neljapäev, 17. november 2011

KAPITALISM LASTEAIAS?

http://www.tallinnapostimees.ee/636044/lasnamae-lasteaias-hukkus-laps/

http://www.tallinnapostimees.ee/637620/pajula-saatuslikku-manguvaljakut-oli-asja-kontrollitud/

http://www.tallinnapostimees.ee/637338/juske-koik-taandub-kroonilisele-rahanappusele/

«Masu tõttu vähenesid investeeringud lasteaedadesse 77 korda, samal ajal kui linnaeelarve ise vähenes alla 20 protsendi. See on olnud selge poliitiliste valikute koht,» märkis Juske. Nii meenutas ta, et parematel aastatel, näiteks 2007/2008 oli investeeringuteks ette nähtud 160 miljonit krooni. Eelmisel aastal jäi kokkuvõttes summa kümnekonna miljoni peale.

http://www.tallinnapostimees.ee/636910/laagna-lasteaia-vanema-ja-haridusametniku-kirjavahetus/

http://www.postimees.ee/636762/kas-rahapuudus-jarelevalve-puudus-kasvatajate-puudus-voi-lihtsalt-onnetus/

Tallinna linn on Rukkilille lasteaiaga seotud mitmel tasandil. Esiteks on linn lasteaia omanik ja seaduste järgi vastutavad ehitiste, sealhulgas mänguväljakute turvalisuse eest Eestis just omanikud. Kontrollimisõigus on tehnilise järelevalve ametil ja kohalikul omavalitsusel. See tähendab, et Tallinn on ühekorraga nii omanik ehk vastutaja kui ka järelevalvaja.
Lugejate kommentaare postimees.ee-st

Üks lasteaiaõpetaja

Reaalsus on see, et üks inimene peab õues jälgima 30 last, sest õpetaja abi ju laste õuesoleku ajal koristab rühmaruumi ja rühmad on rahapuuduse ning lasteaiakohtade vähesuse tõttu täis tuubitud. Lapsed tahavad palju joosta, ronida, mürada, seda ei saa neile keelata.

See pole õige, et «kasvatajad ajavad juttu ja lapsi ei vaata». Juttu võib ju rääkida, kuid silmadega jälgitakse lapsi kogu aeg, kogenud lasteaiaõpetajad oskavad õnnetusi ennetada ja laste turvalisust tagada.

Ilmselt oli tegemist kõigi halbade juhuste kokkulangemisega, sest see, mis juhtus, on iga lasteaiaõpetaja sügavaim hirm.

Ema

Seal lasteais käib minugi kolmeaastane poja. Kevadel kirjutasin Tallinna haridusametisse, inimesele, kes tegeleb lasteaaedadega. Põhjuseks hoovis olev lagunenud liumägi. Liumäe laskmise osa oli nii katki, et seal oleks laps võinud oma jala lõhkuda. Puidust osa oli nii purunenud, et teravad toikad püsti. Samuti kirjutasin nendest katkistest ronimisredelitest.

Vastuseks tuli: raha ei ole. Lasteaia juhataja sai vist ikkagi korralduse see jube liumägi likvideerida, seda ka tehti. Aga kahju, et minu kirjast ei olnud niipalju abi, et katkised turnimisredelid ära viia.

Kaastunne

Aastal 1989 juhtus sarnane õnnetus Taksopargi juures lasteaias. Lihtsalt jäi lapse kombeka nöör liumäe vahele kinni ja laps lämbus.

Ema

Minu viieaastane poeg jäi ka õues mängides ronimiskaare vahele rippuma, tal oli rattakiiver peas ja kiiver jäi pulkade vahele kinni. Ta oleks ka ära lämbunud, aga õnneks naabermaja elanik nägi ja päästis ta.

Kata

Olles isegi lasteaias õpetaja, tean, et piisab kas või ühest sekundist ja laps on juba teises kohas. Teadupoolest on meil lasteaiad ülerahvastatud ja näiteks 24 last valvata pole lihtsalt reaalne. Piisab mõnest sekundist, kui võib midagi saatuslikku juhtuda...

Õpetaja

Kas Eesti riik nüüd hakkab nägema viga selles, et 25 last ühele õpetajale on liiga palju? Täpsemate asjaolude selgitamine on selle loo puhul eriti oluline. Mõelge sellele, kui on 24 last tavarühmas ja 16 last sõimerühmas ning õuesoleku ajal on ainult üks õpetaja kõiki neid valvamas, kas see on reaalselt võimalik, et kõik saavad tähelepanu?

KC

Vabandust, kui laps seal tõepoolest kümmekond minutit rippus, siis tuleb kasvatajate suunas vaadata. Alati võib juhtuda, et laps hetkeks silmist kaob, kuid et kümmekond minutit tähelepanu hajub või ei märka last redelil, see on juba liiast.

Lisaks ei saa ignoreerida fakti, et redelil üks aste puudu oli. Lastele potentsiaalselt ohtlikud katkised atribuudid tuleks lasteaedadest kohe eemaldada. Eeldan, et selles osas vastutab lasteaed.

EI

Selles lasteaias on U-kujuline hoov, kus osa taheti kinni panna värava ja aiaga, ent selleks ei jagunud lasteaial raha. Ka korjandusest ei piisanud. Lisaks oli kogu varustus seal nõukaaegne ja vanemate arvates ohtlik. Osa neist õnnestus ära korjata, aga see õnnetu redel jäi veel alles.

******************

Ülimalt kurb! Ülimalt! Selliseid uudiseid ei taha keegi kuulda!

Paar asja torkas silma. Kuigi minu jaoks selliste uudiste lugemine pole üldse hea tunne. Kommenteerima ei tahaks hakata, küll uurimine selgitab välja. Kasvatajate vähesus ja poliitiline rahapuudus (palju Tallinna TV-le raha leiti sel perioodil, mis eespool kirjas?) mängivad oma osa. Et ka töössesuhtumist on erinevat igal pool (mõelge oma töökohale!?), siis kindlasti kuskil ka kasvatajate omavahelist laterdamist ja tähelepanu vähenemist, nagu ma kuulnud olen. Subjektiivne arvamus võib-olla.

Kuid! Miks ikkagi omanik ei käi vaatamas? Miks jäetakse asju pooleli tuues ettekäändeks rahapuuduse?
Kusjuures, miks on oluline kõiges eeldada, et töid peab tegema erafirma? Kunagi olid majavalitsused jm. Kuigi tänapäeva olud teised, siis ometi ehk aitaks kulusid , ka lasteaedade remondil, kokku hoida munitsipaalettevõte, kelle eesmärgiks pole üüratu kasum!? Käidakski lasteaedades-koolides tavalisemaid remondi- ja hooldustöid tegemas!?

Oleme ehk paljud kokku puutunud mingi väikse töö jaoks spetsialisti otsimisega ja isegi 500 kroonise tunnitasuga ei taheta tulla! Polegi midagi imestada kui miljonid kuluvad ja ometi jäävad paljud tööd tegemata. Kannatab muuhulgas ka turvalisus. Oleks ei maksa suurt midagi, kuid siiski...

Pole ma ekstreemi harrastaja, need ronimisredelid ja tuisupead seal ronimas - kõhedaks võtab küll. Kuid läbi aegade neid kasutatud ning ju neid olnud vaja. Ning kindlasti paljudele lastele rõõmu valmistanud ja aidanud liigset energiat maandada.  Ja tehtud selliseid praegugi. Ning seetõttu ei maksa nõuda vaid kõige likvideerimist, pigem ikkagi remonti!

Perele tunnen südamest kaasa!
Ja tahaks nii uskuda, et sarnaseid õnnetusi ei juhtu...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar