Paslik oleks siia need ERR-i lood kopeerida, vähemalt olulised lõigud. Et saaks aru - tegu ei ole taristu arendamise vaid poliitiliste mängudega. Reformierakond, kes valdavalt viimasel kümnendil ja rohkemgi võimul olnud, käitub ühte malli mööda ja aeg-ajalt liigutab porilombis vett, et omale plusspunkte teenida. Algselt on aga hea meenutada uudist aastast 2010. Peaminister oli siis Andrus Ansip, majandusminister Juhan Parts ja rahandusminister Jürgen Ligi. Mainin, et üsna tavapärane on ka Isamaa osalus aeg-ajalt ja on ju teada, kuidas nemad on Eestis ÜT arendanud? Pundis olid ka sotsid.
htps://www.err.ee/398635/eesti-oleks-tallinn-riia-rongiliiniks-valmis-2012-aastal
Eesti teeb sel ja järgmisel suvel Tallinn-Tartu liinil investeeringuid, millega loodetakse teekonna läbimise ajaks saavutada kaks tundi ning edasi Tartust Valka peaks saama tunniga.
"Ja siis on asi lätlaste kätes, sest tänasel hetkel läheb rong Valgast Riiga ka kolm tundi, aga et ta konkureeriks autoga, bussiga ja miks ka mitte lennukiga, sest rong läheb Riias kesklinna, siis peaks aeg olema kuskil 4,5 tundi, mitte rohkem," nentis Pärgmäe.
Tavapärane on ka see, et nii nagu tollal, räägitakse ka täna peamiselt SÕIDUAJAST. Saan aru, et tollal polnud Pärgmäel või teistel piisavalt nutti, aga tänaseks päevaks on korduvalt räägitud sellest, et kõige olulisemad on PEATUSED. Ning nagu Ligi armastab öelda, enamasti kiputakse kaagutama. Ja see jätkub, justnagu oleks kõigile tehtud Reformierakonna poolt vastav koolitus?
Tallinnast Berliini ümberistumistega
Pärgmäe sõnul on Tallinn-Berliini ühenduse puhul praegu kõne all ümberistumiste võimalus. "Pigem räägime sellest, et ümberistumistega kas või rongiühendus taastada kõigepealt Riiga, sealt edasi Leetu, sealt saaks ümber istuda Poola ja edasi Saksamaa rongi peale."
Rail Baltica projekt on Pärgmäe kinnitusel takerdunud seetõttu, et praegusel hetkel on Eesti ainuke, kes kolmest Balti riigist projekti aktiivselt investeerib. Tema sõnul on Läti ja Leedu seoses suure majanduskriisiga oma investeeringud mõned aastad edasi lükanud.
Võiks arvata, et Eesti on kolmest Balti riigist kõige rumalam? Või hoopis kõige arenenum, liigutades miljoneid ja miljardeid kellegi teise huvides, sest kus voolab, sealt ka tilgub?
Rail Baltica koosneb Pärgmäe kirjeldusel kolmest etapist. "Kõigepealt räägime olemasoleval trassil üle Tartu 120 kilomeetrisest tunnikiirusest. Need on investeeringud, mida täna juba teeme. Järgmine on samal trassil 160 kilomeetrit tunnis /../ ja siis kolmanda etapina räägime Euroopa laiusest."
Kui praegused investeeringud olemasolevasse infrastruktuuri on 1,2 miljardit krooni, siis kiiruse 160 kilomeetrini tunnis tõstmine läheks Pärgmäe sõnul maksma 4-6 miljardit krooni.
Eile Euroopa parlamendi saadikute küsimustele vastanud transpordivolinik Siim Kallas lubas teha jõupingutusi, et Rail Baltica projekt kiiremini edasi liiguks.
Aga kas tänaseks on teadmiste tase ja asjatundlikkus tõusnud? Võiks ju eeldada
Eesti reisirongide operaatorfirma Elron on alustanud eeltööd selleks, et selgitada välja, kas ja kuidas on võimalik Tartu ja Riia vahel sõitma panna reisirong. Kliimaministeerium on liini käivitamiseks eraldanud järgmise aasta riigieelarvest ka 300 000 eurot.
Kuigi ka praegu saab Valgas ümber istudes Tartust Riiga sõita, on tartlased aastaid unistanud kiirest rongiühendusest ülikoolilinna ja Riia vahel. Järgmise aasta riigieelarvest eraldatud raha liini käivitamiseks ja paika pandud esmane tegevusplaan annavad Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul lootust, et ehk saabki järgmise aasta teisest poolest Tartust rongiga otse Riiga sõita:
"Nii kaugele ei ole kunagi varem ettevalmistused jõudnud. Ettepanek ja soov on olnud selles, et loogiline algus rongiliiniks oleks tõepoolest esimene juuni ehk siis selline aktiivsem turismihooaja algus ja kindlasti meie vaates on oluline, et see liin, kui ta saab käivitatud jätkuks ka järgnevatel aastatel," rääkis Klaas ERR-ile.
Loomulikult on ka Klaas platsis ja loomulikult räägib ka tema ühest rongist nagu see oleks mingi võluvits! Tõepoolest, parem kui ümberistumine, eriti olukorras kus pole suudetud isegi aegu klappima panna. Aga uudiseks on see, et kõik need aastad on tehtud ettevalmistusi? Kui tegelikult pole mitte midagi tehtud või kui, siis kõiges vastu seistud!? Aga Klaas räägib veel ka kiirest rongiühendusest kahe linna vahel. Muidugi ei saa temalt teadmisi eeldada, kuid ta ei ole neist siiski päris eemale jäänud, on ka temale neid põhitõdesid meelde tuletatud. Ainult, et mitte kunagi ta ei vastanud.
Kliimaministeeriumi raudtee valdkonnajuht Indrek Laineveer ütles, et praeguste plaanide järgi sõidaks rong Tartust Riiga läbi Valga, maksimaalselt kahe peatusega. Tööd liini käivitamiseks tuleb aga vähem kui aasta ajaga palju teha. Ka järgmise aasta riigieelarvest eraldatud 300 000 eurot ongi eelkõige mõeldud ettevalmistavate tegevuste tarbeks, lisas Laineveer.
No nii! Ma ei viitsi googeldama hakata, aga ka Laineveer peaks olema väga pikalt seotud tööga MKM-is, seega, ka tema peaks olema kursis raudteel toimuvaga? Näiteks, et Tallinn - Tartu liini suur reisijate arv ei tulene vaid kahest peatusest. Hoopis reisijate arv kasvas tunduvalt (ja reisijate mugavus) kui lisandus esmalt Ülemiste ja seejärel Kitseküla. Sama luu on ka teiste peatustega. Aga huvitav, miks ta ei ütle välja, milliseid peatusi silmas peetakse?
Ta lisas, et esmase hinnangu järgi hakkab reisirong Tartust Riiga ja vastupidi sõitma üks kord päevas:
"Sõltuvalt sellest, milliseks nõudlus kujuneb, on meil täna pakkuda kahevagunilisest kuni neljavaguniliseni. Tõenäoliselt neljavaguniline ei ole otstarbekas sellel liinil, võib-olla see kuldne kesktee oleks kolmevaguniline sellel liinil," rääkis Ehrenpreis.
Praeguse seisuga on Tartu-Riia rongiliini käivitamise ja opereerimise raha olemas järgmise aasta lõpuni. Laineveer ütles, et kui rongiühendust on soov pikemalt ja tihedama graafikuga käigus hoida, tuleb hakata sellele peale maksma: "Kui aastast 2025 seda edasi opereerida, siis on ikkagi vaja umbes suurusjärgus kaks miljonit eurot toetust riigi arvelt sellele rongile, et seda siis oleks mõistliku graafikuga ehk siis kaks rongi kummagis suunas päevas käigus hoida."
Edusamme siiski on. Jutt on juba kahest rongist (mõlemas suunas) päevas, mis on kindlasti parem kui üks rong. Ülejärgmisest aastast. Mis on aga mõistlik graafik, seda taas ei avalikustata.
https://www.err.ee/1609152694/tartu-riia-rongiliin-alustab-jargmisel-aastal
Järgmisest aastast saab sõita rongiga Tartust Riiga. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul teeb uus liin ühenduse kahe linna vahel oluliselt kiiremaks ja mugavamaks. Liini püsimajäämine sõltub reisijate huvist.
