Oleks pildil laevavrakk, võiks öelda nagu M-Klubis, see on meie riigilaevukese sümbol! Aga sisuliselt ongi sellega tegu, sest just nii suhtub valitsus taristuprojekti, mis Eestile kõige olulisem. Arusaamatuks jääb seegi, mis takistab ajakirjanikel pressingut kasutamast ja otsesõnu intervjueeritavatele ütlemast, et need vastused ei ole adekvaatsed.
Maalehe meelsuse näitab ära juba üks pealkiri - raudtee , mida ei pruugi tullagi. Kui Läänemaaga seotud inimesed suhtuvad "objektiivses" ajakirjanduses nii oma kandi inimestesse, siis pole objektiivsusest haisugi. Puhas suhtumise küsimus.
Ühe kinnistu omanik Lembit Merilainen ütleb, et talle pakuti kompensatsiooniks vaid 16 000 eurot, kinnisvarabüroo olla hinnanud vana hoone ja maa 50 000 euro peale. Kuigi täpselt ei tea võiks arvata, et reaalne väärtus on kuskil keskel. Aga ükskõik kas see n.ö õiglane hind 0n see või teine, riigilt seda ei saavat.
Taristuminister lubab, et saab küll, aga selliste pisiasjadega pole aega tegeleda. Kuna ministri erakond on juba korduvalt valetanud, siis ei saa uskuda ka ministrit. Nimelt enne eelmisi valimisi RE lubas raudtee taastamisega jätkata, kuid tehtud ei ole mitte midagi. Ah et riik annab lisaks hinnale veel nn motivatsioonitasu? Ma ei tea, mis motiveerib Reformierakonda, aga nemad küll pole oma palkagi väärt, vastupidi, riigile põhjustatakse järjepidevalt hoopis kahju ja mitte väikest.
Minister möönab, et seni pole kinnistute ostmisega algust tehtud ning viitab "taristuobjektide pikaajalisusele". Kuidas mõista sellist sõnakasutust? Või pidas ta silmas pikaajalist teadlikku vastutegutsemist valitsuse ja juhtiverakonna RE poolt? See on tõesti pikka aega kestnud ja kuna tema haldusalasse kuuluv maa- ja ruumiamet ei saa tööga hakkama, ei saa ka minister. Riigi eelarvelised võimalused on küllaltki head, arvestades, kuidas sadu miljoneid raisatakse mittevajalikele ja lausa hävitavatele projektidele. Sellistele, mille asemel saanuks needsamad asjad tehtud isegi 5-10 x odavamalt.
Aeg-ajalt lõpetatakse kriminaalasju aegumise tõttu ja kui lugeda Rein Riisalu kommentaari, siis tundub, et sedasama loodavad siingi üsna mitmed, nii kinnisvaraomanikud, kui ka poliitikud.
1. tsitaat:
See tsitaat väärib talletamist! Vägevad ja võimsad riigiametnikud kavatsevad "vaatamise" praktikat jätkata, mitte tööd teha? Aasta lõpuks, tähendab arvatavasti aega peale uusi valimisi nii et väga suure tõenäosusega võidakse aasta lõpuks kogu tehtud töö nullida ja tühistada?
Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõige 3 ütleb: „Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.“
Kahtlemata praegu saab suvilat kasutada, seega pole seadusest kasu? Kui tahaks koheselt riigile müüa? Kuid tõsi küll, iga kasutatav asi vajab hooldust ja remonti ehk pidevaid lisanduvaid kulusid?
************************
Teise loo autor Lemmi Kann peaks olema teemaga kursis? Seepärast tahaks vägagi teada ja mitte ainult mina, kuidas planeeriti trassi Allikmaa külas. Kas on küsitud tegijatelt, omavalitsuseni välja, miks trassi planeerimisel see majapidamisele lähemale nihkus ning kas poleks olnud mõistlikum see hoopis suurema kaarega teha kõveral peale Paliveret? See, mida vahel "möönatud,", et kõverat õgvendati suurema kurviraadiuse ehk kiiruse pärast, ei ole ju ometi vastus? Kurviraadiust saab suurendada ka trassi kohatise kaugemale nihutamisega? Nii et moodsad rongid saavadki kiiremini sõita, kuigi alati on ka võimalus mõnel kõveral jätta kiirus mõnevõrra väiksemaks. Lisakulu iga rongi puhul see tekitab elektritarbimise näol, aga see pole suur kulu. Igal juhul on võimalik asju paindlikumalt lahendada, aga sellele tasemele ajakirjanikud ei küüni.
Minister Terrase kommentaar uue koalitsioonilepingu raames on sõna otseses mõttes haige, sest tema sõnutsi saaks praeguste raudteede kõpitsemise (mis olla esmaseks prioriteediks) järel, alates 2033-st aastast vaadata, mis saab Rohuküla raudteega. Selline valitsuse käitumine on otseselt Eesti riigi maine kahjustamine ja võetud kohustuste eiramine. Nii on kohustatud ju tegutsema eesmärgi nimel tuua oluliselt rohkem autokasutajaid ühistransporti. See, et Rohuküla raudtee kasvataks praeguse Elroni reisijate arvu hoobilt 8-lt miljonilt 9,5-le miljonile ning seda vaid ca 100 miljoni euro kulutamise teel, oleks nagu tühiasi?
Planeeringu menetlemise aja kohta kirjutab Lemmi Kann peenelt, et talu omaniku ja teiste kohalike mure oli.... Kahtlemata on suured kiirused ja keskkond suur mure, kuid millegipärast ei taheta rääkida sellest, et ühistranspordi nadi olukord pole mure? Ja ehk on selle pärast mures hoopis rohkem kohalikke? Teadaolevalt on Läänemaa elukvaliteedile ning ettevõtlusele see raudtee nii oluline, et seda ei saa isegi parima tahtmise juures sõnades ega numbrites hinnata. Ehk siis hindamatu.
Maaleht aga on asja avalikkuse ettetoomisel nõrk ja mannetu, omavalitsusjuhtide tegevusest pole midagi kuulda ja valitsus laseb inimestele kõrge kaarega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar