Lepassaarde ja Veriorale. Märts 2019.

 

Pühapäev, 10. märts 2019

Lepassaarde.

Olen korra juba seda liini sõitnud. Mõte oli seekord küll Värskasse sõita ja sealt Koidulasse, aga valisin  käigu pealt teise plaani. Eelmisest korrast saadik kripeldab mõte, et see buss peaks varem väljuma. Raske muidugi öelda, kuidas see sõitjatele meeldiks? Praegu Põlvas, olenevalt sellest, millise bussiga tullakse, aega rohkem muidugi oma käikude jaoks. Samas, ehk saaks kella 11-ks valmis? Samas on bussiliiklus Orava suunal üpris vilets, seega oleks ehk parim lahendus mõnigi buss veel lisada! Kuigi tegelikkuses peaks alustama hoopis rongiliikluse tihendamisest, siis aga muuta juurdeveoliine juba teise plaani järgi?

Varem olen välja käinud sellise võimaluse (tolle hetke idasuuna rongide sõiduplaani järgi, nüüd vajaks kohendamist).

Et ei peaks vaksalis kaua ootama, on vaja head rongiühendust. Maakonnaliine ju meelega jaama ei lasta, kuigi küsitluse järgi peavad paljud inimesed seda väga oluliseks. Aga kuidas võiksid rongid Põlva suunal sõita?

(Piusa 5.45) Koidula 6.02 - Tartu 7.20 (ümberistumine 011). käigus  E-R 

Tartu 7.30 - Põlva 7.59  KIIR! (Ei peatu Uhti, Reola, Vana-Kuuste, Rebase, Kiidjärve) *

Põlva 8.09 - Tartu 8.37   KIIR! (Samad peatused) ümberistumine 013

Ümberistumine rongilt 015, Tartu 10.15 - Piusa 11.46

Piusa 11.58 - Tartu 13.29  ümberistumine 013

Tartu 13.45 - Piusa 15.16

Piusa 15.40 - Tartu 17.11 ümberistumine 215

Tallinnast otse, Tartu 17.22 - Orava 18.29

Orava  18.40 - Tartu 19.40 KIIR! (Ei peatu Rebase, Vana-Kuuste, Reola, Uhti)

Ümberistumine 018 Tartu 19.50 - Piusa 21.21 

* Kui õnnestub nihutada Jõgeva - Tartu rongi (E-R), siis sellelt võimalik ümber istuda.

Sellise plaani puhul jääks ka siis praegune rong alles, nii et ümberistumisega peaks nagunii Põlvas arvestama. Praegu sõidab buss Oravani ja edasi siis juba nõudeliinina. Kui väljumine oleks Põlvast 11. 00, siis muidugi oleks mõttekam see liin pikendada Vastseliinani, sest ka tagasisõiduks oleks õigem plaani veidi muuta. Ümberistumist saaks tagasisuunal planeerida kas Verioras (siis võimalus ka Rõssas ehk Orava Jaama peatuses maha minna) või Põlvas. Seegi kord oli tagasisuunal reisija, kes soovis jõuda Tartusse. Hetkel küll Põlvas selleks sobiv buss olemas, kuid ka hilisemal saabumisel ümberistumine võimalik, sest järgmine buss väljub 15. 30. Seega jõuaks Põlva Jaama ca 15.15, ooteaeg oleks igatahes üpris talutav - 22 min. Parem muidugi, kui see oleks lühem. Tihedama rongide sõiduplaani puhul oleks sel suunal lood muidugi teised. Sel juhul saaks lisada piirkonnas teisiti sõitvaid liine, mis siis mingis rongipeatuses oleks ka rongidega seotud.

Muidugi võib arvata, et Põlvast rongilt tulles kaugele väga ei sõideta, sõiduaeg ikkagi pikk Vastseliinani, aga lähematesse kohtadesse kindlasti. Tõsi, praegugi sõidab see buss Oravalt edasi üliharva, aga ehk oleks Vastseliinani sõitmise puhul lood teised?

Aga ka bussisõit võib olla teatud mõttes kvaliteetaeg? Kasvõi ristsõnade lahendamiseks?

Verioral on kaks bussipeatust. Teatud mõttes see mõistetav, eriti kui rongiliiklus nii hõre. Samas, kui aga rongid sõidaks tihemini? 

Millagi aga jõuame ehk niikaugele, et iga rongipeatuse vahetus läheduses on olemas ka bussipeatus? Ja õige nimega? Ilumetsa Jaam näiteks. Asukohad neil peatuste siis sellised, kus bussijuhil oleks rongi oodates selge visuaalne kontakt raudtee suunal. Ja muidugi peatus sellisena, nagu üks ühispeatus peab olema. Koos parklaga, ka rekade jaoks jms. Ilumetsas muidugi keeruline teha bussipeatust perrooni poolsele küljele teest.

Niitsikul nüüd aga avatud ka söögikoht! Tore oli seda kuulda! Ning seal ka väga laheda lahendusega bussi ootekoda, mida kohalikud hoiavad ja vuntsivad!

Mõni hoone aga kaob küll millalgi ajalukku...

Rõssa bussipeatus aga hea näide milline ei tohiks bussipeatus rongipeatuse juures olla. Olemas ju samas veel ka Orava Raudteejaama peatus, aga need tuleks ühildada ja ehitada sobiv ringteena toimiv peatus koos parklaga. Ja ikka Orava Jaam nime all loomulikult! Ruumi selleks on siin küll!

Ja nii jõudsimegi Lepassaarde. Siia, kus kindlasti ka paar-kolm Võru rongi peaks peatuma!

Tankla?

Aga tagasisõidul sõitsin vaid Vilusteni. Et minna Haameri talupoodi.

 

 

Pühapäev, 10. märts 2019

Veriora.

Vilustes lõppes bussisõit kahel põhjusel. Esiteks, et kaeda Haameri Talupoodi ja teiseks, rongini oli nagunii ilmatu aeg!

Suitsuliha juba mekitud! Päris hea! Krakovi vorst alles proovimise ootel.

Siin talupoes ka natuke muud näksimist ning võimalus kohvigi saada! Väga tore. Aga väga loodaks, et meie talupoed muutuks päris talupoodideks! Kus siis hea koostöö najal oleks kõikvõimalikku muudki talu- ja väikeettevõtjate kraami müügil! Ja sellise üpris hea liiklusega tee ääres oleks kindlasti ostjaid paljudele kaupadele.

Pirukapäeva aga täna polnud! Õnneks oli mul Tillu kohvikust ostetud pirukaid ja usun, et Eesti Pagari pirukad jäävad neile alla...

Nüüd aga Veriora poole.

Sellistes kohtades kergliiklusteed pidi kulgedes saab väga hästi aimu, kui head asjad need teed on.

Kevad tuleb. Kohati on lund, kohati aga täiesti läinud!

Veab aga nende kohtade inimestel, kus ujumisvõimalus olemas.

Värska - Võru buss. Algpunktist lõpp-punkti sõitmiseks ei kõlba, sest sõidab pika ringiga. Loomulikult ei ole ka see buss seotud Verioras rongiga, nii et järjekordne liin, mille üle küll keegi (ametnikest) ehk rõõmustab, kuid ühendusena Värska ja Võru vahel see ei toimi ja ei too ka kedagi rongile. Nii on ka hommikupoole sõitva Võru - Räpina - Värska bussiga.

Kevadekuulutajad ka juba väljas.

Suhteliselt mõistlikult paigaldatud torupiirded.

Siin pildil näha Veriora bussipeatus. Kas aga bussipeatus võiks olla Verioras vaid üks? Veriora Jaam? Muidugi on see mõttekam siis kui siin rongiliiklus tihedam oleks. Et Viluste poolt tulijatel ei oleks tee nii pikk, on vaja aga perrooni juurde teha ka ülekäik, nii et ei peakski ülesõidu kaudu minema. Ülekäiku on nagunii vaja, sest seal raudteel kõndijaid ja selle ületajaid oli isegi lühikese ooteaja jooksul näha palju! Vaid Eesti Raudteel leidub ehk neid, kes vastupidist arvavad, aga nende puhul ei imesta ma juba ammu!

Pealegi on ka pood just jaama taga.

Aga praegugi peaks jaama juures peatuma mõnigi buss. Pühapäeviti on käigus liin 62 C Räpina - Põlva, seejõuab Veriorale 8 min enne rongi, aga päris paljude inimeste jaoks tähendab see seda, et rongile ei jõua. Vahemaa ei tundugi ju väga pikk, kuid see on jõukohane siiski noorele inimestele. Mitte vanematele või lastega liikujatele.

Samuti peaks jaama sõitma 24 C, ja  15 C. Viimasega praegu ka vahe 8 min, märtsi lõpust aga lausa 2 minutit kõigest. Et need asjad siiani ei toimi on ikkagi puhtalt (mitte(tegijate süü! Vabandus, et rongide sõiduplaane pidevalt muudetakse, ei päde! Remondiperioodide muudatustega ei saa ega peagi kõikjal arvestama! Aga isegi kella lükkamine peaks lähiaastatel kaduma. Sisuliselt võib aga öelda, et asjad jäävad sageli soovimatuse taha. On see ehk lausa meelega nii? Et ei peaks pidevalt sõiduplaane jälgima ja sellest tulenevalt ehk aeg-ajalt muudatusi kavandama?

Väga vahva oli vaadata ilusaid aedu ja maju.

Aga mitmegi maja puhul tundub, et kauaks neid pole?

Aga see siin on tase omaette! Üle 10 aasta on räägitud busside ja rongide sidumise vajadusest, kuid kaugemale pole jõudnud? Lihtsalt uskumatu!

Aga loodetavasti vähemalt muudetakse ka bussi sõiduplaani, sest kuu lõpus hakkab rong jõudma Veriorale mõni minut praegusest hiljem. Meeldivat on siiski ka, see ainumas buss siin vähemalt jõuab jaama mõned minutid enne rongi, nii et ristümberistumine võimalik.

Tõenäoliselt peaks ülekäik asuma siis perrooni Põlva poolses otsas?

Ruusagagi omad mured. Pole ülekäiku, pole otse kergteed Ruusale, pole bussipeatust perrooni juures. Ruusa Jaam nime all muidugi, mitte eemal asuv Võiardi tee. Ometi ruumi siin peatuse ehitamiseks vahetult perrooni kõrval on. 

Ning on busse, mis ka ei sõida Ruusalt kaugemale nagu ka nv sõitev 92 A. Ja ka liin 2 D. Aga võiks ju?

Tartu puhul tekib aga ikka ja jälle küsimus sellest, et linn aina paisub! Ehk peaks siis planeeringute puhul arvestama võimalusega, et tulevikus vajalik tihe linnalähiliiklus. Teoreetiliselt võttes, kui üldse planeerida kuskil midagi kaheteelisena, siis just siin- ja sealpool Tartut? Ehk siis raudteel  vaja peatusi juurde, sõitma ehk pannes raudtee laiused kiirtrammid, mis muud liiklust ei segaks? Või vähemalt peatus Tiksojal, koos suure parklaga? Pagan seda teab, aga igal juhul tulevikustsenaarium tuleb läbi töötada! Pealegi, kaubarongid peaks ju linnast ikkagi välja viidama, võimalusi on selleks erinevaid?

Muide, Tiigi tänava otsa planeeritakse raudtee alt tunnelit. Kas ikkagi mõeldakse ka bussijaama tekitamist praeguste kaubateede asemele? Nagunii tuleb mõelda ka sellele, et maakonna- ja ehk ka kaugliinid sõidaks rohkem läbi Tartu ja peatuks mitmel pool? Nii et tunneli planeerimisel arvestatakse vajadusega ka teisel pool jaamateid "väljumisavaga"?