Enne porgandite saabumist planeeriti perrooe üle Eesti. Eesti Raudteele sai edastatud ettepanekud kõikide peatuste suhtes (v.a. läänesuund Tondilt edasi) ja ainult tänu MKM ja/või kohalikele omavalitsustele õnnestus mõnel pool asukohad muuta paremaks ja ka säästlikumaks Eesti Raudtee enda jaoks. Tõsi, Lillekülas ei ole nad siiani ehitusega alustanud. Viimasel ajal sellest küll aeg-ajalt räägityakse, kuid nagu alati (siis, täna ja küllap ka homme) võidakse asju planeerida valesti!
Eile toimus küll mingi üritus, kus olevat kohal olnud Eesti Raudtee sõnul ligi 160 erinevate suurimate transpordiettevõtete ekspert-asjatundjat. Millegipärast ponud neid 10+ aastat tagasi kuskil, aga küllap on tänaseks Eesti Raudtee edasi arenenud. Tollal olin vist ainuke, kes järjepidevalt ajas "säästliku ja kestliku mõtlemise" asja!? Oma vigu ei ole Eesti Raudtee aga mitte üheski kohas parandanud, olgu selleks Jõhvi, Sõmeru, Vastse-Kuuste või veel 10-15 kohta. Samas on nende tänapäeva ekspertidega omad murekohad - liiga vabalt püütakse pakkuda asjatundmatuid, sobimatuid ning kordades kulukamaid lahendusi kui vaja! Arvestades meie maksumaksjate väikest arvu ning eriti maavarade pidevat vähenemist ning terase, tsemendi jm hoogsat kallinemist, ei saa me lubada endale kuritegelikku raiskamist, piisab juba Rail Balticu täiesti valest ja kordades kallimast planeeringust.
Teave FB lehelt:
Eesti Raudtee tehnikadirektor Arvo Smiltinš rääkis oma esitluses säästlikku ja kestlikku mõtlemist soodustavast raudteejaamade jaamateede renoveerimistöödest.
1 õppetund:
On kõlanud ideid, et Lillekülas tuleks kõik perroonid ehitada uuesti, et vähendada vahemaad Endla tänava ühistranspordi peatusteni. Seda ei tohi aga mingil juhul plaani võtta, sest tegu on mitmemiljoniliste kuludega (kui mitte üle 10 miljoni?), saavutatav ajavõit aga olematu. Piisab väljuva suuna perroonilt rajada paralleelselt Kristiine keskusega galerii, mis ulatub üle Endla tänava ja millelt saab nii lifti kui treppi pidi alla mõlemale poole tänavat. Ja arvestada tuleb kestlikkuse ning säästlikkuse juures sellegagi, et uute perroonide elueaks planeeriti vähemalt 30 aastat!
Et sinna planeeritakse ka tunnelit jalakäijatele, saab ühe uue perrooni siiski nihutada mõnevõrra lähemale.
Et sinna planeeritakse ka tunnelit jalakäijatele, saab ühe uue perrooni siiski nihutada mõnevõrra lähemale.
2 õppetund:
Äärmise tee äärde tuleb perroon ehitada pildil näha olevasse asukohta (tagaplaanil paistva tunneli sissepääsu taha) kahepoolse trepi ja pandusega ehk et maha/peale saab nii olemasoleva tunneli poolsest otsast kui ka Endla tänava poolt. Kaks perrooni on vajalik selleks, et saab vajadusel suunata emba-kumma äärde nii edela- kui idasuuna saabuvaid/väljuvaid ronge, kuigi maksimaalselt tuleb kasutada just läänesuuna teede poolset.
Äärmise tee äärde tuleb perroon ehitada pildil näha olevasse asukohta (tagaplaanil paistva tunneli sissepääsu taha) kahepoolse trepi ja pandusega ehk et maha/peale saab nii olemasoleva tunneli poolsest otsast kui ka Endla tänava poolt. Kaks perrooni on vajalik selleks, et saab vajadusel suunata emba-kumma äärde nii edela- kui idasuuna saabuvaid/väljuvaid ronge, kuigi maksimaalselt tuleb kasutada just läänesuuna teede poolset.
3 õppetund:
Teine perroon tuleb aga ehitada pildil nähtavasse alasse, mis asub küll kõvera peal. See võimaldab eriti olulisena tekitada ühendussilla selle ja praeguse läänesuuna saabuva perrooni vahel ehk seal, kus saab toimuma enamus ümberistumisi, see aga tagab lühima ja mugavaima liikumise, ilma et peaks kasutama treppe või panduseid. Ka võimaldab ühendussilla rajamine tekitada esimest korda Eesti Raudteel kaasaegse ja mugava ootepaviljoni ehitamise koos kohviautomaadi, joogivee, tualeti jm võimalustega.
Teine perroon tuleb aga ehitada pildil nähtavasse alasse, mis asub küll kõvera peal. See võimaldab eriti olulisena tekitada ühendussilla selle ja praeguse läänesuuna saabuva perrooni vahel ehk seal, kus saab toimuma enamus ümberistumisi, see aga tagab lühima ja mugavaima liikumise, ilma et peaks kasutama treppe või panduseid. Ka võimaldab ühendussilla rajamine tekitada esimest korda Eesti Raudteel kaasaegse ja mugava ootepaviljoni ehitamise koos kohviautomaadi, joogivee, tualeti jm võimalustega.
Siinkohal tuleb kahe tee vahel tekitada ka lisapöörangud.
4. õppetund:
Ühendussild tuleb rajada siin piltidel nähtavasse kohta olemasolevast trepist tunneli poole. Perroonilt tulevast trepist saab aga otse lühimat teed pidi tunnelisse.
Ühendussild tuleb rajada siin piltidel nähtavasse kohta olemasolevast trepist tunneli poole. Perroonilt tulevast trepist saab aga otse lühimat teed pidi tunnelisse.
Kõikide teiste uute peatuste rajamise ettepanekud on Eesti Raudteel olemas juba 10+ aastat ja korduvalt ka üle põhjendatud. Ka Kitseküla peatus sai ehitatud valesse kohta, tegelikkuses peaks see olema viadukti ja Veerenni ülekäigu vahel.
Mainiks siin Energia, Sõmeru, Laitse 2, Tiksoja, ehk ka Kastli ja Vorbuse peatuseid, kui mõelda Jõgeva - Elva tiheda liiklusega linnatsooni tekkimist. Laual on ka see, kuidas ning kuhu paigaldada sõiduplaanide aluseid ja ekraane ning muud pisemad lahendused. Ei tohi unustada, et lisaks kestlikkusele ja säästlikkusele peab vaatama asju ka inimlikkuse seisukohalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar