teisipäev, 13. august 2024

Laiuse kodukohvikud.

 

 
Kui ma rongiga Jõgevale jõudsin, oli bussi väljumiseni veel aega. Hea on, et Jõgevamaal on enam-vähem asjad korda saanud busside ja rongide sidumisega ja eks murekoht ole pidev rongide sõiduplaanide muutmine. Muidugi 40 minuti ringis oodata pole õige asi, aga parem kui see olukord, kus buss mõni minut enne rongi saabumist ära sõidaks.


 
Nii tegingi väikese ringkäigu, et huvitavaid maju pildistada.











 
Kaks erinevat maja ja mõlemad meeldivad. Kui saaks, kas ostaks ära? Kindlasti, aga ei tea kumb oleks meeldivam? Jaamahoones saaks tube välja üürida ehk võõrastemaja teha, aga ehk ka väikese muuseumi. Puumajas ongi muuseum, siis sündis Betti Alver.






 
Eesti Raudtee ehitas perroonid valesse kohta, neid olnuks jaamahoone ette vaja, et tekiks ka lühim tee bussijaama. Ühe kõrvalteedest saaks tänapäeval kindlasti likvideerida või lühendada. Aga sellelt ettevõttelt on raske midagi loota!




 
Ja siin võiks olla Jõgeva turg. Selline, mis oleks üleilma kuulus! Osa müügikohti saaks ollagi varikatuse all.
 

 
Vähe on Eestis bussijaamades tabloosid, kus ka infot kuvatakse. Kiitus! Küll aga puudub bussijaamas rongide sõiduplaan ja info. Vallavalitsuse arvates peab nende aegade teadasaamiseks perroonile minema, aga ... ega Elron ju ka loobus info tagamisest perroonidel, just muudatuste kohta....
Nii et need ametnikud enda kaelast kõik ära lükkavadki, kuigi palgatõusu oodatakse pidevalt.


 
Rõõmustav on reisiraamatukogu olemasolu. Ja inimesed seda ka täiendavad, see ka vaid kiiduväärt.

 
Klassikaline vaade, mida alati pildistada tahan. Kuid "all", enne jõge puudub endiselt bussipeatus. Jõgeva vallavalitsus on suutnud linnas küll peatused Pae ja Aia luua, mis igati kiiduväärt, aga Jõgeva Kesk, Tähe ja siinkohas Jõgeva Alevikutee või Jõgev Jõe peatust siiani pole. Ebanormaalne, aga nii see Eestis kipub olema. Ka Taavi Aas ei vaevu midagi muutma, eks see näitab ka seda, kui populistlik Keskerakond tegelikult on või oli.
Ja ei peatunud ega võtnud ka seekord buss peale ühtegi Tähe tänava inimest ega ka mitte aleviku omi.
 



 
Mäealuse peatus sai lõpuks veidi ohutumaks, aga endiselt siiski ohtlik, Aeglustusrada peaks olema pikem.


 
Kus ma nüüd siis olen? Laiusel. Aga peatuse nimi? Ja see tekitab väga palju segadust. Andsin ka vallavalitsusele teada (aga ega midagi ei looda, sest ka Laiuse Mägi peatust pole, kuulsate varemete juures, siiani). Portaalis peatus.ee on ka segadust kui palju, otsingust Laiuse pakub 3 varianti ja üks neist suure maantee ääres asuv bussipeatus (peaks kandma nime Laiuse tee)  teine siis küla ehk keskus. Ja tuled praeguses Laiuse peatuses bussist maha, sest portaal soovitab Laiusele jõudmiseks edasi kõndida ning... buss sõidab samas suunas sinust mööda nagu "Mehed ei Nuta" filmis!? 
Siin, pildil olevas kohas, peaks olema Laiuse nimeline peatus!?

(NB!
Minu märkus: Loodetavasti ÜTK tehtud ettepanek paneb ka ametnikel mõtte jooksma? Ja peatused saavad konkreetse ja põhjendatud nimed?
)

Olen siit sageli läbi sõitnud ja mulle meeldib see koht.




 
Mul oli kaks võimalust, kas piirduda vähem kui kahe tunniga või jäädagi siia logelema, sest järgmine buss palju hiljem. Võinuks küll mõnuleda pikalt sellises kohvikus!? Samas oli mõte ka Kuremaale põigata (bussi ei ole), sest ammu tahtnud kohtuda kauaaegse toreda efbee-sõbraga.

 
Targu piirdusin siin ühe kiluvõileivaga, peab ju kodukohvikutes vähe ostma, et kõht liiga kiiresti täis ei saaks! Minu nõuanne - kiluleiba pakkuge alati Karja Pagari leivaga, kuigi kilu ei riku ükski leib! Kiidan aga ka noori, kes palju vaeva nägid!







 
Ja lõpuks sain külastada ka Õlemuuseumi, kuigi paljud arvavad, et tegu õllemuuseumiga. Võiks asjad ühildada ja iga kell ka koduõlut pakkuda?

 

 Üliarmas muuseum ja tulen siia kindlasti veel!

















 
Mitte üks "lääne" tsikkel pole väärt klassikat nendega võrreldes!





 









 
Kindlasti võinuks olla siin ka bussituur, sest nagu miangi nii ka paljud inimesed, pikalt ei vantsi. Aga siiski läksin ka veidi kaugemale, sest plaan oli ka kalmistut vaadata.




 
Maalilised vaated.


 
Ja lehise "poolallee". Võiks lehised ka teisele poole teed istutada. Alleed on puhas pärimuuskultuur.







 
Ülimaitsev kukeseene pirukas!




 

 
Allamäge tagasiteel põikasingi kalmistule. Ma ei imesta, et Voldemar Kuslap kalmistupärimusi nii armastab. Mina natuke ka, aga muidugi ma ei võta seda nii tõsiselt.




 
Hiljuti seenegrupis oli pikki arutelusid kalmistute teemal. Ja kahju kui mõni tuntud inimene asja kõverpeeglist näeb. Surnuaed on meie jaoks midagi palju rohkemat kui kõdu! Vaadates hauaplaate tunned osalt kurbust inimeste lühikeseks jäänud elu üle ja lihtsalt mõtiskled.














 























 

 
Siia võinuks tõesti pikemalt jääda, natukwe isegi kahetsen, et asju "liiga kiiresti" võtsin. Ja kindlasti mainin, et olen väga tänulik külalislahkuse eest ning sellega kaasneva, minu "viskamise" eest Kuremaale. Ehk pidanuksin tõesti jääma tundideks siia mõnulema, armas küla ju!? ja võinuksin siin logeleda, ennast kurgubi maitsvast täis pugida?










 
Vihmaga siin vist erilised lood, pilved hiilivad ümber mäe ja alati ei sajagi palju? Natuke vihma ka sain, aga see oli pigem elu loomulik osa.




 
Kuremaal saingi proua Enega ja tema abikaasaga kokku. Tore oli vestelda ja eks pean ikka Kuremaa puhkusepaketi käsile võtma. Siis saaks pikemalt selle üliarmsa kohaga tutvuda.

 












 
Pilved mängisid õhtul aga oma mängu. Armas! 





 
M62 on klassikaliselt maailma ilusaim kaubavedur. Uus 2M62 on aga minu jaoks harjumatu. Võib olla ka ilus, aga ma pean võtma aega, et harjuda. Ülikahju, et klassikalist välimust ei säilitatud!









 

 


 

 

 

 

 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar