OOTEPLATVORM KUI VABAAJAKESKUS

http://www.virumaateataja.ee/635378/urmas-glase-ooteplatvorm-pole-vabaajakeskus/

Mul on väga hea meel, et hr Glase võttis vaevaks selgitada oma või Eesti Raudtee seisukohti vaba aja veetmise küsimustes. Tundub, et ta on isegi tutvunud varasemate artiklite pläralatega. Ja peab ütlema, et hr Glasel õigus ühes asjas ja teises ja tüki veel kolmandaski. Ometi on selline suhtumine ärevusttekitav, olgu siis isiku või ettevõtte poolt.
 Teisel pildil on näha, et kuskil maailmanurgas on inimenesed degenereerurunud. See on Tais ja ma kahtlustan, et nii on paljudes riikides. Mõelda vaid, platvormile praktiliselt on ehitatud majad! Ehk on tegemist eksklusiivkruntidega vaatega merele, sest pildi järgi ju raske hinnata otstarvet. Katus küll sarnane meile ja arvestades kliima soojenemist, võib selline lahendus olla meil mõnesaja aasta pärast tõesti otstarbekas.
Küll aga... Kui ehitistest peab olema platvormi ääreni 2 meetrit, siis arvestada praeguse lahendusega, oleks täiesti võimalik kahe posti vahele panna istepink.

Loost loeme (need lõigud sinisena):

Tänu sellele on uutel platvor­midel katus, istepingid ja vahesein tuule kaitseks,

See metallplaat, millel istumine tervisele lausa kahjulik, ei saa nimetada pingiks! Kuigi ta võib mõnevõrra sarnaneda...
Paigaldage kasvõi samasugune nagu pildil! Ühelegi eeskirjale ja standardile see vastu ei hakkaks, seega saaks Eesti Raudtee kummutada arvamused neist kui inimvaenulikust ettevõttest. Või olemasolevatele metallalustele paar lauda!?
 Muidugi on olemas oht, et ei taheta istuda ei määrdunud metall"pinkidele" ega ka puidust istmetele. Kui puhastust nagu ei toimu tavaliselt...

Milleks siis ikkagi on ooteplatvorme tarvis? Eestis kehtivad riiklikud standardid eeldavad, et platvormi kasutatakse ron­­gile minekuks ja rongilt mahatulekuks ning reisija viibib platvormil lühikest aega. Samad põhimõtted kehtivad kogu Euroopas.

Siiski inimesed tulevad platvormile täiesti arusaadavatel põhjustel varem. Neid põhjuseid varem üles täheldatud, aga hiljem panen kirja omaltki poolt. Et ehk on ikkagi võimalus, et arusaamine reaalsest elust võib tekkida. Ja selle nimel tasub vaeva näha. Kasvõi ainsagi eksinud inimese teele tagasi juhatamine on juba tänuväärt!

Aga eks Euroopaski mõelda siin-seal inimeste peale. Seda enam ei peaks me ennast näitama nii hoolimatutena ja puuduliku mõtlemisega, kui muu kandi halvimad tegijad. Vaid ikka eeskujuks võiks tsipa olla!?

Rongile :

*võib jõuda varem kui tullakse varasema bussiga.
* ka siis kui naabrimees autoga ära toob
* ka siis kui asjad aetud ja kojusõiduni aega.
* matkal ei jäeta tulekut viimasele minutile
* koolis tunnid lõppenud
* trenn või tööpäev lõppenud, ostaks ühe jäätise...
* sadadel muudel põhjustel

Ja eeldada, et pean tingimata kükitama võsas, kuni rong tulemas, sest Euroopas pole kombeks varem tulla!?!?

Miks väidetakse, et perroonidele ei saa midagi ehitada?

Ääreplatvormidele on siis teoreetiliselt võimalik ehitada mida iganes. Nagu Eidapereski näha, tahetakse seda ka vahel teha. Ja kuigi seegi pole just 100 % ilmastikukindel, on ta parem kui liblikatiivad.

Euroopa praktika näitab, et kui ühissõidukite ootepaviljonide olme muuta mugavamaks kui vaja reisijate elementaarseks teenindamiseks, võtavad kohad üle avalikku korda rikkuvad selts­konnad, tõrjudes tavareisija ootekohast välja. Meil ei ole vaja sama viga korrata.

Täiesti õige arusaam probleemist, kuid absoluutselt vale lahendus! Inimestele peab tagama elementaarsed mugavused, muidugi mitte lõhkumisvõimalustega. Ometi on antud teemal üks paremaid näiteid rongipeatustes toimuv. Tõepoolest seal juuakse, loobitakse kividega, tehakse lõket, lärmatakse. Kuid mitu korda olen mina näinud peatustes politsei- või turvapatrulli? Praktiliselt mitte kordagi kui pole just ise kutsunud. Mitu korda on karistatud raudteel käijaid, Balti jaamas grillijaid või joodikuid otse jaamakorraldaja maja akende all? Minu teada mitte kordagi ( ja ka politseist sain vastuse, et Tallinna ja Lilleküla vahel pole kahe aasta jooksul kedagi trahvitud)! Kas laamendamist ja vandalismi ei soodusta EELKÕIGE infraomaniku ükskõiksus?

Lihtsaim on minna lihtsama vastupanu teed! Kuid kas ka õigeim ja aktsepteeritav? Mida on meil tehtud reisijate turvalisuse tagamiseks?

Öelda aga ajakirjanduse kaudu välja, et "me ehitame teile minimaalselt vajaliku, kuid me ei takista ka laamendamist", on ometi vastutustundetu!

Kuskil on võimalus (küll kiirusepiirangute ja muinsuskaitse piirangute arvel) ehitada ootekoda äärele lähemale. Ja kindlasti on võimalik ka Standard (see pole nii püha lehm!) ümber teha! Kui on TAHTMIST!

Vabaajakeskuse koha pealt aga on elu natukene teine. Eriti maakohtades, nt Käru, Keava, Mägiste, Palupera ja veel kümned võiksid ühendada endas rongi- ja bussipeatuse, külaturu, kiige- ja spordiplatsi, ootekoja või lausa köetava hoone, laululava (nagu näha pildil) ja paljugi muud. Üheskoos on sellistes kohtades palju lihtsam ja odavam tagada turvalisust. Ning kasvatada inimestes tunnet hoida seda, mis tema jaoks tehtud. Muidugi ei tähenda see, kõike seda teha ooteplatvormil. Seetõttu ongi hr Glasel õigus, et OOTEPLATVORM pole vabaajakeskus! Kuid peatuse ümbruse võib seda vägagi olla. Ehk sõidaks Kärusse vaatama? Sinna kus katusealune koos Genaga kenasti juba aastaid püsib!?

 

Vajalikud tingimused on loodud. Need reisijad, kes eeldavad, et ooteplatvorm on vajalik ron­gile minemiseks ja rongilt ma­hatulemiseks, on rahul. Inimesed, kes arvavad, et ooteplatvorm on ajaveetmise koht, aga sarjavad.

Pole küll rahulolu küsitluse tulemusi näinud, kuid julgen kahelda. Ja kahtlen, kas see lõik üldse uuringule tugineb, see on hoolimatu pressiesindaja tühipaljas arvamus. Pigem ehk jäetakse lugemata plärala, üksikutele kirjadele ei pöörata tähelepanu ja nii jääbki mulje, et "rahvas on rahul". Tolle loo all oli aga sadu kommentaare. 

Muidugi ka ise rongiga ei sõideta! Enamasti. Maavanem tuuakse parteikaarikus teisest Eestimaa otsast, ega peagi ju kohalikku elu ja kanti tundma. Nii ka Pressiesindajad vahel liiguvad metsamajandusest kultuurivaldkonda, sellekski pole ka vaja kultuuri nuusutadagi...  Kui uuel platvormil peale lampide suurt midagi ette pole nähtud, siis lambist arvamuse avaldamine pole nüüd ka just kõige õigem!
Katuse puudumine platvormil tähendab, et isegi mõned minutid enne rongi platvormile tulles võib väga kergelt valingu kaela saada. Eriti näiteks Jõgeval, kus rong küll tuleb, aga tihti enne platvormi pikemaks ajaks seisma jääb, sest keegi mingitest normidest tuleneva lahenduse tõttu kiirustas vist fooride ümbertõstmisega... Ja kuigi liikluse organiseerijatel teada, siis isegi teise rongi 10-min hilinemise puhul ei võeta kiirrongi kõrvalteele vaid jäetakse maa ja taeva vahele kõlkuma...

T-Väike.

Ärgem nüüd ehmatagem, aga see pilt pole tehtud Taimaal ega mujal kaugel. Vaid meil, Eestimaal. Selline lahendus oleks täiesti rahuldav, kuid kuna välja öeldud, et ebarahuldav lahendus tehtud vandalismikindluse huvides, siis sellist lahendust võimalik saada vaid kohalike tungival nõudmisel. Kes ootekoja (siiski vist EVR-i poolt antud värvidega) ka siis korras hoidsid, kui ronge üldse ei sõitnud!

Peedu.

Muidugi armastame kiidelda, kui looduslähedased me olema ja metsarahvas ja... Aga ettepanekule metsa-aastal pöörata tähelepanu ootekodade püstitamise probleemile, muide, Metsaliit isegi ei vastanud. Ja nii käitub tihti mitte ainult metsaliit!

Ometi oleks meil võimalik paigaldada selline palkidest ja akendega nunnu majake ühispeatusesse! Kui taas tahtmist oleks. Siinkohal muidugi pean märkima, et nende puudumises ei süüdista ma mingilgi moel EVR-i. Külla aga mõjutab nende puudumist EVR- i ja paljude teiste ametnike ja asutuste suhtumine!

 

 Ja ega iial tea, kas kõik, kel pudel käes, just tina panevad!? Ehk hoopis alkoholivaba shampust? Aga rahul nad kindlasti siis kui pingid olemas!

 

Tore, et kuskil kaugel siiski leitakse võimalusi reisijate peale mõtlemiseks! Ehk võiks ka EVR mõelda kohalike noorte või malevlaste kaasamisele vabaajakeskuse loomiseks mõnes peatuses, mida siis kindlasti ka peremehelikumalt hoitakse!?

Siiani küll enamus jõudu ja raha läinud jaamade lõhkumisele...

http://eestimaablogi.blogspot.com/2011/05/blog-post.html
 Siin lingil leiab nii mõnegi pildi.

 

Mugavustest tihti erinev arusaam muidugi.

Mingit nõuet rajada platvormile pealisehitisi, nagu varikatus, tuuletõkkesein, istepingid vms, standard ei sisalda. See tähendab, et reisijale luuakse elementaarsed tingimused, kuid mitte suuri mugavusi.

Milline on see Standard? Kas selle meile ette kirjutanud Brüsselist kõige säravamad helkurid?
http://www.scribd.com/doc/18634497/Microsoft-Word

Siin ta on! Hoopis meie endi inimesed selle koostanud! Nii et peaks olema selge, kellele esitada pretensioonid halva lahenduse kohta. Siinsamas, Maarjamaal! Nende hulgas ka EVR-i esindaja.
Mina tahaks küll teada, miks Standardi koostamisel ei arvestatud reisijate loomulike vajadustega, nii kaudses kui otseses mõttes? Ning mis segab Standardit täiendamast või muutmast?  Kas mingid müütilised euronormid või tahtmise puudumine?

On püütud väita, et rongid ei käi täpselt ning reisija peab talvel külma ja tuult trotsides kaua rongi ootama. Faktid selliseid väiteid ei toeta. Siseriikliku reisirongiliikluse statistika 2011. a 10 kuu tulemused näitavad, et 30 431 rongist hilines 15 minutit ja rohkem vaid 265 ehk 0,87% reisidest ning aasta esimesel kolmel kuul 1,6% reisidest. Väide talvistest reisirongiliikluse suurtest hälvetest ei pea paika.

Selline jutt on aga juba reisijate mõnitamine, andke andeks! Pidevalt asja sees olles ja teades, kui halb on üks hilinemine ja sellega kaasnev, on kuidagi paha lugeda sõnu "on püütud väita", "ei pea paika" jne. Kas hilinemine üle 15 min, mis toimunud pea igal sajandal rongil, on vähe? Kui paljud hilinemised venisid tundideks? Ja enamast muidugi halbade ilmastikutingimuste puhul, just siis kui inimlike ootetingimuste puudumine kõige rohkem mõju avaldab!

Kui keegi ei tea, mis on "suur hälve", siis ei soovitaks seda teemat puudutada. Vähemalt mitte enne kui ollakse paar tundi rongi oodanud 20 kraadise pakasega või lõikava tuule käes. Eriti kui meenub (lõhutud!) jaamahoone või ootekoda... Millised lõhkus riik (ehk eesti Raudtee), mitte huligaanid ja kohalikud pätid! Ning mille taastamist Euroopa kultuuriruumis peaks küll prioriteediks pidama...


Mahukad remonditööd ja uued rongid toovad reisiliiklusesse sootuks uue kvaliteedi ning kahandab hilinemiste protsenti veelgi. Uute ron­gide saabumisega tihenevad ka reisirongi graafikud ning paraneb transpordiliikide integreeritus.

Siin võiks taas viidata Standardile, mille järgi peaks platvorm olema võimalikult lähedalt teiste ühistranspordiliikide peatustele. Miks siin aga vastupidi? Paljudes kohtades ei olnud EVR nii printsipiaalne kui muudes küsimustes. Ja integreeritus kohati halveneb, mitte ei parane. Tahtmise puudumise tõttu...

Kadrina. Kus siin paistab erinevate trenspordiliikide parem integreeritus? Ega ei peeta silmas ometi kaugel tulevat manöövervedurit? Küll aga võib tõesti hr Glasel õigus olla, kui uus peatus paremasse kohta teha. Kus isegi saaks mõneti vabaajaviitmise koha teha...

Sonda. Pole sees käinud, aga ehk ikka parema tahtmise juures leiaks jaamahoonele rakenduse? Koos ootesaali avamisega? Eriti kui rongiliiklus tiheneb.

See siis ongi see istepink, mille olemasolust artiklis juttu. Kas kohe kutsub istuma? Valju häälega?

Saue. Ka siin oli jaamahoone. Kas nüüd tõesti tehakse asendusvariant? Vale koht küll, aga tegelikult see pigem ironiseerimine...

Aegviidu. Siiski, aeg on nii palju edasi arenenud, et kohati peab EVR-i lausa kiitma. Kui nemad ongi need, kes nii vaeva näevad ja midagi head valmis teevad. Vaatame, kas siia tuleb ka ootekoda ja istepingid nagu Kanchanaburis?

Kiviõli. Jaama pole inimestel asja, kõrgendatud ohuga piirkond!Küll aga ootaks inimestele sobivamasse kohta ühispeatust.

Rapla. Ootesaalist pääseb nii rongile kui bussile. Vahel ka tekivad "reisijate väljatõrjujad", kuid sellegi vastu hea tahtmise juures leiab abi.

Nagu ühejalgne piraat! Kas Standard või pahad euroonud keelavad mõlemale platvormile treppi teha?

"Parema ühildamise huvides" läheb ka Jõgeval uus platvorm bussijaamast kaugemale. Vist. Kuigi fooride asukoha järgi peaks tulema lähemale. Tont seda teab...

Rapla. Sellest uksest saab bussile. Võib vabalt aega viita kui ilm halb.

Kuid teeremondi mahtu arvestades võib siiski ohtralt EVR-i kiita. Tõesti, tehtud väga palju!

Kuid huvitav nüanss! Arvamusloo pildi järgi sõidab Eesti Raudtee pressiesindaja ikka rohkem autoga? Tegelikult päris huvitav oleks teada, kui palju sõidetud rongiga? Ja näiteks, kui on sõidetud ka rongiga, millega jaama tuldud ning kui palju varem? 

**********************'

http://www.virumaateataja.ee/628788/juhtkiri-posti-najal-ootan-rongi/

http://www.virumaateataja.ee/630288/peterburi-tee-aares/

******************************


Eestimaa, Eestimaa

Ei ole asi ainult rahas. Ja paljudki ettepanekud hoidnuks raha kokku! Olgu siis Orava ühe bussipeatuse kaotamine või mõnegi peatuse asukoht nii, et kolmest jaamas valgustatud kohast jääks alles kaks. Või ühe hooldaja olemasolu kahe asemel. Pigem peaks vaatama, kuhu me raha kulutame. Väga paljud maanteelõigud kaetakse tohutu valgustusega, isegi väljaspool asulaid!

Ning kindlasti tooks rohkem tulu ka olude paranemine ning sellega seonduv reisijate arvu kasv. Peatuste ehitamine halba asukohta ning läbimõtlematult kasvatab pigem aga kulusid.

Valgustuse koha pealt on päris suur kuluartikkel ka väga paljudes jaamades lõõmavad sajad prozhektorid. Isegi siis kui pole parajasti ronge. Kui teha, siis teha hästi! Kui ringi vaadata, leiame küllaga, mida kokku hoida!

17.11.2011 10:48

Kõik taandub rahale. Rein Sikk kirjutas hiljuti hästi, et me tahame hästi palju aga kindlasti tasuta. Paraku see aeg, kus Bakuu oli meie ja Moskava kõik kinni maksis on läbi. Aga tasuta asju pole olemas, lõpuks ikkagi kes selle kinni maksab? Kui pileti hinda tõsta tekkib uus meeletu hädakisa. Selles mõttes on Virumaa Teatajal õigus. Pange ennast ilmale vastavalt riidesse ja polegi häda midagi. 

 

******************************

Aastaks 2024 on tekkinud õhuliselt kerge arusaam... arusaamine reaalsest elust võib tekkida.
See käibki selle punasega lause kohta.