pühapäev, 5. november 2023

Tralla ja Raudtee.

 

 
 
Zimmermann räägib, et reisiveo infratasude laekumine kasvab, see tuleb aga riigi taskust. Paraku on see ka loomulik, sest keskkonna huvides peabki sellele peale maksma. Jutuks muidugi ka rööpalaius. Üldjuhul ei ole mõtet enam lähtuda laiuse vahetamisest Eestis ja Lätis, seda enam, et oleme jäädavalt väljas hansaaegadest, kui olime kaubeteede sõlmpunkt.
Ain Tatter räägib, et kahe aasta jooksul tuleb teha ümbernaelutamise mõttekuse analüüs. Aus analüüs jõuaks järeldusele, et ei ole mõtet üle viia! Matta kümneid MILJARDEID ümberehituseks kogu sellest lähtuvate ebamugavustega? Loodusvarade raiskamisega? Rohepöörde haidele see meeldiks! Samas on muudetava rattavahega vagunite kasutamine kordades odavam.

Vedurijuhte on muidugi juurde vaja. ka nende asemele, kes pettunud ja loobunud viletsa palga tõttu. Nagu ka vagunisaatjad muide. Kui aga jutuks infratasu jm, siis ei maksa unustada - rääkima peaks ka kuludest, mis on tekkinud avariidesse sattunud rongide remondiga. Enamasti tänu Eesti Raudtee "kõrgema ohutuse" teemaga. Tegelikkuses on see ülimalt nõrk, ohutusele ei ole panustatud nii nagu vaja, aga sel teemal Tralla ega keegi teine ei räägi muidugi.

Terava ninaga rongid ja sarvesaiad ning ülepakutud kiirus, vaene Tralla! Kus sa enne olid, kui räägiti, et RB on ülejõukäiv ja igas mõttes valesti planeeritud? Merle Kurvits Operailis ütleb aga, et me põhja-lõuna suunal oleme konkurentsis Läti, Leedu ja Poolaga? Mil mole? Soomest hakatakse mingi Põhjameretee kaudu kaupa Riiga ja Klaipedasse vedama?

Sõnagi ei räägita ka sellest, et kaubaveod hakkavad tulevikus vähenema. Tõstetavad teedetasud jm muudab veod kallimaks ja loodetavasti pole enam kaugel aeg, kui hakatakse aru saama, et edasi-tagasi ja mõttetud veod ei ole jätkusuutlikud. Aga hea vähemalt, et Tatter ütles välja, oleme veel "plussis" võrreldes Euroopa ülearu kalli raudteega. Meil RB muidugi muudaks meid nendesarnaseks ja see oleks eestlasele kui poomisnöör.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar