RB kohta uut pläma meedias ja muutused Põhja-Sakala bussiliikluses. Märts 2019.

 

Teisipäev, 12. märts 2019

RB kohta uut pläma meedias.

Olulisem hoone kui RB uus terminal.

https://parnu.postimees.ee/6543001/rail-balticu-rongid-valjuvad-neli-korda-paevas

Porgandis sõites mõtlesin siinse loo autori jt jutu peale. Reaalsusetaju ei ole vist paljudele antud?

Teha asustusest eemale jäävale trassile 10 peatust, sada milli nagu räägitakse. Osta uued rongid, veel sadakond milli. Sest alla 10 rongi kohalikuks liikluseks päevas pole mõtet kaaludagi! Uus depoo, teine laius + veel ei tea mida vaja - sajad miljonid! Ja seda kõike selleks, et sõita mittetoimival trassil, vedada päevas mõned sajad ehk parimal juhul paar tuhat reisijat? Ja ärgem unustagem, et päevas on tippajad, väljaspool neid võivad rongid olla üsna tühjad! Samal ajal on teele jäävates piirkondades asulaid, kus endiselt uhavad tuhanded autod ja nende liiklemisvõimaluste parandamisest pole juttugi! Vähe sellest, sõida autoga mõttetuid tuhandeid lisakilomeetreid aastas, et rongidele saada?

Ja kui need kohalikud rongid jäävad jalgu "kolmele tunnis sõitvale" kaubarongile, mis on kellegi napaka märg unenägu?

Kui palju me oleme siis nõus raha ja loodusvarasid selle jaoks kulutama? Ja miks me ei soovi teha midagi mõistlikumat, olemasolevat kasutades ja sellega haakudes? Või õigemini, miks osa meist seda ei soovi?

Pean mõttekaks vähemalt kolme asendusvarianti ja isegi Virtsu kaudu kulgemine oleks meie endi inimestele ja riigile KORDADES mõistlikum! Meie väga potentsiaalne Lääne-Eesti võiks saada väga kõva rahasüsti turismi näol, aga ei , see pole ju oluline?

Millised spetsialistid hakkavad väitma, et meil hakkavad tuhanded reisijad päevas sõitma Riia poole ja kaugemale? Kuhu ja milleks nad sõidavad? Kohalike reisijate potentsiaal on kordades suurem ju!? Aga õigem on teha ülikallis asi, millest siis võidavad nii ehitamisel kui hiljem eelkõige välismaised ettevõtjad? Maksame neile isegi PEALE? Sest kasumit ju riik teenida ei tohi, tuleb juurde maksta?

Nii siis mõtisklesin rongis sõites sellest, kuidas leidub neid, kes õigustavad kohaliku liikluse mõttekust trassil. Muidugi on siinses lühikeses loos muudki mõtlemapanevat, aga autor nähtavasti väga ei mõtle! Muidugi ei julge sellised autorid isegi oma nime kirja panna!

Graafikusse lisati regionaalsed reisirongid kõigis kolmes Balti riigis. Näiteks on ilmnenud arvestatav nõudlus regionaalrongiteenuse järele lõikudel Bauskast Riiga, Salacgrivast Riiga, Pärnust Tallinna ja Marijampolest läbi Kaunase Vilniusse. Ühtlasi toob liiklusgraafik esile võimaluse reisida sama regionaalrongiga ümber istumata naaberriikide sihtkohtade vahel, näiteks Marijampolest Riiga või Tallinnast Riia lennujaama.

RB Raili teatel on oluline märkida, et regionaalse rongiliikluse toomine raudteele nõuab lisauuringuid ja valitsuste otsuseid.

On ilmnenud? Tule taevas appi! Seda, et igal juhul, olgu regionaalne liiklus või mitte, on mainitud punktide vahel liiklemisvajadus oluline, olen rääkinud juba aastaid! tuhandeid kordi! Nüüd kellegi jaoks "ilmneb" midagi! Kas selliste otsustajate kätte usaldamegi oma tuleviku?

Ning miks peaks nende punktide jaoks olema ainult regionaalrongid? Kõikides mainitud peatustes peaks peatuma KÕIK trassil sõitvad kiirrongid!? Meenuvad need, kelle arvates ka Tallinn - Tartu - Riia ei peakspeatuma mujal kui tartus. Siinkohal tundub, et selliste arvamused ruulivad! Aga pole ka ime, kui mõttetute asjade lettilööjad paremaks võimelised pole, siis loomulikult usuvad nad ka ise sellist sõna otseses mõttes jura!

Kõige rohkem aga näitab ära lolluse see, millest räägiti aastaid tagasi ja millest edasi, targemaks saanud pole  vist autoritest keegi.

Rail Balticu ühisfirma RB Rail AS teatel kasvab Pärnut läbival raudteel päevaste väljumiste arv mõlemal suunal kümne tegutsemisaasta vältel kuueni. Peale selle sõidab Vilniuse–Kaunase–Varssavi liinil kuni kümme rongi päevas. Seega hakkaksid praeguse plaani kohaselt kiirrongid Balti riikide pealinnade vahel väljuma iga kahe tunni tagant. Päevaste reisirongide kõrval sõidaks kaks öörongi liinidel Tallinn–Riia–Kaunas–Varssavi–Berliin ja Vilnius–Kaunas–Varssavi–Berliin.

Kiirrongide väljumissagedus põhineb eeldataval sõitjate nõudlusel, mida võeti arvesse Rail Balticu liiklusgraafiku koostamisel aastateks 2026–2056. Kava on koostanud konsortsium, kuhu kuulusid Saksamaa ettevõtted ETC Gauff Mobility GmbH ja Institut für Bahntechnik GmbH ning Taani konsulteerimisfirma COWI A/S.

Mil moel katab päeva ära kahe tunnise intervalliga väljuvad 4 või 6 rongi? Et siis meie kui algpunkt saadame välja esimese rongi kl 6 hommikul ja viimase kl 12? Vilniusest siis samamoodi tagasi? Ja seda, mille on välja töötanud kõlavate nimedega firmat, nimetatakse reisiliikluse planeerimiseks??? Kas planeerijad tõesti AASTATE jooksul pole ka aru saanud, millist lollust nad genereerivad?

Kui veel rääkida kohalikust liiklusest, siis kujutlus, et Pärnust Iklani oleks vaid üks peatus, peaks äratama nii mõnegi asjatundja. See oleks sama kui Valga suunal oleks vaid Elva ja Koidula suunal Põlva. Mis mõte oleks siis seal kohalikul liiklusel ja mis mõte on see veel siin, palju kallimana?

Enne valimisi selgus, et meil on erakondi, kes on RB vastu. Osa neist demagoogiliste põhjendustega, et Pärnu ja Lääne-Eesti suund ei vaja ühendust Riiaga ja RB on vaja ehitada Tartu liinile, EKRE ja ERE üldsõnalisemalt praeguse planeeringu vastu. Kas sellest loobuda õnnestub (kui ümber ei planeeri, siis parem ärgu sündigu surnud laps) On olemas aga teatud kompromissvariant. Planeeritav RB on meile ülejõikäiv nii kohaliku (mõttetult kuluka) liikluse kui liikluseta. Ning arvestades teemat, millest üldse rääkida ei taheta ehk siis elektrifitseeritud raudtee ehitamise-kasutamise otstarbekus rongipaaridest ööpäevas lähtuvalt, saab RB sündida Eestis ainult kärbituna. Elektrifitseritud raudtee vajab mitukümmend rongipaari ööpäevas, meil pole neid kuskilt võtta. Kui palju tänapäeval loetakse ökonoomsuse piiriks, ei räägi keegi, aastakümneid tagasi oli see isegi alates 60-st rongipaarist. Seega, meie RB kuni 160 km/h, valdavalt üherajalisena (perspektiivse teise raja ehitamise võimalusega) ja ELEKTRIFITSEERIMATA! Sest on kahtlane, kas siinse mõne kaubarongi tarvis ööpäevas on vaja ka kalleid elektrivedureid?

Võib arvata, et ka Lätis puuduta Riiast kaugemal kui 100 km mõte planeeritava suurusega RB järele. Aga see juba nende mure....

Nii et minimaalne, mida peame saavutama, on mahtude vähendamine kui ei õnnestu saavutada ühte kolmest trassi asendusvariandist.RB hind langeb sellega kordades (ka viaduktide ehitamise arvelt) ja kui üldse on tahtmine kulutada, siis ehitada prrini kohaliku liikluse tarbeks vähemalt 15-20 kohalikku peatust, just ääremaa huvides ning kasvõi selleks, et raudtee viia Pärnusse kesklinnale lähemale ja asetsedes postidel.

Esmaspäev, 11. märts 2019

Muutused Põhja-Sakala valla bussiliikluses pakuvad huvi.

Ühistranspordi üheks peamiseks märksõnaks on "erinevate transpordiliikide ühildamine".

Hiljuti oli meedias juttu sellest, et avalikel bussiliinidel erineb n.ö. ühe reisijakoha maksumus väga suuresti. Viljandimaal, kui õigesti mäletan, oli näitena toodud 65 senti väikseima kuluna ja ligi 10 eurot suurimana. Seda siis bussiliini 39 Kõpu - Suure-Jaani kohta. See pole muidugi ka mingi ime.

Mida ütleb Wikipedia selle valla kohta?

Põhja-Sakala vald asub Viljandimaal. See moodustati 21. oktoobril 2017 Võhma linna ning Suure-Jaani, Kõo ja Kõpu valla liitumisel. Vald koosneb kahest linnast, need on Võhma ja Suure-Jaani, kahest alevikust, need on Olustvere ja Kõpu, ning 70 külast.

Sõnastuses võib asi paista ühtemoodi, tegelik elu ja seosed aga sageli teised. Aga enne sõiduplaanide juurde asumist tuleb üks asi selgeks teha. Oli tore kuulda vallast, et lähiajal muudetakse bussiliine, luuakse bussipeatus Võhma jaama juurde jne. Kuid, nagu karta oligi, siis vana malli järgi just nimede mõttes, aga see ei sobi kohe kuidagi. Bussipeatuse nimi peab olema Võhma JAAM, mitte raudteejaam (nagu Sürgaveres, Viljandis jm). Eeskuju tuleb võtta nii välismaalt kui siitsamast Eestist. Saue vald on juba piisavalt hea alguse ses asjas teinud.

Standardiseerimine peatuste nimede osas kogu Eestis tähendab seda, et (lühema nimena) saab seda selgelt ja konkreetselt kasutada ka liinikirjelduses. See omakorda annab reisijale selge viite ümberistumiste võimalusest! Omajagu imelik, et seda üldse peab pidevalt selgitama ja rõhutama! Aga kogemused ütlevad, et muudmoodi ei saa, liiga sageli tehakse asju, mille tulemus on vahel väga hea, aga sageli hoopis vajalikule vastupidine.
Ka ei tohi unustada portaali Peatus.ee vm ning seda, et erinevate nimetuste tõttu on reisijal siiani isegi Viljandi Raudteejaama peatust väga keeruline üleski leida! Otsing "Viljandi" seda ei näita! Nii et esimese asjana tuleb peatuste nimede muutmine käsile võtta!

Miks aga on siis liin 39 nii tühi? Muidugi on selge, et Kõpu, väikese elanike arvuga koht, ei saagi olla see, kuskohast pidevalt uhatakse vallakeskusesse ja tagasi! Põhjuseid sõitmiseks ju väga palju tõenäoliselt ei ole? Aga on siiski selge, et sellisel alevikul ühendust vallakeskusega on vaja. Mida aga teha, et sõitjaid juurde tuleks? Kuuldavasti ongi valmisolek pikendada bussiliini peatuseni Võhma Jaam. Umbes samal ajal sõidab küll ka liin 52 Suure-Jaani - Võhma - Pilistvere - Põltsamaa. Kas ehk oleks mõttekas seda liini muuta? Panna see alustama Võhmast ja just nimelt Võhma Jaam peatusest? Hetkel väljub see just samal ajal kui saabub rong Viljandist, mida kindlasti normaalseks pidada ei saa. Pigem peaks vaatama siiski ümberistumiste poole. Liinilt 39 saaks ju vast ka soovi korral istuda ümber liinile 52, aga see tähendab rongile mineku korral juba rohkem ümberistumisi. Selge, et ka Suure-Jaanist tulijad ehk ei taha Võhmas Põltsamaa suunale sõitmiseks ümber istuda? Võimalusi siiski mitmeid. Muutagi liini 39 nii, et a) see sõidab edasi Põltsamaa ja Puhu Ristini või b) jätta lõpp-peatuseks siiski Võhma Jaam või .... c) sõita Türini?

Igal juhul on oluline, et mõlemad bussid peatuks ühes peatuses ja saabudes enne rongi 042 ning oodates selle ära, jätkavad oma sõitu. Sest ärgem unustagem, et Viljandi ühendused Põltsamaaga pole just suurem asi, nii aga tekib ikkagi VÕIMALUS sõita, mis sest, et väikese ringiga?

Üks võimalus on veel vaadata tagasisõidu võimalusi. Siin tekib eelkõige küsimus, kui pikk on sobiv aeg Kõpu kandi inimestel Suure-Jaanis viibimiseks? Tagasisõiduks on sellest tulenevalt kaks võimalust. Türile saabub rong 11.48 (seega väljuks buss Suure-Jaanist tagasiteele umbes samal ajal nagu täna), Võhmasse saabub aga 13. 33. See aeg on juba liiga hiline? Ei tohi unustada ka seda, et Türilgi ei ole bussid rongidaga alati seotud. Nii väljub liin 37 Võhmasse läbi Oisu kl 12. 30 ehk ligi tund peale rongi saabumist! Samal ajal aga kommertsliini ei huvita rongi saabumine ja see sõidab enne rongi minema! Ehk oleks see liin mõttekas saata läbi Mäeküla ja Oisu Võhmasse? Ja siis juba edasi Suure-Jaani ja Kõpu suunas?

Nii et nagu näeme, tekivad juba ühe "külaliini" puhu väga palju küsimusi ja seoseid. Püüdlema peab selles suunas, et oleks võimalikult vähe neid, kelle jaoks muudatused ei pruugi meeldida ja võimalikult palju neid, kes saaks uusi täiendavaid võimalusi! Muidugi, küsida võib: MIKS SELLISEID ASJU POLE JUBA AMMU TEHTUD? Busside ja rongide sidumise vajadus on õhus juba rohkem kui 10 või isegi 20 aastat, aga tegusid on vähe!? Ühe posti püstipanemine perrooni juurde on nii raske ülesanne? Tean, et kohe tekib igasuguseid vastuväiteid, aga olen juba piisavalt näinud Eestis seda, kuidas "... oeh, on vaja projekteerida, olemas peab olema see ja teine ... jne jne"! Ja mis selgub? Mingil hetkel lüüakse post püsti, bussid peatuvad ja sai hakkama ilma igasuguste lisaprobleemideta! Ühesõnaga, sellised "põhjendused" on sageli otsitud, õigustamaks tegevusetust! Ometi, iga ametnik peaks ju teadma, KUIDAS ühistransport paremini toimib? Või on vaja koolitusi? Teeme ära?

Kõigest hoolimata on mul väga hea meel, et tasapisi muudatused tulevad. Nagu sellegi üle, et Viljandi Jaamas (küll veel ümber nimetamata) on tekkinud esimesed ümberistumisvõimalused rongilt Karksi-Nuia ja Abja-Paluoja suunale. Ja tahaks loota, et iga asja puhul ikka uuritakse asjatundjatelt, KUIDAS asju teha?  Olgu siis täna või ka hiljem, kui Võhma ühispeatust millegagi "täiendama" hakatakse. Ülioluline on seegi pisiasi, et bussid peatuks võimalikult perrooni juures ja need peavad olema rongist nähtavad. Nagu ka bussijuhil peab olema maksimaalselt hea visuaalne side.

Selge aga seegi, et Võhma vajab hoopis rohkemaid liinide ümberkorraldamisi. Seda ka Imavere suunal, kus kommertsvedajad hiljuti liine ümber tõstsid. Busside sõitmise üks põhireegleid peaks olema see, et liinid ei alusta hommikul vara ilmtingimata keskusest, et sõita kuhugi "võsa vahele" (õhtul siis vastupidi), hakates sealt siis inimesi keskusesse vedama, vaid mõlemas suunas peaks sõitma bussid kahe või rohkem keskuse vahel. Sest enamasti on need "võsaliinid" tühjad, kahe keskuse puhul tekib aga alati võimalus, et on nende vahel sõitjaid. Võhma puhul tuleb siis keskenduda nii Põltsamaa kui Paide suunale, läbi Kõo, Pilistvere, Imavere jt kohtade.

Kui aga vaadata liine, siis on näha, et seni ei ole ümberistumistele eriti mõeldud. Seda tõestab muidugi seegi, et bussijaam on juba iidamast ajast rongipeatusest kaugel ja ümberistumist ei saa sisuliselt siin üldse tagada.

Liin 37 Suure-Jaani - Põltsamaa jõuab Olustvere RDTJ 6. 22, rongini jääb aega lausa 17 min! Samal ajal jõuab see buss Võhmasse 2 min enne rongi ja ei oota seda ära! Miks nii? Ei saa ei ümber istuda (kuigi Olustvere Jaama ja Võhma vahelt ehk pole palju kedagi tulemas), kuid ei saa ka Viljandist tulles soovi korral Põltsamaa suunas sõita! Muide, ei saa ka Võhmast Puhu Risti ehk Tartu bussidele? Ometi oleks see vast isegi kiireim võimalus Tartusse sõitmiseks?

See, et kommertsliini ümberistumised ei huvita, pole ka muidugi ime. Liin 352 Pärnu - Jõgeva küll saabub Võhmasse 4 min enne Tallinnast tulevat rongi, aga ära seda muidugi ei oota. Kas neil nüüd võib tekkida mõte siiski seoseid vaadata ja hakata ka peatuma peatuses Võhma Jaam? Seista jaamas perrooni kõrval kasvõi minutit 6 (reisijadki sageli tänulikud võimaluse üle jalgu sirutada)?

Edasi, liin 59 Võhma -  (Tääksi -) Viljandi peaks muidugi alustama samast peatusest.

Liin 52 Põltsamaa - Suure-Jaani peaks olema algusega Puhu Ristist ja peatuma samuti Võhma Jaam 6 minutit, kl 13. 30 - 13. 36.

Liin 37 Villevere - Türi, peatus samas samadel aegadel.

Liin Suure-Jaani - Võhma - Suure-Jaani samas samadel aegadel.

Sobitada peab võimalusel ka Villevere ja Kõo bussiliine. Näiteks 16. 37 saabuva rongi puhul.

Liin 59 Võhma - Viljandi väljumisega 16. 50 samast peatusest. Või võimalusel veidi varem.

Liin 37 - Põltsamaa - Suure-Jaani alustama Puhu Ristist, Võhma Jaam peatuses seisuaeg 19. 21 - 19. 27.

Liin 58 Viljandi - Võhma - Suure-Jaani võimalusel hilisemaks, Võhma Jaam peatuses 21. 54 - 22. 00. (Põigates aja täiteks läbi enne rongi mõnest lähipeatusest - näiteks Soomeverest?)

Muidugi pole need ainukesed näited, mida oleks vaja ehk muuta!? Viljandi maakonnas laiemalt peaks Mustla ju suundade bussid alustama ehk Männimäelt või Viljandi Jaamast? Bussiliine on vaja pikendada ja siduda neid teiste liinidega teistes maakondades ühtseteks liinideks, et maksimaalslet välistada ümberistumiste sobimatus. Ja paljutki muud veel.

Muidugi, olgu jutt ülilibedusest Soomaal tõsine teema, ometi peaks sõitma bussid läbi Soomaa, peatusest Viljandi Jaam kuni Pärnuni. Soomaa on koht, kuhu peab olema puhkajatel mugav ligipääs ühistranspordiga, esialgu olgu või kolmel päeval nädalas, näiteks K, L, P. Muidugi, ka sealsetel elanikel peavad olema sõiduvõimalused. Nii et tööd on igal juhul küllaga. Aeg, kus ikka veel hoidutakse kõrvale rongide ja busside sidumisest, peab olema möödas! Eeltasutud bussitransport koos sidumisega ja liinivõrgu üldise parandamisega peab olema aga prioriteet, täna ja hommegi!

Aga eks tuleb vist plaani võtta sõit ühistranspordiga Suure-Jaani ja ses kandis ringi vaadata. 

**************************************

Minu selgitus kõigi nende asjade juurde!

Uute perroonide ehitusest on üle 5 aasta. Juba siis oli üks reegel, et "peatused peavad olema võimalikult väikesel kaugusel bussipeatustest". Kohati seda suure "pealekäimise" käigus, juba siis minu poolt, seda ka tehti. Paljudes kohtades aga mitte. Seda nii EVR-i, MKM-i kui ka KOV-ide suhtumise ja arusaamade tõttu. TÄNA peaks need tegelased oma vigu tunnistama. KOV-ide juures oli parim näide Vastse-Kuuste, Lennart Liba (RE). Nüüdseks on see kõige halvemas seisus koht!

Vigade tunnistamise asemel armastatakse saeli öelda, et MINA LAHMIN! Ei, hoopis tahtmatus, soovimatus ja/või suutmatus on märksõnad ja mitte minu puhul!
Täna peaks siis olema käes õppetund, et kui ei tea, mis ja kuidas, küsi! Vähesed küsivad. Kui aga AASTATE, pange tähele, aastate mitte kuude jooksul ei ole suudetud isegi bussipeatuste lihtsaid poste püsti panna, räkimata peatuskohtade ehitamisest, siis võtku kriitika vastu. Ja sellise tegevusetuse eest saabki olla kriitika lausaline ja raju!

See, et süsteemis on kaotatud aastaid ja see ühe põhjusena aidanud kaasa bussiliikluse vähenemisel või kadumisele.... Minu süü?

************************************

iNFOKS - SÜRGAVERE PEATUSES ON KASUTAJATE ARV ALLA 4000 AASTAS! Ehk siis üle 10 päevas. 8 rongi kohta päevas vähe või palju? Vähe. Ühe küla jaoks aga peatuse olulisus? SUUR! Kuid kindlasti peab nii selle kui kõigi teiste puhul alati uurima, mis võib olla probleemiks ja mis aitaks.

Küll aga on tähelepanuväärne, et bussipeatus Sürgavere JAAM on see, mis puudub. Küll aga on kuskil põldude vahel peatus Sürgavere RAUDTEEJAAM, aga seal pole ronge! Vallas arvatakse, et reisijate vähesuse tõttu pole peatuse juures ka bussipeatusel mõtet.

Aga samas, mille järgi nad seda väidavad? Kui siitsamast lähedalt sõidab mööda buss, millega maainimesed saaks rongile, aga .... kuna peatuseposti pole jälle viitsitud maasse lüüa (isegi vana peatuse nime ära muuta!), siis...?

http://www.peatus.ee/#region;viljandi;regionalbus;147521;25548;@17973

Muide, 18. 03-st sõiduplaani muutus, kuid OTSE LOOMULIKULT EI SOOVITAGI BUSSE PEATUSESSE VIIA!

Tegelikult on sealsamas ülesõidulgi ehk peatuse juures busse, üks neist vist lausa pea rongiga ühel ajal? Pole oluline?

http://www.peatus.ee/#region;viljandi;regionalbus;140232;25548