Pärnus ei hoolita loodusest ja inimesest?

 

 

 

Võinuks eeldada, et Eesti kõnekaimast "tänavadisaini saagast" Haapsalus õpivad ka teised. Aga Pärnus Supeluse tänaval on asi vaat et hullemgi!? Taas kivikõrb, hävitatud tohutu osa haljastusest! 

 

Kaasnenud on ka see, et on kulutatud  mõttetult palju raha ja loodusvarasid (terast jm) sõidutee valgustusele. Loomulikult on need postid ka igas mõttes segavad (teehooldus) ning rikuvad ka visuaalset vaadet, rääkimata sellest, et on juba olemuseltki koledad.

 

https://eestimaablogi.blogspot.com/2021/11/haapsalu-posti-tanava-kroonika-eb-3.html

 

Selle lingi kaudu näeb üsna pikka ülevaadet Haapsalu Posti tänavast ja annab aimu, mis ootab Pärnut ees. Rõhk on eelkõige haljastusel, mitte sealsel teekattel, mis suures osas ka see "täringukividest" kate. Seesama, mis põristab autoga sõite, mis laguneb ja ei sobitu muu tänavakattega. Sest tehtud ilma vigadest õppimata. Pärnu LV jaoks oli aga Posti tänav ideaalne võimalus õppida.

 

Muide, mul tuleb meelde üks Nõmme "tervise"radade koosolek, milles räägiti graniitkillustiku kasutamisest. Küsisin projekteerijatelt, et kas te tõesti Rakvere Vallimäe jamast midagi ei õppinud? Mokk vajus ripakile ja kõsiti, millisest? Ehk siis ka projekteerijaid ei huvitagi, kuidas miski kuskil toimib või ei toimi? Kivimägi, Kosenkraniuse vt puhul ma ei imesta, aga oma ala spetsialistid?

 

See, et säilitatud onm mõni puu, ei päästa midagi. Milliseid puuliike kuhugi pidanuks asemele istutama on iseasi, kõige olulisem on, et need pakuks varju. Haapsaluski on paraku suuremas osas tegu vitsakestega ehk pihlaka, kitsavõralise haavad jt. Mõni võib neist olla ka õitsemise ajal või viljadega lühiajaliselt ilu poolest märgatav, aga lähtuda ei saa ainult ilust. Ja alati ei pruugi olla tegu väga suurteks kasvavate puuliikidega, nende aretamine pakub võimalusi ka keskmisekasvuliste puude istutamiseks vastavalt tänavaruumile. Lootusprojekti puhul pole aga erilist lootust?

 

 

Kas selline käkerdis on tõesti vajalik? Pärnus, erinevalt teistest linnadest, on juba praegu üsna paljudel majadel ja aedadel valgustid, millele väikest lisa paigaldades jääks enamus poste ära, sest kõnniteed saavad niigi valgustatud. Aga meie rohepöörased, kes räägivad vajadusest säästa loodust (noh, need tuumajaama-kallemetsad), lajatavad tonnide viisi terast jm mittevajalikesse asjadesse ja ei hooli ka sellest, et need valgustid, kuigi säästlikumad vanadest, kulutavad ikkagi rohkem energiat kui majadel olevad pisivalgustid. Vähe sellest, nende hoolduseks on vaja plekkida eraldi firmadele, kes siis autodega rongi sõidavad ja töid teevad. Mõistlik? Loomulikult mitte!

 

 

Siin on vaade teisele poole, umbes selline nägi varem välja Supeluse (end Esplanaadi) tänav ka teisel pool. Järgmisena võetakse maha ka need puud ning kivikõrb muudetakse laiemaks?

 

 
Parema ülevaate saab väga kenalt Marten Martshenkovi pildilt, kus siiski saab vaid aimata kohti, kus kasvasid puud. Aga on selge, et tänav oli roheline. Ning kui vaadata kaugusesse, siis näeb endiselt kui ilus on rohelus. Ja me ju teame, et mitte ainult ilus vaid ka igas mõttes oluline! Ega meil paraku ei armastata selgitada, kuidas me ennast ümbritsevat õhku kivikõrbete abil kütame, kuigi see on vaat et olulisemgi mõista kui globaalset soojenemist.

 

 See ongi siis meie nn päikesetõusuvalitsuse tagajärg? Ma ütleks pigem, et reformierakondlaste puhul on tegu Pimedate Ööde Valitsusega...

 

 

Tänaval paistab ka mingi ebakorrapärane maleruudusti. Milleks üldse need mustad laigukesed? Kas selleks, et linnavõim saaks näidata ennast rohejõuna, sest sinna istutatakse mingid naadikesed?

 

siin liikudes oli üks asi aga veelgi arusaamatum, nimelt ei saanud kuidagi aru, mis remondikanal see keset teed on? Selguse tõi jupike vanast artiklist:

Uulitsa uut väljanägemist tutvustas eile õhtul teemast huvitatud linnavolinikele Supeluse tänava projekti koostanud arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuribüroo Lootusprojekt esindaja Siim Lootus.

Olulise muudatusena viiakse kogu Supeluse tänav ühele tasapinnale. Suvekuudel on plaanis tänavalõik pärast uuenduskuurigi autoliikluseks sulgeda, kuid muul ajal saavad autod pärast rekonstrueerimist tänaval mõlemas suunas sõita mööda sõiduteed, mille keskel on kiirust maha võttev ühe meetri laiune täringukividest graniitriba.

Sõidutee äärde pannakse lauge betoonrenn, mis teeb jalakäijate liikumise ohutumaks ja võimaldab vihmaveel voolata. Kaldeid rajades arvestatakse liikumispuudega inimestega. Sõiduteega ristumised tähistatakse vaegnägijatele mõeldud taktiilsete plaatidega.

Kuivõrd projekti koostaja sellises käkis süüdi on, on omaette küsimus. Tellimuse esitas siiski linnavalitsus, järelikult on puude lageraie plaaninud ka nemad?
Täringukivid pole kindlasti hea lahendus, sest nagu Haapsalu jt kogemused näidanud, ei taha erinevast tänavakattematerjalist tehtu hästi toimida ja muide, hilisem teekatte vahetus vm tegevused on ka sellevõrra kallimad.

 

 

 

Natuke rohelust, mis alles, ei kompenseeri midagi nagu juba mainisin. Suures pildis on aga juba ka eeldatud, et mingigi rohepööraste plaan ei peata looduslikku soojenemist, mis võib juba sajakonna aasta pärast hakata meie lapselapselapsi tapma. Rohepöörased annavad selleks oma panuse, sest kuumad kivikõrbad kõtavad õhku aina rohkem! Või hoopis kivimäed? Miks pole aga Pärnus ühtegi poliitikut, kes selle teema oleks tulikuumaks ajanud? Ainus ju, mis saab midagigi muuta ja päästa, ongi rohelus!

 

 

Lubatud lauge renn sõidutee ääres silma ei hakanud, aga ega ma ei osanud seda ka otsida. Tegelikkuses peaks vihmavesi suures osas voolama pigem haljasaladele, kastes seda kuuma aja "pausidel" ning vähendades kanalisatsiooni koormust. Ärgem unustagem, et paljudel uuendatud tänavatel on paduvihmadest uputused hullemad kui eales varem. Või siis on siin soov osa mullastikustki kanalisatsiooni uhtuda?
Kuhu kupatada sellised tegijad? Aafrikasse? Sest Eestimaast saabki selliste kaasabil kivikõrb....

 

Veidi veel tänavavalgustuse teemast. Kümmekond korda säästlikumast nii elektrihinna kui ka maksumaksja rahakoti vaatenurgast, ilumeelest rääkimata.

Kas Pärnus on ka vastupidiseid näiteid, kuidas saab kümneid kordi säästlikumalt ning ka ilusamini valgustada linnaruumi? Küll ja veel. Kui linnaametnikud vaevuks lahtiste silmadega jala käima, võiks neil isegi peas mingi mõttetöö tekkida?

Majaomanikud võiks siin olla hoolivad, paigaldada majadele valgustid ja nõuda selle inetuse ning raiskamise lõpetamist ehk valgustuspostide likvideerimist, Ja loomulikult mitte ainult Supeluse tänaval. Ehk peaks meie Aatomikud pakkuma tuumajaama asukohaks Pärnut?