiliinide suhtes.
* Liin 44 on tööpäeviti käigus Mäekülani, mis võimaldab 14. 41 saabuvalt Tartu - Tallinn bussilt ümber istuda.
Samamoodi saab ümber istuda bussilt kl 7. 41
Tõsi, need väljumised on JÜTK poolt korraldatud ja just Tartuga ühenduse parandamise eesmärgil. Teisisõnu oleme loonud juurde võimalusi Mäekülas ümberistumiseks. Praktikas siiski kasutus minimaalne ehk nõudlus pea olematu.
Mis põhimõõtel on need liinid nii seatud, et kaugbussilt saab ümber istuda, aga samadele kaugliinidele Paidest ei saa? Mille järgi loetakse efektiivsemaks bussiliini, mille puhul otstarbekalt on kavandatud vaid üks sõidusuund?
Eeldame, et Paide inimene ei sõida Mäekülla vastassuunas, et Tallinnasse sõita?! On ju sarnastel aegadel võimalus Paidest otse Tallinnasse sõita (kell 7:50 ja 14:40)?!
Ning miks liin 44 ei alusta ega lõpeta Türil ehk siis miks peab Türi suunas olevatesse peatustesse või peatustest veel kord ümber istuma? Mäo kui värdsünnitis oleks aeg üldse kaotada ja keskenduda hästi planeeritud ümberistumispeatustesse Tartu maanteel Mäekülas jm. Järvamaa ühistransport on siin parim näide halvas võtmes, et Türi ja Paide asuks kui erinevates riikides või lausa maailmajagudes! Samamoodi võime küsida, miks kõik maakonnaliinid ei alusta Türilt? Paidega ühendus on Türiga liiniga nr 10 ja me ei näe, et oleks ratsionaalne tekitada palju dubleerivaid liine Paide ja Türi vahel. Muudaksime sellega liinivõrgu tunduvalt vähem efektiivseks. Liinivõrgu kujundamise üheks oluliseks põhimõtteks ongi vältida mõttetuid dubleerimisi. Ei, Paide ja Türi ei asu erinevates riikides. Liinivõrgu ülesehitus rajaneb suuresti ühendustele maakonnakeskusega. Liiniga nr 10 tagatakse ka Türi kandi maapiirkondade ühendus maakonnakeskusega. Üle 50% kõikidest sõitjatest maakonnas on liin nr 10 sõitjad ehk nõudlus väga kõrge. Kui nimetate Mäod „värdsünnitiseks“, siis küsin, kuidas nimetate inimesi, kes seda reisideks kasutavad? Mäod kasutab ümberistumiseks ühelt bussilt teisele keskmiselt päevas 70-80 reisijat. Nende jaoks on see võimalus ja ka tingimused tuule, sademete eest kaitstuna bussi oodata. Nende hulgas on palju inimesi, kes ealeski Anna, Aravete, Järva-Jaani suunalt ei satuks maakonnaliiniga Mäekülla. Nende ja paljude teiste jaoks on Mäo ainuke võimalus. Maakonnaliinide statistika kinnitab, et Mäo kasutus ületab üle 4 kordselt Mäeküla peatuse kasutust. Mäo on vaieldamatul Paide ja Türi järel kasutuselt kolmas paik maakonnas ümberistumiseks. Aga Teie nimetate seda kohta „värdsünnitiseks“?!
Lugupidamisega
Harri Lepamets
**********************
Lääne-Harju
valla abivallavanem kirjutas ühke loo ajalehte, kus juttu
kiirrongidest, busside sidumisest rongidega, aga .... kohapeal vald
millegagi hakkama ei saa! Need kirjad pärit juba lähiminevikust, aga
tasub säilitada kasvõi koolituseks. Võib olla võetakse valdades või
ÜTK-s tööle inimesi, kes järsku asjade sisu mõistavad, siis neile on
siin materjali küll, mille peale naeru pugistada. Kuigi naerda pole siin
midagi. Näis, mis muutub veebruarist.
1. Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?
2. Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?
3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?
4. Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?
Selgitus:
Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?
Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!
Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!
Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?
5. Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?
6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?
Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.
Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?
7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?
Ülevaade piirkonnast selline:
http://eestimaablogi3.blogspot.com/2020/02/peutk-apardunud-muudatused-kloogal.html
Jään ootama ja loodan, et sisulised selgitused avaldatakse ka avalikkusele!
Lugupidamisega
Neeme Sihv
Tere
Saadan vastuse Teie poolt ülestõstetud küsimustele
Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?
Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?
Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.
Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?
Busside ajagraafikute koostamisel on arvestatud reisijate jõudmiseks õigel ajal töökohtadele. Antud liinid ei ole arvestatud ettevedamiseks rongidele. Rongide aegadega püütakse arvestada Keila jaamas ( võimaluse korral).Üldjuhul teenindavad liinibussid piirkondi, kus rong ei käi.
3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?
Selleks puudub vajadus, kuna liini 145 graafik on väga tihe ja ilma ümberistumiseta on enamusel reisijatest võimalik kiiremini sihtpunkti jõuda.
Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?
Selleks puudub vajadus. Peatuse kohad on läbi arutatud kohalike elanikega.
Selgitus:
Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?
Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!
Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!
Puudub vajadus Keila-Joalt sõiduks Paldiskisse või Keilasse sõiduks kasutada rongi. Keila –Keila-Joa –Laulasmaa- Paldiski vahel on käimas bussiliin 110, mis hetkel rahuldab reisijate vajadusi.
Nädalavahetusel enamasti tühje busse maksumaksja raha eest ei ole mõistlik. Piisavate ressursside olemasolul paneks keskus igal päeval bussid sõitma kasvõi pooletunnise intervalliga.
Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?
Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?
Puudub nõudlus. Selle tekkimisel on võimalik bussipeatuse kavandamine päevakorda võtta.
6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?
Maanteeamet ei saa bussipeatust ehitada jõuga eramaale.
Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.
Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?
Maaomanik ei ole sellega nõus. Tegelikult suurem parkla oleks vajalik „pargi ja reisi“ süsteemi laiendamiseks tulevikus
7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?
Ei ole siiani probleemiks olnud. Üldjuhul sõidavad SPA kasutajad kohale sõiduautodega võ korraldab SPA tellitud busside transfeeri.
Lugupidamisega
Ago Kokser
Nõunik
Lääne-Harju Vallavalitsus Tere!
Tänan!
1. Need ei ole vaid ümbernimetamise pärast, vaid tegu on n.ö. standardiseerimisega. Ka välismaal on kasutusel sageli ühtne süsteem ja JAAM on lühem, seega ka liinikirjelduses lihtsam lisada. Liinikirjelduses aga näitab see reisijale, et tegu on potentsiaalse ümberistumise kohaga. Saue vald suutis selle ära teha ja tehtud ka mõnel pool mujalgi. Vastuseis vastuseisu pärast?
Norras näiteks oli selgelt bussidel kirjas STASJON ja ei mingit probleemi!
3. Vaadake palun sõidugraafikuid, bussidelt rongidele ümberistumine ei sobi kuidagi, enamuse puhul on täpselt kahe rongi vahel busside ajad, üks bussiaega aga täpselt rongiga ühel ajal!? Nimelt mitte 145 vaid 127 ja 127A, näiteks kl 10.08.
4. Tundub, et Klooga elanikele ei selgitatud piisavalt võimalusi. Kui 127 saabub Klooga Jaama enne Tallinna minevat rongi, siis jõuab ta Klooga-Aedlinn peatusesse just õigeks ajaks, et võtta rongilt ka reisijaid? See peaks olema piisavalt selge ja loogiline ja ammu ning korduvalt ka räägitud?
Kuskohast aga on väide, et sõiduplaan on täna piisav Keila-Joa ja Keila vahel? Kogu läänesuuna areaali puhul peaks rong+buss olema sobiv ka nädalavahetusel Keila-Joale jm puhkama sõitmiseks, aga buss 110 sõidab vaid 3xpäevas. Kas seda saab kuidagi sobivaks nimetada?
Väänast aga pole üldse Keila (jaamaga) mingit ühendust? Küsimus on ikkagi busside optimaalseimas rakendamises ehk peab võimalikult palju sihtgruppe haarama? Rongide ja busside sidumisest räägiti juba siis kui uusi perroone ehitati, tänaseks pidanuks ammu asjad paika olema loksunud. Seda enam, et korduvalt enne rääkisin Klooga jaamas sidumise vajadusest. Sellest, millest rääkis ka abivallavanem!??
Klooga järve populaarsus on aina kasvanud, mille järgi on teada, et nõudlust ei ole? Ehk et kui bussid ei peatu, pole ka nõudlust?
6. Klooga jaamas maantee ja raudtee vaheline ala ei ole ju eramaa? Nõustun, et tulevikus vaja ka parklat laiendada, ometi ei õigusta see bussipeatuse tegemist halvimasse kohta. Ainuüksi hiljuti, nii harva kui sinnakanti satun, oli bussis pere, kes eksis peatuste valikuga ja pidi vantsima spaasse üpris tugevas paduvihmas. Seega, vaevalt sai see ainuke juhus olla. Jakindlasti peaks KOV ka mõtlema sellele, et tulla saaks ühistranspordiga? Roheline vald seda enam? Kui midagi ei tehta ega võimalusi ei reklaamita, ei edene ka ÜT populariseerimine?
Parimate soovidega
Neeme Sihv
***********
Tere
Lugupidamisega
Jüri ristist Peetri kaudu Ülemistele aga kindlasti vajalik nii Kiili kui Kohila jaoks. Jürisse sissepööramist pole muidugi vaja, piisab ühes sõlmpeatuseses peatumisest. Muidugi mõistetav ka soov Sausti teele ÜT saada, aga on sealt ikka piisavalt sõitjaid, et saata liin konkureerima 219-ga, mis võib siis ka kergemini otsi kokku tõmmata?
Kuna Balti jaama piirkonnaga ühendused olemas, siis peaks ehk kaaluma ka seda, et Ülemistelt suunduks edasi Peterburi teed mööda näiteks? Umbes Nehatuni, kus oleks lõpp-peatus?
Lugupidamisega
Jätame bussiliinde planeerimise siiski professionaalidele, kellel on olemas andmed inimeste tegeliku liikumise kohta (nt mobiilne positsioneerimine), töökohtade paiknemise, erinevate asumite rahvaarvu jms kohta.
Lugupidamisega
Eks
see ole suhteline asi. Professionaalid on mitme maakonna suhtes seni
olnud väga halvad planeerijad, Ning on ka teada, et mobiilse
positsioneerimise jm tulemused vahel mittemidagiütlevad ning nende
analüüs nõrk. Seda ka SEI ajalugu näidanud. Ning pooltühjad ja taas
kadunud liinid, ümberistumiste võimatus vm.
Küll aga peaks kõige olulisem olema ikka inimeste vajadused ja soovid. Vähemalt KAALUMA alternatiivseid variante peaks küll.
Prillimäe aga ei jää suurt alla Saustinõmmele? Vaadata tuleks siiski suuremat pilti, mitte püüda lisada liine sinna, kus neid juba on, nagu Sausti. Just seesama liin 219. Ning Viljandi maantee Kohila jaoks on teatud ulatuses raudtee dubleerimine, arvestades Liivat, T-Väikest jm. Enne ikka vajalik bussiliiklus sinna, kus üldse midagi ei ole. Muidugi on tavapärane, et enne vaadatakse enda mätta otsast.
Parimate soovidega
Kohila vald:
Tere
Mõtleme ikka kaasa, nii palju, kui jõuame ja oskame. Seetõttu teeme koostööd ka ühistranspordikeskusega, kus töötab 13 valdkonna spetsialisti.
Lugupidamisega,
Herkki Olo
Väga tore! Paraku on sealsete spetsialistide vaade ja kogemused reaalse eluga piiratud, täna peaks juba vaatama hoopis uute lahenduste poole. Sh ka selle poole, et ääremaa areneks. Näiteks Salutaguse, Prillimäe ja Tammiku suund. Kohila piirkond vajab ühendust linnaga, minimaalselt 7-8 x päevas, vähemalt kolmel suunal. Ja Viljandi maantee suund on juba teine suund, mis peaks Tallinna jõudma teist teed pidi, Viljandi maantee.
Võimalik, et peagi liin käivitubki, eks siis näeb, kui palju läbi mõeldi ja asjadest aru saadi.
****************************************************
Nalja kah!
Tere,
Liin 64 ootab Aegviidus ära Tallinnast tuleva rongi ja väljub pärast selle rongi saabumist. Kui Te soovite ümber istuda Tartu suunas sõitvale rongile, siis võiksite kasutada Aegviidust kl. 8:15 väljuvat bussi, mis jõuab Tapale kl. 8:51. Sellelt jõuate ümber istuda kl. 9:02 väljuvale Tartu rongile.
Lugupidamisega
Katrin Hanko
Liiniplaneerija
Tere!
Lugupidamisega
Tere,
5 min varasem väljumine ei taga jõudmist Tartu rongile. Juhtub buss minut-kaks hiljemaks jääma, olgu teeolude vmt. tõttu, ei jõua enam rongile ümber istuda. Aga tänan ettepaneku eest - järgmine muutmine busside sõiduplaanides on märtsi teises pooles, mil Elron taas muudab oma sõiduplaane. Siis muudame ka vastavalt Lääne-Viru maakonnaliinide sõiduplaane.
Seda saavad reisijad ise otsustada.
Ning
väljumise saab kirja panna isegi 13.12, bussijuhil on ju näha, kas
reisijaid tulemas või mitte ja kas peaks minuti-kaks ootama. See ongi
olnud põhimõte, millest ühispeatuste suhtes olen rääkinud, on vaja maksimaalselt väikest vahemaad ja visuaalset kontakti. Kusjuures Aegviidus on siiamaani bussipeatus lähemale viimata.
Muidugi jääb risk alati.
*************
Kuidas Elron saab nõudlusest teada? Laest või oraste pealt?
Tere
Ka see teema on korduvalt läbi arutatud ning Teie seisukohad üldteada. See aga ei muuda asjaolu, et Tabivere peatuses puudub täna piisav nõudlus, et õigustada ekspressrongide peatumist. Kui nõudlus peaks oluliselt suurenema, siis kindlasti lisandub ka ühendusi.
Lugupidamisega
Ronnie Kongo
müügi- ja arendusjuht
Tere
Tabivere aleviku elanike arv on 908 viimastel andmetel, sisuliselt sama palju kui Turbas. Kujutada ette, et seal peaks olema tundidepikkune paus rongidel, oleks ebanormaalne. Eriti kui arvestada, et ruumi teatud kellaaegadel on rongides küll ja veel. Turbast eristab olukorda veel see, et Tabiverest on võimalik sõita kahes suunas. Ning teadaolevalt on kohalikud juba pikka aega soovinud rohkemate rongide peatumist, selle kohta on pidevalt sõna võtnud ka Riigikogu majanduskomisjoni liikmed, Igor Gräzin jt. Vaevalt, et nad huupi sõna võtavad?
Ma mõistan, et Elron varasemaltki teada anda, et regionaalpoliitika pole nende asi, aga see ei tähenda, et Elronil siinkohal õigus oleks.
Ühtlasi oleks huvitav teada, millise analüüsi või uuringu järgi ei sõidetaks rongidega Tabivere ja/või Jõgeva kaudu Palamusele, Vudilasse, Jääaja Keskusesse, Kuremaale, Elistvere Loomaparki jm, kui oleks bussid käigus? Või need väidetavalt ei kuulu nõudluse alla? Nagu ei ole oluline ka riigieelarvest rahastavate turismiobjektide külastajate arv? Pole oluline ka kliimaneutraalsus ja soovitame vaid autode liikuda?
Nii et Teie väidetav asjaolu on "õhku täis" ja selle saab välja lasta, tagades reisijatele vajalikud liiklemisvõimalused. Eriti tuletades meelde tuttavatest aegadest kui MKM nägi ette bussipeatuste ehitamist rongipeatuste juurde. Või oli seegi valearusaam? Ma küll eeldaks, et tänaseks on ametnikud tänu koolitustele jm hoopis laiema silmaringiga ja mõistavad igas asutuses, et tegu ei ole tühjast kohast ilmunud ja juba paarkümmend aastat räägitud asjadega.
Neeme Sihv
****************************************************************
Tere!
Kui
ehitataks Paala rongipeatus, kas Pärsti valla elanikele oleks sel juhul
mugavam rongilepääs? Nii autodega kui bussidega? Või ei anna sellise
peatuse olemasolu eriti midagi?
Kui
aga Viljandi ooteplatvorm ehitatakse lähemale ülesõidule ning on
ühenduses vahetult bussipeatusega, siis kas see võimaldaks mingil moel
busside juurdeveoliinide lisamist Pärsti vallast Raudteejaama? Kuidas
sel juhul saaks parandada ühistransporti Pärsti vallas? Busside
lisamisega? Sõiduplaanide muutmisega?
Lugupidamisega
***********************************
Olgu
muud mis on, selgeks sai tuhandete kirjade saatmise järel, et lihtsam
on probleemidest blogis kirjutada. Ja ärgu öelgu keegi, et pole kursis,
kõik on piisavalt asjatundlik!
Veel olulisem SERVERITES POLE ENAM TUHANDEID MEILE! Ehk siis hoiame loodust!
Lugupeetud härra Sihv | |||
| |||
Ain Tatter osakonna juhataja | |||
Karl Tiitson Transpordinõunik | |||
| N, 10. oktoober 2019 19:57 | ||
| |||
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar