kolmapäev, 2. märts 2022

Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 3. Alates 2011 a ja postitatud 2020.

 

Kolmapäev, 23. detsember 2020

Kirjavahetust uute perroonide saagast ja muust! 3.

 

 
Kordan eelmiste teemade algust:
Kommenteerin asju teadlikult üsna emotsionaalselt. Sest ei pea kuidagi loomulikuks suhtumist, kus asju ei taheta teha, aega kulub AASTAID ja see mõjutab seda rohkem kõike - inimeste elusid, riigi rahakotti, keskkonnahoidu jpm. Keegi ei tohikski suhtuda sellesse ükskõikselt. Ning neid asju lugedes saab selgemaks, et asjadel pole ühte ja ainust põhjust. On teadmatust, asjatundmatust, ükskõiksust, laiskust, soovimatust käia oma ülemustele vt pinda sooviga midagi teha, poliitilist ärapanemist jpm. Kõik need aga ei õigusta tegematajätmisi.
Tänapäevased kommentaarid on punasega.

 

Palupera ühispeatus


 

Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ettepanekuga luua Palupera ühispeatus. Oleme seisukohal, et ühispeatuste loomise algatus peaks tulema kohalikelt omavalitsustelt, kes on oma elanike liikumisega kõige paremini kursis. Lisaks tuleb arvestada asjaoluga, et raudteeplatvormide renoveerimise esimene etapp on suures osas lõppenud, mistõttu tänaseks võimalikud asukohad rongi ja bussi ühispeatusteks on loodud.

 

Maa-ala omandiküsimus ei ole ühispeatuste loomiseks takistavaks teguriks, kui maa kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Kindlasti ei hakka ministeerium rajama avaturgu, müügikioskeid ega bussiootekoda.

 

Võimaliku ühispeatuste liiklusmärgi väljatöötamine ei ole vajalik, kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 19 punktides 38 kuni 41 nimetatud märkide 761 kuni 773 kasutamisel on võimalik liiklejatele anda informatsiooni bussijaama ja raudteejaama asukoha kohta. Lisaks on võimalik vastavate märkide ja viitadega määratleda ka osutatavaid teenuseid.

Lugupidamisega

 
Mingi tõde selles vastuses on, aga kaugel täielikust. Algatus peaks tulenema koostööst, see peaks olema riigipoolne siht. Ühispeatus ei saa tekkida kohale, kuhu juba on määratud ronguipeatuse perroonid vaid nende asukohast sõltubki, mis ja kuidas tekkida saab. 
 
 ****************************
 
Tere!
 
Vastused oma küsimustele leiate kirjast.
 
Lugupidamisega,
Marge Rammo 

 
Tere!

Viimasel ajal jutuks olnud mitmete ehitiste, sh matkarajad,
vaatlustornid, lõkkekohad jm, seisukord. Teatavasti vajab
süvaimmutatud puit mõne aja pärast üle immutamist, mis siis oluliselt
tõstaks säilivusaega. Siit küsimus:

Kui suur osa vaatlustornidest jt ehitistest ja millise ajavahemiku
tagant uuesti immutatakse? 
 
RMK looduses liikumise taristusse kuuluvatel objektidel toimub hooajast tuleneva sagedusega pidev hooldus. Hooldustööde hulka kuulub ka objektide seisundi ülevaatus ja seal hulgas ka tornide ekspertiis.
Tornide renoveerimistööd toimuvad vastavalt ekspertiisi aruannete soovitustele. 

Teiseks küsimuseks on:

Kas rajatiste rikkumise eest on ka jõutud selleni, et keegi on nende
rikkumise eest karistuse saanud? Näiteks Ilmatsalu matkaraja silla
põletajad juunis 2011? 
Ilmatsalu matkarajal 2011.aastal silla põletamises süüdi olev isik on politsei poolt tuvastatud.
 
 
 Ja kolmandaks?

Milline on matkaradade, lõkkeplatside jm järelvalve ning kas on
kokkuleppeid ka turvafirmade ja/või politseiga nende kontrolliks ning
kui palju on viimastel aastatel karistatud erinevaid rikkujaid? 
 
Kõigil RMK objektidel teostavad korrasoleku järelvalet RMK töötajad. Mitmetes piirkondades toimuvad kokkuleppel politseiga  erineva regulaarsusega reidid.
RMK töötajatel ei ole avaliku korra ja turvalisusnõuete täitmise jälgimiseks ja korrarikkujate korralekutsumiseks vajalikku pädevust, kuid rikkumiste avastamisel teavitame koheselt politseid, Keskkonnainspektsiooni või Päästeametit, kes omavad ka informatsiooni karistatute arvu kohta.
 

Lugupidamisega

Neeme Sihv
 
RMK puhul on tegu paljude rajatistega. Ümmarguse vastuse järgi saab üht-teist aru, aga ka täna suhtutakse leigelt loodud puitrajatiste üleimmutamisse jm. Seega raisatakse raha, sest uue ehitamine on sageli kordades kallim, kuigitasemel hoolduse puhul kestaksid asjad kauem.
 
**********************************
 
Tere,

Pulli rongipeatuse parkla ja busside ümberkeeramise koht on kavas valmis saada 31. augustiks. Tegemist on tavaliste rongi- ja bussipeatustega, kus on ootekoda, erilisi pinke ja laudu ei kavanda, sh. ka kaevu. Infostend väljumisaegadega on hetkel rongijaamas olemas bussiinfo, tuleb ka bussipeatusesse. Bussipeatuses hakkavad peatuma buss nr 40, mis peab ühendust Sindi linna ja Pärnu linnaga ning buss nr.39, mis sõidab juba täna Sindist Pärnu jõe paremkallast pidi Pärnu linna. Rongijaama juures asuva peatuse nimi on "Pulli". Puhkekohana on kavas välja arendada läheduses asuv Pulli muinasaja asulakoht.
-- 
Lugupidamisega

Priit Ruut
Sauga vallavanem
 
Muidugi, las kõõluvad rongiootajad seal niisama, pole neile midagi vaja. Meil omalgi vaja kabinettides asju paremaks muuta, sest meie töötingimused on tähtsamad. Et saaksime edukalt tegutseda asjade paremaks muutmiseks....
Nii umbes?

 
****************************************************
 
 

Edastan infot mis ilmselt ka ajakirjanduse vahendusel saadav.

Tervitades,

Rein Kruusmaa
vallavanem
Risti vallavalitsus


Lääne maavanema juurde moodustatud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee ja rongiliikluse taastamise nõuandev komisjon käis Soomes tutvumas kaasaegsete ja kiirete elektrirongidega, millised hakkavad Eesti raudteedel sõitma 2013. a teises pooles. Lisaks sellele kohtuti Kerava linnavalitsuse ja transpordiarengu agentuuri esindajatega.

 

Helsingi lähiümbruse ühistranspordi korraldamise eesmärgiks on ühistranspordi eelistamine autodele. Selleks integreeriti erinevad ühistranspordi liigid, mille tulemusena muutusid liikumisvõimalused reisijatele mugavamaks ja kiiremaks. Transpordiarengu agentuuri esindajad kinnitasid, et muudatused on kaasa toonud  reisijate arvu tõusu.

 

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu sõnul  on maavalitsus just sarnase eesmärgi endale seadnud – luua erinevate kiirete ja mugavate transpordiliikide kombineeritud korraldus Läänemaa ja pealinnaregiooni vahel.

 

Kohtumisel räägiti ka liiklusohutusest ja keskkonnast. Riisipere-Haapsalu-Rohuküla rongiliiklus aitaks kaasa liikluse ohutumaks muutmisele ning vähendaks koormust keskkonnale.

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetakse taotlus lülitada Riisipere- Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamine olemasoleval raudteetammil  Transpordi arengukavva 2014-2020 ja transpordi infrastruktuuri investeeringute arendamise kavva. Taotlust toetavad Hiiu ja Harju maavanemad.

 

Merle Mäesalu

arengu- ja planeeringu osakonna juhataja

Lääne maavalitsus

 
Erinevate transpordiliikide korraldus on tõesti õige, paraku ei osata seda hästi teha. Raudtee tuleb küll Haapsalule lähemale, aga seni pole kohapeal kogu piirkonnas ette näidata erilisi edusamme, olgu siis P&S puhul, kus bussipeatustesse pole tehtud kohti parkimiseks nende aastate jooksul või ka maakonna- kaugliinide ja ka praamide sidumisel.
 
***************
 
Nüüdseks sai peale korduvat kirjutamist bussipeatuse jaama juurde. Kõik bussid aga endiselt siia ei sõida. Ammugi siis pole ristümberistumisi.
 
2012.
 
Tere

Tänan Teid asjaliku ettepaneku eest!
Raudteejaama ja bussijaama ühendamine ei ole Võhmas sugugi uus idee ja
see oli tõsilselt kaalumisel 2007 aastal. Siis jäi mõte teostamata
investeeringute suure mahu tõttu (tulnuks välja ehitada
bussiooteplatvormid, kõnniteed jms ), samuti oli probleemiks suured
ootesaali halduskulud. Raudteejaamas tekkisid ka mõningased
ruumiprobleemid (olemasolev parkla on busside jaoks liialt kitsas -
busside ooteala ja ümberpööramiskohad), kuid need on kindlasti
lahendatavad.
Mõte kerkis päevakorda uuesti kesklinna detailplaneeringu tegemisel
2011-2012, sest planeeringu eesmärk oli ka bussijaama liikluslahenduse
väljatöötamine. Praeguses variandis sai bussijaam lahendatud olemasoleva
koha baasil. See ei nõua ka ülemäära suuri investeeringuid (varikatus
jms), kuid tulevikule mõeldes võiks raudteejaama bussijaama ühendamist
kaaluda küll.
Vahevariandina võiks kõne alla tulla raudteejaama juurde bussipeatuse
rajamine.

--
Tervitades

Avo Põder
Võhma linnapea

 
 Tere!

Ja tänud vastuse eest!

Just nimelt, tulevikule mõeldes peaks tegutsema just praegu. Bussipeatus on üks variant, kuid kindlasti leiab võimaluse ka busside seisukoha (liinilemineku eel jne.) leidmiseks veidi eemal. Ümberistumiste olulisusega olen väga pikalt kursis just seoses varasemalt väga tiheda kasutamise pärast ja seetõttu leian, et selle vajadust ja olulisust oskan veidi hinnata.
Ühispeatus on oluline mitmel põhjusel, üks võimalustest võib olla isegi seoses võimalike lisanduvate rongidega tulevikus. Oleks ju vajalik kiirrongide käikulaskmine kui tavarongide arv on piisav ning seega võib teoreetiliselt tekkida vajadus tõsisema kiirrongi järele. Nende peatused võivad mõnevõrra sõltuda ümberistumivõimalustest, et tagada maksimaalselt suur kasutajate arv.

Varikatus jm onj võimalik siiski lahendada ehk ka olemasolevate hoonete baasil ja jaamas olemas ka vanad abihooned, mis ehk tulevikus võivad kasulikuks osutuda. Olen ka veendunud, et ühispeatus võib olla nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. S.t. et ehitada saaks ka järk-järgult.

Loodan, et esivanemate kant on tulevikus reisijasõbralikum kui taas külastus ees. Tänud Teile!

Parimat
 
*****************
 
 

Tere

 

Tõstatasite väga huvitava laevandusvaldkonda puudutava küsimuse.

 

Kiirlaevade kasutamist mõjutavad majanduslikud aspektid ja klimaatilised tingimused.

Eesti kliima ei ole paraku väga kiirlaevade kasutamist soosiv.  Kiirlaevad ei saa sõita juba kergemategi jääolude korral.  Seega aastaringse laevaliikluse tagamiseks peaks vedajal olema ka jääklassiga tavalised laevad. Kahte liiki laevade omamine aga ei ole majanduslikult kasulik.

Lisaks on kiirlaevad (eriti tiiburlaevad) väga tundlikud tuulele ja lainetusele. Nagu te võib olla ise olete kogenud, siis tugevama tuule  korral muutub  reisimine nende laevadega väga ebamugavaks või seiskub liiklus üldse.  Seega pikkadel avamereliinidel ei ole kiirlaeva kasutamine väga tihti otstarbekas.

 

Majanduslikust küljest  vaadatuna tuleb arvestada kiirlaevade opereerimise kulukust.  Kiirlaevade kütusekulu on väga suur. Võttes arvesse  väikese reisijate arvu ja autode vedamise mittevõimalikkuse (suurematel laevadel  piiratud arv sõidukeid), siis on majanduslikult kasulik opereerida tavalisi laevu. Seda kinnitab Tallink loobumine kiirlavade kasutamisest, Nordic Jet Line lahkumine Läänemerelt .  Arvestades kütusehindade pidevat tõusu, siis minu nägemusel kaovad traditsioonilised kiirlaevad laevandusmaastikult (Läänemerelt on juba praktiliselt kadunud) üsna pea.

 

Kolmas aspekt on kiirlaevade sobivus teatud liinidele. Lühikestel marsruutidel  ei anna kiirlaeva opereerimine mingit ajavõitu, kuna kiiruse efekt võrreldes tavalaevaga ei anna tulemust.  Pikkadel marsruutidel aga on kiirlaevad  ilmast mõjutatavad.

Eestis mandri ja saarte vahelistes liikluses on autoga reisijate arv väga suur. 2011 aastal  veeti Heltermaa- Rohuküla liinil 170 000 autot ja Virtsu- Kuivastu liinil 516 00 autot.  Selline autode arv eeldab traditsiooniliste parvlaevade kasutust.  Saaremaa liinil veeti 1,3 mln reisijat. Arvestades autode arvu ja siis võib öelda, et enamik reisijaid  kasutab autotransporti.

Lennuliiklus ja parvlaevaliiklus ei konkureeri üksteisega.  Ainult reisijatele mõeldud kiirlaevade liinile toomine ei mõjutaks kuidagi lennuliiklust.

 

Samas  kiirlaev ei ole meile tundmatu transpordivahend. Eesti parvlaevaühenduses kasutatakse alates sellest aastast kiirlaeva Ruhnu saarega ühenduse pidamiseks.  Kuna Ruhnu saar asub kaugel ja autode transport saarele on väga piiratud, siis sellel liinil on kiirlaeva kasutamine õigustatud.

 

Kõik eelnevat arvestades ei ole  kiirlaevad leidnud väga aktiivset kasutust.  Lahendusena näeme pigem kiiremate jääklassiga traditsiooniliste reisiparvlaevade ehitamist, mida saab kasutada ka jääoludes ja tugevama tuule korral. Selline lähenemine tagab saarte elanike parema teenindamise.

 

Pakute välja mitmeid huvitavaid uusi liine. Uute laevaliinide avamine oleks igati teretulnud . Mitmed piirkonnad on  neid ka planeerinud.  Paraku ei ole ühtegi nendest suudetud realiseerida.  Peamiseks põhjuseks on ilmselt vähene reisijate huvi, millega ei suudeta muuta liini majanduslikult kasumlikuks. Loodetavasti see olukord muutub ja liinilaevaliiklus Eestis aktiviseerub.

 

Lugupidamisega

 

Tarmo Ots

Lennunduse- ja merendusosakonna juhataja

 

Tere!
 
Tänud põhjaliku vastuse eest!
 
Tiiburitega koos on loomulikult vajalik ka parvlaevade jätkuv kasutamine.
Kindlasti annaks tiiburite kasutamine täiendava võimaluse ja paindlikkuse, eriti seoses teiste ühistranspordiliikidega integreerimisel.
 
Tiiburitega liiklemise kogemus pärineb mul väga ammusest ajast ja seda muidugi üks-ühele tänapäeva üle kanda ei saa. Ometi oli tollases olukorras sarnasust tänapäevase Eestiga. Tegemist oli 80-ndate aastate liiklusega Kroonlinna, kus liinidel sõitsid Lomonossovist kaks praami, Nikolai Kaplunov ja Andrei Korobitsõn, mis sarnanesid meil varem kasutusel olnud praamidega j ning tiibur Meteor. Hooajal oli samade tiiburitega ühendus ka pikemal lõigul Kroonlinn - Leningrad. Lomonossovi kaudu kasutati ka tiibureid küllalt aktiivselt ja koos Lomonossov - Leningrad elektrirongiga.
 
 
Seega olukord meiega mõnevõrra sarnane, mitmed suunad ja sadamad, muud ühistranspordiliigid jne. Erinev muidugi autostumise tase. Küll aga meil oleks vägagi oluline kontingent matkajad ja seda nii rattamatkajatele kui teistele. Oluline muidugi ka raudtee olemasolu Rohukülla, mille taastumise koha pealt olen pigem optimist. Seega oleneks reisijate arv eriliselt ligipääsust Rohukülla kui saarte bussilliklusest.
 
Tiiburite pluss oleks veel siis mainitud kiire ühendus saarte vahel. Hetkel ükskõik kelle liikumine näit mandrilt Hiiumaale ja edasi Saaremaale vms, on küllalt aeganõudev ja problemaatiline ning enamasti eeldabki auto olemasolu. Tiiburiliiklus kasvõi minimaalsel määral, näit 5-6 korda päevas oleks aga tõenäoliselt väga oluline ning piisavalt tasuv, hoolimata kütusekulust. Vastava koostöö ja tellimuste puhul on võimalik kindlasti isegi nendesamade Meteoride (mahutavuselt sobivad) kaasajastamine. Võrdlusena võib tuua rongide DR1A muutumine DR1B-ks ehk tunduvalt säästlikumaks muutnud ümberehitamine.
 
Nordic Jet Line jt lahkumine omajagu tingitud liig "suurest" konkurentsist. Seega oleks muidugi oluline, et tiiburiühendus kuuluks riigifirmale, mis samuti muudaks kasutamist majanduslikult otstarbekamaks.
 
Enamik reisijaid kasutavad autotransporti tõsiseltvõetava alternatiivi puudumisel. Kui aga on lihtne ja kiire võimalus (ka rongiga) jõuda sadamasse ning saartel ootab ees optimaalne bussivõrk, vaevalt, et autode kasutamine nii primaarne oleks. Arvestades praegust reisijate arvu, oleks tõenäoline ka suur tiiburikasutajate arv.
 
Teie vastus vägagi põhjalik ning sisaldab avalikkust huvitavaid seisukohti. Seetõttu palun kaaluda ka võimalust, et võiksin saadud vastust (ilma nimedeta, ehk vastuse sisu) kasutada ka oma blogis antud teema lahkamisel!?
 
Parimate soovidega ja veel kord tänades
 
Neeme Sihv

 

Tere

 

Võite kasutada küll, seda enam, et Teie kiri tekitas huvi ka meedias. Mitu väljaannet pöördus täna minu poole seoses Teie kirjaga. Vastasin neile lühidamalt ja mainisin eelkõige seda, et kiirlaevadega ei saa aastaringset transporti tagada. 

Eks me ürita seda laevaühenduse kiirust tõsta läbi uute parvlaevade kiiruse suurendamise.

Kus veebis see arutelu toimub, jälgiksin seda temaatikat ka huviga.

Kahjuks ma selle  Haapsalu raudtee temaatika kohta ei oska midagi lisada.

Lugupidamisega

 

Tarmo Ots


*************************** 

2012 seadus ei võimaldanud, ei võimalda ka täna? Alguse võinuks teha endises suvilapiirkonnas, kus selleks ideaalsed tingimused. Ju siis ei ole riigi rahade ülemäärane raiskamine suures ulatuses eriline argument.

Tere

 

Tänud innovaatilise ettepaneku eest, kuid kahjuks ei võimalda tänane seaduseruum sellist kohustust maaomanikele panna. Kindlasti oleks selline väravaesine valgustus parem kui valgustuse täielik puudumine, kuid siiski ei asendaks see teatud standarditele vastavat tänavavalgustust. Üritame järgnevatel aastatel tänavavalgustust ka Aespa alevikus laiendada, kusjuures meie üheks oluliseks kaalumise kriteeriumiks kujuneb kindlasti ka selle tänava (piirkonna) elanike arv, mis on meie valda püsielanikuna sisse kirjutatud.

 

Küll aga soovitame juba praegu kõigil kinnistuomanikel oma väravaesine, aga samuti majanumber ja olulised liikumisteed kinnistul valgustada, sest see tõstab kindlasti turvalisuse taset konkreetsel kinnistul. See teeb kinnistu kergemini leitavaks mitte ainult kutsutud külalistele vaid ka päästeteenistusele, kiirabile, politseile ja aitab paremini naabritel märgata kratte keda me ei oota.

 

Lugupidamisega

 

Heiki Hepner
vallavanem
Kohila Vallavalitsus

*****************************************

Kisa ja kära, kuidas hoolitakse looduse eest! Tegelikkuses surevad konnad tänagi nagu muiste.... Plusspunkte teenisid aga aktsiooni eest kindlastui paljud, mõnigi ehk tänagi soojal kohal?

Tere

Kaheaastase Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti raames kaardistati 2007-2008 peamised konnade rändeteed Eestis. Valminud raport esitati Maanteeametile, kes peaks selle raporti tulemusi arvesse võtma ka teeehitus- ja taastamistöödel, rajades peamistesse rändekohtadesse tunnelid. Konnade rände küsimustega (sh selle aasta “Konnad teel” kampaaniaga) on Maanteeametis meie teada tegelenud Villu Lükk, kelle poole soovitame Teil pöörduda oma küsimustega.

Villu Lükk
Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialis

Tere!

Mil moel on investeeringuid võimalik kasutada omavaltsusele kuuluvate teede puhul?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

 

Tere,

 

Kui te mõtlete riiklikke ressursse, siis ma pean kahjuks möönma, et selliseid ressursse eraldi kahjuks hetkel ei ole. Konnadele mõeldud meetmete rajamine on hetkel võimalik ainult suuremate teeprojektide koosseisus ning need üldjuhul rahastatakse suures ulatuses Euroopa vahenditest.  

 

Kui kohalik omavalitsus ise leiab, et ta soovib omadest vahenditest kohalikul teel rakendada meetmeid (ehitada näiteks tunneleid), siis see on omavalitsuse otsustada.

 

Juhul, kui Te ei saanud soovitud informatsiooni, palun küsimust täpsustada.

 

Lugupidamisega,
Villu Lükk

Maanteeameti planeeringute osakonna

*********************************

Tere

Täname Teid väga mitme asjaliku ettepaneku eest. Paraku on aga Eesti riigi valitsuskoalitsiooni arvates kõige pakilisem probleem transpordis nn. tasuta transport. Nii lähebki kogu energia selle eesmärgi ellu viimisele ja teiste probleemide lahendamiseks ei jätku lihtsalt vahendeid. Kui peaks tekkima rahalisi võimalusi, siis kaalume tõsiselt ka Teie ettepanekute realiseerimist. Täname Teid tehtud ettepanekute eest.

 

Lugupidamisega,

 

Vello Jõgisoo

Tegevdirektor

 

MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus

 

Just nimelt! Hea näide, kuidas ollakse ühele üliheale ja vajalikule algatusele vastu, püüdes süüd tegematajätmistes ainult teiste kaela veeretada. PEÜTK juhiks on nüüd teine mees, aga edusamme ei paista ikka. Eks paljugi ka alluvate asjatundmise juures sõltub juhi teadmistest ja arusaamadest ÜT valdkonnas. Polnud need siis kaasaja tasemel, pole ka täna? Hiigelhulgal vajalikke muudatusi seisab endiselt just teadmatuse tõttu.
Vahendeid aga peaks lisanduma ka kokkuhoiust, nt kallite piletisüsteemide arvel. Muidugi, liinivõrgu tihendamine on omaette kuludega ja mitte väikestega, aga pääsu meil sellest ei ole. Tänaseks peaks isegi ÜTK-de juhid seda mõistma, et tollal hästi matsu ei jagatud, pole ime. sellest saab kirjadestki aru. Ka liinide ühildamine annaks üle Eesti tublisti säästu ja olulisim on reisijate arvu kasv ehk et iga kulutatud euro läheb paremini asja ette.

 

***************************************************

 



Tere!


Tänud vastuse eest!

On üllatav, et Rapla Maavalitsus suunab oma tegemata tööst põhjustatud puudused ettepaneku tegija kaela. Kui vaadata maakonnaliinide sõiduplaane, siis on selge, et nädalavahetuse bussiliiklus on üle maakonna väga halvas seisus.
Teile teadmiseks, et maakohtades on palju õpilasi ja üliõpilasi, kes pühapäeval sõidavad oma koolidesse, samuti sõidavad linna (Kohilas jm ümberistumisega) maal külas käinud või suvekodudest tulijad. Ka puudub päeval Järlepal jt küladel ühendus vallakeskusega. Sõitude põhjuseid on palju.

Kõikide soove on muidugi võimatu täita, kuid üldiselt soovitaks Rapla Maavalitsusel paremini teha oma tööd ja tagada vajlikud bussiühendused. Nii pole suudetud isegi Rapla raudteejaamas tagada maakonnaliinide peatumist, neid on vaid üksikud, muudest tegematajätmistest rääkimata! Mitu bussi peatuvad nüüd peale eurorahade kasutamist projekti " raudteeliikluse parem ühildamine muude transpordiliikidega" raames Hagudi raudteejaamas ja kas sinna bussipeatus ikka loodi?

Lugupidamisega 

Neeme Sihv

 

Tänaseks on see buss käigus iga päev, Juuru see siiski ei põika. Ja oh seda häda, asi ei ole minu soovides vaid OPTIMAALSEMAS BUSSITRANSPORDIS EHK RAHADE KASUTAMISES. Nii paljku mõista poleks ju palju palutud? Kui paljude jaoks olnuks aga see muudatus tollasest tänaseni võimalusi andnud? Vähendanud autodega sõite?

*****************************************

 
Kas tuntud ühistranspordi "asjatundja" Reno Laidre pöördus omavalitsuse poole? Ohei, aga mina küll. Aga peatust ei ole ka täna. Ehe näide maavalitsuste mõttetusest. Muide, Reno Laidre oli ka see, kes teatas uhkusega, et Tartu jaama jäeti bussipeatus meelega tegemata! Sest Tartus olla parem ikka kui on kaks ühistranspordikeskust. Vaat selline tase on siis! Ja tänaseks on maandunud see "asjatundja" abilinnapea ametikohal.


***************************

Näete, me oleme nii tublid ja muudkui töötame palehigis, aga mei ei saa või ei taha või ei viitsi teha....
Tegelikkuses on hea näide Kiltsi, kus seesama 20 m on oluline nii mugavuse kui muu poolest. Aga tuua Kohtla-Nõmme puhul põhjenduseks, et keskus pole kaugel, see on ikka vallavalitsuse taseme tipp! Muidugi, vallavalitsus ehk ei oskagi näha oma ukseesisest kaugemale, aga selleks on ju Maanteeamet jt olemaski, et näha? Võib olla Ingmar Roos arvab täna ka Lux Expressis, et bussipeatus ei peagi olema seal, kus inimestel mugav?




 
Küsitlustel on alati mõte, aga selliste pisimuudatuste puhul ei saa ka enamuse soove peamiseks pidada. Mis sest, et enamus ehk ei sõidaks bussiga rongile, siis väga paljud aga sõidaks. Ja sellised ühendused on olulised ka neile, kes omale elukohta otsivad ehk uutele elanikele. Kui vallavalitsuse või kellegi suhtumine on inimesi tõrjuv....

 
Esimesest sammust on möödas 8 aastat!


 
MKM on ikka äpude punt! Polegi muud öelda!

***********************************************************

Teie küsimus:
Tere!
1. Nii tartlaste kui külaliste jaoks on linna saabudes üheks suurimaks probleemiks raudteejaamas teisele perroonile pääs. See pole mugav ei ratturile ega lapsevankriga liikujale. Miks ei suudetud perroonide renoveerimisel (kooskõlastamisel juba?) ega pole suudetud siiamaani jõuda riigiettevõttega EVR kokkuleppele perrooni mõlemasse otsa ülekäigu rajamiseks? Seda enam, et nüüd on valmimas ka parkla, kust on mugavaim teisele perroonile pääseda just ülekäiku pidi.
(Märkus: rongide kiirused Tartu jaamas on väikesed, seega ei ole ka see murekohaks)
2. Miks jättis linn raudteejaama ümbruse renoveerimisel (KIK, eurorahad) tegemata maakonnaliinide bussipeatuse?

Vastus:
Tere!

Linn saab omalt poolt Eesti Raudteele teha sellekohaseid ettepanekuid, aga perroonile pääsude ehituse otsustab ja ehitab EVR. Maakonnaliinide bussipeatused ei kuulu Tartu linna haldusalasse. Vaksali tänava rekonstrueerimisprojekti käigus maakonnaliinide bussipeatuse teema ei tõstatunud. 

Lugupidamisega

Vastaja:
Martin Nelis
linnamajanduse osakond
liikluskorraldusteenistus
juhataja

Taas mitmed nüansid, mis näitavad, kuidas omavalitsus ei saa asjadele pihta. Tänaseks ka omavalitsused suurenenud ja nii mõjutab sõiduvõimaluste puudumine palju rohkemaid inimesi, seda siis ka omavalitsuse sees. Muide, tulevikus on küllap ka Tartus võimalik maakonnaliinidega linna sees sõita?

 

****************************************

2011 ettepanek, 2017 pole Maanteeamet ikka veel mõhkugi aru saanud....
Liini tähtsus ületab omavalitsuste ja ka maakonnapiire, sest sõiduvõimalused sellega seoses oleks Tallinna ja Türi vahekl ning kaugemalegi. Kui selleks peaks iga KOV hakkama omalt poolt panustama, oleks tegu kalli ja töömahuka asjaga, mida ei saa üleriigilises mastaabis kuidagi normaalseks pidada.

Tere,

 

Olles läbi vaadanud Teie 3.08.2017 kirja ja Harju ÜTK 17.08.2017 vastuse tõdema, et näiteks Aespa-Kiisa ühendusi on käigus kord tunnis kella 6-st 22-ni, mis võimaldab rongile ümber istuda ja seejärel valida järgmiseks ümberistumiseks järgmine rong juba Tallinnas või sõita sama bussiga Järve peatuseni ja seal ümber istuda rongile, et jõuda Keilasse.

Kuna tänasel päeval on rongiliiklus piisavalt tihe, siis meile teadaolevalt ei ole praegu kavas Teie poolt pakutavat otseliini käiku panna Aespa ja Keila vahel.

 

Kui aga kohalikud omavalitsused soovivad, et oleks käigus eelpoolnimetatud liin või Teie kirjas toodud teised vastavalt pikendatud liinid, siis saavad nad need ise korraldada või näiteks tellida Harju ÜTK-lt makstes vastavalt vajaliku toetuse. Toetuse suurus peaks nimetatud juhul katma liinikilomeetri hinna ja piletitulu vahe.

 

Bussipeatuse väljaehitamine on täna samuti peamiselt kohalike omavalitsuste küsimus. Uute teelõikude ehitamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel lisatakse muidugi ka bussipeatuste ehitamine üldisesse tee-ehituse projekti.

 

 

Lugupidamisega,

Aini Proos

Juhtivekspert

Ühistranspordiosakond

Maanteeamet

*********************************

2012 oli vaja bussipeatus teha, 2018 tegeletakse ettevalmistustöödega, 2030 valmib bussipeatus?


Tere,

 

Alates 01.01.2018 käivitus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus (edaspidi Keskus), mis võttis üle õigusjärgselt Ida-Viru Maavalitsuse kohustused maakonna ühustranspordi korraldamises.

 

Käesolevaga teatame, et Keskus teeb koostööd kohalike omavalitsustega ja juhul kui omavalitsuste poolt tuleb vastavalt elanike nõudlustele ettepanek, siis Keskus koos omavalitsustega püüab leida võimaluste piires lahendusi (tuleb arvestada sellega, et AS Elron aasta vältel muudab ca 4 korda oma sõiduplaani ja mõningatel maakonnaliinidel ei ole võimalik iga kord muuta nende järgi maakonnaliini sõiduplaani, kes sõidavad kodunt tööle, kooli, haiglasse, jne).

 

Hetkel on teada, et Toila Vallavalitsus tegeleb Kohtla-Nõmmel bussiplatsi territooriumi (rongipeatuse juures) ettevalmistustöödega.

 

Lugupidamisega

 

Valentina Lunina

MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus

************

Üks ägedamaid vastuseid. Teemaks Märjamaa - Rapla busside raudteejaama suunamiseks. Karu ei jaga üldse matsu!? Mille eest ta siis aga palka saab?


Lugupeetud härra Sihv

 

Vastusena Teie kirjale 25.02.2018 ühistranspordi korraldamisest teatame, et Märjamaa Vallavalitsus ei korralda Teie poolt kirjas nimetatud bussiliinidel ega raudteel ühistranspordi liikumist.

 


Lugupidamisega

 

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Villu Karu

 Märjamaa vallavanem

 

 

Tere!

 

Kordan veel kord üle, et Märjamaa Vallavalitsus saab ühistranspordi korraldamisel lähtuda ikkagi konkreetsetest ettepanekutest. Senini puuduvad vallavalitsusel andmed ja inimeste pöördumised seoses raudteetranspordi vajadusega. Kui Teil on konkreetseid ettepanekuid Märjamaad läbivate või siit alguse saavate bussiliinide ümberkorraldamise suhtes siis palun need esitada selgelt ja põhjendatult. Üldsõnalisi pöördumisi ei ole antud teemal võimalik menetleda.

 

Lugupidamisega

 

Villu Karu

vallavanem

 

 

Tere!

Ettepanek suunata Märjamaa - Rapla bussid ( ka Varbola - Rapla?) raudteejaama ja siduda rongidega on nii konkreetne kui veel olla saab! Milles siin üldse küsimus on? Võib olla selles, et suhtumine vallas inimeste pöördumistele ongi selline ja seepärast inimesed ka ei tahagi ettepanekuid teha? Minu teada on elanikel küll muresid ühistranspordiga!?
Vallavalitsuse ülesanne on ikkagi ühistranspordiga tegelemine ja sealhulgas asja edendavate ettepanekute arutamine ja vajadusel ÜTK-le esitamine.

Kui Teil aga puuduvad andmed, siis kas Märjamaa vallas pole kunagi ka elanikelt nende arvamusi küsitud? Ning mitte keegi polegi ametnikest süvenenud ühistranspordi muredesse??

Kui raudteeteema kipub kaugeks jääma, siis millises seisus on bussipeatuse ehitamine Märjamaa sissesõitu (Rapla tee risti)? See peaks ju olema teada, et Märjamaa inimeste jaoks on kaheksa bussi Tallinna päevas vähevõitu ja selle koha pealt on ka muret avaldatud? Seega peaks olema analüüs peatuse vajalikkuse kohta Pärnu maanteel, Märjamaa ja Rapla tee ristis tehtud? Või vähemalt teema jutuks olnud?

Lugupidamisega
 
 
 

Tere!

Kuna Märjamaa valda ei läbi ükski raudtee siis Märjamaa Vallavalitsusele teada olevalt kasutavad Märjamaa valla elanikud rongiliiklust ainult juhtudel, kui see on ainus viis neile sobival ajal sihtkohta jõuda. Tuleb silmas pidada, et rongiliiklus on Märjamaa reisija jaoks siiski ebamugavam variant jõuda Tallinna, kuna nõuab rohkem aega ja pikemat marsruuti kui liinibussiga. Kasutatakse mitte ainult Raplast väljuvaid ronge, vaid ka Riisiperes peatuvaid ronge. Eespool mainitud põhjusel ei pea Vallavalitsus perspektiivseks reisijate suunamist rongidele vaid jätkuvalt parandata Märjamaa-Tallinn ja Märjamaa-Pärnu suunalist bussiliiklust. Elanikkonnalt laekub vallavalitsusse ettepanekuid bussiliikluse korraldamiseks järjepidevalt, aga mitte rongiliikluse kasutamiseks.

Märjamaa Vallavalitsus tegeleb ühistranspordi korraldamisega järjepidevalt koostöös Maanteeameti, Harjumaa Ühistranspordikeskuse ja bussifirmadega. Üsna paljud Vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekud bussiliikluse reisijatele sobivamaks korraldamisel on leidnud ka positiivse lahenduse. Üks suuremaid muudatusi on näiteks alates septembrist 2017 avatud kaks korda päevas käiv Märjamaa – Tallinn bussiliin, millele Vallavalitsus valla eelarvest ka omalt poolt dotatsiooni maksab. Muudatusi bussiliikluse korraldamises tuleb ette sagedusega vähemalt kord kvartalis. Ja nendest teavitatakse elanikke valla ajalehe ja kodulehe kaudu. Samuti on asjakohane teave üleval Märjamaa bussijaamas ja interneti lehel www.peatus.ee.

2016.a. viidi OÜ Eesti Uuringukeskus kaasabil Märjamaa vallas läbi elanike sõiduvajaduse uuring (vt http://marjamaa.kovtp.ee/documents/380075/14963377/Marjamaa+elanike+soiduvajaduse+uuring+2016_EUK.pdf/8f988d33-e6d4-4ee8-a0df-acb4cae9d338?version=1.0). Uuringu tulemused on ka aluseks olnud muudatustele bussiliikluse korraldamisel. Uuringust ei ilmne vajadus integreerida bussiliiklust rongiliiklusega.

Bussipeatuse ehitamine Orgitale Märjamaale sissesõidu lähedusse on Maanteameti pädevuses kuna tegu on riigile kuuluva teega ja ühtlasi sinna juurde kuuluva maaga. Maanteeamet on vastava ettepanekuga omavalitsuse poole pöördunud. Paraku pole Maanteamet andnud senini täpselt teada millal bussipeatus rajatakse. Teemaga tegeletakse koostöös edasi, aga ilma Maanteameti nõusolekuta ja algatuseta pole sellise peatuse rajamine võimalik.

 

Lugupidamisega

 

Villu Karu

 

 

Tere!

Seega on Teile asjadest vähe teada. Millised on parimad variandid, liikumaks MÕLEMAS suunas Märjamaa ja Kohila, Saku vahel? Või hoopiski Rapla sellesse ossa, kus asub jaam?  Ei ole liikumised ainult alg- ja lõpp-punkti vahel. Ning kindlasti peaks ka iga vallavalitsuse jaoks olema oluline dotatsiooni otstarbekas kasutamine, sh siis busside parem täituvus. Ja see ei välista Tallinna otseliikluse parandamise mõttekust! Jutt on ikka sellest, et olemasolevaid liine õpitaks otstarbekalt kasutama. Ettepanekutega on aga nii, et sageli elanikud ei märkagi TÄIENDAVAID võimalusi, küll aga peaks seda märkama ametnikud. Uuringutest ei saa siin ka alati lähtuda, sest ka uuringu tegijad sageli ei märka ega teadvusta kõiki lisavõimalusi. Üldiselt on kahju, kui KOV-id on valmis liinivõrku täiendama, aga neid ei huvita juba toimiva võrgu täiendamine ja kaasajastamine. Kuigi rongide ja busside paremat sidumist on kaua juba prioriteediks peetud.

Orgita ehk Märjamaa tee peatuse rajamise ettevalmistuse üle on muidugi hea meel. Küll aga saab vallavalitsus omalt poolt teemat õhus hoida ja täiendavalt infot nõuda edasise tegevuse kohta?

Uuringu viite eest aitäh, kindlasti tutvun sellega.

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Täiendavaks infoks: Väga hea uudis on, et ongi lisandunud liin 30, mille puhul siis ka Teie rahaliselt osalete. Kuid siinkohal tasub alati enne mõelda, kas IGA liin peab ikka sõitma Bussijaama või Balti jaama!? Vahel piisaks ka sellest, kui liin lõpetaks näiteks Vana-Pääskülas (Laagris), kus on väga tihe rongiliiklus. Ümberistumised on küll rohkem või vähem ebamugavad, kuid ka suuresti tühja maksmine linna sees liikumise eest ei pruugi alati olla otstarbekas.
Milline on liini 30 statistika? Kui palju sõidetakse millistesse peatustesse?

Ja infost netis ning Märjamaa Bussijaamas on vähe kasu. Kas antud liinide sõiduplaan on olemas ka teele jäävates peatustes?

 

**************************************************


Vastuseid Tori vallalt võid ootama jäädagi....

Täname Teid saadetud e-kirja eest.
Tegemist on automaatvastusega, mis kinnitab, et oleme Teie poolt saadetud e-kirja kätte saanud.
Palume käesolevale e-kirjale mitte vastata.

***************************

Austatud Neeme Sihv

 

Rapla vallal ei ole suletava Lelle-Pärnu rongiliikluse osas kommentaare.  Liikluse jätkamiseks plaanitud busside sõiduplaani ei ole meile veel saadetud.

 

Lugupidamisega

Meelis Mägi
abivallavanem

Rapla vallal pohh? Ma tean seda, aga miks siis enne valimisi valijatele teada ei anta, et nii on?

 

***************************************

Tere,

 

Vastused Teie kirjale 27.07.2018 on järgnevad.

 

Pärnu-Lelle rongiliikluse katkemisel on MTÜ Pärnumaa ÜTK planeerinud bussiühenduse liinil nr 333 Pärnu-Tootsi-Vändra-Lelle-Rapla kolm korda edasi-tagasi kõikidel päevadel alates 09.12.2018 (vt manus). Selle on heaks kiitnud ka Maanteeamet ning arvestanud käesoleva aasta II poolaastaks riigieelarvelise toetusega liini käivitamiseks.

Alguskuupäev bussiliinile nr 333 tuleneb raudtee poolt väidetava/plaanitava rongiliikluse lõpetamise päevast Pärnu-Lelle suunal;

Bussiliin nr 333 ei asenda Eidapere-Vändra liini nr 332 reise, st uus liin tihendab liiklust.

 

Muudele küsimustele on vastajateks kirja saanud teised asutused.

 

Lugupidamisega,

Aini Proos

Juhtivekspert

Ühistranspordiosakond

Maanteeamet

 

Tegelikkuses kadusid Eidapere suunal osa bussiliine! Ning liin 333 ei taga Lelles ristümberistumisi, vald pole suutnud bussipeatust õigesse kohta viia jne jne.

*******************************

 

ÜTK ootab eetepanekuid ainult KOV-idest, KOV-id ei võta kuulda või soovitavad pöörduda ÜTK poole.....

Tere!

 

  1. MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus teostab liinimuudatusi eeskätt võttes aluseks kohaliku omavalitsuse esitatud taotlused. Nii saavad liinimuudatustest teada kõik asjakohased kohalikud omavalitsused, kes avaldavad enda soovil teateid kas enda kohalikes lehtedes või kodulehtedel. Lisaks sellele kajastatakse kõikide avalike liinide sõiduplaane portaalis www.peatus.ee. Maakonnaliinide vaates ilmuvad muutuvad sõiduplaanid nähtavale 2 nädalat enne muudatuse rakendumist. Kuna Te tutvusite plaanidega varem, ei olnud need selles vaates veel nähtavad. Lisaks eelnevale kajastab MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus kõik liinimuudatused ka enda kodulehel kagu.ytk.ee alamrubriigis Teated.
  2. Liinide 114 sõiduplaani muudeti vastavalt Setomaa valla taotlusele (ühendus Värskaga). Liini kellaajad tulenevad töötajate vajadustest. Lisaks on liin seotud koolide tundide lõppemise kellaaegadega, kust tulevad ka liinile kasutajad.
  3. Linnasisese liikluse rahuldamiseks on mõeldud Põlvas liin 20 ja Võrus liinid 1, 11, 14 ja 16.
  4. Nagu Teile on ka juba varasemalt öeldud, tegeleb ühistranspordi taristu objektide nimede määramisega asjakohane omavalitsus.

 

Lugupidamisega

 

Sander Saar

juhatuse liige/logistik

MTÜ Kagu Ühistranspordikeskus

**********************************************

 valga@valga.ee,
info@pytk.ee,
vald@saaremaavald.ee,
vald@antsla.ee,
vald <vald@otepaa.ee>

 

Tere

Suletakse bussiliin 519. Omamoodi on selle liiniga seotu nagu lakmuspaber, nägemaks, kas lastakse asjadel hääbuda või püütakse hoopis midagi paremaks muuta!?

1. Kas kaaluti liini 519 muutmist? Näiteks Võrust, Valga asemel sobival ajal Sangaste (Tsirguliina Jaam) läbimist? Mõlemal suunal tagades ristümberistumise väikese seisuajaga? Näiteks Antsla inimesed saavad Tsirguliinas (või reisijad Võru suunalt Mägiste Jaamas) istuda Tallinna rongile ja Valgast rongiga tulijad bussile? Ma ei usu, et Valga suurim reisijate arvu andja? Ajaliselt see täiesti sobitatav, kui Võrus piisab puhkeajast aga võimalik ka teiste rongidega arvestada.(muidugi võib proovida hoopis vastupidist varianti)
2. Kas buss peab tingimata sõitma Kuressaareni? Miks mitte Virtsuni? R sõidab eeltasutud liin 5215 Kuivastust Kuressaarde. Miks ei võiks see liin olla igapäevaselt nagu ka 519? Praegu sõidab sel ajal parvele KOLM bussi, võttes ära suure osa ruumist, miks? Kui hästi läbimõeldult teha võiks väiksemate kuludega sõita 2 korda päevas seda liini?
3. Liin võiks olla Võru - Tsirguliina Jaam - Antsla - Pärnu - Virtsu? Või ka Võru - Mägiste Jaam - Pärnu - Virtsu? Ja võimalusel tagades ümberistumise Lihulas Haapsalu - Rohuküla bussile?

Millised küsimused veel? Ehk on siingi koht eeltasutud maakonnaliinile? Kui eravedaja jaoks ei ole tulu piisav ja ka edasisi lahendusi ei proovitagi, siis sõiduvõimalus ju reisijate jaoks igal juhul kaob? On see täna see, millest räägitakse, et vaja on muuta liinivõrgu tihedamaks, optimeerida jms?

Eeldades, et sel teemal juba arutelusid olnud, saab vastuse õige pea?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere,

 

Hetkel ei ole Saaremaa vald nende ühenduste osas, midagi ette võtnud, sest peale Teie ei ole meie poole keegi teine antud liini  (519) kadumisega seoses pöördunud.

Ilmselt seetõttu, et ümberistumistega (mis on küll ebamugavam kui otseühendus) on Kuressaarest  Valka jõudmine tagatud. Samamoodi vaatab asjale peale ilmselt ka maanteeamet, kes võib tõesti rahastada kaugliine (ehk kahe maakonnakeskuse vahelisi liine), kuid üldjuhul toimivad need kommertsalustel ehk teenuse pakkuja vaatab, mis aegadel ja marsruuti pidi liine teenindatakse. Kui rääkida liinide tihendamisest ning selleks ettenähtud vahendite kasutamisest,  siis meil on Saare maakonna enda piires kohti, kus liikuvus võimalusi on vaja parendada. Samamoodi on see ilmselt ka Valga ÜTK ja Pärnu ÜTK puhul. Seega esmajärjekorras tegelevad ÜTK-d ikkagi oma piirkonna sees liikuvuse parendamisega ning küsivad ja üritavad leida vahendeid nende  probleemide lahendamiseks. Alles siis kui mõni hädavajalik kaugliin kinni läheb hakatakse selle asendamisega aktiivselt tegelema. Hädavajaliku all pean silmas, kui antud keskuses millega ühendus on pakutakse teenuseid mida maakonna siseselt kasutada ei saa või kui liini kellaaeg on tähtis (N: Saaremaa puhul oli kaugliini asendamine teemaks, kui kadus 8-saks Tallinnasse jõudev liin, kuid õnneks võttis kõige valulisema päeva ehk esmaspäeva teenindamise teine vedaja üle ning ülejäänud päevadel ühenduse taastamine enne 8sat Tallinnasse jõudmiseks ei ole keegi meilt palunud ning seega ei ole me oma vahendeid sinna ka suunanud)

Minu vastus ei aita teid küll kuidagi lähemale antud liiniga pakutud ühenduse taastamisele samal kujul või siis teie poolt välja pakutud täiendustega, kuid loodetavasti selgitas natukenegi, miks antud liinile asenduse leidmine ei ole Saare maakonna jaoks esmase tähtsusega ning miks me oma ühistranspordile kuluvat rahastust ei pea vajalikuks sinna suunata.

 

 

Lugupidamisega

 

 

 

**********

 

Mittevastamine näitab, kui vähe huvitab KOV-e tegelikult oma inimeste eest seismine!

 HarjuYTK Info <info@harjuytk.ee>,
kehtna@kehtna.ee,
vallavalitsus <vallavalitsus@kohila.ee>,
rapla@rapla.ee,
marjamaa@marjamaa.ee

 

Tere!

Kasutasin seekord ära vana nn põhja ja püüdsin kohandada ajad vastavalt hetke rongide sõiduplaanile. V.a vana postitus Aespa-Saku - Laagri bussiliiklusest, seeon põhimõtteline visand.

Loodan, et tänavu, kui Põhja-Eesti ÜTK plaanib suuremaid muudatusi, on ka omavalitsused aktiivsemad ning püüavad kaasa minna kaasaegsemate lahendustega. Üksiti ootan jätkuvalt ka piirkondadest tulnud küsitluste tulemusi, mida pole siiani mulle saadetud. On need riigisaladus?

Seega, kui kellegi jaoks on muudatused, liinide optimeerimine, maksumaksja raha otstarbekas kasutamine jm nii töö osa, siis mina püüan sellele igati kaasa aidata. Seega palun abi hinnata ja mitte reageerimata jätta või teha seda teemasse süvenemata. Alati valmis ka täiendavalt aitama.

Saadan nii teksti kui blogi lingi. Blogis on selgemini eristatavad olulised nüansid värvivalikute tõttu. Samuti näeb seal kohalike vastukaja suhtlusmeediast ja kirjavahetusest.



21.01.2019
Ei hakka tegema uut kirja/postitust, vaid täiendan siinset, et saata see siis omavalitsustele ja ÜTK-le. Selleks, et neil oleks lihtsam muudatusi sisse viia. Ja arvestades vajadust vanamoodsast süsteemist loobuda, tuleb toetada Põhja-Eesti plaane sel aastal tõsisemad muudatused käsile võtta! Üksikud väiksemad muudatused ka mullu tehtud, kuid mitmed olulised seoses rongide sõiduplaani muutusega, jäid ka tegemata!

Jooksvalt püüan teemat kajastada FB grupis, kus "kohal" ka mõnedki omavalitsuste inimesed.
https://www.facebook.com/groups/1455819854672586/

Enne muudatusi vajavad muutmist mitmed bussipeatuste nimed. See võimaldab üksiti ühtlustada ka peatus.ee jm portaalide OTSINGU, kuna on võimalik rongipeatuse sisestada kui nimega Jaam, mõtteliselt?
Käru Jaam, Lelle Jaam, Keava Jaam, Rapla Jaam (praeguse Raudteejaama asemel), Rapla Jaamatee (Praeguse Rapla Jaam asemel), Kohila Jaam.
Vajalik alustada ka bussipeatuste ümberehitamist:
Lelles peatus tuua maksimaalselt perroonide ja ülekäigu lähedale.
Keavas samuti.
Märjamaa Risti tagada bussipeatus (ümberpööramisvõimalusega).
Kiisa Jaam bussipeatus (ülesõidu juures platsil)
Kasemetsa Jaam bussipeatus (perrooni ülekäigu lähedal koos ümberpööramisvõimalusega).
Rapla Jaam, esialgselt saab maakonnaliinide jaoks kasutada, kuid tulevikku silmas pidades on vaja lisarida ja mõned kohad busside seisuks, kui neid mujale ei plaanita.


Tagatud peab olema nende nimetamine kõikides liininimetustes, nii sõiduplaanides kui bussidel, mis annab reisijale selge viite, et sellelt liinilt võib olla võimalus vahetult ka rongile istuda ja vastupidi.
Rongide ajad välja toodud umbkaudselt hetke sõiduplaani kavandi järgi (alates 9. dets).

(Praegu püüan kohandada hetkel kehtiva rongide sõiduplaani järgi ja see tõenäoliselt suuremate muudatusteta jääb püsima., 21. 01. 2019)
Juuru ja Hagudi suuna bussid vajadusel suunata läbi Mahlamäe peatusesse Rapla Jaam. Ei tohi unustada, et Mahlamäe ja Vesiroosi on ka praegu paljudel bussidel ja need peaks olema mitte ainult kooliajal vaid üldse kogu aeg. Elementaarne parem ÜT kasutamise võimalus, kui ei pea vaheetapina linnaliini kasutama.
Seega, Rapla linna läbivad maakonnaliinid peaks peatuma Vesiroosi, Mahlamäe ja Kesklinna peatustes?
OTSEsõidu vajaduse puhul sõidaksid need bussid Rapla Jaamast bussijaama ilma peatusteta!?

On sobiv koht meeldetuletuseks, et Kohila Jaam ümberistumised on vaja nagunii tagada, sest rongide ajad osaliselt muutuvad ja need ümberistumised on olemas juba ca 50 aastat! Nende muudatuste käigus saabki muuta busse nii, et alustavad ja lõpetavad peatuses Rapla Jaam. 

NB! On busse, mis käigus mõnel päeval nädalas, kuid enamasti vajatakse neid IGA PÄEV! Ning mõnedki bussid vaja käiku panna ka L ja P, sest nädalavahetuseti on liiklemisvõimalused kohati ERITI HALVAD!

Väga tõsiselt tuleb kaaluda, kas on vajadust saata paljusid busse läbi Vallamaja ja Riia bussipeatuste, kus pea kunagi sõitjaid ei ole? Kui peakski olema vajadus sõita vallamajani, siis miks seda ei võiks teha mõni teiselt suunalt Raplasse saabuv liin, peale saabumist praegusesse bussijaama?

1. Rapla - Lelle - Kädva - Käru Jaam liin 11 võimalusel Kärusse jõudmine varem, ca 7.10, jõudmaks rongile 240 Viljandi - Tallinn.

2. Liin 15 Rapla - Pajaka. Kas sellel suunal on sõitjaid? Ehk ühendada see hoopis Harjumaal liiniga 133 Lehetu - Ellamaa - Riisipere Jaam, saabumisega 6.20? Kui sel sõitjaid Riisperest Keilani ei lisandu, siis miks peaks see Keilani sõitma? Või on seal siiski sõitjaid? Harju Elektrisse tööle? Kooli?
Olulisem on Pajaka puhul vast tagasisuund? Panna teine buss sõitma Keilast või Riisiperest läbi Pajaka Raplani?
Kuna sõitjaid siiski on Ääsmäelt jm, Harju Elektrisse, siis kindlasti peaks proovima busse ühildada, samal ajal tagades ka sissepööramise peatusesse Riisipere Jaam.

Sama ka õhtusel ajal!

3. Liin 8 Rapla - Juuru - Rapla varasemaks 10 min, plaani järgi Hagudissse kl 8. 00, Rapla - Tallinn rongi väljumine kl 8.08.
Lisaks buss 735 Vändrast Tõngil kl 8. 00, nii jõuaks sellele bussile, liini 8 saabumine 7. 55..

4. Liin 21 Rapla - Juuru, väljumisega 7.40 alustaks Rapla Jaamast 7.35, tagamaks sellele ümberistumise rongilt 261 Tallinn - Rapla. Jaamast OTSE? Arvestama peab sellega, et Juurust tagasiteel jõuaks sama buss peatusesse Rapla Jaam kl 8.30, tagamaks ümberistumise rongidele 372 ja 241.

(Siinkohal tuleb mõelda ajalise liikumise puhul ka sellele, et bussiliine võib saata ka vastupidist suunda pidi ehk siis Aranküla - Riia - Ülejõe - Rapla Jaam - Bussijaam, kus üldse puudub bussiühendus, kuid elumaju on seal rohkem kui Ridakülas? See annab võimaluse varieerida sõiduaegadega vastavalt vajadusele, peaeesmärgina tagada busside ja rongide sidumine. Üksiti siis ka vastavalt sellele, kuhu ja kust buss väljub järgmisele liinile. Kas jaamast või bussijaamast, vähendades sellega ka tühisõite)

Sama liin kl 15.15 väljuks Rapla Jaamast 15.05, tagamaks ümberistumise Tallinn - Rapla rongilt 267. 

5. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru (käigus L) peaks väljuma 9.30, läbima Rapla Jaam ca kl 9.40 tagamaks ümberistumise Tallinnast tulevalt rongilt 263.

6. Liin 7 Rapla - Kuimetsa E-R hilisemaks, sarnaselt eelmisega Rapla Jaam 9. 40, tagamaks ümberistumise ja üksiti samastades ka liiniga 6 väljumise Raplast samal ajal. Tagasi Kuimetsast vastavalt vajadusele.

7. Kabala - Raikküla suuna bussidel kaaluda rongidega sobivusel liini alustamist Rapla Jaam peatusest, läbides bussijaama OTSEteed pidi või vastupidise variandina selle bussi läbisõitu Jaamast  ja suundumist Raikkülla Väljataguse kaudu.

8. Liin 37 Rapla - Märjamaa panna alustama peatusest Rapla Jaam.
Nt 8.40 tagades ümberistumise rongilt 241, bussijaama OTSE.
Võimalusel sobitada ka teisi Märjamaa busse.

Hetkel käigus olevate Märjamaa - Tallinn kohalike busside asemel KAALUDA VÕIMALUST suunata need peatusesse Saue Jaam (või ka Vana-Pääsküla terminali, mis võib kunagi valmida, seniks peatumine Vana-Pääskülas ajutises peatuses). Sauele suunamine tähendab võimalust sõita rongidega edasi kahes suunas. Liini lühendamine ja läbi Tallinna linna sõitmise ärajäämine tähendab võimalust KAHE BUSSI ASEMEL PÄEVAS PANNA NEED SÕITMA 4 KORDA! Kindlasti ka L ja P, kuna Märjamaale Tallinnast sõiduvõimalused ei ole head.

9.  Liin 17 10.50 asemel Rapla - Vastja - Rapla, võimalusel nihutada veerand tundi hilisemaks, tagades Rapla Jaam ümberistumise rongilt 371 Tallinn - Türi saabumisega kl 11. 10.

10. Nihutada liin 8 Rapla - Pirgu - Kohila hilisemaks, alustamisega Rapla Jaam kl 12.40 tagamaks ümberistumise rongidelt 243 (ei peatu enam Hagudis) ja 242.
LIIN 8 KAALUDA VÕIMALUST PANNA SÕITMA LISAKS K ja R ka L ja P.

Tagasisuunal muuta liin 8 toimivaks kui omaaegne Tallinn - Juuru - Kaiu liin. Väljumist peatusest Kohila Jaam saab varieerida vastavalt rongidele, kas siis kl 14. 45 või 15. 25. Käigus siis K, R, L, P. Seda siis tulenevalt sellest, et sisuliselt puuduvad reisijad käesoleva plaaniga lõigul Järlepa - Rapla. Bussi saab suunata Juuru kas läbi Pirgu või Mahtra. Hilisema väljumise puhul jõuaks buss Kaiu ca 16. 30 ja saaks sealt sõita neil päevil Raplasse kas läbi Karitsa - Ingliste või Karitsa - Lau - Keava Jaam (rong Türile 17. 37) või ümberistumised peatuses Rapla Jaam rongidele 373 ja 270 kl 17. 30 paiku.

11. Liin 11 Rapla - Kädva - Vahastu tee suunata peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise ca 14.05 rongidelt 265 ja 374.

12. Liin 14 Rapla - Kodila - Ohulepa alustama peatusest Rapla Jaam kl 14.10 läbi Mahlamäe.

13. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru suunata R peatusesse Rapla Jaam, plaanilisest hiljem, tagamaks ümberistumise rongilt 267 ca 15.02.
E,T,K,N,L rong 245  saabub Raplasse  15.35.
Või saab selle bussi sõitmise tagada igapäevaselt Rapla Jaam ca 15.05?
Sama siis ka koolipäevadel liin 7K.
(Tagasisõidul arvestada, et Rapla Jaam rong väljub ca 16.07 Tallinna)

14. Liin 17 Rapla - Kalbu - Vastja - Rapla suunata läbi peatuse Rapla Jaam. kl 15. 05

15. Liin 12 Eidapere - Lelle - Rapla hilisemaks (et vältida üheaegset kulgemist liiniga 333), saab. Lelle Jaam kl 8.14, rongile 372, üksiti võimaldades peatuses Lelle Tee istuda ümber Haapsalu - Tartu bussile.

16. Alu - Mahlamäe bussid suunata peatuseni Rapla Jaam., võimalusel tekitada  liin Alu - Rapla Jaam - Kehtna (võimalusel ristümberistumisega Rapla Jaamas)?

17 Liin 40 Rapla - Eidapere suunata peatusesse Rapla Jaam, rong saabub 15. 35.

18. Liin 18 Rapla - Kohila - Järlepa - Rapla, peaks alustama peatusest Rapla Jaam ca 15.45, Jõudma peatusesse Kohila jaam ajaks nii, et jõuaks rongile kui ka ootaks ka selle saabumise ära. Rongi umbkaudne aeg 16.23. Raplasse jõudes suunduma läbi Mahlamäe peatusesse Rapla Jaam ca 17.15, tagamaks ümberistumisevõimaluse kahe suuna rongile.

19. Liin 10 Rapla - Juuru - Järlepa - Kohila (Hageri) alustab Rapla Jaam 16.45 OTSE läbi Rapla, saabub Kohila Jaam hiljemalt 17.45  (et jõuab rongile  17.51). Ära jätta sõit läbi Vallamaja ja Riia peatuste läbi Ridaküla. (Hetkel kipub sõiduplaan niigi kiire olema, halvemate ilmastikutingimustega hilineb Kohila Jaama).
Sellega seoses vajalik ka muudatus liinil 735 ca 10-12 min hilisemaks, tagamaks maakonnaliinilt endiselt ümberistumisvõimalust sellele bussile.

20. Liin 5 Rapla - Juuru - Kaiu - Vahastu alustab peatusest Rapla Jaam 18.15, tagamaks ümberistumisvõimaluse rongilt 0271.

21. Liin 6 Rapla - Ingliste - Juuru alustab mõni min varem ja läbib peatust Rapla Jaam 18.30.

22. Liin 6 Juuru - Ingliste - Rapla läbib peatust Rapla Jaam 7.40, et tagada ümberistumisvõimalus rongile 240.

23. Liin 10 Kohila Jaam - Järlepa - Juuru - Rapla, peaks väljuma peatusest  Kohila Jaam E-R  varem, ca 7.35, ümberistumise aeg oleks mõnevõrra lühem , Raplasse jõudes suunduks OTSE peatusesse Rapla Jaam 8.29, (jättes sõitmata Riia ja Vallamaja peatustesse), tagamaks ümberistumise rongidele 0372 ja 241 ca 8.30.
Portaal peatus.ee hetkel ei näita üldse Järlepa liini otsingus Kohila jaamast, see tuleb sisestada Hageri - Kohila all. Kes reisijatest peaks selle peale tulema?

24 .Liin 333 Pärnu - Lelle Jaam - Rapla. Vajalik tihendada liiklust, kolmest bussist on vähe ja see pole reisijate arvu tagamiseks piisav. Vaja on ka seisuaega Lelle Jaam ca 7-8 min et tagada ristümberistumine ning parandada ühendusi rongbussi raames ka Järvakandi ja Eidapere, Järvakandi ja Vändra piires. Kindlasti õnnestub siin siduda olemasolevaid bussiliine. Olulisim on, et rongidelt saaks bussile istuda ka Kehtna õpilased jt. Selle sõiduplaani variant on siin.
Ka päevasel ajal leida sobivad ümberistumised (rongid) peatuses Lelle Jaam.

Vajalik lisada ka väljuval suunal Kesklinna ja Mahlamäe peatused, mõlemal suunal Tootsi Jaam ning Pärnus Veeparadiisi juures peatus.

Liin 333 õhtul Raplast Lelle Teel 19. 00, aga Tartu - Haapsalu jõuab 19. 03. Vajalik ajaliselt panna need kohtuma ristümberistumiseks
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1a6lCPn6uMUlMsiTXFhHDHbBP_DHtfMW_D7n0CsyVgms/edit#gid=0

NB! PÄRNU RONGI ASENDUSLIIN!

25. Üle vaadata kõik Kaiu suuna bussid ja maksimaalselt siduda rongidega Rapla Jaamas.

26. Kaaluda ka võimalusi Rapla - Kaiu ja Kaiu - Habaja - Kose bussiliinide ühildamiseks üheks liiniks aegade sobivusel.

27. Liin 146 Nõva - Tallinn katseliselt suunata läbi Keila ja Tutermaa peatuseni Saue Jaam, tagades Keilas ümberistumised Harku - Tallinn suuna bussidele ja Saue Jaam peatuses rongidele. Kolme Nõva liini asemel saaks nii käivitada päevas 5-6 bussi Nõvalt (2-3 neist läbi Variku ja Audevälja) ning üksiti anda ka Tutermaa kandi inimestele ümberistumisvõimalus Sauel rongidele, mitte liikuda vaid Haabersti suunal.

28. Liin 317 Haapsalu - Võnnu - Märjamaa suunata Raplani ja seda ka kindlasti õhtusel ajal, hetkel Märjamaalt buss väljub varem kui Võnust buss sinna jõuab.

29. Päärdu, Vana-Vigala jt bussid klapitada võimalusel teistega ja suunata Raplani (Rapla Jaam).
(Enam vast pole "autobaasi Märjamaa kolonni"?), tagades üksiti peatuse Märjamaa Rist, ümberistumiseks kaugbussidele.

30. Liin 113 Saku Jaam - Vana-Pääsküla asendada vajaliku liiniga, mille kohta ettepanekud tehtud juba 2011 aastal! Kuid siiani on see tegemata!!! Kas see alustab Kohilast või Aespast, lõpetab Keilas või Nõmmel, seda peaks juba otsustama tänaste vajaduste valguses. Lisan, et Saku inimesed ootavad ammu normaalset ühendust Saue ja Keilaga. Ning tõenäoliselt saab sellega asendada ka mingeid busse Kohila - Hageri jm lõikudel, mis tähendaks siis olulist võimalust tagada bussides REISIJAD!
Ümber seletama ei hakka, põhimõtteline selgitus siin:
http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/06/tallinna-soidu-voimaluste-parandamiseks.html



31. Mõtteainet veel mitmete liinidega, näiteks n.ö. Tallinna ringtee bussiliin ümber Tallinna? Ei saa ju pidada päris õigeks, et on liinijuppe, kuid üldjuhul suunatakse reisija kuhugi sõitmiseks ilmtingimata Tallinna!?
Samuti Keila-Joa suuna ühendamine Kloogaranna Jaamaga jm.  Meenutuseks tolle piirkonna kohta:
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2018/05/teadmisteri-harju-utk-spetsialistidele.html


32. Liin 10 Rapla - Järlepa - Kohila Jaam - Pihali  jõuaks E-R Kohila Jaama 5.55, kuid veel parem oleks 6.45? On see võimalik? Aeg on nihkunud liiga varajaseks aegade jooksul  (Aespa - Kohila saaks ehk rakendada pakutud Aespa - Saku raames?).
VEEL OLULISEM!! - kuna võib eeldada, et Raplast Juuruni ei ole sõitjaid, siis oleks vaja see hilisema kellaaja raames, mida pakkusin, viia Raplast, väljumisega 5. 25 (kui esimesele rongile vähe sõitjaid, asendaks see ka linnaliini nr 1 esimesele rongile). Edasi Ingliste - Karitsa - Kaiu - Kaupluse (Juuru) - Järlepa - Kohila Jaam, jõudes sinna  6. 50. See võimaldab oluliselt täituvust tõsta!?
Kuidas sobituks siia Kuimetsa läbimine?
NB! Kontrollida praeguste liinide 10, 13 jt läbimisaegasid, on kahtlus, et eriti talvel kipuvad need hilinema, kuna liiniaega tõmmati koomale!

L ja P alustaks Rapla Jaam 6.50, oodates ära rongi 370, jõuaks Kohilasse 7.49 nagu praegugi.
Tagasisuunal on rongi ajad Kohilas 8.20 ja 9.17. Bussi aeg hetkel kl 8.53. Varasemaks muuta ei saa, aga kas võiks Kohilast väljuda 9. 22? Jõuaks Raplasse 10.15 ja suunduks peatusesse Rapla Jaam, tagamaks ümberistumise rongile 266 (kl 10.33)?

33. Rapla Jaam buss 19.50 (rongilt 246), edasi läbi Mahlamäe ja bussijaama Hagudi - Purila - Juuru. Hagudi Jaama sissepööramisega, rong 375 Tallinnast kl 20.11.
(Kui bussifirmal on bussijuhte, kes elavad Juurus, Kaius vm, siis tagasi sõitma ei pea? Vastasel juhul Juurust läbi Ingliste Raplasse ja Rapla Jaam jõudmisega 21. 05, rong Viljandisse 21.11 ja Tallinna kahjuks küll hiljem.)

34. Kooliliin Kohila 11 muuta tööpäeviti regulaarliiniks? (Vaata ka kommentaare).
Alustades Juurust ca kl 7. 20, Järlepast 7.38, Kohila kool 8.12 ja Kohila Jaam 8.15, jõudmaks rongile 264 kl 8.20? Nii saaks JUURUS sellele bussile istuda ka liiniga 5 Kaiu - Juuru - Rapla tulijad?

Teine võimalus olekski, et mainitud 5 liin jätkabki Järlepa - Kohila suunal, muutudes liiniks 10, arvestusega, et sellelt saab istuda Juurus 7.16 ka liinile 6 Juuru - Ingliste - Rapla. Hetkel sõidab Raplasse kaks bussi järjest, liinid 5 ja 6. Küsimuse alla jääb vaid see, kas sel ajal on Maidlast Raplasse sõitjaid, kelle jaoks vastasel juhul esimene buss Raplasse jõuaks 8.14.
See oleks siis lisavõimalus Kaiust Tallinna suunale pääseda. Seda siis ka L ja P, asendadeski praegust liini 10.

35. Liin 13 E-R Kohila Jaam - Hageri - Aespa - Kohila Jaam on absoluutses enamuses Hagerist alates ilma sõitjateta ja kogub vaid kilomeetreid ehk dotatsiooniraha. Saab seda ikka õigeks pidada?

36. Kehtnast käivitada buss tööpäeviti saabumisega Rapla Jaam 6. 30, rongile 370 Türi - Tallinn ning tagamaks varasema algusega töökohtadele jõudmist.

37. Liini 36 Rapla - Järvakandi puhul otsida võimalusi vähemalt kahel korral päevas pikendada neid läbi Koogiste Käru Jaamani, sidudes need rongidega. Kui töölesõite vm sealt oodata ei ole, siis klapitada liine n.ö. poes käimiseks, vallas jm. Parim oleks variant kui õnnestuks siduda siinkohal ka Vahastu jm kohad.
Näiteks liin 16? Hetkel sõidab see nõudeliinina päeval ka pea samal ajal 333-ga?

38. Vajalik E-L hilisem buss Rapla - Juuru - Kaiu, ca 19.50 (Rapla Jaama aeg). Või sobivusel isegi 20. 25.

39. Taastada bussiühendus minim 2 korda päevas Järvakandi ja Eidapere ( ka Lokutat silmas pidades) vahel, suunates bussid Lelle Jaamani rongiaegadel.  Ühtlasi arvestada, et Eidaperes puudub kauplus, Lokutal see aga olemas.

Parimate soovidega

Neeme Sihv
Tere!

Ma ei tea, kas pühade puhul või ka siis, kui tegeletakse Riigikogusse kandideerimisega vm tegevustega, vastamistähtaeg pikeneb või mitte? Et aga teema juba kuid siiski sisuliselt laual olnud, peaks ju olema ka konkreetsed argumendid ja põhjendused punktide kaupa olemas olema? Mõistan, et tegu suure tööga, seepärast eeldangi, et on üksipulgi läbi arutatud ja anlüüsitud? Vähemalt ei ole enam tegu aegadega, kus tänatakse lihtsalt kirja eest ja vastatakse standartselt, et "võimalusel arvestame ettepanekutega"?

Lugupidamisega

 

 

Austatud Neeme Sihv

Ühistranspordi korralduse osas Rapla vallas, mis puudutab sõidugraafikute muudatusi, lisanduvaid liine ja liinide sõidugraafikute tihendamist toimuvad alates 2018. aasta sügisest.

Info muudatuste kohta ilmub pidevalt meie valla kodulehel.  Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, kes on ühistranspordi korraldaja bussiliikluse osas Rapla maakonnas on saanud meie valla erinevate piirkondade ettepanekud ja muudatused jätkuvad kindlasti terve 2019. aasta jooksul.



Lugupidamisega

Meelis Mägi
vallavanem

 

 

Tere!

Tänan!

Olen kursis, et asjadega tegeletakse, kuid soovin siiski sisulisi vastuseid. Ka selles suhtes, miks ei seota busse piisavalt rongidega ja isegi senimaani, et buss läheb minema sisuliselt rongi ajal, ehk et tegu on mõneminutiliste probleemidega..

Olen piisavalt palju kulutanud oma raha, aega ja närve, et aidata asjadele kaasa, seepärast ootan ka asjalikku ja süvenemisi lähenemist!

Probleemsetest asjadest järjepidevalt siin.

 Korduvalt siis tegin tasuta ära PEÜTK ametnike tööd, otsides välja puudused ja pakkudes lahendusi. Kahjuks ei saa nad aga tänini aru, kuidas ÜT toimima peaks. Muudatused on väga väikesed seni olnud võrreldes sellega, mida vaja teha.

***************************

Vahel on aga ka rõõmustavaid asju! Keegi teeb tööd! Ja selle eest saab vaid sügava kummarduse teha!


Tere

 

A.      Kui arvestada Valaste - Ontika - Saka ja Aa elanike arvu, siis ei jätku kohalikke elanikke kõikidele rongidele sõitmiseks. Suvehooajal teatud osa turistidele küll pakuksid pakutud liinid rõõmu, aga …. Mõned muudatused on kohe-kohe tulemas ja püüame eelpoolkirjeldatud külaelanikele veidi rohkem ÜT võimalusi pakkuda kui seni. Jälgime kohalike elanike harjumusi ja siis saame tulevikus edasi mõelda, kui vahendeid jätkub.

B.      Peatuste nimedest:

a.       Kiviõli jaama juures olevad peatused on KIVIÕLI JAAM (endine Raudteejaama)

b.      Kuigi Kohtla-Nõmme raudteejaama bussid veel ei läbi, siis hetkel on peatuse nimetus KOHTLA-NÕMME JAAM (analoogselt Kiviõliga endine nimetus Raudteejaama). Kas selles peatuses mahub buss ka tagasi pöörama, saame lähiajal teada. Võib-olla läheb juba sellel nädalavahetusel mõni SEBE buss ooteajal peatust testima.

c.       Jõhvi raudteejaama ja hetkel bussid läbi veel ei sõida, siis varem on olnud peatuse nimetus Vaksal, siis hiljuti on see saanud uue nime JÕHVI VAKSAL. Sellele peatusele ilmselt KOV jaama nime ei pane, kuna Jõhvis on mitmesuguseid jaamasid ja võib segadust tekitada. Samas on ajalooliselt vaksal huvitav nimi.

d.      Kui järgmisest aastast saame Vaivara raudteejaama rongidele etteveo korraldada, siis sinna on ka samas nimetus VAIVARA JAAM.

e.       Enamikus kohtades on bussipeatuste nimed siiski raudteejaam ja mulle tundub, et nendes asustatud punktides, kus on vähe jaamasid, siis saabki raudteejaama peatustes kasutada sõna „jaam“. Kas Tallinnale olete teinud ettepanekut „Balti jaam“ ümber nimetada „Tallinna jaam“. Pole ilmselt mõistlik ja analoogsed näited Tartus, Rakveres jne. Valga ja Narva head näited, kus nii rongijaam kui ka bussijaam samas kohas ja sobib nimetus „jaam“ ideaalselt. Seega nii ja naa teema. Norra on küll hea eeskuju, kuid nende arusaamad ja harjumused raudtee osas on 100+ aastased.

C.      Uued loodud/rajatud bussipeatused on kõik siiani kohaliku tähtsusega ja väljapoole reklaamimist ei vaja (väljapoole võib reklaamida tublisid Ida-Viru KOV-e, kes sellel aastal on ÜT korrastamist väga tõsiselt võtnud). Näiteid uutest peatustest on erinevaid. Nt mitmetel liinidel on bussid teatud kohtades peatunud aastaid, kuigi ametlikke peatusi ei ole kunagi olnudki, vähemalt vabariigi ajal mitte. Bussiootekodasid on paigaldatud nii vanade amortiseerunute asemele kui ka uutesse kohtadesse. Peatused on kõik seni toimivatel liinidel, seega turistidel ei ole KOV-de uute peatuste teadmisega midagi suurt peale hakata. Arvan, et sellel aastal on Ida-Virus ca 70-80 uut bussipeatuse märki paigaldatud ja 100 saab vast täis ning üldpilt on selles osas juba päris hea. Kui saame liinivõrgud enam-vähem paika, siis on üks järgmistest sammudest bussipeatustesse, vähemalt sinna, kus ootekojad on, puuduolevate infotahvlite paigaldamine.



Tere!

Ma ei peagi silmas siin vaid rongile sõitjaid, vaid tegemist kaugemasse tulevikku vaatava projektiga. Harjumus ühistranspordiga sõita puhkama, jalutama, viibima kaunis kohas, see võtab aega.
Kuid kindlasti on ka kohalikke, kes nagunii vajavad teele jäävate kohtade vahel sõiduvõimalusi? Nii et ma ei arvesta vaid rongile sõitjatega. Küllap sõidetaks nii spaasse, poodi kui muudel põhjustel? Või on praegused selle suuna bussid tühjad?

Muide, mitu korda päevas olevad liinid võimaldavadki ühe päeva jooksul ka puhkajal (sealtsamast spaastki) mitu kohta ära näha. Ei maksa loota, et tulijad tulevad spaasse või muidu puhkama, vaadates ühel korral ära Ontika, järgmisel Valaste jne!


Vaksal Jõhvi puhul on mõnevõrra mõistetav kindlasti. Kõige olulisem ju ongi see, et Jõhvi nime portaali toksides selline valik välja ilmub.

Balti jaama on siiski ajalooliselt välja kujunenud nimi. Kuid Tartu, Rakvere jt puhul siiski täiesti elementaarne, niisamuti on nt Norras linnades. Ei kohanud mitte ühtegi bussipeatust, millel olnuks linna nimi, kõigil oli lisandiks Stasjon. Ja kuna nende harjumused 100+ aastat, siis näitabki see, et hästi kinnistunud ja õige süsteem. Eriti oluline see Tartu jm puhul just seetõttu, et eristada bussijaama raudteejaamast (Tartus ongi nimeks Raudteejaama), aga just sõna pikkus on segav. Vaadakem portaali peatus.ee ja tehkem otsinguid Raudteejaam(a) Jaam(a) jm, nii näebki, et linna ehk kohanime toksides seda kätte ei saa.


Siiski jään väiksemate peatuste suhtes eriarvamusele. Kui vaatan reisiplaane tehes kaarti, siis nimesid ka märkan? Ning kes on kohalikud? Uuest peatusest 300 m, 3 km või 30 km raadiuses? Kelleni ja kuidas info jõuab? Igal juhul on vastava info levitamine abiks.


Aga hea teada, et kõvasti tööd tehtud.

*************************

Vahel tuleb lihtsaimaidki asju selgitada kuid ja ka siis tehakse valesti!

    Tere!

    Palun Tartus raudteejaama bussipeatus ümber nimetada (ühtlustada teistega Eestis, nagu tehtud Saue vallas jm) nimega TARTU JAAM. Hetkel ei ole otsinguga "Tartu" võimalik seda portaalis peatus.ee leida. Üksiti on lühemat varianti lihtsam kasutada liinikirjelduses jm.
    Kindlasti tasub kaaluda ka võimalust peatus Suur-Kaar ümber nimetada Aardla Jaam nimega.

    Lugupidamisega

    Neeme Sihv.

 

 

Tere


Täname Teid ettepaneku eest! Edastame selle juhtkonnale.


Lugupidamisega

Tartu Linnatransport

 

Siiani pole peatust ümber nimetatud. Linnaliinidel küll tehti muudatusi, aga osa neist hoopis valepidi.

*****

 

Tere!

 

Kas Võhma jaama juures olev peatus on nüüd nimega JAAMA või Võhma Jaam?

Ning eelmisele kirjale pole saanud vastust, busside sõiduplaan muutunud, siis tore, et saab nüüd Suure-Jaani bussilt rongile, aga miks rongilt ei saa samale Põltsamaale sõitvale bussile, ehk miks pole ristümberistumisi?

Parimate soovidega

 

Tere,

Vabandan vastamata kirja pärast! ( tehnilised probleemid )

Vald otsustas nimeks panna " Jaama ", mis kooskõlastati Võhma piirkonna juhtidega.

Seega on momendil nimeks " Jaama " ja seni pole keegi peale Teie seda vaidlustanud.

   Siin oleks vaja täpsustada, mis kell soovitakse ja millise liiniga Pöltsamaa poole saada. Siiani pole ühtki taotlust esitatud.

Peale taotluste esitamist saab Viljandimaa Ühistranspordikeskus vaadata, kas on võimalik teostada või mitte. Põltsamaa liinid on seotud

maakonna teiste liinidega. Viljandis ka Pärnu liiniga.


Lugupidamisega

A. Aua

 

Tere!

Tänan! Seega rikutakse ära võimalus bussi kasutamiseks, sest otsinguga VÕHMA seda peatust peatus.ee portaalist ei leia. Põhjendamatud nimepanekud jäävad aga mõistatuseks, sest juba ammu enne sai selgitaud, mida tähendavad ühtsed peatuste nimede standardid. Mujal Eestis on omavalitsused juba alustanud nimede korrigeerimist (Saue jt). Loodetavasti jõutakse ka Põhja-Sakala vallas ükskord nii kaugele.

Bussiliinide muutmiseks ei ole vaja oodata taotlusi, vaid tuleb ka ise lähtuda elementaarsetest ühistranspordi reeglitest. Nende hulka kuuluvad ka (rist)ümberistumised, sh raudteejaamadest ja vajadusest selle järgi on räägitud rohkem kui küme aastat! Ümberistumiste tasemel kujundamine võimaldab maksumaksja raha ehk dotatsiooni otstarbekamalt kasutada!

Mõned kommentaarid Viljandi ÜTK poolt tehtud muudatustele koos muudatuste tekstidega

Bussiliinide muudatused alates 1. novembrist 2019
https://transport.viljandimaa.ee/2019/10/15/bussiliinide-muudatused-alates-1-novembrist-2019/
MINU MÄRKUSED:
1. KAS LIINI 57 MUUDATUSE PUHULSAAB SELLE BUSSIGA KA RONGILE?
2. Mustla bussliinil 44 muudatused. Kellaajad on sellised, et üpris suure tõenäosusega saaks need jaamast võtta rongilt reisijad ja tuua rongile? Miks peetakse endiselt loomulikuks, et MUSTLA PIIRKONNA INIMESED hoitakse napilt rongist eemal?
3. Endiselt liin 52 muudetakse aeg-ajalt, aga reisijad ei saa istuda Võhma Jaam peatuses bussilt rongidele, võimalik vaid vastupidi? Miks ei anta reisijatele (Pilistvere, Kõo jm) võimalust sõita ka Viljandisse? Vaja on kõigest ca 8 min seismist peatuses.
Või ollakse tõepoolest nii nõrgad? Põhja-Sakala vald ei suuda ikka veel peatust ümber nimetada,
Kusjuures, veel üks oluline märkus. VILJANDIMAAL PALUTI LUBADA KA MAAKONNALIINIDELE+-3 MIN EKSIMUST PEATUSTES. jUST TEEREMONTIDE JA LIBEDUSE AJAL ON SEE LUBA OLULINE, ET TAGADA MINGISSE KOHTA (jaama nt) JÕUDMINE VAJALIKUL AJAL!?

Suurim muudatus toimub Mulgi vallas bussiliinidega nr 49 ja 57. Bussiliin nr 57 väljumine kell 14:10, mis tavaliselt sõidab Abja-Paluojalt Õisuni ja Õisust tagasi Abja-Paluojale hakkab elanike soovil sõitma liini nr 49 all Viljandini.

Bussiliinile nr 12 on lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel väljumiseks Kösti peatus.
Bussiliinil nr 28 Viljandi bussijaamast kell 9:58, kell 19:45 ja kell 22:15 väljuvatele reisidele lisatakse reisijate ettepanekul Riia mnt peatus.
Bussiliinidele nr 34 ja nr 35 lisatakse reisijate ettepanekul Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti peatus.
Bussiliinil nr 44 Viljandi bussijaamast kell 9:30 ja kell 19:50 väljuvatele reisidele ja Mustlast kell 9:30, kell 10:35 ja kell 14:35 väljuvatele reisidele Viljandisse saabumisel lisatakse reisijate ettepanekul Kösti peatus.
Bussiliinile nr 49 lisatakse reisijate ettepanekul koolipäevadel reisid Abja-Paluojalt Viljandisse kell 14:10 ja Viljandist Abja-Paluojale kell 15:30.
Bussiliinil nr 50 on Abja-Paluojalt kell 15:40 väljuv reis muudetakse seoses muudatusega liinil 49 4 minutit hilisemaks kell 15:44.
Bussiliinil nr 51 on Viljandist kell 14:05 väljuvale reisile lisatakse koolipäevadel peale Rakitsa peatust Halliste kaudu sõit Abja-Paluojale. Samal reisil hakkab väljuma koolipäevadel liin Abja-Paluojalt Laatre suunas 5 minutit hiljem kell 15:15, sõidab Veelikse peatuseni ja tagasi.
Jalase kuni Laatre peatuseid hakatakse teenindama igapäevaste reisijate vähesuse tõttu nõudepeatustena väljumiseks või hiljemalt eelmisel päeval kella 18:00 ette helistamisel telefonile 43 40 089 sisenemiseks.
Bussiliinil nr 52 on Põltsamaalt tööpäevadel kell 12:45 väljuv reis muudetakse 10 minutit hilisemaks kell 12:55, et võimaldada Võhmas või Olustveres saabuvalt rongilt tulles istuda ümber bussile.
Bussiliinil nr 57 on Abja-Paluojalt koolipäevadel kell 15:00 väljuv reis muudetakse 15 minutit hilisemaks kell 15:15 ja kell 16:15 väljuv reis muudetud 5 minutit hilisemaks kell 16:20.
Jäetakse ära Abja-Paluojalt kell 14:10 väljuv reis Õisuni, mis on lisatud bussiliinile nr 49 ja Õisust kell 14:35 väljuv reis, mille osa Hallistest Abja-Paluojani on lisatud bussiliinile nr 51.
Bussiliinile nr 66 lisatakse kõikidele reisidele Viljandisse saabumisel ja väljumisel Kösti ja Kesklinna kooli peatused ja Viljandi bussijaamast kell 15:23 väljuvale reisile on lisatud Saarenurga peatus.
---------------------------------
ALATES 17. JUUNI.
Minu märkused!
Liin 37 Põltsamaalt peatub jaama juures, Tallinna rongi ooteaeg siiski väga pikk, 26 min.
Bussiliinide 37, 52 ja 59 nimikirjelduses puudub nimi VÕHMA JAAM, mis annaks reisijale selge info, et tegu liinidega, mis võivad olla seotud rongidele ümberistumisega.
Ümber on nimetamata ka teised peatused, sh rongipeatusest hoopis eemal asuv Sürgavere Raudteejaama peatus ning Olustvere Jaam Raudteejaama asemel.
Liin 50 puhul peatus.ee ei näitagi Võhma Jaam peatust, buss varasemaks muutmata, seega Kõosse sõiduks rongilt ei sobi.
Hea, et hommikul KÕOST tulev liin 59 jõuab jaama 6.41, Tallinna rongini aega 6 min.
Kõosse jaamast 16. 23 buss sõidab ära 9 min ENNE TALLINNAST SAABUVAT RONGI? Ka tagasiteel Kõost saabub peale Viljandisse väljuvat rongi? Ei saa Tallinnast rongilt Kõosse ega saa ka Kõost Viljandi rongile? Ühe asja, mis olulisem, saaks ju tagada?
Liin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa saabub jaama 6. 46 ehk 1 min ENNE TALLINNA RONGI? JA LISAKS EI OOTA ÄRA VILJANDIST TULEVA RONGI SAABUMIST? Et saaks vajadusel mõlemat pidi ümber istuda!?
Liin 59 Suure-Jaanist saabub jaama 9. 01 ehk 1 min PEALE TALLINNA RONGI VÄLJUMIST? Heal juhul Viljandist tulles rongilt saab Põltsamaale sõiduks ümber istuda, aga bussilt rongile ei saa?
L saab Viljandist rongiga tulles istuda Pilistvere bussile välj 9. 06.
Liin 59 (nv Tääksi kaudu) väljub Võhmast 9.45, aga ei alusta jaamast, et saaks rongilt ümber istuda?
Põltsamaalt bussil erinev sõiduplaan tööp ja puhkepäevadel. Puhkepäevadel välj 12. 55 bussile saab Võhmas rongilt istuda, aga rongile ei saa Viljandisse, tööpäeviti saab istuda Viljandi rongile, aga rongilt bussile ei saa!???
Põltsamaalt saabub jaama 19. 29, rongile Viljandisse istuda ei saa, aga vähemalt rongilt saab bussile Suure - Jaani.
MÕISTETAMATU ON, MIKS õhtuse KÕO LIINI PUHUL ON NÕUDEPEATUSED ALATES VÕHMA, MITTE VÕHMA JAAM PEATUSEST? Et ehk kui tuledki rongilt, siis buss sind ei oota? Kuidas peab reisija andma sõidusoovist teada bussijaamas seisvale bussi juhile? Tõsi, vaevalt, et reisijaid tulebki sest õhtul oleks ooteaeg ju üle poole tunni!? Aga ometi on teada soovijaid, kes nt Türilt töölt tulevad.

http://transport.viljandimaa.ee/suvised-busside-soiduplaanide-muudatused/

Minu märkused muudatuste kohta:

Suur tunnustus selle eest, et Võhma jaama juures nüüd bussipeatus olemas, aga...

Põhja-Sakala vallale sai teada antud, et informatiivsuse huvides on vaja ühtset peatuste nimede standardit. Nii on Saue vallas peatused Riisipere Jaam jm, samamoodi pidanuks Võhmas uue peatuse nimi olema Võhma Jaam. Mis on see, mis ei luba vallaametnikel asjast aru saada???
TÄPSUSTUS:
17. 06. 2019. KUMMARDUS! PEATUSE NIMI muudetud VÕHMA JAAM!

Liin 39 lõpetatakse, selle asemel, et katsetada selle varasemaks muutmist ja pikendamist peatuseni Võhma Jaam kl 9? Või siis saabumisega Suure-Jaani jõudmisega 8.20, et jõuda Põltsamaa bussile ja ka Võhma Jaama?
Küll kommertsliin, aga buss 145 sõidab Viljandi jaamast mööda just rongi ajal, rongilt aga sõitmiseks Kõppu või kaugemale ümber istuda ei saa. Seda nii kl 10 kui 14 ajal. Liin 55 Kõppu ka ei sõida kl 17 ajal jaamast läbi jne

Vaatame veel kord, teise nurga alt?

Olen AIDANUD ametnikel paremini tööga toime tulla, pakkudes ennetavalt välja konkreetselt, kus ja kuidas ühistransporti paremaks muuta. Viimati saadi näiteks Võhmas hakkama tubli teoga. Rongipeatuse juurde tehti bussipeatus, mida ammu nõudsin. Aitäh!

Värskelt muudeti ka sõiduplaane ja osa liine hakkavad seal peatuma. Üks sõidab ära 9 min enne, kui rong saabub! Teine saabub 1 min peale rongi väljumist, mitte mõni minut ENNE rongi, et siis väljuda mõni minut PEALE rongi, nii et mõlemat pidi saaks ümber istuda. Kolmas buss bussijaamast alates on nõudeliin, nii et rongilt tulija ei saagi ennast bussijuhile "näidata". Neljas buss saabub 1 min enne rongi (väga kiireks läheb) ja ei oota ära rongi saabumist.

Kõik need liinid on avalikud ehk maksumaksjate poolt doteeritavad liinid.
-----------------------------
Niisiis, siin mõned näited, aga need peaks teile juba teada olema? Tavaline ühistranspordi süsteem?

Lugupidamisega


Tere,
Leppisime kokku, et muudame Jaama- Võhma jaam vastu

Lugupidamisega
A. Aua
 
Tere!
 
i siis ühekorraga ka Olustvere Raudteejaam asemel Olustvere Jaam ja et kaob ajalukku ka Sürgavere Raudteejaam. Veel parem uude ja õigesse kohta kolimisega!

Parimat!

(Tänaseni on Olustvere nimi muutmata)

Miks oodatakse liinimuudatuste puhul taotlusi mingi mätta otsast, kuigi vaadata tuleb kogu areaali? Aga nagu näete, siis õnneks saab ka valesti nimetatud peatuse lõpuks ümber nimetada, kuigi jääb küsimus, miks KOHE õigesti ei tehtud?
Busse rongidega ühildatud on Viljandimaal mõnevõrra küll, aga siiski väga nadilt!

*********************************************


Tere!

Aega on kulunud palju, et teha olulisi muudatusi. Aga ei midagi? Miks:

1. Endiselt puuduvad bussipeatused Mustvee maantee ääres Jõgeva aleviku juures ringtee lähedal?

2. Miks puudub endiselt bussipeatus Tähe tn vastas garaazhide piirkonnas?

3. Miks endiselt Palamuse ja Mustvee suuna bussid ei sõida Uku ja Kooli peatuse kaudu või siis ei välju ega saabu Uku peatuseni?

4. Miks ei ole siiani bussipeatust Jõgeva ümber nimetatud peatuseks Jõgeva Jaam? Ning Vägeva peatust Vägeva Jaam?

5. Kui kaugele on jõutud Kalevi ja Tooma rongipeatuste tekitamise protsessiga? Kui pole alustatudki, siis miks? Mitu aastakümmet selle protsessi käivitamiseks peaks kuluma?

6. Miks endiselt ei ole bussid seotud valdavalt rongidega peatuses Jõgeva Jaam?

Liinid 219 ja 197 väljuvad 1 min peale rongi.
Liin 185 väljub 32 min peale rongi.
Liin 200 sõidab ära 12 min enne rongi.
Liinid 201 ja 210 sõidavad ära 3 min peale rongi.
Mustveest liin 207 saabub 5 min peale rongi.
Palamuselt seotus palju parem, saab vaid kiita! Aga Palamusele
Liin 191 väljub 1 min peale rongi.
Liin 180 väljub 3 min enne rongi.
Liin 234 väljub 7 min enne rongi.

Nii võib jätkatagi loetelu, olgu siis Põltsamaa, Kääpa või mis iganes suuna busside kohta.

7. Miks rongidega seotud bussid ei peatus perroonileviiva ülekäigu juures? Bussijaama asukoha ja planeeringu vead on ju teie poolne süü?

8. Siiani pole sõnagi kuulda 4 x päevas toimivast bussiliinist Kuremaa - Palamuse - Elistvere Mõis- Vudila - Jääaja Keskus - Tabivere Jaam suunal. Miks?

9. Miks siiani pole infot tegevuse kohta, ühendamaks Tartu bussiliine Kallasteni bussiliinidega Mustvee - Jõgeva?

10- Miks pole muutunud paremaks Avinurme ühendused Jõgevaga?

11. Miks Suure-Jaani - Võhma jt suundade bussid ei sõida endiselt Puhu Ristini?

12. Miks ei vald ega ÜTK ei edasta infot eelseisvate muudatuste kohta bussiliikluses?

13. Miks vähemalt laupäevaseid bussiühendusi ei soovita paremaks muuta?

14. Miks ei ole Jõgeval siiani loodud vajalikke raudteeületuskohti?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Vajalikud muudatused:
(Märkus: on üldse tähelepanuväärne, et Jõgeva ÜTK siis ISE ei jälgi rongide sõiduplaanide põhimuudatusi? Ning ei mõtle keegi ka sellele, et P vaid 1 buss Mustveest ei ole kuidagi normaalne?)

1. Pikendada Tartu - Varnja - Alatskivi -  Kallaste liinid igapäevaselt Mustvee kaudu vähemalt 4 korda Jõgevani, seotuna Jõgeval rongidega.
743 ja 205 ühendada, Jõgeva Jaam saabumine 8.55
751 s Jõgeva Jaam 12. 35 (Põltsamaani, Jõgeva Jaam välj 12. 46, kiirema liinina, puhkeaeg Põltsamaal 13.15 - 13.55). Peatused Kooli, Uku, Vägari, Aidu, Sulustvere, Pauastvere, Puhu Rist.
Hilisemad bussid Jõgeva Jaam saabumisega 15.25 ja 19.11 rongidele.

Jõgeva Jaam väljumised 9.50, 14. 40 (Põltsamaalt s 14.25), 15.45., 19.20

2.Jõgeva Jaam - Palamuse - Tabivere Jaam
http://eestimaablogi2.blogspot.com/2017/01/elistverre.html
Ajad kohendada tänase rongide sõiduplaani järgi.

3. Peatuste nimed muuta:
Jõgeva - Jõgeva Jaam.
Tabivere Jaam peatus välja ehitada.
Vägeva - Vägeva Jaam
Jõgeva Tee peatus aleviku teeotsa.
Tähe peatus garaazhide piirkonda koos parklaga (rekadele sealsamas)

4. Paide - Järva-Jaani bussiliine pikendada Jõgevani, võimalusel siduda rongidega peatustes Jõgeva Jaam ja Vägeva Jaam, ristümberistumise võimalusega viimases. 3-4 korda päevas.

5. Mustvee - Jõgeva liinil (kuni punkt 1 täitmata)
IGAPÄEVASELT! KA RIIGIPÜHADEL!
* lisabuss saabumisega (Avinurmest) Jõgeva Jaam 7.55 (Ukuni) ja väljumisega Jõgeva Jaam (Avinurmeni) 8.10
* 205 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 8.57.
* lisabuss (Avinurmelt), saab Jõgeva Jaam 12.30
* 207 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 13. 47
* 214/208 saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 15.27
* Lisabuss (Avinurmest) saabumisega Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam 17. 50.

Jõgeva - Mustvee 
* Lisabussid (Avinurmeni) väljumisega Jõgeva Jaam 8.10, 14.50 ja 18.35
* 219 Õuna, Uku ja Kooli kaudu Jõgeva Jaam v. 8.10

6. Mustvee ja Palamuse suuna bussid Jõgevale Tähe peatuse ja Jõgevalt Kooli peatuse kaudu Uku peatuseni. Sealt ka alustamine.
Või sealtkaudu Jõgevale saabumine ja väljumine (sel juhul Tähe peatuseni)

7. Jõgeva - Mustvee bussid suunata võimalusel Kasepääni või Omeduni.

8. Tagada Jõgeva ÜTK kodulehel muudauste kohta info edastamine.

9. Palamuse suund:
Õuna, Uku ja Kooli kaudu või Jõgevale saabumisel Õunani, väljumisel Õunalt
* 191/174 Jõgeva Jaam välj 8.10
* 180/181 välj 15. 43.

10. Põltsamaa suund:
Tagada tihedam liiklus nädalavahetusel. Võimalusel alustada Suure-Jaani - Põltsamaa bussiliinide pikendamisega Jõgevani.

* Jõgeva Jaam välj. 404 kl 11.40
* 407 välj 19.20.

* Põltsamaalt 402 saab. Jõgeva Jaam 9.00
* 405 saab. 12.35.
* 125/125 s. 13. 48.

Lisaliinid E-P: (vajadusel kiirliinidena mõne peatusega)

* Lisaliin Jõgeva Jaamast välj 18. 33. tagasi saab. 20.25

* Lisaliin Põltsamaalt (Kalana kaudu) saab Jõgeva Jaam 7.57. Jõgevalt tagasi kl 8.10.

* Lisaliin Põltsamaalt saab. Jõgeva Jaam 9.00, tagasi (Sulustvere kaudu) välj 9.50

* Avaliku liinivõrgu busse P (ka riiklike pühade ajal) vaja Põltsamaa - Jõgeva vähemalt 4x päevas.

* Liin 102 Jõgevalt 14.25 peab ilmtingimata enne kommertsliini ja sama teed sõitma? Ehk parem Siimusti kaudu ja 14.50 väljumisega? Või lausa Saduküla ja Neanurme kaudu?

* Lisaliin laupäeval ja ühel tööpäeval Jõgeva Jaam - Kuremaa - Varbevere - Kääpa - Pala - Alatskivi (vm moel). Võimalusel 180 ja 181 liini asendusena, seda täiendades, sel juhul E-P. 180 ja 181 sõiduplaani nagunii vaja nihutada, välj 15.45.
Välj Jõgeva Jaam 9. 50, tagasi, saab. 13.45.
Välj. Jõgeva Jaam 15.45, tagasi saab. 19.00
Sobivad ka Kuremaa ujulasse sõiduks jms. Olulisim aga Kalevipoja Koda külastamine, Alatskivi kadunud ühenduste taastamine jne.

On tegelikult uskumatu, kui "hästi" on kogu liinivõrk neis suundades paika pandud. Päeva jooksul peatub Jõgeval hulganisti ronge, aga enamuste puhul on bussid "täpselt rongide vahele" paika pandud, et ümberistumised oleks võimatud!?
Mõistetav, et on ka muud põhjused, kooli, töö jm alguse ja lõpuajad jne. Kuid see ei tähenda, et NII HALVASTI peaks asju tegema! 
6. jaan mitmeid muudatusi sõiduplaanides, palun selgitust, miks endiselt nt 405 saabub 4 min peale rongi väljumist? Ja nii paljudega. On see tahtlik tegevus?

Ning vaadake algses kirjas punkte 1-14 uuesti!

Head vana-aasta lõppu ja tegusid uuel aastal! Esimesest päevast alates!

Neeme Sihv

Jõgevamaal ollakse arngute poolest ajast hoopis maas, ÜTK sisuliselt ei tööta, omavalitsustegelased aga ÜT oluliseks ei pea. Vastuseid ei ole.

******

Üllatusega võib avastada, et vahel isegi elementaarsed seosed mittemõistetavad. Näiteks Mäekülasse veab sõitjaid buss vaid "ühtepidi"? Ning hoolimata selgitustest ei saada ikka aru?
Võhma inimesed aga ei tohi omada võimalust sõita Imaveresse? Imavere bussiliiklus hõreneb ja kedagi ei huvita? Küsimusi on palju, KOV-id ja ÜTK aga ei oska vastata, sest arusaamisega on väga suured probleemid!

 

Tere!

Allpool Teie küsimused ja mõtted (kirjapilt muutmata) ja meiepoolsed vastused (kaldkirjas):

Tere!

Lähiajal muutuvad taas Viljandi - Tallinn bussiliinide sõiduplaanid ning järjekordselt vähenevad ka Imevaere ühendusvõimalused. Eelmistest muudatustest saadik ootan infot, kuidas sellega arvestatakse kohalike liinide muutmisel. Aga ei ole ei vastuseid ega pole ka mitte ühegi liini pikendamist Imaverest Võhmasse. Miks? Ometi, liinil 33 on olemas ka äsjased muudatused?

Vastasime Teile Imavere Viljandi ja Võhma ühendustega seonduvatele küsimustele ning selgitanud maakondliku liiniveo korraldamise aluseid 08.08.2019 saadetud kirjas. Oleme saanud sellele ka Teie poolse tagasiside.

Millised uuringud või küsitlused on tehtud ning kas need näitavad, et Imavere piirkonna inimesed ei vaja ühenduste parandamist?

Oleme kohtunud koos kohaliku omavalitsuse esindajatega (Järva vald) Imavere kogukonnaga mitmel korral ja meile on teada nende mured.                  Viimastel aegadel on tõesti Viljandi-Tallinn-Viljandi kaugliinid valdavalt sõiduplaanid ümber teinud ning sõidavad Imavere asemel Türi, Paide kaudu. Vedaja kinnitab, et üle Imavere on nõudlus väike. Kogukonnaga kohtumiste  tulemusena oleme  vedajaga saanud kokkuleppe, et ette teatades neile (liin nr 105) saab ka Imaveres mõlemal suunal peale ja maha. Antud liin sõidab kahel korral nii Viljandi, kui Tallinna suunal. Lisaks sellele võimalusele otse ühenduse võimalus liinidega 178, 374 ja 706.             Lisaks veel ümberistumisega Põltsamaal     Viljandi-Põltsamaa E-P kell 14:10 (15:10 Põltsamaal), Põltsamaa-Imavere kell 15:40 E-R, 15:50 Imavere-Tallinn suunal  lisaks kaugliinidele, mis  otse:                                                             10:32 E-P liin 178; 16:38 P. liin 706,              ümberistumisega Paides:                                                    6:55 Imavere-Paide E-R liin 33 (7:41 Paides), Paide-Tallinn 7:50 liin 375 E-L;                                                                      8:45 L., 8:50 E-R, Imavere-Paide liin 33 (9:40 Paides), Paide-Tallinn 9:55 E-L liin 179;                                                    10:28 E-R Imavere- Paide liin 34 (11:03 Paides), Paide-Tallinn 11:40 E-L liin 405;                                                    13:46 E-R  Imavere-Paide liin 34 (14:25 Paides), Paide-Tallinn 14:40 E-P liin 415;                                                13:50 L. Imavere-Paide liin 33 (14:25 Paides), Paide-Tallinn 14:40 E-P liin 415;                                                           16:55 E-R Imavere-Paide liin 34 (Paides koolipäevadel 17:29, vaheaegadel 17:36), Paide-Tallinn 17:40 E-P liin 179. Tallinn-Imavere  suunal:                                                   Kaugliinid otse 16:00 E-P liin 178 ja 16:30 R. liin 374,

Ümberistumisega Paides:

11:30 Tallinn-Paide liin 390 E-P (12:50 Paides), 13:10 E-R liin 34 Paide-Imavere;                                                                                                                  Liin 179 kell 14:00 Tallinn-Paide jõuab 15:20 Paidesse, 15:20 liin 34 Paide – Imavere, plaanime nihutamist väljumist hilisemaks, siis tekib vajalik puhver ühe bussi saabumise ja teise väljumise vahel.

Ümberistumisega Mäos:

11:30 Tallinn-Mäo liin 889 E-P (12:40 Mäos), 12:52 E-R Paide-Imavere liin 33

Mäekülas ümberistumine hommikul Tallinna ja Tartu suunal:

Imavere-Mäeküla liin 33 E-R kell 6:55 (Mäekülas 7:15). Mäeküla-Tartu kell 7:42 liin 730 ja Mäeküla-Tallinn kell 7:41 liin 721.

Selline on hetkeseis, oleme vastavalt võimalustele kujundanud maakonnas üleriigilise ja kohaliku võrguga seotud ühistranspordi avalikke bussiliinide võrku, mis on üks meie ülesannetest;

Vajalik on:

* liin 33 väljumisega Paidest kl 6. 05 nihutada varasemaks, välj 5.52, suunata peatusesse Võhma Jaam, saabumisega 6. 43 ja tagasisuunal väljumisega 6. 52 (Võhma Jaam peatuses võimalik kahel suunal ümberistumine.                                     (Juhul kui on eeldada, et Viljandist ei ole kedagi sõitmas, võib buss Võhma Jaam peatusest ka kohe tagasi väljuda)

Buss, millest juttu,  peab olema hiljemalt 6:45 Kiigeveres, 6:55 Imaveres, et jõuda plaanitud kella 7:41 Paide bussijaama. Teie ettepanek kindlasti sellise võimaluse kaotaks. See puudutab paljusid reisijaid, s.h õpilasi, kes enne kaheksat hommikul Paide tööle, kooli jm jõudmist vajavad.

* Tagada bussiliin E - P Paidest läbi Imavere, saabumisega Võhma Jaam 8.55. Võhmas seejärel seisuaeg (või sõit Villeveresse vm) ning peatusest Võhma Jaam tagasi väljumisega 9. 38.

* Liin 34 tagada E - P peatusesse Võhma Jaam saabumine 16. 30 ja peatusest Võhma Jaam  väljumine 16.43 Imavere suunale.

Imavere ja Võhma ühendamise võimalused on küll antud liinilepingute taustal keerulised, aga teemaga tegeletakse ja otsitakse võimalusi olemasoleva liinivõrguga sidumiseks.

Või ehk õnnestuks neid liine ühildada Suure-Jaani liinidega vm? Tilgutamisliinide aeg peaks olema ammu möödas ja aega on tänapäeva tulla. Nii on lood ka Türilt Mäekülla jm liinidega. Ka Suure-Jaani liinidelt ümberistumine oleks Teie poolt kasutatavat terminit arvestades „tilgutamine“. Meie nimetame neid ümberistumisteks ja see käib liinimajanduses asjade juurde. Ümberistumine on kohati ebamugav, aga loob sõitjale oluliselt rohkem võimalusi punktist A punkti B jõudmiseks.    Seda ei maksa alahinnata.

Üksiti palun selgitust järgmiste bussiliinide suhtes.

* Liin 44 on tööpäeviti käigus Mäekülani, mis võimaldab 14. 41 saabuvalt Tartu - Tallinn bussilt ümber istuda.

Samamoodi saab ümber istuda bussilt kl 7. 41

Tõsi, need väljumised on JÜTK poolt korraldatud ja just Tartuga ühenduse parandamise eesmärgil. Teisisõnu oleme loonud juurde võimalusi Mäekülas ümberistumiseks. Praktikas siiski kasutus minimaalne ehk nõudlus pea olematu.

Mis põhimõõtel on need liinid nii seatud, et kaugbussilt saab ümber istuda, aga samadele kaugliinidele Paidest ei saa? Mille järgi loetakse efektiivsemaks bussiliini, mille puhul otstarbekalt on kavandatud vaid üks sõidusuund?

Eeldame, et Paide inimene ei sõida Mäekülla vastassuunas, et Tallinnasse sõita?! On ju sarnastel aegadel võimalus Paidest otse Tallinnasse sõita (kell 7:50 ja 14:40)?!                     

Ning miks liin 44 ei alusta ega lõpeta Türil ehk siis miks peab Türi suunas olevatesse peatustesse või peatustest veel kord ümber istuma? Mäo kui värdsünnitis oleks aeg üldse kaotada ja keskenduda hästi planeeritud ümberistumispeatustesse Tartu maanteel Mäekülas jm. Järvamaa ühistransport on siin parim näide halvas võtmes, et Türi ja Paide asuks kui erinevates riikides või lausa maailmajagudes!                                Samamoodi võime küsida, miks kõik maakonnaliinid ei alusta Türilt? Paidega ühendus on Türiga liiniga nr 10 ja me ei näe, et oleks ratsionaalne tekitada palju dubleerivaid liine Paide ja Türi vahel. Muudaksime sellega liinivõrgu tunduvalt vähem efektiivseks. Liinivõrgu kujundamise üheks oluliseks põhimõtteks ongi vältida mõttetuid dubleerimisi.       Ei, Paide ja Türi ei asu erinevates riikides. Liinivõrgu ülesehitus rajaneb suuresti ühendustele maakonnakeskusega. Liiniga nr 10 tagatakse ka Türi kandi maapiirkondade ühendus maakonnakeskusega. Üle 50% kõikidest sõitjatest maakonnas on liin nr 10 sõitjad ehk nõudlus väga kõrge.    Kui nimetate Mäod „värdsünnitiseks“, siis küsin, kuidas nimetate inimesi, kes seda reisideks kasutavad? Mäod kasutab ümberistumiseks ühelt bussilt teisele keskmiselt päevas 70-80 reisijat. Nende jaoks on see võimalus ja ka tingimused tuule, sademete eest kaitstuna bussi oodata. Nende hulgas on palju inimesi, kes ealeski Anna, Aravete, Järva-Jaani suunalt ei satuks maakonnaliiniga Mäekülla.  Nende ja paljude teiste jaoks on Mäo ainuke võimalus. Maakonnaliinide statistika kinnitab, et Mäo kasutus ületab üle 4 kordselt Mäeküla peatuse kasutust. Mäo on vaieldamatul Paide ja Türi järel kasutuselt kolmas paik maakonnas ümberistumiseks.            Aga Teie nimetate seda kohta „värdsünnitiseks“?!

 

Lugupidamisega                                                                                                                        

Harri Lepamets                                                                     JÜTK tegevdirektor

 

 

Tere!

Tänan põhjaliku vastuse eest!

1. Ühistranspordi liinivõrgu korraldamine olgu milline tahes, Imavere aga vajab liine Võhma Jaama. Too varahommikune liin võib ju jõuda 6. 38 Võhma Jaama ja seejärel kohe ka tagasiteed alustada ning jõuabki 6.55 Imaveresse?

2. Kui mingil ajal on otsebuss, oleks ümberistumisega Mäekülas kindlasti vähem sõitjaid. Küll aga peatub samal ajal (hommikul) seal ka Tallinn - Tartu buss ning sellele võidakse ju siiski soovida ümber istuda? Viide on selle kohta, et eelistada tuleb iga võimaluse korral ristümberistumiste võimalust ning et selliseid vigu ei tehtaks. Kui kasutajaid on vähe (inimeste harjumine/eneseteavitamine võtab alati pikalt aega).
Pean ka mainima, et inimestele info edastamine peab olema palju tõhusam ning suure osa sellest saab teha FB kaudu. nagu ka seda ilma palgata püüatn teha.

3. Ümberistumistega on reegel: "Nii palju kui võimalik ja nii vähe kui võimalik"!
Ümberistumiste tähtsust ei alahinda ma kuidagi, aga võimalusel tuleb eelistada ikkagi kokkusobitatud otseliine.

4. See, et Mäos ümberistujaid vaid mõnikümmend, näitabki selle ebaotstarbekust ehk läbikukkumist. Nagu näitab seda ka läbivate kaugliinide vähesus. Tõele peab suutma näkku vaadata ja vigu tunnistada ning neist õppida.
Mäo on ainuke võimalus seega vägagi harvadel juhtudel ja parem liinivõrk aitaks neid olukordi vähendada.
Toote siin näiteks Järva-Jaani, Aravete jt kohti. Kui neiski kohtades oleks ammu pakutud lahendusi kuulda võetud, oleks liinivõrk ka hoopis parem! Ebaefektiivseid liine ei õigusta tegevusetus ja tegematajätmised.
Ning loomulikult ületab Mäo praegui Mäekülat. Kui palju aga lisakilomeetreid need arvutu hulk busse läbi sõidab ja kütust kulutab lisakilomeetrite tõttu? Sõiduaja pikenemisest rääkimata?

5. Ma pole soovitanud liine dubleerida. Ja kahtlemata on liin 10 ääretult oluline, kuid ei saa eeldada, et liinivõrku koostatakse juppidest nii et vahel tuleb reisijal ühe sõidu puhul 5, 7 või rohkemgi kordi ümber istuda. Või veel hullem, ümberistumiseks polegi sobivaid variante.See on nii iganenud liinivõrk! Liine tuleb kombineerida, panna ühendama mitut erinevat punkti.
Liin 10-IV on juba parem lahendus Ning kahtlemata võibki dubleerimise asemel just liini 10 ja ka muid liine pikendada!

Lugupidamisega

Neeme Sihv

**********************

Lääne-Harju valla abivallavanem kirjutas ühke loo ajalehte, kus juttu kiirrongidest, busside sidumisest rongidega, aga .... kohapeal vald millegagi hakkama ei saa! Need kirjad pärit juba lähiminevikust, aga tasub säilitada kasvõi koolituseks. Võib olla võetakse valdades või ÜTK-s tööle inimesi, kes järsku asjade sisu mõistavad, siis neile on siin materjali küll, mille peale naeru pugistada. Kuigi naerda pole siin midagi. Näis, mis muutub veebruarist.

Tere!


1. Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?


2. Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?

3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?


4. Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?

Selgitus:

Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?
Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!

Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!
Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?


5. Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?


6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?


Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.
Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?


7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?


Ülevaade piirkonnast selline:
http://eestimaablogi3.blogspot.com/2020/02/peutk-apardunud-muudatused-kloogal.html



Jään ootama ja loodan, et sisulised selgitused avaldatakse ka avalikkusele!

Lugupidamisega


Neeme Sihv


Tere

Saadan vastuse Teie poolt ülestõstetud küsimustele




Miks senini ei ole peatust Klooga Raudteejaam ümber nimetatud peatuseks Klooga Jaam?

Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.
Paldiski jaama juures asuvat busiipeatust ümber nimetatud peatuseks Paldiski Jaam?

Ümbernimetamist ainult ümbernimetamise pärast ei ole mõistlik teha. Uute loodavate peatuste puhul on ettepanek mõistlik.




Mis põhjusel pea kõik liini 127 ja 127A (väga tore, et pikendus olemas) bussid satuvad Klooga jaama just kahe rongi vahel ja ei ole sobitatud tagamaks sobiva ajaga ümberistumised? Ja üks buss satub sinna minutipealt rongi ajaga ühel ajal?

Busside ajagraafikute koostamisel on arvestatud reisijate jõudmiseks õigel ajal töökohtadele. Antud liinid ei ole arvestatud ettevedamiseks rongidele. Rongide aegadega püütakse arvestada Keila jaamas ( võimaluse korral).Üldjuhul teenindavad liinibussid piirkondi, kus rong ei käi.

3. Miks Kloogal ei ole tagatud bussile normaalsed ümberistumisvõimalused?

Selleks puudub vajadus, kuna liini 145 graafik on väga tihe ja ilma ümberistumiseta on enamusel reisijatest võimalik kiiremini sihtpunkti jõuda.


Miks bussiliini ei pikendatud peatuseni Klooga-Aedlinn Jaam? Et tagada ka teistpidi ümberistumisvõimalused Paldiski poolt Klooga Pood jt peatustesse sõitmiseks?

Selleks puudub vajadus. Peatuse kohad on läbi arutatud kohalike elanikega.

Selgitus:

Liin 127 ja 127A sõidavad siis Klooga Pood peatuseni. Paraku pole seal ümberpööramisvõimalust Ehk siis juba pikendada Klooga - Aedlinn peatuseni? Kui buss jõuab Klooga Jaam (bussipeatus küll veel ümber nimetamata) peatusesse 5-10 min enne Tallinnasse sõitvat rongi, siis saab ka tagasisuunal juba Klooga-Aedlinnas ümber istuda rongilt bussile, sest tagasi väljumine oleks sealt mõned minutid peale rongi?
Tõsi, seal võib murekohaks (kaitseväe maa) osutuda bussi ümberpööramiseks sobiva koha tegemine?

Ja nagu näha oligi, pidigi buss sõitma kaugemale, et ümber pöörata! Mis aga talvel saab? Kui juhtub ikka lumi maha tulema? Aga peaasi, et buss ikka tuli! Mine tea, kas kõikidele juhtidele üldse sõiduplaanide muudatused teatavad!

Kuid jama igal juhul nende plaanidega on. Kuigi korduvalt sai selgitatud, peaks bussid olema rongidega ühildatud. Ometi on valdavas enamuses bussid paika lükatud lausa kahe rongi vahelisele ajale, nii, et tekivad väga suured ooteajad! Ja seega Keila -Joa jt jaoks sisuliselt puudub neil mingigi mõte! Kas PEÜTK teeb meelega lollusi?
Muide, nagu meelega on tehtud ka sõiduplaanid erinevad töö- ja puhkepäeviti. Milleks seda vaja on? Peaks aga olema võimalusel just nende rongide ajal, mis Klooga jaamas üheaegselt, nii et vajadusel saaks Keila-Joa poolt tulles ümber istuda mõlema suuna rongidele ja vastupidi!

Puudub vajadus Keila-Joalt sõiduks Paldiskisse või Keilasse sõiduks kasutada rongi. Keila –Keila-Joa –Laulasmaa- Paldiski vahel on käimas bussiliin 110, mis hetkel rahuldab reisijate vajadusi.

Nädalavahetusel enamasti tühje busse maksumaksja raha eest ei ole mõistlik. Piisavate ressursside olemasolul paneks keskus igal päeval bussid sõitma kasvõi pooletunnise intervalliga.


Ja lisaks kõigele, Vääna-Jõesuu bussid ikkagi ühendamata!?




Miks ei ole bussipeatust Klooga Järv Klooga järve juures?

Puudub nõudlus. Selle tekkimisel on võimalik bussipeatuse kavandamine päevakorda võtta.



6. Miks siiani ümberehituste käigus ei ole Klooga Jaam bussipeatust tagatud parimas asukoha, vaid on valitud halvim?

Maanteeamet ei saa bussipeatust ehitada jõuga eramaale.

Taamal paistab bussipeatus. Kas imestada, et see tehtud siin kõige halvemasse võimalikku kohta? Mind siiski see imestama ei pane. Bussipeatus pidanuks olema igal juhul ülekäigule maksimaalselt lähedal. Kas siinpool või siis teisel poole, jaama juures parkla asemel. Auto rongilt tulijalt eest ära ei sõida, buss aga võib küll. Ja iga meeter on ümberistumiste puhul oluline, eriti kui tegu ristümberistumise ja ootava bussiga. Ja õnneks on see võimalik ka ümber paigutada, kuigi selge, et selliseid asju tuleb kohe ja ühekorraga teha.

Hoovidest väljatulevad teed võivad muidugi veidi korrektiive teha, aga võib olla saab siiski mõlema suuna bussid panna peatuma teest raudteepoolsesse külge? Siis pole ka karta ohtlikke teeületusi?
Teise võimaliku asukohana oleks praegune parkla, mis võimaldaks ka bussidel peatusesse sisse sõita?

Maaomanik ei ole sellega nõus. Tegelikult suurem parkla oleks vajalik „pargi ja reisi“ süsteemi laiendamiseks tulevikus



7. Miks puudub bussipeatus Laulasmaa spa? Inimesi ajavad segadusse erinevad peatused ja nii valitakse isegi kohalesaamiseks valesid bussiliine?

Ei ole siiani probleemiks olnud. Üldjuhul sõidavad SPA kasutajad kohale sõiduautodega võ korraldab SPA tellitud busside transfeeri.





Lugupidamisega

Ago Kokser

Nõunik

Lääne-Harju Vallavalitsus Tere!


Tänan!


1. Need ei ole vaid ümbernimetamise pärast, vaid tegu on n.ö. standardiseerimisega. Ka välismaal on kasutusel sageli ühtne süsteem ja JAAM on lühem, seega ka liinikirjelduses lihtsam lisada. Liinikirjelduses aga näitab see reisijale, et tegu on potentsiaalse ümberistumise kohaga. Saue vald suutis selle ära teha ja tehtud ka mõnel pool mujalgi. Vastuseis vastuseisu pärast?
Norras näiteks oli selgelt bussidel kirjas STASJON ja ei mingit probleemi!

3. Vaadake palun sõidugraafikuid, bussidelt rongidele ümberistumine ei sobi kuidagi, enamuse puhul on täpselt kahe rongi vahel busside ajad, üks bussiaega aga täpselt rongiga ühel ajal!? Nimelt mitte 145 vaid 127 ja 127A, näiteks kl 10.08.


4. Tundub, et Klooga elanikele ei selgitatud piisavalt võimalusi. Kui 127 saabub Klooga Jaama enne Tallinna minevat rongi, siis jõuab ta Klooga-Aedlinn peatusesse just õigeks ajaks, et võtta rongilt ka reisijaid? See peaks olema piisavalt selge ja loogiline ja ammu ning korduvalt ka räägitud?

Kuskohast aga on väide, et sõiduplaan on täna piisav Keila-Joa ja Keila vahel? Kogu läänesuuna areaali puhul peaks rong+buss olema sobiv ka nädalavahetusel Keila-Joale jm puhkama sõitmiseks, aga buss 110 sõidab vaid 3xpäevas. Kas seda saab kuidagi sobivaks nimetada?
Väänast aga pole üldse Keila (jaamaga) mingit ühendust? Küsimus on ikkagi busside optimaalseimas rakendamises ehk peab võimalikult palju sihtgruppe haarama? Rongide ja busside sidumisest räägiti juba siis kui uusi perroone ehitati, tänaseks pidanuks ammu asjad paika olema loksunud. Seda enam, et korduvalt enne rääkisin Klooga jaamas sidumise vajadusest. Sellest, millest rääkis ka abivallavanem!??


Klooga järve populaarsus on aina kasvanud, mille järgi on teada, et nõudlust ei ole? Ehk et kui bussid ei peatu, pole ka nõudlust?

6. Klooga jaamas maantee ja raudtee vaheline ala ei ole ju eramaa? Nõustun, et tulevikus vaja ka parklat laiendada, ometi ei õigusta see bussipeatuse tegemist halvimasse kohta. Ainuüksi hiljuti, nii harva kui sinnakanti satun, oli bussis pere, kes eksis peatuste valikuga ja pidi vantsima spaasse üpris tugevas paduvihmas. Seega, vaevalt sai see ainuke juhus olla. Jakindlasti peaks KOV ka mõtlema sellele, et tulla saaks ühistranspordiga? Roheline vald seda enam? Kui midagi ei tehta ega võimalusi ei reklaamita, ei edene ka ÜT populariseerimine?

Parimate soovidega


Neeme Sihv

***********

 

Tere 


Info vastab tõele. Kiili vald on välja pakkunud et: 

1. Kiili vallas sõidab kavandatav liin mööda Sausti teed ja Kurna-Tuhala teed ning seejärel liigub Rae vallas Kurna teed ja Õlleköögi teed pidi Tallinna ringteele (linna poole minev suund). 
2. Linnast saabuv suund liigub mööda Tallinna ringteed ja suundub Kurna-Tuhala teele, seejärel Sausti teele. 
3. Sausti tee äärde on kavandatud kaks peatust - üks Sausti mõisa lähedusse ja teine Luna tänava piirkonda (asukohtade täpsustamine käib koostöös maanteametiga). 

Põhjendused: 
- Uue liini avamisega tekib Kiili valla elanikel võimalus liikuda ühistranspordiga linna ka mööda Tartu maanteed ning seda piisavalt mõistliku ajaga (Kiii alev-Ülemiste hinnanguliselt 35-40 min). 
- Saab kaetud veel üks valla piirkond, kus seni ühistransporti pole üldse olnud (Sausti tee).
- Antud marsruut piirkonna, kus on kõige rohkem potentsiaalseid sõitjaid/elanikke (Luige alevik, Kiili alev, Vaela küla). 
- Tekib täiendav võimalus ka koolitranspordi mõttes (Kiili-Sausti/Luige). 

Mis puudutab testperioodi, siis ainus võimalik testimine ongi liini avamine ja teatud ajaperioodil jälgimine, et kas sõitjad võtavad selle omaks või ei. Lähtuvalt tulemustest tehakse vajadusel korrektuure. Lõigul Kiili alev-Jüri-Assaku-Tallinn on kindlasti sõitjaid. 

Kui te tahate teiste valdade kohta täpsemat infot, siis peate ikkagi pöörduma nende või Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse poole. 

Lugupidamisega

Aimur Liiva
vallavanem 

Tere!

Tänud!

Suhtlesin just Kohila vallaga ja kuna ei pea õigeks liiniga 219 kattuvust (Lokuti jm piirkonnad liiklusega kaetud), siis mõistlikum oleks ehk hoopis Kohila Jaam - Urge - Salutaguse - Pahkla - Tuhala - Nabala suunast Kiili? Vähemalt Salutaguse piirkonna inimesed ka soovivad Tallinnaga ühendust? Üksiti saaks too piirkond ka Kohilaga parema ühenduse?

Jüri ristist Peetri kaudu Ülemistele aga kindlasti vajalik nii Kiili kui Kohila jaoks. Jürisse sissepööramist pole muidugi vaja, piisab ühes sõlmpeatuseses peatumisest. Muidugi mõistetav ka soov Sausti teele ÜT saada, aga on sealt ikka piisavalt sõitjaid, et saata liin konkureerima 219-ga, mis võib siis ka kergemini otsi kokku tõmmata?

Kuna Balti jaama piirkonnaga ühendused olemas, siis peaks ehk kaaluma ka seda, et Ülemistelt suunduks edasi Peterburi teed mööda näiteks? Umbes Nehatuni, kus oleks lõpp-peatus? 

Lugupidamisega

Neeme Sihv

Jätame bussiliinde planeerimise siiski professionaalidele, kellel on olemas andmed inimeste tegeliku liikumise kohta (nt mobiilne positsioneerimine), töökohtade paiknemise, erinevate asumite rahvaarvu jms kohta. 


Infoks, et Kiili vallas on Sõmeru (Tuhala) suunalt ühistransport strateegilistel kellaaegadel täiesti olemas, liin 116A. 

Samuti ei ole absoluutselt võrreldavad rahvaarvud, kui me võrdleme omavahel Salutagust/Pahklat või Saustinõmmet/Luiget/Saustit, siis vahe on peaaegu kümnekordne. 

Lugupidamisega

Aimur Liiva
vallavanem 
Kiili Vallavalitsus

Tänan!

Eks see ole suhteline asi. Professionaalid on mitme maakonna suhtes seni olnud väga halvad planeerijad, Ning on ka teada, et mobiilse positsioneerimise jm tulemused vahel mittemidagiütlevad ning nende analüüs nõrk. Seda ka SEI ajalugu näidanud. Ning pooltühjad ja taas kadunud liinid, ümberistumiste võimatus vm.

Küll aga peaks kõige olulisem olema ikka inimeste vajadused ja soovid. Vähemalt KAALUMA alternatiivseid variante peaks küll.


116A ei teeninda seda kanti, Tuhalast ja Sõmerust ei ole bussiliine Kiili suunal üldse. Ning strateegilistest aegadest kvaliteetse bussiliikluse jaoks vähe kasu, see ei too inimesi autodest bussidesse. Spetsialistid peaks seda muidugi teadma. Nagu ka seda, et kommertsliiniga samale teele avalike liinide lisamine võib tähendadagi, et uksed pannakse kinni ja maksumaksja kulul on veel ootamatult uusi liine juurde vaja!?

Prillimäe aga ei jää suurt alla Saustinõmmele? Vaadata tuleks siiski suuremat pilti, mitte püüda lisada liine sinna, kus neid juba on, nagu Sausti. Just seesama liin 219. Ning Viljandi maantee Kohila jaoks on teatud ulatuses raudtee dubleerimine, arvestades Liivat, T-Väikest jm. Enne ikka vajalik bussiliiklus sinna, kus üldse midagi ei ole. Muidugi on tavapärane, et enne vaadatakse enda mätta otsast.

Parimate soovidega

Neeme

 Kohila vald:

Tere

 

Mõtleme ikka kaasa, nii palju, kui jõuame ja oskame. Seetõttu teeme koostööd ka ühistranspordikeskusega, kus töötab 13 valdkonna spetsialisti.

 

Lugupidamisega,

Herkki Olo

 Väga tore! Paraku on sealsete spetsialistide vaade ja kogemused reaalse eluga piiratud, täna peaks juba vaatama hoopis uute lahenduste poole. Sh ka selle poole, et ääremaa areneks. Näiteks Salutaguse, Prillimäe ja Tammiku suund. Kohila piirkond vajab ühendust linnaga, minimaalselt 7-8 x päevas, vähemalt kolmel suunal. Ja Viljandi maantee suund on juba teine suund, mis peaks Tallinna jõudma teist teed pidi, Viljandi maantee.


Neeme

 

Võimalik, et peagi liin käivitubki, eks siis näeb, kui palju läbi mõeldi ja asjadest aru saadi.

****************************************************

Nalja kah!


Tere!

Liin 64 jõuab Tapale 13. 56, rong Tartusse väljub 2 min varem? Miks?

Neeme Sihv

 

Tere,

 

Liin 64 ootab Aegviidus ära Tallinnast tuleva rongi ja väljub pärast selle rongi saabumist. Kui Te soovite ümber istuda Tartu suunas sõitvale rongile, siis võiksite kasutada Aegviidust kl. 8:15 väljuvat bussi, mis jõuab Tapale kl. 8:51. Sellelt jõuate ümber istuda kl. 9:02 väljuvale Tartu rongile.

 

 

Lugupidamisega

 

Katrin Hanko

Liiniplaneerija

 

 Tere!


Tänan!

Liin 64 saaks väljuda 5-6 min varem ja nii jõuaks ka Tartu rongile? Väga imelik on tänapäeval, kui kohati lausa 5 min kiiremat sõiduplaani peetakse olulisimaks ühistranspordi edendajaks, suunata inimesi sõitma kuhugi tunde varem, kuigi saaks ka teisiti?

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere,

 

5 min varasem väljumine ei taga jõudmist Tartu rongile. Juhtub buss minut-kaks hiljemaks jääma, olgu teeolude vmt. tõttu, ei jõua enam rongile ümber istuda. Aga tänan ettepaneku eest - järgmine muutmine busside sõiduplaanides on märtsi teises pooles, mil Elron taas muudab oma sõiduplaane. Siis muudame ka vastavalt Lääne-Viru maakonnaliinide sõiduplaane.

 

 Seda saavad reisijad ise otsustada.
Ning väljumise saab kirja panna isegi 13.12, bussijuhil on ju näha, kas reisijaid tulemas või mitte ja kas peaks minuti-kaks ootama. See ongi olnud põhimõte, millest ühispeatuste suhtes olen rääkinud, on vaja maksimaalselt väikest vahemaad ja visuaalset kontakti. Kusjuures Aegviidus on siiamaani bussipeatus lähemale viimata.
Muidugi jääb risk alati.

*************

Kuidas Elron saab nõudlusest teada? Laest või oraste pealt?

Tere!

Mõne rongi lisamine Tabiveres peatuvate kilda ei edene kohe mitte kuidagi! Ometi on olukord nii katastroofiline kui naeruväärne! Kohalikud bvõimud pole tänaseni suutnud ka jaama bussipeatust rajada, perrooni lähimasse punkti, kuigi raha kulutatud ja ehitatud on. Milles on siis küsimus? Kõik, ka Teie poolt tõenäoliselt, räägitud jutud busside ja rongide sidumisest on mull? Ning maapiirkondade areng muutub aina rohkem taandarenguks.

Seega tuleb kiiresti midagi ka muuta. Kuna seni plaanitud variant ühe rongi peatumisest Tabiveres ei ole kooskõlas ÜT arengu eduvalemitega, ei peaks nii ka tegema. Õigeim oleks kõik rongid panna Tabiveres peatuma, sest tegemist ju täna sisuliselt Tartu linnalähipiirkonnaga. Seda soosib ka Elroni mudel, kus kõik rongid peatuvad igal liinil ühtemoodi, hoolimata sellest kas reisijaid on või ei ole!

Järeldus sellest saab olla vaid üks: Peatuma tuleb panna need rongid, mis ei kuulu ületäituvusega variantide alla. Seega, Tabivere peatus lisada (praegune sõiduplaan sisuliselt võimaldab seda või vähemalt 9. detsembrist) 013, 015, 017 ja 061 ning Tallinna suunalt 012, 014, 016 ja 060. Nii saab murtud ka dogmad, nagu Elroni eksjuhi arvamus, et sellistel puhkudel loobuvad reisijad kiirrongist jne". Sel pole antud juhul mitte mingit tõepõhja all, vastupidi, reisijaid tuleb juurde! Kuna väiteid kiputakse esitama ilma igasuguse aluse, uuringute ja analüüsideta. Reisijate lisandumist tõestab aga omaaegne Ülemiste ja Tamsalu peatuste lisamine ning seegi, et just Elroni pool liinide tihendamine kasvatab reisijate arvu!

See tähendab kardinaalset sõiduvõimaluste paranemist ja mitte ainult Tabivere, vaid kogu (turismi)piirkonna jaoks! Kõigele lisaks võimaldab see piirkonna bussiliiklust muuta ja selle mõju ulatub juba Kallaste, Alatskivi ja isegi Varnjani.
Nimelt on Tartumaa busside liinivõrk iganenud, ja nii on näiteks kohalikul tasandil pea olematud sõiduvõimalused Kokora, Nõva, Savastvere, Särgla jt kohtade jaoks. seda ajal kui Aovere kaudu liigub Alatskivi jt suundadelt ääretult palju busse, on Alatskivi - Kallaste suunalt ühendus Tallinnaga ääretult vilets ja lausa viimasel ajal halvenenud. Seda aitaks parandada Kallaste, Savastvere - Alatskivi suunalt busside suunamine mitte Särgla jt kohtadesse (ebaökonoomne liini lõpp- ja algpeatus hõreda asustusega piirkonnas) vaid hoopis Tabivere jaama, nii Särgla kui Nõva kaudu. Vajadusel saavad need liinid haarata ka Elistvere Mõis (Loomapark), Vudila jt kohti. Üksiti paraneb seega nii kohalik liiklus (võimalik Tabiveres istuda nii Tallinna kui Tartu suuna rongidele) kui ka kohaletuleku võimalused kaugemalt tulijatele kogu mainitud bussiliinide ulatuses.

Elroni uue sõiduplaani kehtimahakkamiseni on piisavalt aega, et näidata, et juttudel liinivõrgu ja bussiliikluse arendamisest ning optimeerimisest, on tõepõhi all!

Lugupidamisega

Neeme Sihv

 

Tere

 

Ka see teema on korduvalt läbi arutatud ning Teie seisukohad üldteada. See aga ei muuda asjaolu, et Tabivere peatuses puudub täna piisav nõudlus, et õigustada ekspressrongide peatumist. Kui nõudlus peaks oluliselt suurenema, siis kindlasti lisandub ka ühendusi.

 

Lugupidamisega

 

Ronnie Kongo

 

cid:image001.jpg@01CEBDCF.FC104E10

müügi- ja arendusjuht

 

 Tere


Miks ma viitasin asjatundjatele? Sest asjatundjad teavad, et nõudlust ei saa tekkida ega arvesse võtta, kui nõudlejatel pole põhjust jaama tullagi, sest rongid ei peatu! Nali naljaks, aga nõudluse üks osa on ka kohaliku bussiliikluse ehk juurdeveo tagamine, see ei ole aga optimaalne ega efektiivne, kui puuduvad ümberistumisvõimalused.
Tabivere aleviku elanike arv on 908 viimastel andmetel, sisuliselt sama palju kui Turbas. Kujutada ette, et seal peaks olema tundidepikkune paus rongidel, oleks ebanormaalne. Eriti kui arvestada, et ruumi teatud kellaaegadel on rongides küll ja veel. Turbast eristab olukorda veel see, et Tabiverest on võimalik sõita kahes suunas. Ning teadaolevalt on kohalikud juba pikka aega soovinud rohkemate rongide peatumist, selle kohta on pidevalt sõna võtnud ka Riigikogu majanduskomisjoni liikmed, Igor Gräzin jt. Vaevalt, et nad huupi sõna võtavad?

Ma mõistan, et Elron varasemaltki teada anda, et regionaalpoliitika pole nende asi, aga see ei tähenda, et Elronil siinkohal õigus oleks.

Ühtlasi oleks huvitav teada, millise analüüsi või uuringu järgi ei sõidetaks rongidega Tabivere ja/või Jõgeva kaudu Palamusele, Vudilasse, Jääaja Keskusesse, Kuremaale, Elistvere Loomaparki jm, kui oleks bussid käigus? Või need väidetavalt ei kuulu nõudluse alla? Nagu ei ole oluline ka riigieelarvest rahastavate turismiobjektide külastajate arv? Pole oluline ka kliimaneutraalsus ja soovitame vaid autode liikuda?

Nii et Teie väidetav asjaolu on "õhku täis" ja selle saab välja lasta, tagades reisijatele vajalikud liiklemisvõimalused. Eriti tuletades meelde tuttavatest aegadest kui MKM nägi ette bussipeatuste ehitamist rongipeatuste juurde. Või oli seegi valearusaam? Ma küll eeldaks, et tänaseks on ametnikud tänu koolitustele jm hoopis laiema silmaringiga ja mõistavad igas asutuses, et tegu ei ole tühjast kohast ilmunud ja juba paarkümmend aastat räägitud asjadega.

Neeme Sihv

****************************************************************

Tere!

Kui ehitataks Paala rongipeatus, kas Pärsti valla elanikele oleks sel juhul mugavam rongilepääs? Nii autodega kui bussidega? Või ei anna sellise peatuse olemasolu eriti midagi?

Kui aga Viljandi ooteplatvorm ehitatakse lähemale ülesõidule ning on ühenduses vahetult bussipeatusega, siis kas see võimaldaks mingil moel busside juurdeveoliinide lisamist Pärsti vallast Raudteejaama? Kuidas sel juhul saaks parandada ühistransporti Pärsti vallas? Busside lisamisega? Sõiduplaanide muutmisega?

Lugupidamisega

***********************************


Olgu muud mis on, selgeks sai tuhandete kirjade saatmise järel, et lihtsam on probleemidest blogis kirjutada. Ja ärgu öelgu keegi, et pole kursis, kõik on piisavalt asjatundlik!

Veel olulisem SERVERITES POLE ENAM TUHANDEID MEILE! Ehk siis hoiame loodust!

Lugupeetud härra Sihv

 

Ain Tatter

osakonna juhataja

Karl Tiitson

Transpordinõunik

Neeme Sihv loodusemees@gmail.com

N, 10. oktoober 2019 19:57


saajale info, Heldur, info, aivar.kokk, Viktor

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar