Laitse - Laitse Jaam - Jaanika - Turba

 

 

 

Kuidas meil poliitikud, eesotsas reformierakondlastega, näevad ühistransporti? Umbes nii näevadki. Kitsas vaade tekib, kui tagumik uurakil vaadata teealusesse truupi. Mida järeldatakse? Peatust siin pole vaja, sest keegi siin ei ela! Muidugi käib see laiemalt muugi kui peatuste kohta. Läksin loodusesse, aga nii, et ühendada käik ka läänesuuna rongiliikluse vaatega.
Muide, hiljuti tõstatus teema, et Järve keskuse juurde on vaja rongipeatust. Oleks küll vaja. Puudutan ka seda peatust.

Halb, kuid tüüpiline Eestile on poliitikute suhtumine. Rõemsal meelel jagasid praegused ja endised linnaosavanemad ning mitmed teised selleteemalist postitust, nagu oleks ka progressiivsete asjade eest väljas ning mingid asjapulgad!? Tõsi, ükski neist pole julgenud selgitada seda teed, kuidas analüüsi tulemusel jõuti selleni, et Järve 2 on vajalik! Ning kas see võiks olla Järve ja/või Rahumäe praeguste peatuste likvideerimisega, et sõiduajad ei pikeneks või ikkagi ühe lisanduva peatusena praegustele jms. Muidugi on teine lahendus ka olemas, nimelt nüüdsed kiirrongid on näidanud, et saab küll kasutada tihedat sõiduplaani, kus (tipptunnil) sõidaks kordamööda kiir- ja tavarongid, kuid eks seegi olukord on oma nüanssidega. Ja kuigi just seda pooldangi, siis me kõik peaks tajuma, et seda näevad ka poliitikud. Mitte ei oleks tagumik uurakil selle toru juures...
Pole see ju ainuke peatus mida Tallinna ja Keila vahele vaja on, nii võib tekkida kartus, et need rongid hakkavad kole kaua sõitma!

 

 

Saue 2. 

 

Toruefekt ilmneb ka siin. Kui sõita rongiga ja vaadata välja vaid ühe poole rongiaknast, avaneb selline vaatepilt. Aga kui kauaks? Saue vallas ehitatakse uusi elamupiirkondi ja küllap peagi ka siin. Teisel pool raudteed on aga juba Saue linn "veninud" ja paljud kodud on Saue peatusest liiga kaugel. Torust ei näe poliitik ega ametnik sedagi, et kodud ja töökohad ei ole ainult raudtee(peatuse) kõrval vaid neid jääb ristsuunas ka oluliselt kaugemaleraudteest, seega rongiletuleku vahemaad on kohati üle mõistuse pikad. Pean silmas jalakäiku ja ka rattasõitu. mitte autostumist. Ning taas, ehitades uue peatuse siiagi, ligi 1,5 km praegusest Saue peatusest, ei tähenda see seda, et kõik rongid ka selles peaks peatuma. Kiirrongid peatukski Keila ja Tallinna vahel vaid Saue, Laagri (Vana-Pääsküla uue nimega), Pääsküla, Nõmme, Tondi ja Lilleküla peatustes. KUI reisijate arv peaks tegema läbi olulisi muutusi, siis saab kaaluda osaliselt ka ehk Järve või Järve 2 peatuses peatumist.

Aga kas seda saab loota, et asju nägema ehk mõistusega võtma hakatakse? Ei, või kui, siis väga pika vinnaga. Läheb aastaid, et normaalsus võidutseks, seni aga räägitakse enne valimisi autostumisest ja pritsitakse oma lipsud ning triiksärgid sülge täis! Samamoodi nagu praegu Järve peatuse puhul, Lilleküla koha pealt on aga suu miskit täis!

 

 

 

Sügis aga tuleb tasapisi. Ahjaa, minu selja taga ehk teisel pool raudteed pole Saue vallavalitsus siiani teinud normaalset ootepaviljoni rattaparkla jm mugavustega (tualett, joogivesi). Tehti ju see valesse kohta, kuhu parkivad ratturid peavad rohkem kui korra teed ületama. Mitte mingil juhul ei tohi tunnistada vigu ja neid parandada - poliitikute ja ametnike kreedo täielises Eesti Vabariigis! 

Mina jäin aga ilusat värvigammat vaatama.

 

 

Tore on tõdeda, et Keilas toimib ühispeatus ses mõttes, et siin on nüüd ka turg.

 

 

Aga ei toimi bussipeatus Keila Jaam (siiani ka vale nime all). Aastaid tagasi sai välja pakutud, et 3 Tallinn - Nõva bussi asemel võiks proovida päevas 6 bussi, 5 neist Keilast või Vasalemmast (saab ümber istuda nii bussidele kui rongidele Tallinna sõiduks) ja 1 Variku kaudu kas Vasalemma Jaama või hoopiski Turba Jaama (Risti Jaam oleks parem, aga...) läbi Risti. Keila Jaam peatusest on seni aga liiga vähe busse. Keila-Joale siiski mõni on.

 

 

Küll aga on siin suur rattaparkla, pirukakiosk ja jaamahoones söögikoht. Tõsi, ühtegi veekraani siin vist pole, kuigi peaks ehk suure ala tõttu lausa 2 olema (salajane kraan turul ei lähe arvesse)

 

 

 

 

Muide, üsna palju kaugemale sõitvaid busse sõidab ka Ämarisse sisse. Kuniks sinna raudteeharu pole taastatud ja rööbasbusse sõitma pandud, võiks kaaluda nendest bussidest osal sõiduaja lühendamist ja väikebussidega Ämari - Vasalemma Jaam juurdevedu?

 

 

Laitses muidugi väljus üksjagu reisijaid, laupäev ikkagi ja paljudel oldi ka autoga vastas. Eks ta ole, endine suvilapiirkond laiutab ju suurel ala ja küllap tullakse kaugemaltki. Tegelikult on Laitse üsna eksitav nimi, sest Laitse nimeline koht on siit üsna kaugel. Kaardi järgi on selle koha nimi hoopis Kaasiku ja nii tuleks ka rongipeatuse nimi muuta? Et juttu tuleb ka uuest rongipeatusest, täpsemini lausa jaamast, mille nimi võiks siis olla ehk HINGU, lähedal oleva asustuse ja oja nime järgi? 

 

Miks on vaja siingi lisapeatust? Põhjuseid on mitu.

* Arvestades tulevaste Haapsalu ja Rohuküla rongidega ning vajadusega tagada nende intervalliks tippajal 40 minuti ringis, on kahe rongide möödasõidukoha ehk jaamade vahe praegu ajaliselt ja distantsiliselt liiga suur - Vasalemma ja Riisipere. Ajalist suurendab seegi, et nende vahel on kolm peatust.
* Laitse/Kaasiku elamupiirkond on samuti vägagi suur, kaugeimatest kodudest on rongile üle 3 km, seega on täiendav peatus vägagi loogiline.
* Mida rohkem kasvab meil rongide arv ja kilometraazh, seda enam peab jälgima kohti, kus on võimalik rongkilomeetreid vähendada. Laitse on väga suure reisijate arvuga peatus ja ka Kibuna, Jaanika aga üsnagi tühi. Järelikult on mõningate Haapsalu/Rohuküla rongide puhul mõtteks n.ö. praeguste Riisipere/Turba asendamisel peatuda neis peatustes ja kõik praegused Turba rongid ei peagi nii kaugele sõitma, lõppjaamaks mõnel jääkski Hingu. Nüanss on seegi, et nt ekspressidelt aeglasemale rongile ei saa teha Turbas (üks tee) vaid ainult Riisiperes, see aga ei ole iga rongi puhul otstarbekas.

NB! Eesmärk ei ole kuidagi vähendada Jaanikal ja ka Riisiperes või Turbas peatuvate rongide arvu.

 

 

Ka bussipeatuse tekitamisega perrooni otsa juurde ei ole Saue vald siiani hakkama saanud. Siin ei käi siiski asjad nii, et "tee pool rehkendust, aga hästi". Saue vald sai esimesena ja siiani ühena vähestest hakkama bussipeatuste ümbernimetamisega ... JAAM ja see on siiani väärt kiitust!

 

 

Mõte oli vaadata, kas raudtee äärt mööda saab jala Jaanika peatuseni ja mis selle käigus näha õnnestub. Kuigi viimased päevad löönud septembrikuu kuumarekordeid, siis targu hommikul alustades oli lühikeste pükste väel isegi tsipakene jahe, aga see möödus ruttu. Tõsi, rohi oli muidugi kastest väga märg, nii et päris padrikusse ma trügida ei plaaninud. Kilpsamblik jäi aga küll ette. Ja kuutõverohi? Igal juhul on värvid alati ka sügisel ilusad, isegi kui pole käes "kuldne" sügis. Nii ka taimede, kivide ja samblike kombod.

 

 

Ohoo, barbariss! Lapsepõlves kutsutud paburitskiks ja nii sageli ongi harilikku kukerpuud nimetatud. Kahju, et marjad veel küpsed polnud, neid oleks küll mõne peotäie pintslisse pistnud! Lähemat infot ma ei teadnudki, sp siis omal ajal likvideeriti neid põllumaastike läheduses!

Liina Timmermann:

See meie looduslik liik on kõrreliste rooste vaheperemeestaim. Aga Berberis perekond on väga lai ja neid söödavate viljadega liike on mitmeidki, nt amuuri kukerpuu B amurensis, kellel viljad nagu punasel sõstral rippumas. aga see pole enam selle grupi teema....

 

 

Libresse tiivakesed! Laitses on siiski olemas veel üks väike katusealune nagu eespool näha oli. Ei tea miks piirkonna innovatiivseima ettevõtte Eesti Raudtee töötajad samasuguste all kontoritööd ei tee?

 

 

Sügis. Muidugi olnuks huvitav ka Laitses ringi käia ja maju-aedu vaadata. Kuivõrd on siin arhitektuur teistsugune (suuresti vist ju venelaste omaaegsed aianduskoperatiivid?) ja mil määral ollakse ümber orienteeritud aastaringi elamiseks?

 

 

 

Maikelluke ehk piibeleht, ilus õitsedes ja viljadega. Aga mürgine!

 

 

Harilik tõrvis (Ischnoderma benzoinum)?

 

 

Admiral (Vanessa atalanta).

 

 

Haapsalu nullkilomeetrist mõõdetuna algab siin 62. km. Ehk et veel on minna 61, kui oleks plaan sinna välja jõuda. Aga ei lähe ma täna sinna ega ka Leedikülasse vm mitte. Leediküla mainida on mitu põhjust, üks neist see, et sinnagi ei taha (kohalik) võim teps mitte peatust teha. Mis sest, et küla pole väga elanike rohke, aga sealt on otseim pääs Noarootsi.
Ahjaa, kui raudtee ääres oleks teenindustee, mis natukenegi küüniks Läänemaa Tervisetee tasemele, oleks siin kulgeda rattaga ikka väga mõnus. See tee või õigemini selle puudumine oli ka üks asi, mida tahtsin näha. Võib mõista, et kunagi hallidel aegadel ei osatud sellele mõelda, aga nüüd on iga matkatee (rada) kuldaväärt ning kui mõnegi tegemine üsna kulukas lõbu, siis näiteks Riisipere - Turba lõigu raudtee taastamisel oleks võinud sellise teha. Aga nagu ikka, VÕIM on meil lahja! Mis sest, et raudtee ääres on teenindustee väga ja väga vajalik ja mitte ainult raudtee tarbeks vaid ka metsapõlengute, õnnetuste vm puhul.

 

 

Nii maitsvate marjade puhul oleks aga patt mööda minna! Väikesel lõigul oli neid üsna palju!

 

 

Selline rada oli alguses. Veidikene kruusa peale (kasvõi kuskil kasutusel olnud). Raudtee puhul saab sageli kasutada aluspõhjaks vana ballastkillustikku, seega see eriti lihtne. Aga aja jooksul see rohtub ja seepärast võiks veidi kruusa peale tuua küll.

 

 

Kohalik liumägi? Mingi oja on siin vast ka kunagi olnud.

 

 

Siinkandis peaks siis Hingu jaam olemagi, üks lühike kõrvaltee on piisav ja ehk ka lühike perroon? Alles isegi vana stiilne raudteeelamu.

 

 

 

Hingu oja juures tegin väikese peatuse. Nauditav on jälgida veevoolu ja samal ajal kuulata linnulaulu või lihtsalt mõtiskleda. Seegi on ka sellste matkateede pluss, kus ilma krt teab kuhu trügimata saab rattaga kohale tulla ja ehk mõnel kännul istudes olla. Lihtsalt olla.
Tõsi, matkatee puhul (eriti kui see kui teenindustee, võib vajalikuks osutuda ka autot kannatava sillakese ehitamise kulu.  Aga seegi pole suur.

Hingu üsna savise veega oja. Või on viimastel päevadel siin vihma tulnud?

 

 

 

 

Teekonna viimase osa pidin aga raudteel käima. Ja kui pole normaalset rada raudtee kõrval, ollaksegi seda sunnitud tegema....

 

 

Oh jeerum, isegi siin see toruporno!

 

 

Elektriraudtee on keskkonnasõbralik? On küll. Kas aga siin, see on iseküsimus. Muidugi võib elektrirongidega olla töökindlam sõita kuni 160 km/h ja muidki plusse on asja juures. Meie "tarkurid" aga ei taha ka sel teemal rääkidagi, et keskkonnasõbralik on see teatud rongipaaride arvust ööpäevas. Milline see on, ei ütle keegi välja, minu teadmiste põhjal võiks see tänapäeval olla ehk 20-30 rongipaari üheteelisel. Et Haapsalu/Rohuküla on väga selle alampiiri lähedal, siis polekski ehk vaja elektrifitseerida. Vähemalt esialgu. Teisalt meil pannakse miljardid huugama pättide projektile ehk "aknale Euroopasse", nii et siiski ehk on siin mõte elektrifitseerida. Erinevalt Põlva või Valga suuna raudteest. Ka edelasuunal oleks normaalse infra puhul see mõttekas vast ehk ainult Raplani.

 

 

Muidugi näeb siinkandis ehedate pärlite kõrval ka kolemaju jm rämpsu.

 

 

On aeg maha kobida! Tänu Ratase laiskusele (mängis küll palgiga Leninit, aga tegelikult ikkagi tühi koht ja lausa rahva petja) ja täna ehk siis tegelikult aastakümneid juba, Reformierakonnale. Aga tegu ongi ju eriti suurekaliibriliste petistega! Kuigi nende liidritest kõik armastasid vahel korrutada, et "raudtee siin ei ole tasuv", siis enne valimisi lubati selgelt: JÄTKAME rOHUKÜLA RAUDTEE TAASTAMIST! Eks see ole see "lugege mu huulilt" jm rämpssuhtumise tulem, ometi on meil selliseid Eestis rohkem ja lausa palju rohkem. Kes muidu sellistele oma häält annaks, ikka samasugused?

 

 

Kui kaob transport, kaob ka elu! (Reformierakonna vanasõna). Pigem küll nende deviis, sest Eesti elu hävitamine õnnestub neil ju järjekindlalt ja tugevalt! 

Natuke muidugi piltlik väljend siinse kohta, aga siiski täpne. Sest selgelt on siin piir, kust edasi on elukeskkond madalama tasemega ja suureneb ka keskkonna saaste.

 

 

Selle rongi vastas ei olnud ühtegi bussi. Tegelikult pole neid ühegi rongi puhul, ei Rohukülla ega Virtsu. Aga peaks, sest teps mitte kõik bussid ei pea uhama Riisiperest Tallinnani ilma peatusteta. Rongis on reisijate jaoks ruumi küll ja eriti Hiiumaa puhul see oluline, sest saarel on busse, mis sõidavad Heltermaani, Rohukülast aga sisuliselt edasi millegai ei saa. Kui siis ehk Haapsallu, aga sealgi järgmiste busside ajad ei klapi.

 

 

 

 

Paras olnuks automaadist üks kohvi võtta, aga pole ju ka automaatigi. Isegi joogivett ei ole! Kas Saue vallamajas või Elroni ja Eesti Raudtee kontoris ka ei ole?

 

 

 

 

Aa, linnas täna mingi sügiskepi kõnd või miskit. Trammid ei liigu, pean ühe väikese sõidu hilisemaks lükkama.

 

 

Aga lõuna Soloha juures jätan edasi lükkamata, kõht oligi juba na hele...

 

 

**************************

Lisan siia ka arvamuse edelasuuna peatuste kohta, kun arvatakse, et sel suunal oleks vaja peatust Lillekülas ja Kitsekülas.

Siiski, asjadesse tuleb kainelt suhtuda. Lilleküla peatus peab tõesti olema kõigil kolmel suunal, aga Kitseküla tuleb nihutada hoopis Veerenni ja edelasuunal kohe kindlasti ei oleks kaks peatust kõrvuti normaalsed.

Peatused edelasuunal aga on laias laastus tõesti nadid. Kui Lilleküla kõrvale jätta, siis tänase rongigraafikuga ei saa ühtegi muud peatust juurde ehitada. Tõsi, Valdekus võiks ehk tõesti peatuda ka täna kõik rongid ja seda juhul kui otse perrooni kõrval oleks bussipeatus, kus saaks mõne minutiga istuda ümber Mustamäe suuna bussidele. Samal ajal on Saku Vallavalitsus eiranud vajadust Aespa - Kiisa - Saku - Vana-Pääsküla bussiliini järele, mis siis suunduks edasi kas Nõmme-Haabersti või hoopis Saue-Keila suunale. Vallavalitsejad võivad ju enda arvates olla kõvad tegijad, tegelikult on nende süül see bussiliin olemata juba üle 10 aasta.

Kui aga vaadata uuesti edelasuuna peatusi, siis neid saab juurde luua ainult siis, kui rongiliiklus muutub mitu korda tihedamaks. Uute elektrirongide tulekul saaks seda üsna hästi teha, aga see eeldab ka Saku peatuses teise tee taastamist, et rongid saaks üksteisest mööduda. Edelaraudtee tagasahtlites on see plaan olemas, aga huvi on nõrk