Aprillis korraldatud Norstati maavarade teemalisest avaliku arvamuse uuringust selgus, et Eesti elanikud pooldavad kohalike ressursside laialdasemat kasutamist. Peamisteks põhjusteks tuuakse välja Eesti energiakindlus ning umbusk rohetehnoloogiate õigeaegse valmimise vastu
Sõltumatu Delhvi (?) kaevab meie jalgealust! Anonüümses artiklis on hästi näha, kui segaselt saab pilti lahti rääkida ja eesmärgiks on jätta mulje, et eestlane on nõus kõik enda jalge alt maha müüma!
68% Eesti elanikest peab kohalike maavarade rolli Eesti majandusele tähtsaks. Kõige kasulikumana tajuvad maavarasid väikeasulate ning maapiirkondade elanikud. Ressursside olulisust peavad mõõdukamaks tallinlased. Samuti erineb inimeste arusaam teemast ka vanuseliselt, kus alates 50. eluaastast ollakse maavarade kasutusest positiivsemalt meelestatud.
Kuidas küsimsued esitatud olid, pole isegi tähtis, sest meil püütaksegi vildakate küsimustega ja seejärel nende vastustega manipuleerides jätta petlikku muljet. Loomulikult mitte eestlaste vaid eelkõige välisfirmade huvides.
Mida mõeldakse siin ressursside olulisuse all? Kas seda, et ressursse oleks, neid hoitaks ja kasutataks säästlikult? Või tallinlased on täiesti ükskõiksed, sest nad peavad olulisust "mõõdukamaks"? Kuidas saab üldse millegi olulisust pidada mõõdukamaks? Ehk on oluline osata eesti keelt, et kirjutada kõigile arusaadavas keeles?
Huvitav on, et taas on % kuidagi tuttav!? Meenutame ütlust, mida omistatakse Siim Kallasele, aga tegelikkuses ütles ikka keegi teine:
“Saa aru kulla rahvas, kohus leidis tõesti, et Kallas pole süüdi. Mis toimub aga siin on see, et iga mats lihtsalt ütleb VEB-fond, 10 milli ja Kallas. Ma olen 99% kindel, et see ongi kõik, mida enamus teavad. Massipsühhoos ja kõik on kõvad vennad. Kohust ei usaldata, samas Savisaare puhul nagu jälle usaldatakse ainult kohust ja mitte Savisaart. Kahju on sellest, et kui rahval lasta midagi valida, siis lõppeb see niikuinii katastroofiga, sest 70% rahvast on lihtsalt puruloll (mõtle oma töökohale, haridusele ja tutvusringkonnale, siis saad aru, et see polegi solvang, vaid teadmata tõde sinu jaoks). Ja kes pole loll, see suudab asju natuke laiemalt näha ning ei klähvi kuskil kommentaariumis mõttetut juttu aastast aastasse. Minge...."
kirjutas üks kommentaator.
https://kroonika.delfi.ee/artikkel/74274995/paeva-komm-kui-rahval-lasta-midagi-valida-siis-loppeb-see-katastroofiga-sest-70-rahvast-on-lihtsalt-puruloll
Siingi on siis tegu sisuliselt ikka selle umbkaudu 2/3-ga rahvast. Muidugi, Siim Kallasele loomulikult ei meeldinud, kui talt tõede oodati. Ei meeldi ka praegu valitsusele ja ammugi mitte Delhvi "sõltumatule faktikontrollile", mis on sama anonüümne nagu siinne artikkel
Umbusk rohetehnoloogiate õigeaegse valmimise vastu? See lause ainuüksi tekitab suurt segadust, sest rohepööre, mida täna peale sunnitakse, on tegelikult puhas pettus ja rohelise mõtteviisiga pole siin üldse tegemist. Eesmärk on muuta tooteid ja tootmisviise, et millegi uue ja teistsuguse pealt maksimaalset rahalist kasu lõigata, mitte minna üle võimalikult targale ja säästlikule majandamisele. Olgu teemaks elektriautod, tuugenid, toidutehnoloogia või mis iganes. Kõika müütilise eduvalemi "majanduse hiigelkasvu" heaks, kuigi just selles peitub meie hukk.
Inseneribüroo Skepast & Puhkim asutaja Hendrik Puhkim arvab, et Eesti rahvas on jõudnud tasakaalukama arutelu faasi ja lisab:
„Planeerides Eesti suuremaid maanteid, tööstusobjekte ja elektriliine näeme, kuidas tugevneb inimeste arusaam, et neljarealised maanteed ja varustuskindluse tagamine vajavad nende rajamiseks ehitusmaavarasid. Otsustavaks kujuneb riigi suutlikkus luua piisavad leevendusmeetmed kaevandustegevusele, et ühiskond saaks ka tulevikus varustada ennast kogu vajaliku toorainega. Uuringu tulemused näitavad, et hetkel ei taju Eesti elanikkond riiklikku valmisolekut laialdaseks maavaradest lahtiütlemiseks,“
„Planeerides Eesti suuremaid maanteid, tööstusobjekte ja elektriliine näeme, kuidas tugevneb inimeste arusaam, et neljarealised maanteed ja varustuskindluse tagamine vajavad nende rajamiseks ehitusmaavarasid. Otsustavaks kujuneb riigi suutlikkus luua piisavad leevendusmeetmed kaevandustegevusele, et ühiskond saaks ka tulevikus varustada ennast kogu vajaliku toorainega. Uuringu tulemused näitavad, et hetkel ei taju Eesti elanikkond riiklikku valmisolekut laialdaseks maavaradest lahtiütlemiseks,“
Kahtlemata eestlaste arusaam paraneb, eriti kui neile ausalt ja ka arusaadavas keeles selgitada, et maavarad millegi loomiseks ei ilmu mitte millestki, aga ka neile tagajärgi tutvustades. Viimast teha ei taheta, selle asemel Puhkim viitab hoopis mingitele leevendusmeetmetele, mis tähendab, et kaevata tuleb kõike, mis võimalik? Kui kaugest tulevikust on siin jutt? Viimane lause on eriti segane. Ehk et riik ei plaani laialdast maavarade kaevandamisest loobumist? Kas siis peaks täielikult loobuma kõige kaevandamisest, aga riik soosib vastupidist ehk kiiret ja laiaulatuslikku maavarade kasutuselevõttu? Tee või tina, mina sest loost aru ei saa!
Muidugi peabki kaevandama, küsimus on vaid, mida, millises ulatuses ja järjekorras milliseid maavarasid ning millal! Mitte mingil juhul ei tohi olla eesmärgiks Müütiline loosunglik mõttelaad "Eesti (ja rahva) hüvanguks", sest üks on kindel - igasugune ekspluateerimine, nii maa kui rahva osas, on eelkõige suurärikate hüvanguks ja meie poliitikutest suur osa kohe kndlasti eestlastest, eestlusest ja Eestimaast ei hooli!
Muidugi peabki kaevandama, küsimus on vaid, mida, millises ulatuses ja järjekorras milliseid maavarasid ning millal! Mitte mingil juhul ei tohi olla eesmärgiks Müütiline loosunglik mõttelaad "Eesti (ja rahva) hüvanguks", sest üks on kindel - igasugune ekspluateerimine, nii maa kui rahva osas, on eelkõige suurärikate hüvanguks ja meie poliitikutest suur osa kohe kndlasti eestlastest, eestlusest ja Eestimaast ei hooli!
Uuringust selgus, et lisaks maavarade toetamisele näeksid 55% Eesti elanikest loodusressursside rolli majanduses senisest veel suuremana. Veerand vastanutest sooviksid mahud jätta samale tasemele. Maavarade kasutamist pooldavate sõnumitena toodi välja energiahindade konkurentsivõimet ning pessimismi rohetehnoloogia valmimisel.
Mis asi on maavarade toetamine? Õlg alla? Või puidust palk toeks nagu kaevandustes käike toestatakse?
Mida tähendab loodusressursside roll majanduses? Peetakse siin silmas ainult maavarasid või ainult tuult, päikest jm või mõlemat? 55% on muidugi vähem kui too kommentaatori väidetud "lollide arv", aga see selleks. Kas siinsest peaks aru saama, et veidi enam kui pooled meist peavad vajalikuks veel rohkem kaevandada? Ehk et võtame ikkagi kasutusele ka fosforiidi, uraani, muldmetallid, paekivi, turba, liiva-kruusa jm? Ehk et aina ehitame, laiendame ja kasvame? Igal juhul see % ja ka sõnastus hirmutab, kuigi ehk paanitsen ülearu ja needki 55% on pigem mõõdukat kasu soovivad inimesed? Otsustades teatud lärmajate kisa suuruse üle Facebookis, on meil siiski ka neid, kes arutul kombel tahavad meil RB-d, Helsingi tunnelit, postidele tõstetud teid, viadukte jm suuri lahendusi, kuid neil puudub paraku igasugune arusaam nii finantsvõimekusest, keskkonnahoiust kui ka maavarade kaevandamise kuludest ja ohtudest.
Energiahindade mainimine siinkohal tähendaks aga justkui peetakse silmas vaid põlevkivi, turvast ja metsa? Miks Delhvi anonüümne autor on nii pealiskaudne?
Eesti Turbaliidu juhatuse esimees Jüri Tiidermann leiab, et rohepöörde sõnumid on olulised, kuid nende loosunglikkusest on hakatud läbi nägema. „Rohepöörde reaalsed lahendused puuduvad. Uute tehnoloogiate väljaarendamise ja traditsiooniliste maavarade vähendamise vahele ei saa jääda sammu, mille maksavad kinni tarbijad. Enamgi veel, paljudel juhtudel ei ole seda sammu olemas,“ rääkis ta.
„Kohalikud Eesti tööstused on oma sektorites innovatsiooni tipus ning siinsed tooted ei ole olulised mitte ainult eestlastele, vaid paljudele sektoritele välismaal. Näiteks tagab Eesti turbatööstus üle 200 miljoni toidukorra aastas, kasutades vähem kui 2% riigi märgaladest. Hetkel puudub Eesti turbale maailmaturul alternatiiv,“ lausus Tiidermann.
Nagu näha, on loole lisatud ka näiliselt midagi konkreetset, mis omakorda näib viitavatki sellele, et maavarade/loodusressursside all nähakse just põlevkivi, puitu ja turvast ehk et justkui polekski meil hullemat karta? Jah, loosungeid on hakatud läbi nägema, kuigi sageli halvasti või hoopiski valesti. Näiteks Isamaa erakonna toetus on ju kõvasti kasvanud, kuigi seegi põhineb täna nende loosungitel ja demagoogial. Ometi .... liites Reformierakonna, Isamaa ja veel kellegi toetusprotsendi, saamegi selguse, et 70% eestlastest ... on lollid?
Tiidermann mainib aga üsna õigesti, et uute tehnoloogiate ja praeguste vahele jäävat sammu polegi või vähemalt sellest ei taheta rääkida. Ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis - pole ju vale ütlus? Kuid kas ta selle ütlusega näitab, et hoolib eestlastest ja keskkonnast? Ei, eesmärgiks on taas õigustada jätkuvalt laristamist ja raiskavat loodusressursside tarbimist. Siinkohal siis jutt turbast ja Turbaliidu juhi jaoks ei ole mitte miski oluline peale selle, et saaks maksimaalselt palju turbarabade pealisosast ära koorida ja kasvõi kaugele pärapõrgusse kalli raha eest maha müüa! Ja kui ta juttu kuulata, siis tõepoolest, 2% võrreldes lollide 70% osakaaluga pole ju muud kui köömes!? Tiidermann on aga taas üks aferisti võrdkuju, sest ta vaikib sellest, kuivõrd palju Eestis tegelikkuses mõjutavad need 2% märgaladest. Sisuliselt kogu Eestit, põhja- ja pinnavee tulevikku, elukeskkonda jm. Ja see mõju on niis suur, et ei õigusta arutut kaevandamist, hoolimata mingist 200 miljonist toidukorrast". See on lisaks mingi uus tase, kus on püütud jätta muljet, et tohutu hulk inimesi jääks meil söögita, kui me turba raiskamiste lõpetaks! Ehk et 182 648 inimest Eestis ei saaks päevas enam kordagi süüa?
Tiidermann mainib aga üsna õigesti, et uute tehnoloogiate ja praeguste vahele jäävat sammu polegi või vähemalt sellest ei taheta rääkida. Ära sülita vanasse kaevu, enne kui uus valmis - pole ju vale ütlus? Kuid kas ta selle ütlusega näitab, et hoolib eestlastest ja keskkonnast? Ei, eesmärgiks on taas õigustada jätkuvalt laristamist ja raiskavat loodusressursside tarbimist. Siinkohal siis jutt turbast ja Turbaliidu juhi jaoks ei ole mitte miski oluline peale selle, et saaks maksimaalselt palju turbarabade pealisosast ära koorida ja kasvõi kaugele pärapõrgusse kalli raha eest maha müüa! Ja kui ta juttu kuulata, siis tõepoolest, 2% võrreldes lollide 70% osakaaluga pole ju muud kui köömes!? Tiidermann on aga taas üks aferisti võrdkuju, sest ta vaikib sellest, kuivõrd palju Eestis tegelikkuses mõjutavad need 2% märgaladest. Sisuliselt kogu Eestit, põhja- ja pinnavee tulevikku, elukeskkonda jm. Ja see mõju on niis suur, et ei õigusta arutut kaevandamist, hoolimata mingist 200 miljonist toidukorrast". See on lisaks mingi uus tase, kus on püütud jätta muljet, et tohutu hulk inimesi jääks meil söögita, kui me turba raiskamiste lõpetaks! Ehk et 182 648 inimest Eestis ei saaks päevas enam kordagi süüa?
Ah et kuna jutt välismaast, seega osalt jääks nemad nälga? Aga see on juba nende probleem! Meie ei pea kuidagi oma kodu hävitama selleks, et keegi kuskil ei viitsi tööd teha, ei taha lõpetada raiskamist ning omakorda sellega kaasneb kütuste jt loodusvarade häviamine, mis loomulikult mõjutab ka meid! Nokk kinni, saba lahti ehk et hävita oma kodu, sööda Suurt peetrit, mis sest et ta teeb kõik, et sinu söögilaud tühjemaks jääks. Tulevikus!
Aga ikkagi, millest Delfi püüdis oma anonüümses artiklis rääkida? Millistest loodusvaradest ja mida eestlased selle kohta tegelikult arvasid ja arvavad? Ning kui palju meil siiski on neid, kes sooviks oma kodu hävitada, olgu siis teadlikult või seetõttu, et mõtlemisvõime puudulik? 30, 55, 70%? Või hoolimata suurest kisast suhtlusmeedias, on neid vaid 0,...%?
Aga ikkagi, millest Delfi püüdis oma anonüümses artiklis rääkida? Millistest loodusvaradest ja mida eestlased selle kohta tegelikult arvasid ja arvavad? Ning kui palju meil siiski on neid, kes sooviks oma kodu hävitada, olgu siis teadlikult või seetõttu, et mõtlemisvõime puudulik? 30, 55, 70%? Või hoolimata suurest kisast suhtlusmeedias, on neid vaid 0,...%?
Et kui uuringu tulemused ei meeldi, siis järelikult uuring valetab?
VastaKustutaKas uuring on kuidagi adekvaatne? Kindlasti ma ei vaata kunagi asju meeldivuse järgi ja siinkohal on murekoht ikka milleski muus. Millistest maavaradest on jutt ja mida küsiti? Ning ei maksa unustada Naurut.
KustutaEt siis kohe, kui kuskil midagi kaevandama hakatakse läheb kohe asi sedasi pekki nagu juhtus Naurul? Kas normaalses mahus normaalne ja keskkonnasäästlik kaevandamine polegi kuidagi võimalik? Ilmselge utreerimine! Kui me Eestist räägime, siis see Nauru variant on juba toimunud - põlevkivi kaevandamise näol. Minu jaoks on pigem murekoht see, kui maavarasid ei väärindata selle tõttu, et selle vastu on asjatundmatu, aga häälekas sootsium, oma irratsionaalsete hirmudega.
VastaKustutaTänud!
KustutaNaurui ongi hoiatus ja nagu me Eesti metsade põhjal näeme, siis mõistlikkust siin ei jätku! Kindlasti OLEKS mõistlik kaevandamine võimalik, aga kas me oskame seda? Juba rõõmustatakse, milliseks rikkaks riigiks me peagi saame, kuigi me ju oskame rikkust vaid teistele jagada? Eesti firmad hakkaks kaevandama? Ei, asjad antaks hiidudele, kes meile jätavad helmeid jm träni, see ju ajaloost tuntud asi! Või tahaks tuua äkki vastuargumendi, et kõik, alates pankadest ja lõpetades Eesti Pagari või teiste firmadega, jätavad prisked kasumid Eestile?
Kui me poliitikud mitte keegi, mitte kordagi pole öelnud, et kaevandamine on ainult meie endi asi nagu ka kasum, siis peaks olema küllalt selge, et näppude vahelt voolab kõik minema?
Ah et tselluloositehase vastu oli ka mingi rumal pööbel? Polnud kellelgi teragi tarkust? RB vastu on ka mingi sootsium? Murekoht on täna pigem ikka see oskus oma maa ja varad sandikopikate eest maha müüa, tööjõud samamoodi!
Nii et kui ilmub mingigi artikkel, kus meie poliitikutest keegigi midagi tarka ütleb, siis seda tasub kindlasti kohe jagada!
Ja Eesti metsade näol näeme....mida? Et kui on soov Eesti metsi ratsionaalselt, mõistlikult ja tulusalt majandada, kargavad jälle kuskilt välja mingid kisakõrid, kelle võhikliku - tunnelnägemusliku - emotsionaalse arvamuse järgi tehakse kõike valesti.
Kustuta--------Kindlasti OLEKS mõistlik kaevandamine võimalik, aga kas me oskame seda?------
Habet ikka julged ajada? Oskad? Äkki lõikad enesel kõri läbi? Ei tohi ennast usaldada, veel rohkem teisi!
Tänud!
KustutaMetsade näol näeme ahnust ja rumalust. 10-20 aasta pärast oleme metsast peaaegu ilma, pean silmas raieküpset metsa ja tuleb väga pikk paus sisse. Tahes midagi teha, peame lootma palgi sisseveole, aga kuskohast? Kui ka naabrid on ennast lagedaks raiunud? Kui suudame hoiduda muidugi siis kaitsealuste kallale minemast, need siiski loodetavasti säilivad.
Keda teisi siis usaldama peaks? Kas mahamüüjaid või loodusekaitsjaid?