Praegu sõidab Tartu ja Riia vahel mõlemas suunas kolm reisirongi päevas. Läti pealinna saamiseks tuleb Elroniga sõita Tartust Valka ja seal ümber istuda naabrite rongiliinile. Kogu reisiks kulub minimaalselt ligi viis tundi.
Klaas siiski teeb geniaalseid avastusi, sh, et liini püsimajäämine sõltub reisijate huvist. Iseenesest päris tõene, aga nii nagu mitmetel Eesti-sisestel liinidel on huvi sõltunud liini kvaliteedist (kõik muudatusettepanekud, mida olen teinud ja omal ajal ka läbi läinud, on tõepoolest reisijate huvi kasvatanud) sõltub just sellest ka Riia liini püsimajäämine.
Kas aga Klaas ei tea, et Valgas ajad ei klapi või ta teadlikult ajab kägu? Ei, ta näitab, et ta ei tea üldse mitte midagi! Valgast Riiga sõidab praegu siiski 2 rongi päevas ja ümberistumisvõimalust ei ole! Ehk siis selline on tegelik ettevalmistus ehk töötegemine!
Millest aga sõltub reisijate huvi ja kus see huvi peitub?
"Elron räägib Riia rongiühenduseks kuluvast ajast kolm tundi ja 25 minutit ja see on kindlasti praegusega võrreldes väga suur muudatus ja konkurentsivõimeline aeg. Kindlasti Elroni diiselrong on väga palju mugavam kui need rongid, mis sõidavad täna Lätis, reisijaid veavad. Ja kindlasti on see kiirem," ütles Tartu linnapea.
Järgmise aasta riigieelarvest läheb liini ettevalmistamiseks 300 000 eurot. Selle rahaga on vaja teha analüüsid ja viia vastavusse kahe riigi taristu.
"Kindlasti tehniline ühilduvus rongi ja raudtee vahel on garanteeritud. Pigem siin on laiem küsimus, et kuidas on peatused, kuidas on platvormid, perroonid ja milline on taristu konkreetne seisukord. Läti perroonid on oluliselt madalamad kui meil Eestis," rääkis ERR-ile Elroni juhatuse liige Märt Ehrenpreis.
Esmase hinnangu järgi hakkab reisirong Tartust Riiga ja vastupidi sõitma üks kord päevas ning piletihinda hakkaks riik toetama, sest Elroni sõnul ei tasuks liini pidamine ilma riigi abita ära. Vaja oleks vähemalt kaks miljonit eurot aastas lisaks.
Kuidas nüüd ikkagi aru saada? Kas 2 miljonit on ühe või kahe rongi jaoks päevas? Elroni asjatundlikkus on muidugi omaette teema, tasub või meenutada suhtumist ja arusaamu Ossipist tänaseni. Näiteks väitis Ossip, et kui Tartu rongidele lisada peatus Tabiveres, siis hakkavat reisijad kiirrongist loobuma. Täiesti alusetu ja lausa rumalö jutt, aga Elronis pole ju Betlem ja Ehrenpreis täna näitamas, et oleksid teadmisi juurde saanud?
toetus tõenäoliselt on siiski vajalik ja loomulik.
Eesti Raudtee sõnul otsustab liini püsimajäämise mahtuvus.
"Reisija otsustab, kas ta seda tahab või ei taha. Vägisi seda vaevalt elus hakatakse hoidma. Teatud konservatiivne hoiak võiks olla iga uue liini käivitamisega, kas harjutakse ära, kas võetakse omaks, kas kellaajad sobivad," ütles Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann.
Ekspertide hinnangul tasuks Tartu-Riia rongiliin ära juhul, kui oleks tagatud ühendus Riia lennujaamaga. Elroni sõnul jääks kehtima Eestiga sarnane liikumisgraafik, kus rongipeatusest saab ümberistumisega mujale.
"Ennekõike ühendust Riia vaksaliga saame kavandada. Sinna saab muud ühenduvad liinid juurde vaadata, et kuidas sealt edasi saab. Kindlasti tervikuna peaks töötama," ütles Ehrenpreis.
Tartuski Klaas ei saa ju mitte millegagi hakkama ja meenutame sedagi, kuidas Reno Laidre ütles: "Me teadlikult ei teinud vaksalisse maakonnaliinide peatust...." Ehk et ei saa siin kuhugi mujale, seesama valitsuste rodu on paar aastakümmet juba ainult looderdanud. Ja valetanud. Nagu valetab Klaas ja ka isamaalased, nagu valetab kogu Reformierakond. Seesama erakond, kes pani Rohuküla ehituse seisma ja enne valimisi andis lubaduse edasi minna. Kas valetan mina või nemad?
Aga oletades, et sõidabki kahe linna vahel vaid üks rong, siis Riiast siiapoole varahommikul ju sõita ei saa+ Seda enam on selge, et on vaja kahte rongi, ehk et ka lätlased oma rongidega peaks sõitma Tartuni. Et aga puhkeajad liialt venima ei jääks, oleme seisus, kus on vaja 4 rongi!? Teoreetiliselt saaks siis ka kasutada esialgu vaid Elroni ronge, kuigi probleem tekib hoopis mujal - meil lisandub järgmisel aastal 6 rongikoosseisu ja seda on selgelt vähe. Kui 4 rongi pikendada Tartust/Valgast Riiani, ei jätku neid lisamiseks edelasuunale?
Nii peaks nii Tartust kui Riiast umbkaudselt rongid väljuma 6. 00, 10. 00, 15. 00, 19. 00. See oleks juba tõsiselt tänapäevane tase!
Tänagi näed, et kui Ülemistele oleks vaja ootetingimusi ja selleks kuluks ehk miljon, siis otsustajad suudava mingi mittevajaliku kolossi ehitada? Loomulikult ei jätku Eesti riigil raha millegi jaoks ja rahvas peab need (kuritegelikud?) lollused automaksu jt maksude abil kinni maksma, täna ja igavesest ajast igavesti ka tulevikus.
Reedene Postimees kirjutas uudisest, mis kindlasti rõõmustab kõiki tartlasi. Kui mõni ettenägematu asjaolu poliitikute plaane ära ei riku, siis saab ehk juba järgmise aasta suvel rongiga Tartust Riiga sõita. Et järgmisel aastal on Tartu Euroopa kultuuripealinn, võiksid selle uudise üle rõõmustada ka kõik kultuuripealinna külalised.
Kas kõigil teistel ka on põhjust Tartu rahvusvahelise rongiühenduse üle rõõmustada, sõltub sellest, kuidas hinnata 300 000-eurost väljaminekut, mis Eesti maksumaksjatel tuleb enda kanda võtta. Just nimelt enda kanda võtta, mitte välja käia, sest Eesti maksumaksjal ei ole seda raha. Eesti järgmise aasta kulud ületavad tulusid 880 miljoni euro võrra.
Sellel suvel korraldatud 500 miljoni eurose võlakirjaemissiooni intressimääraks kujunes pisut üle 3,6 protsendi ja järelikult laename me kõik selle intressiga raha, et järgmisel aastal saaks Tartust rongiga Riiga sõita.
Iseenesest ei ole selles mitte midagi halba, kui laenatakse raha ja tehakse sellega häid asju. Ja eriti hea on see, kui neid häid asju tehakse üle kogu Eesti. Aga see ei tähenda, et ei võiks ega tuleks küsimusi esitada.
Kas ja millal siis esitate vajalikke küsimusi? Miks me laename eelpoolmainitud objektidele, mida meil VAJA EI OLE? Täpsemalt, kõike võib vaja olla, aga küsimus on mahus - Liiga suur raudtee Pärnu kaudu, liiga palju kaitseväe veokeid, liiga palju ja suuri polügone, liiga mahukad teede ehituse projektid. kas küsite? Loomuliult mitte, Postimehel pole ju selgroogu!
Esimene küsimus on, miks peab maksumaksja laenama 300 000 eurot selleks, et saaks paar korda päevas Tartust Riiga sõita. On ju olemas kõigi mugavustega bussid, millega saab sedasama teha. Kusjuures bussid ei lähe maksumaksjale mitte sentigi maksma. Sõiduaeg on küll neli ja pool tundi rongi kolme ja poole tunni asemel, kuid see-eest on lõpp-peatus Riia lennujaamas.
Ajal kui tikutulega kärpekohti otsitakse, ei ole küsimustest pääsu. Rongiga võib tõesti olla mugav kultuuripealinna sõita, aga ainult siis, kui küsimused ebamugavust ei tekita.
Ilmselt ei saa maksumaksja kulu olla seotud kliimaeesmärkidega, sest Riiga ei hakka sõitma mitte vesiniku- ega elektri-, vaid diiselrongid.
Teine küsimus on, kas üheks aastaks on ikka mõistlik seda rongi käima panna. Nimelt ütles kliimaminister Kristen Michal (RE), et raha on olemas ainult üheks aastaks. Muidugi saab sellele küsimusele vastata nii, et aasta ongi selleks, et proovida ja vaadata, ja kui sõitjaid on rohkesti, siis saab toetusega jätkata.
Samas on raske mitte nõustuda reedese Tartu Postimehe juhtkirjaga, et kui asi nii oleks, siis oleks bussiettevõtja Hugo Osula juba ammu pannud Riia vahet sõitma kümme bussi päevas. Praegu on neid kolm ja ühte diiselrongi mahub samuti umbes kolm bussitäit inimesi. Kust tuleb mitu korda rohkem reisijaid?
Küsige endalt, Postimees, mis vahe on bussi- ja rongireisidel? Miks te püüate segast peksta busside kui konkurentidega, kui ometi ei saa neid kahte asja võrreldagi? Korrutate siin tekstis nagu papagoi, kas sellepärast, et ei oska ega taha küsida õigeid küsimusi? Naeruväärne on lugeda ajakirjanduse "lipulaevalt" sellist anonüümset paskvilli (nii võib selle tituleerida küll), no tõepoolest! Mulle meenub üks teatud mõttes raudteelaslik lugu. Kunagi jooksis ETV-s vist üks Peterburi filmitegija dokfilm Peterburi lähedasest mahajäetud turbaasulast, vist oli pealkiri Leivapäev. Nagu Eestiski, kasutati seal kitsarööpmelistr raudteed, aga see suri välja. Selle tõttu mahajäänud asulas filmitigi. Ja seal üks kohalik vanamees ütles müüjaprohenile: !Ax, tõ bl..., ja smotrju, tõ bl.. printsipialnaja baba bl.. na...". Sama printsipiaalne nagu Postimees siis!?
Osula aga keskendubki eelkõige Tartu ja Riia peale, rongid on aga piirkondlike sõitude vahend masside jaoks. Bussiga sõidetakse pigem häda korral, rongidega aga lustist. Ja loomulikult ei saa Osula busse ka sellepärast võrdluseks tuua, et need sõidavad vaid 3x päevas ehk siis ühe rongi eest, kui mahus võrrelda. Rongid paneks aga rohkem lätlasi ja eestlasi kasutama sõiduvõimalust ka Valgast, Valmierast ja Cesisest. Miks võrrelda siga ja kägu? (Ma ei vihja kuidagi Lux bussidele, kui halvale tasemele, vastupidi, tegu on väga hea kvaliteediga bussidega). Ja kui bussid jääks sõitma ka koostoimes rongidega, oleks see ainult kasuks. Kusjuures võiks käivitada ka öise bussi või busse, sest hetkel öörongi jaoks tõesti sõitjaid palju ei ole, selleks oleks vaja juba Tallinn - Vilnius ronge.
Ja kolmas küsimus on, kas laenuraha on üldse õige kulutada selleks, et saaks ühe aasta rongiga sõita. Kas Tartu linnal ei ole tõesti kohti, kuhu raha püsivamalt investeerida? Näiteks kirjutab laupäevases AKs kirjanik Imbi Paju sellest, kuidas Tartu sanatooriumi pargis laguneb juba aastaid kunagine Oskar ja Aino Kallasele kuulunud maja.
Samasuguste küsimustega võiks pikalt jätkata, sest ajal kui tikutulega kärpekohti otsitakse, ei ole nendest pääsu. Rongiga võib tõesti olla mugav kulutuuripealinna sõita, aga ainult siis, kui küsimused ebamugavust ei tekita.
Jälle püüate võrdlusesse tuua võrreldamatut? Miks te ei küsi hoopis, miks Tartu linn kasutas 3,7 miljonit euroraha ja endiselt pole Tartu vaksalis enamust maakonnabussidest? Jah, ma usun, et selliste idiootsete küsimustega võiks pikalt jätkata, aga miks peaks lugeja selliste paskvillide eest maksma, mida Postimees genereerib? Miks ei küsi, millest on põhjustatud Reformierakonna, Isamaa, SDE jt ükskõiksus ja laiskus Eesti tegelike arengute elluviimisel? Kelle huvides seda kõike tehakse?
*********************************
Millised lahendused on võimalikud? Vaatama peab ka vahepealsete linnade inimeste vajadusi. Ajad umbkaudsed ja näitlikud.
2. variant, Rong väljub Tartust kl 6 - 6.30, saabub Valmiera ja Cesise inimeste jaoks Riiga sobivalt ajal kl 9.30 - 10, millisel täna rongi ei ole. Sobib ka mingil määral Tartust Valka sõitmiseks, samuti suvisel ajal eelkõige Siguldas päeva veetmiseks. Paraku peab rong kohe tagasi sõitma, väljudes ca kl 10, saabudes Tartusse 13.30 ajal.
Kui rongi teenindaks lätlased, väljuks rong hommikul Riiast ja sõidaks tagasi umbes samadel aegadel. Mõlemal juhul tuleb nii lätlastel kui eestlastel riias veeta arvatavasti öö, et sõit ennast ära tasuks
Ka kaks rongi päevas ei ole just parim lahendus, enim sobiks see, kui rongikoosseisud sõidaks mõlemalt poolt, kuid ebaefektiivne oleks neil lasta seista Tartus ja Riias? Seega pigem peaks arvestama, et....
4. Ainuke toimiv lahendus oleks rongiühendus 4x päevas. Plussid:
* Tekitab reisijatel valikuvõimalused
* Võimaldab Tallinna suunas kasutada
* Edasi-tagasi saab sõita ühe päeva jooksul.
Mis saab praegustest Valga - Riia piimarongidest, on omaette teema. Kui nende järele kaob vajadus, peab lisama kiirrongidele ka Strenci peatuse.
****************************************
* Roos: "See on populistlik projekt, mis muutub Eesti maksumaksja jaoks väga kulukaks ja koormavaks... Kahe miljoni euroga paneks Lux päevas sõitma 8 bussi nulleurose pieltituluga...."
* Roos: "Me pakkusime, et paneks 4 tuliuut bussi päevas lennujaamani välja käiku, kui aastajagu tagasi plaaniti öist Valga rongi Tartuni pikendada..."
* Roos: "EK avaldas olulised seaduste tõlgendamise suunised, mis muu hulgas näevad ette, et enne doteeritud ÜT käivitamist tuleb analüüsida, kas turutingimustel tegutsevad ettevõtted ei suuda vajadust rahuldada....."
Ei suudagi ju? Kümmekond lennujaama sõitjat ei ole kuidagi vajaduse rahuldamine, sest vajadus on päevas adade inimeste sõiduvõimaluste järele erinevate peatuste lõikes kogu trassi ulatuses. Vajadused on ka turism kõigega, mis selle alla kuulub, kultuuripealinnast Sigulda lillelaadani, Tamula promenaadist eestlaste ühe lemmiksihtkohani - Valmierani. Mitu tuttuut bussi Lux Valga ja Võru vahele oma bussidega seotult sõitma paneb?
* Roos: "Me oleme suurimad rongiliikluse kritiseerijad, aga mitte rongivastased. Rong sobib sinna, kus on püsivalt suured sõitjatevood. Aga raudtee selleks ju ongi? Kui isegi Valga ja Tartu vahel on bussiliiklus viimastel aastatel oluliselt halvenenud, siis ka selle lõigu puhul tähendaks lisarongid sõitjate arvu kasvu. Võib juba ette ära, et 2 lisarongi päevas, rääkimata neljast, kasvatavad märgatavalt reisijate arvu kogu Tartu - Riia liinil + veel lisaks Tallinn - Tartu liinil. 5,5 tundi Tallinnast Riiga ei ole sugugi "nöga"! Ja kuigi Roos jõuab isegi rääkida sellest, et me pole jõudnud sinnanigi, et rong oleks keskkonnasõbarlikum kui autiokasutus, siis see ajab vaid naerma. Ei maksa unustada, et just autosõitjad on põhjuseks, miks meil rajatakse kõige keskkonnavaenulikumaid rajatisi - 4-realisi maanteid. Säästame selle raha ja keskkonnahoid on kardinaalne!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar