Kohila

 

 

 

Kohila uus planeering? Nali naljaks, see siiski vaid mängumaa. Aga ilm oli ringivaatamiseks hea. Sattusin muide kokku üliõpilasega, kel käsil mingi koolitükk seoses RB ja Kohila kui elukeskkonnaga.  Ja kohila on üsna tasemel ning suudetakse ka üsna palju vajalikke asju ära teha. Ehk siis rahastada. Tulevik aga nii hea ei paista, nii Kohila kui kogu Eesti jaoks. Ainuüksi RB paneb igaveseks põõna maksumaksja rahakotile ja toimima see ei hakkagi. Selle asemel, et me juba nii palju raisdanud oleme, saaks trassile teha Tallinn - Kohila 1+1 maantee.

 

 

 

Sügis aga on õhus mis õhus. Mõned päevad tagasi läksid sookured, kohal nüüd ka haned. Ja värvid muutuvad, kuigi kirkaid sügisvärve tänavu ei näe.

 

 

Mõisakompleksi muidugi alati huvitav pildistada. Ja millegipärast tekitavad need mingi turvatunde ja rahu. Eriti kui need on üldkasutuses ehk et võid neid lähemalt vaadata või hoopis olla sees, raamatukogus vm kohas. See on lähedus ajalooga. Muide, ka ajalugu vajab meil palju rohkem raha ja see on hoopis olulisem, kui nn majanduskasv. Sest seda soovivad naivistid ja ärikad. Need, kes kulutaks ja raiskaks kõik loodusvarad selleks, et saada raha! Raha, mis kulub taas sageli vaid raiskavale eluviisile. Hauda seda aga kaasa ei võta...

 

 

Omamoodi monument on vana paberivabrik. Kuigi ka tollal toodeti paberit rohkem kui kohati vaja, siis tä'naseks oleme jõudnud metsade hävitamise faasi. Hiljutine dokfilm Rootsist oli hea näide. Meil siiski on veel üsna palju kaitsealuseid metsi ja ka rabasid. Aga möödunud aastakümnetel valesti tehtud asjad mõjutavad neidki, alates elurikkusest kuni põhjavee probleemideni. Kuumad aastad on kohati rabad kuivaks tõmmanud ja muidugi aitas sellele kaasa me endi tegevus.

 

 

Paberivabriku raudteeharu sild.

 

 

 

Kuulus Kapa männik. Istusin vahepeal pingil (mõned siin on, seega hea võimalus jalgu puhata). Aga otsisin ka seeni. Vareste kraaksumine muidugi häirib, kuigi osalt vist siinsed inimesed sellega juba harjunud.

 

 

Vaatasin eemalt, et ongi seen, aga see oli hoopis mingi tundmatu jäänuk, suislepp-puravik ehk...

 

 

Mingi tatikuliigi ätt?

 

 

 

 

Lootsin midagi ka vanadelt õinapuudelt leida, aga ei midagi erilist. Õunapuu vaim jälgis mind aga selle allpool näha oleva "olevuse" kaudu.

 

 

Kohilas on elujõus vana eluviis, aiamaad ja suvemajakesed. Väga tore!

 

 

Kui aga minna sõitma pealinna ümbritsevasse "kuldsesse ringi", siis see enam nii ilus ei ole... Hävitav RB on üks asi, aga Eesti koondumine Tallinna ja selle ümbrusesse toob järjest kaasa hiigelsuuri kulutusi. Sest....