Kuidas Keskerakond aastaid ÜT arendas.

 

Teisipäev, 3. november 2020

Avalik kiri Taavi Aasale ja Mihhail Kõlvartile.

 

 

 

Viimastel päevadel on aktiivselt räägitud uuest uuringust, mille eesmärk on Tallinna ja lähipiirkonna ühistranspordi kaasajastamine. Iseenesest on tegu rõõmustava uudisega, kui tegu oleks uue asjaga. Siin-seal on sellest lühidalt ka räägitud ja meenutab see jutte viimasest 20+ aastast. Otsustasin kirjutada selle avaliku kirja juba enne kui kuulasin presikonverentsi kokkuvõtet! Seda kahel põhjusel. Esiteks on tegu pikema videolooga, seega peaks see andma veidi põhjalikuma pildi. Ja teiseks, sahinad eelnevalt ning samas ka tegevus või tegevusetus Eestis  sellesama viimase 20+ aasta jooksul hoiavad mind skeptilisena....

Tsiteerin majandusministrit ja linnapead vabas vormis.

https://www.postimees.ee/7099871/pressikonverents-muudatused-tallinna-ja-harjumaa-uhistranspordis?fbclid=IwAR2L2waZE9SsGB0oKi2wdCaZWUA-bB6_C15W7ycCiCLGa48ZQtU5R4qhUcM

 

Saate alguses eeldasin, et tegu on väga kompaktse ja sisulise lõiguga, aga algus meenutas unele suigutavat jutuvada. Kuid avalikkusele antakse infot, et on moodustatud Liikuvusnõukoda. Huvitaval kombel on selle liikmeteks osapooled, kes seni on näidanud ennast äärmiselt nõrgana ühistranspordi kaasajastamise teemades ning kelle puhul on lootusetu loota mingeidki asjalikke vastuseid millisele tahes küsimusele. Eriliselt peaks siin mainima HOL-i, kelle juht on reaalsest ühistranspordi tundmisest väga kaugel ja ROVL-i, millesse kuuluvad omavalitsused pole juba aastaid vastanud praktiliselt ühelegi ühistransporditeemalisele kirjale ega teinud ära pea ühtegi olulist asja piirkonna ühistranspordisüsteemi parandamiseks. Kuhu sellise tasemega jõuda tahetakse ja loodetakse?

 

Taavi Aas rääkis esmalt, et Harjumaal ja Tallinnas on kaks rahastajat - Tallinna linn ja riik ning mitmeid liikluse korraldajaid Ja esimese märkusena tõi esile, et nii esineb dubleerimisi ja üks eesmärkidest oleks selle välistamine ning et ÜT juhtimine oleks ühtne.

Uuring uuringuks, kuid millega on siis tegelenud PEÜTK oma loomisest siiani? Arusaam, et dubleerimine on tõepoolest olemas ja üpris suures ulatuses, pidanuks juba nende töös ja tegemistes kajastuma? Ometi ei ole nende poolt sõnagi seni meedias kuulda olnud, mida ja kuidas kavatsetakse muuta? Halvem veel, PEÜTK ei kavatsegi kuulda võtta mitte mingeid ettepanekuid ja peab loomulikuks, et nad ei peagi avalikkusele ei tegemisi ega tegematajätmisi mitte kuidagi põhjendama!? Sama lugu on ka teiste (Liikuvusnõukoja) osapooltega - asjatundlikke vastuseid ei suudeta anda ja sageli jäetakse üldse paljude asjatundjate kirjadele vastamata! Miks?

 

Teine siin tekkiv küsimus seostub riigiettevõtetega. Elron, oma suuremate ja väiksemate puudustega on siiski tõestanud ühte - ollakse igati parem kui seni raudteel liiklusega tegelenud eraettevõte! Vähetähtis pole ka rahade kasutamine, mis AS Edelaraudtee puhul väidetavalt oli täiesti segapuder, millest audiitoridki jagu ei saanud. Kuna ka üleriigilise bussiliikluse puhul on täna palju miinuseid, nagu erinevad hanked, piirid, nt maakonnapiirid (hankepiirkonnapiirid), arenguid piiravad piirangud busside ringluse ja bussijuhtide töögraafikutega jm, peaks olema tänaseks kardinaalsed muudatused paika pandud. Ometi ei ole kuulda sõnagi bussiliikluse otstarbeka, efektiivsema ja optimaalsema toimimise nimel riikliku bussifirma loomisest. Millised on argumendid, mis õigustavad tänase olukorra jätkumist?

 

Taavi Aas: "loodetavasti hea koostöö Tallinna linna ja riigi vahel on võimalik ning uuring võib tuua häid mõtteid, mida saab isegi laiendada edaspidi kogu Eestile.... projekt, mis võimaldaks erinevaid ühistranspordiliike edukalt siduda...  oleks süsteem reisija jaoks lihtne ja mugav, piletisüsteem ühtne...."

 

Seda juttu, rohkem või vähem samade ideedega, olen kuulnud 20+ aastat! Jutt iseenesest on õige, kuid tegudega pole suurt kuhugi jõutud. Tuletan veidi meelde ka ajalugu. Nii oli juba uute perroonide planeerimisel eesmärkide hulgas nõue, et perroonid tuleb planeerida bussi- jm peatustele võimalikult lähedale. Tõsi, siis ei tegelenud teemaga üle-eestiliselt Keskerakond, küll aga oli kooskõlastajaks Tallinnas jpm kohtades. Ometi ei olnud tookord näha üheltki osapoolelt mingitki huvi seda punkti oluliseks pidada. Et asi natukenegi toimuks läbimõeldult, tuli erinevatele osapooltele selgitada kuude viisi seoseid ja nende põhjusi ning asja olulisust tuhandete kirjade kaudu. Tulemuseks oli, et ca pooled peatused Eestis, mis vajasid asukoha muutmist, saidki muudetud, teise poolega nii hästi ei läinud. Ka nt Lillekülas, kus ühispeatuse moodustamine jõudis isegi tollase valitsuse valitsemisprogrammi. Täna võimutseb riigis valitsus KE juhtimisel ja Tallinna linnavõim samuti KE käes. Visioonides planeeritakse Tallinnas mõndagi head, näiteks lisatee rajamine ning ka lisaperroonide ehitamine. Muide, juba tollase planeerimise ajal selgitasin korduvalt lisaperroonide vajadust Balti jaamas, aga ei midagi! Kuid täna ei planeeri Eesti Raudtee lisaperroone Lillekülla, kuigi need on ülivajalikud nii ümberistumiseks rongilt rongile kui ka linnatranspordile. Miks?

Erinevate ÜT liikide sidumise kohta on aastate jooksul tehtud tollastele maavalitsustele, nüüd ÜTK-dele, Maanteeametile, MKM-ile, KOV-idele jt pidevalt ja korduvalt põhjendatud ettepanekuid sidumiste tagamiseks.

Ometi on vaid üksikud ÜTK-d, kus on natukenegi asjaga tegeletud, enamuses on tegu absoluutse arrogantsuse ja ükskõiksusega. Isegi seal, kus asjade muutmine ei nõua suuri projekte, mahukaid ehitamisi ja rahastust, lihtsalt eiratakse või tehakse asju nii, nagu tegema ei peaks. Mittetoimivana. See omakorda tähendab aga rahade ebaotstarekat kulutamist. Näiteid selliste asjade kohta on hiigelhulgal, kuid toon siin paar kõige iseloomulikumat. Arenenud riikides (Norra jt) on raudteejaamade juures asuvate bussipeatuste nimed ühesena mõistetavad, kohanimele lisandub lihtne ja konkreetne lisand - Jaam. Meil on selliseid väga üksikuid ja mõnetisi edusamme on tehtud vaid Saue vallas ja Ida-Virumaal, muus osas eiratakse absoluutselt seda teemat. Ometi on just nimelt lihtsaim ja viitav reisija jaoks asja juures see, et nimi annab selgelt mõista võimalikest ümberistumistest. Teiseks näiteks võiks tuua sõiduplaanide tegemise, kus PEÜTK ei vaata mingilgi moel rongide sõiduplaani suunas, pannes bussid peatuma jaamade juures kas kahe rongi vahel (suure ooteajaga) või täpselt rongiga ühel ajal, nii et reisija võib bussi või rongi küll näha, aga seda tagatulede poolsest otsast! Hoolimata isegi ennetavatest selgitustest, millega peaks uue sõiduplaani, liini vm tegemisel arvestama.

 

Piletisüsteem? Kui palju maksab Tallinnas ja üle Eesti praegune piletisüsteem? Neid rahasummasid ei avalikustata. Miks? Kui palju maksaks süsteem lihtsa, aga tasemel valideerimissüsteemi puhul, kui tegu oleks eeltasutud (tasuta) ühistranspordiga? 

 

Kas rong Harjumaal vm piirides peaks olema tasuta (küll aga oodatakse pikisilmi väga olulist 50% soodustusega perepiletit, mis tooks rongi väga palju sõitjaid juurde, seega ka piletitulu), on omaette teema, aga mäletatavasti keegi Taavi Aas lubas alles hiljuti, et peagi võib juhtuda, et Tallinnas saavad kõik ühistranspordiga tasuta sõita! Millal see aeg kätte jõuab?

Lisan siin, et eeltasutud ÜT (v.a mõningad peasuundade kommertsliinid) on üks peamisi võimalusi, mis tooks paljud reisijad autodest ühistransporti. Põhjuseks ei ole ainult mingi rahasumma säästmine (rohkem või vähem leibkonna jaoks oluline) vaid aeganõudva ja ebamugava süsteemi ning ebavõrdsuse kadumisega. Vaadakem või sellele, et P&S parklad asuvad läänesuunal Urdas, mis on raudteel II tsoon, ehk et seal rongile istumine on kallim kui esimeses tsoonis jms.

 

Mihhail Kõlvart: "teadaolevalt 30% linna liikluskoormusest tuleb väljastpoolt Tallinna ning aastas kasvab see 5%, meil ei ole kuhugi taganeda.... koostamisel uus transpordiarengukava ja üheks eesmärgiks, et tõmbekeskusest kesklinna saaks keskmiselt 20 min... koostöös lähivaldadega... alternatiivi pole, vajame ühist ÜT süsteemi....".

 

Tõepoolest, väljastpoolt Tallinna tulijate arvelt lisandub suur liikluskoormus, aga peab mainima, et väga oluline on ja aina olulisemaks muutub ka tallinlaste suundumine linnast välja - tööle, puhkama, suvilatesse jpm. See, et see aga jõudsalt kasvab, on suures osas seniste tegematajätmiste tagajärg. Lähivallad, keda mainiti, on aga ÜT suhtes üpris ükskõiksed, nende suurim rõõm seisneb selles, et ÜTK-de näol sai ÜT korraldamine enda kaelast ära lükatud! Tehes neile ettepanekuid bussiliikluse parandamiseks või ka bussipeatuste ehitamiseks rongipeatustesse, ongi reageeringuks sisutud vastused või vastuste puudumine.

Üks võimalus, mis aitaks kaasa tõmbekeskustest kesklinna jm kiiremale jõudmisele, oleks loobumine nägemast kõige olulisemana kesklinna kui sellist. Seda ka Eestis tervikuna, tõmbekeskustekeskne süsteem on ajast ja arust. Maakonnaliinid peavad kiiremas korras  täitma hakkama linna sees osaliselt ekspressliinide rolli ehk et need liinid peaks Keilast, Koselt, Kohilast, Tabasalust jm sõitma läbi linna linna piirini või järgmisse keskusesse ehk .... nendesse samadesse kohtadesse, mida mainisin. See võimaldaks neil täita mitut eesmärki.

 

Muidugi on nüansse rohkemgi nagu linnaliinide ulatumine üle linna piiride, piletisüsteemi kadumine jpm.

 

Teiste osaliste jutt oli üpris üldine ja sisutühi, veenvust asja headesse tulemustesse ei tekitanud. Kuigi väideti isegi, et kõik küsimused saavad vastuse, siis uuringu tegijate tausta süvenemata on seda raske uskuda.

Küsimused ajakirjanikelt!? Küsimusi .... ei ole! Uskumatu! Aga ehk on see isegi hea, sest valdavas enamuses on aastaid ajakirjanike tase ÜT valdkonnas pea olematu, kui ükskikud säravamad helkurid välja arvata. Ja ehk hea ka ses mõttes, et küsimustele sisulisi vastuseid nagunii ei saa?

Kas seekordne uuring aga murraks ühe dogma? Et uuringuid ja arengukavasid on tehtud ja tehakse linnukese jaoks ning need ei kohusta mitte kedagi mitte midagi tegema!?

Kuidas seni aga on Keskerakond ÜT paremaks muutmisega hakkama saanud? Midagi erilist polegi välja tuua, peale selle, et polegi nagu midagi tehtud. Siiski, pool rehkendust hädavaevu sai tehtud, rongid sõidavad Turbani, aga peatuse juures bussipeatuses saavad peatuda vaid ühel suunal sõitvad bussid, teise suuna omadele "unustati" võimalus planeerimata....

Miks meil jätkuvalt jagub taset ja asjatundjaid parimal juhul pooliku rehkenduse jaoks? Pressikonverentsi üldsõnalised mõtted olid õiged, järelikult on nii mõeldud varemgi. Selle meeskonnaga, alates MKM-st kuni KOV-ideni, ei tee te midagi ära. Ei teinud siiani, ei tee ka tuleval aastal peale uuringu valmimist. Sest vana koolkond ei mõista nende sõnade ehk ideede tähendust!

 

Esmaspäev, 21. juuni 2021

Jaak Aab, kus on see rohtukasvanud raudtee?

 

 

 

 

Jaak Aab:

Sponsitud · Reklaami eest maksis Keskerakond ·

 

Õige käik!

Arenguks on vaja teha õigeid käike, oskust mõelda ja tegutseda, julgust öelda ja vastutada. Eesti Keskerakond on aastate jooksul tõestanud nii kohalikes omavalitsustes kui ka Riigikogus ja valitsuses, et suured asjad on võimalikud. Kivisse raiutud maksusüsteemi muutmine kasvatamaks enamiku Eestimaa inimeste sissetulekut, erakorraliste pensionitõusude elluviimine, peretoetuste tõstmine, aga ka ammu rohtukasvanud raudteede taastamine, inimeste liikumisvõimaluste avardumine tasuta ühistranspordi näol Eesti pealinnas ja maakonnaliinidel, omavalitsuste tulubaasi tõstmine kodupaiga arenguks, vajalikud sotsiaaltoetused julgelt naeratamiseks või ka kõige raskemateks hetkedeks – oleme alati seisnud iga Eestimaa inimese, iga linna ja küla eest.

 Õige käik on kiirendada asjaajamist kohalikes omavalitsustes üle Eesti;

Õige käik on jätkata korterelamute rekonstrueerimise toetamist;

Õige käik on soodustada kaugtööd ning võtta inimesi riigitööle ka väljaspool suuri keskuseid;

Õige käik on jätkata regionaalprogrammide elluviimist Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis;

Õige käik on igas omavalitsuses töötada välja terviklik ning ohutu kergliiklus- ja kõnniteede võrgustik;

Õige käik on kaotada lasteaia kohatasu, et tagada võrdne alushariduse kättesaadavus hoolimata perekonna majanduslikust olukorrast;

Õige käik on võimaldada tasuta toitu koolis ja lasteaias, tagada algkooliõpilastele kaks komplekti õpikuid ranitsa kaalu vähendamiseks;

Õige käik on vähendada inimeste omaosalust hooldusteenuste tasumisel;

Õige käik on pidada Eestimaa inimeste, sh noorte, vaimset ja füüsilist tervist prioriteediks;

Õige käik on luua uusi tervisespordi võimalusi üle Eesti terviseradade ja kergliiklusteede näol;

Õige käik on tagada igale inimesele kodulähedane arstiabi;

Õige käik on pöörata omavalitsustes rohkem tähelepanu kohanemis- ja lõimumisküsimustele;

Õige käik on toetada noorteühingute ja -volikogude tegevust, suurendada noorte kaasamist kohalike ja riiklike küsimuste otsustamisse;

Õige käik on seada prioriteediks kohaliku majanduse elavdamine ning kohalike töökohtade loomine.

 

********************************

 

Anna vihje ka - see sealkandis, kus Keskerakond pole suutnud peale Simsonit enam mitte midagi teha bussiliikluse parandamiseks. Tegelikult see on tühi vihje, sest ... kuskil pole suutnud!  Ehk et ei mingit avardumist!?

 

Reede, 11. juuni 2021

Transpordiamet on eraldi postitust "väärt"!

 

 

 

(seakarja pilti mul pole)

 

• Autor

  Transpordiamet

  Oleme saanud palju tagasisidet vanade reisiplaneerijate sulgemisega. Toome siinkohal välja kolm olulist aspekti, miks me need sulgesime ning mis probleemid oleme lahendanud uue rakendusega:

   Oleme eemaldanud olulised turvanõrkused ja tehnoloogilised tõrked.

   Uuel rakendusel on oluliselt suurem jõudlus ja vastupidavus erinevate tehniliste tõrgete suhtes.

   Uus rakendus võimaldab erinevates seadmetes (nt arvutites, tahvlites ja nutitelefonides) ühtset vaadet ehk lehe paigutus muutub vastavalt kasutatava seadme ekraani suurusele.

  Lisaks on uues portaalis teised olulised parandused ja uuendused rakendunud võrreldes vana versiooniga: Mugavam ja kiirem reisi planeerimine – vanas rakenduses sai reisi planeerida ainult kindlate peatuste vahel, uues saab aga reisi kavandada asukohtade vahel, samuti pakub portaal mõistlikumaid ümberistumistega reise.  Kõikide transpordiliinide info koondub ühte kohta – kui varasemalt olid kasutuses kolm erinevat lehekülge www.peatus.ee, tartu.peatus.ee (Tartu linnaliinide leht) ja mobiilivaatena m.peatus.ee, siis nüüd koondub kogu info ühte portaali https://peatus.ee/, mis tähendab, et kasutaja saab kogu vajaliku info kätte ühest kohast ja ei pea erinevate lehtede vahel otsima.

  Peatusest väljuvate liinide info on ühest kohast kättesaadav – kaardirakendust kasutades on võimalik kergesti leida peatusest väljuvate liinide info, selleks tuleb klikkida vaid valitud peatuse niinimetatud mummule.

  Lisandunud on Tartu rendirataste info - alates 2021. aasta maist on reisi planeerimisel võimalik arvestada ka Tartu rattaringluse poolt pakutavate rendiratastega.

  Oleme kokku kogunud eelmise aasta jooksul kasutajate ettepanekud ning prioritiseerinud enimnõutud funktsionaalsuste väljaarendamise. Seotud osapoolte ja kogukonnaga koostöös, jätkub selle pidev täiustumine ja parendamine.
• 
  
•  · 
  Vasta
•  · 39 min
•  · 
  Muudetud
• 
  
Neeme Sihv
Transpordiamet kuulge, lõpetage see jama ajamine! Kahepäevase bussituuri planeerimisel ei saanud teha muud kui kõige lihtsama ringi ja sedagi t-pileti järgi!
Siin pole midagi mugavat ega kerget! Uskumatu, kuidas ühe ametkonna saamatus võib ühistranspordi kasutatavuse alla tõmmata!

 

 

Tegelikult sobiks kommenteerimiseks midagi klassikalisemat kirjandusest, millele oli lisatud tärn! Tahaks selle ka välja öelda, aga no hoian ennast tagasi! Kusjuures, vaevalt, et vana ümbertoimetamine turvaliseks võimaltu oleks. Tahtlik sigadus lihtsalt! Kui see nii pole, siis saab sellist juttu kirjutada ainult täielik....

 

* rõve sõim serbohorvaadi keeles...

Põhjus, iga piirkonna ÜTK-d said ise otsustada. Pärnumaal on aga piletitulu osa kuludest vaid 7%, seega on see ka "peaaegu tasuta". Kuidas sobib linna külalisele peaaegu tasuta ehk 3 eurot pileti eest? Aga "kuni KE on valitsuses, tasuta ÜT ei kao"!? Ohoh!

Neeme (ehk siis mina) küsis, et kuidas on viimastel aastatel kaasajastatud liinivõrku ja millal Elroni kõrvale luuakse Elbus. Aas arvab, et seda pole vaja luua, sest  peaks LIINIVÕRK OLEMA ÜKS! Harjumaal on näha, et ettevõtteid, kes tegeleb ÜT, on liiga palju, Elron, TLT, ÜTK jt. Liinivõrk ei ole üks tervik! Erinevad vedejad peaks rohkem integreeruma, ehk et tuua kõik ühe katuse alla.

Täpsustan - küsimus oligi mitte niivõrd eraldi bussiettevõttes, kuivõrd RIIKLIKUS omanduses! Kas tõesti on siis vastusest aru saada, et plaanis on bussiveod riigi alla tuua? Mujal parendamiseks oleks vaja üleriigilist uuringut ja see ka algatatakse, aga varasemalt tehtu on ÜTK-de töö, sest neid juhivad KOV-id ning nemad kohapeal teavad asju kõige paremini. Ma ei saanud nüüd asjale pihta!? Teed omavalitsusele ettepaneku muuta sju nii ja teha naa, nemad aga pea eranditult ütlevad, et pole nende asi, pöörduge ÜTK poole! Et siis juhivad, aga ei juhi ka?

Tegelikult aga peakski asju juhtima Tallinnast, sest kohalikud EI TEA PARAKU ROHKEM KUI OMA MÄTTA KOHTA JA SEDAGI VÄGA NADILT! Tean, mida räägin, sest näen kui nõrgad on ametnikud ÜTK-des ja kui vähe autoga sõitvad omavalitsustegelased teavad bussiliiklusest.

Neeme küsib veel, et kui nagunii dotatsiooni osakaal kasvab, kas poleks mõtet üle minna kõikjal eeltasutud transpordile. Aasa sõnul algusest peale oli otsus, et seda sunniviisiliselt ei tehta. Toob näiteks Pärnumaa kus isamaalased jt OTSUSTASID JÄÄDA TASULISE JUURDE!

Tänaseks on selge, et see vaid kasvatab riigi kulusid ja SEDA majandusmister lubada ei tohiks. Või peaks siin küsima nüüd taas, et " ... MIS SEE KÕIK SIIA PUUTUB, SEST KÕIK ON JU HINNA SEES!?"?

 

 Jutt läks ka RB-le ja me oleks "raskustes tulevikus ilma selleta". Küsiks ehk sama küsimuse? Sest ei saa ju aru, et RB on liiga suur suutäis!? Ja ei hakkagi saama, sest "kõik on hinna sees ja tahame oma maksumaksjaid panna täna, homme ja ülehomme maksma obrokit Euroopale ning seegi obrok on hinna sees"! Selline on meie poliitikute vastus!