Klikates seene LIIGINIMELE, jõuate otseteed mitte paradiisi vaid FB grupi Eestimaa Seened albumisse MÜRGISED SEENED!
HAISEV HARISIRMIK Lepiota cristata
MÜRGINE!
F: Neeme Sihv
*****************************************
HAISEV VÖÖDIK (Cortinarius traganus)
MÜRGINE!
Haisval vöödikul on ebameeldiv magus lõhn, noorelt erelilla, hiljem hallikaslilla kuni helepruun kübar. Jalg on lillakatest loorikiududest vöödiline. Viljaliha on safrankollane kuni ookerpruun. Kübar on 5–13 cm lai, kahvatulilla.
Haisev vöödik esineb põhjapoolkera parasvöötme okasmetsades.
Haisev vöödik on mürgine.
F: Juta Pertel
********************************************
Värskelt MÜRGINE!
(Kupatatult söödav)
F: Urmas Kaja
****************************************************************
HOBUHEINIK (Tricholoma equestre)
TINGLIKULT SÖÖDAV!
Soovitav vältida suuremas koguses söömist. Loe altpoolt!
Hobuheinikut on läbi aegade peetud üheks paremaks ja ohutuks söögiseeneks. Kuid 1993. aastast on Prantsusmaalt ja järgmisest aastakümnest Poolast teada juhtumeid, mil suures koguses hobuheiniku söömine kutsus esile ohtliku mürgistuse – rabdomüolüüsi, mis on seotud lihaste komplikatsioonidega, sealhulgas müokardiidi tekkega. Seepärast on hobuheinik nüüd tunnistatud eluohtlikult mürgiseks seeneks [3], muidugi mitte orellaniinimürgistuse tõttu.
F: Reet Pehka
************************************
JAHUTANUK (Galerina marginata, sünonüüm Galerina autumnalis)
NB! SURMAVALT MÜRGINE!
Jahutanuki
kübarale ilmub sageli hele laik, mis võib segadusse ajada kogenematu
seenelise, kellel on meeles, et kännumampli kübar on ebaühtlase
värvusega.
Tuleb meeles pidada, et isegi sama liigi seened, mis
kasvavad erinevates tingimustes, võivad üksteisest tõsiselt erineda,
mistõttu, kui kahtlete, siis loobuge ahvatlevat seent korjamast – see on
parem kui mürgistust saada.
F: Urmas Kaja
*********************************************************
KEVAD-PUNALEHIK
MÜRGINE!
F: Urmas Kaja.
**********
Seen meenutab väliselt mõnevõrra punast kärbseseent, mistõttu tihti käsitletaksegi teda viimase teisendina. Põhierinevus on kuning-kärbseseene ookerpruun kübar ning veidi suuremad ja lihakamad viljakehad. Kuni 25 cm laiusega kübara serv on rihveljas ja rõngas jalal sileda ülaküljega nagu punasel kärbseseenel. Seeneliha on kübaranaha all punakaspruun. Loorid võivad olla valged või kollakad [6, 8].
Kuning-kärbseseen on nõrgalt mürgine nagu punane kärbseseen.
Laias maailmas imelikke eluohtlikke mürgistusi põhjustanud seen.
Väliselt on kübarad püstise kasvuviisiga, servikud rohkem longus. On peetud söödavaks ja küllap peetakse ikka, mürgistused on olnud analoogsed hobu- ja maaheiniku põhjustatutega, mida meil pole seni esinenud(?) ega hoiatusi selle kohta tõsiselt võetud. Aga Jaapanis või kus ta nüüd oligi, oli kõrvkülik suuremale arvule inimesi korraga palju pahandust tekitanud. Õnneks pole ta meil kuigi arvukas.
KÜHMVÖÖDIK (Cortinarius rubellus)
Üldjuhul on tegemist võrdlemisi lihaka, n-ö ”ahvatleva välimusega” seenega (seda muidugi vaid juhul, kui uskuda ohtlikku müüti, et välimusel ja söödavusel on vähimgi suhe!), mis on tervenisti oranžikaspruuni tooni, veidi sametise kübaraga ning jalal on kollased siksakvööndid. Erinevalt lehter-kukeseenest ei ole neil kindlasti mitte lehtrikujulist kübarat, vastupidi, kübar on teravatipuline või kühmuga! Vanemad ja ilma tõttu kannatada saanud isendid ei järgi aga paraku täpselt seeneraamatu pildi näidiseksemplari. Kühmvöödik kasvab niiskemapoolsetes okasmetsades koos kuuskedega.
Foto ja tekst: Allar Antson.
***************************************************************************
SURMAVALT MÜRGINE!
Kopsakas mürgine narmasnutt kuivades liivastes männikutes. Sisaldab muskariini, aga vähem kui siid-, kuhik- või punakas narmasnutt. Ilmselt üsna harva esinev, seni kogutud Eestis ametlikult ainult kolmel korral.
Segi võib teda ajada ehk pilvikuga (temal kübar selgelt kiuline, samuti jalg), kitsemampliga (tema kahvatum ja kunagi ei oma rõngast) või.... (eksimiste võimalused on äraarvamatud). Seenel on tugev lõhn, kirjanduses väidetavalt ebameeldiv, endale tundus toas pigem vürtsikas, jahedas niiskes metsas meenutas tavalist narmasnuti spermalõhna. Kopsaka seenena on ohtlik, erinevalt paljudest teistest narmasnuttidest.
F: Tõnu Ploompuu.
*********************************
LEOPARD-MURUKERA (Scleroderma areolatum)
MÜRGINE!
F: Urmas Kaja.
**********************************************************
LILLA EBAHEINIK (Lepista nuda)
NÕRGALT MÜRGINE, KUPATATULT SÖÖDAV.
F: Urmas Kaja.
(SARNANEB MÕNEVÕRRA LILLADES TOONIDES VÖÖDIKUTELE, ETTEVAATUST!)
**************************************
HARILIK MURUKERA Scleroderma citrinum
MÜRGINE!
Murukera kasvab metsades, teeservadel, parkides. Ta on üsna sage, kuid ei kasva kõrges rohus. Viljakehad on näha hilissügiseni, aga Inglismaal, kus lumikatet ei teki, ka kogu talve jooksul. Viljakeha on 3–10 (maksimaalselt 18) cm läbimõõdus, kerajas või neerjas, jalata, kollakas või oranž, ülaosas tahvlitena lagunev, soomuste ja näsadega. Kest on väga paks (kuni 4 mm) ja kõva. Noorelt on ta valge, küpselt pruunikas kuni must. Seenel ei ole jalga. Lõhn on ebameeldiv. Eosed on ümarad, läbimõõduga 8–12 μm. Harilik murukera on nõrgalt mürgine.
Murukera näeb välja üsna söödava murumuna moodi. Peamine erinevus on selles, et murumunal on ülaosas ava, mille kaudu eosed vabadusse pääsevad, ent murukera läheb lihtsalt katki, et eosed välja pääseksid. Murukera viljaliha on palju kõvem.
Murukera söömine ja kokkupuutumine eostega võib põhjustada pisaravoolu, nohu ja limavoolu ninast. Silmad võivad punaseks minna. Terviserike ilmneb 6 tunni jooksul.
F: Karin Gerretz.
******************************************************************
MÜRKSHAMPINJON (Agaricus xanthodermus)
MÜRGINE!
«Kui mürkshampinjoni kübaraserva või jalga vigastada, läheb vigastuskoht momentaanselt kroomkollaseks,» õpetab Kuulo Kalamees. Ka on mürshampinjonil shampinjonidest ainukesena vastik karboli- ehk tindilõhn. Eriti avaldub see, kui vigastada jala alumist osa. Niisama seent maast üles võttes ebameeldivat lõhna ei tunne.
Kalamees märkis veel, et shampinjone on võimalik ära tunda selle järgi, et neil on jala peal rõngas ja roosad eoslehed. Noore shampinjoni eoslehti katab algul vatjas loor.
F: Tõnu Ploompuu.
******************************************
NUIJALG-LEHTRIK (Ampulloclitocybe clavipes)
Söödav, ALKOHOLIGA MITTE TARVITADA!
F: Veiko Kastanje
****************************************
PANTER-KÄRBSESEEN (Amanita pantherina)
SURMAVALT MÜRGINE!
Panter-kärbseseen (Amanita pantherina) kasvab okasmetsades, eriti liivastes ja luitemännikutes, puisnõmmedel; leidub meil juulist oktoobrini sageli, mõnel aastal kohati hulgi; kasvab alati üksikeksemplaridena.
Kübar on pähkelpruun, kleepuv, alati selgelt rihvelja servaga ja enamasti üleni kaetud väikeste lumivalgete ebemetega, kuni 12 cm laiune. Jalg on valge, peenehärmjas, kuni 12 × 2 cm. Rõngas on ülaküljel alati sile. Loorid on lumivalged. Seeneliha on kogu viljakehas valge, samuti kübaranaha all, lõhn on ebameeldiv.
Panter-kärbseseene juhttunnused on rihveljas kübaraserv, sileda ülaküljega rõngas jalal ja lumivalged väikesed ebemed kübaral, seeneliha on valge ka kübaranaha all [6, 8].
Panter-kärbseseen on väga mürgine, ohlikum kõigist teistest siin käsitletud liikidest; võib põhjustada surma.
********************************************************
PRUUN KÄRBSESEEN (Amanita porphyria)
MÜRGINE!
Võib kasvamas märgata nii okas-, kui segametsades.
Seenekübar
hallikaspruun, kas violetse või roosaka varjundiga ja pane tähele, et
enamasti paljas. Noorelt kübar kellukjas, mis kasvades muutub kumeralt
lamedaks.
Mürgiseks aineks bufoteniin ja nimetatu on inimesele kahjulik.
F: Aavo Omann.
******************************************************
PRUUNIKAS HEINIK (Tricholoma albobrunneum)
Tinglikult söödav, võib põhjustada mao- ja soolenähtustega mürgistusi.
F: Veronika Nuter.
********************************************
Punakas narmasnutt kasvab lubjarikastes salumetsades (sinilille-seljarohu sarapikud ja tammikud jms) ja sarnastel puisniitudel. Eksitav on Eestis tekkinud arvamus, et tegemist on parkide seenega. Pargiseen on ta tõepoolest Tartu linnas, tavaline metsaseen aga (kohati?) Lääne- ja Põhja-Eestis. Lehtmetsad pole õnneks eestlaste seas väga populaarsed seenekohad, aga optimistlike pimesi seeneproovijate rohkus nõuab talle tähelepanu pööramist.
PUNANE KÄRBSESEEN (Amanita muscaria)
Naljalt ei leidu ei väikest ega suurt inimest, kes punast kärbseseent juba kaugelt ära ei tunneks. Punase kärbseseene mürgistusi tuleb ette, kuid need pole sagedased ja tugeva mürgistuse saamiseks tuleb neid süüa palju. Mürgiselt mõjuv aine punases kärbseseenes on iboteenhape (piima ja punase kärbseseene leotist kasutati kunagi kärbeste tõrjumiseks).
Punased kärbseseened võivad kasvada „nõiaringides“ nad elavad sümbioosis nii kase, kui kuuse ja männiga – seega leiame neid nii kaasikutest, kuusikutest ning männikutest ka kasvamas.
Vahel võib punase kärbseseene kübar olla pleekinud oranžikaks või kollakaks ja esineb juhuseid, kui kübaral puuduvad valged ebemed.
F: Neeme Sihv
*********************************
MÜRGINE!
Sageli esinevatest seentest on safransirmikule teatava sarnasusega püramiid-soomussirmik (Echinoderma aspera),
vanemates raamatutes ka soomus-harisirmikuna kirjeldatud.
Safransirmikuga võrreldes on tema jalg veel ligi poole lühem (kübar ligi
sama suur). Samuti on ohtralt esinevad kübara soomused teravatipulised,
püramiidjad, need on aga suurel ja safransirmikul lamedad-laiad ja
liibuvad. Kasvab ta sageli aedades, aga ka rohtunud viljakamates
metsades. Püramiid-soomussirmikut ei maksa süüa — toidumürgituse
tõenäosus on vägagi suur. Kuigi mõned inimesed on tema toime suhtes
tundetud ja isegi turul on teda söögiks müüdud… Ka on seen tugeva ja
vänge ebameeldiva maitsega.
F: Tiina Avarmaa.
********************************************************************
ROHELINE KÄRBSESEEN
OHTLIKULT MÜRGINE!
Roheline
kärbseseen on hallikas-, kollakas- kuni pruunikasrohelise, keskel
oliivpruuni, vanalt tihti üleni vaid kollakaspruuni kumera kiulise
limase, tavaliselt ebemeteta kübaraga, mille läbimõõt on kuni 15 cm.
Eoslehekesed on jäävalt valged; seeneliha valge, muutumatu värviga. Jalg
kuni 2 cm läbimõõduga, valkjal põhjal oliivkollastest soomustest kirju,
selle alusel avar kotjas tupp ja ülaosas püsiv nahkjas rippuv,
ülaküljel rihveljas rõngas.
Kasvab
laialehistes metsades, eriti tammikutes ja pärnikutes augustis ja
septembris. Sage eriti Lääne-Eestis ja saartel, kuigi leida võib kogu
Eestis [5, 8].
Tõnu Ploompuu fotod:
(keskmisel pildil albiinovorm)
********************************************************************
Roheline punalehik
F: Tõnu Ploompuu
*************************
ROOSA KÄRBSESEEN (Amanita rubescens)
Värskelt mürgine, kupatatult söödav.
Miks nimeks roosa kärbseseen?
Lõikekohalt värvub seen aeglaselt roosaks ja kui teod on seent närinud, siis närimiskohtade veered paistavad roosad.
Värskelt on roosa kärbseseen mürgine, põhjustades hemolüüsi. Kuid kupatamisel mürkained lagunevad ehk on tinglikult söödav, mida teha kõigest hoolimata ei soovita - aga teadma peaks.
Lisaks kõigele võivad nad olla välimuselt sarnased jäävalt mürgistele, kas või panter-kärbseseentele
F: Monika Guk.
**************************************
Saatana-kivipuravik (Rubroboletus satanas)
OHTLIKULT MÜRGINE!
Saatana kivipuravik on ainus surmavalt mürgine puravik meie looduses.
Haruldane punase raamatu liik ja teda ei tohi korjata. Leitud kasvamas Saaremaal ja harva Põhja- või Lääne-Eestis. Lubjalembese seene kasvukohtadeks on laialehised metsad või puisniidud.
Fotod: Helen Remmelkoor
Saatana kivipuravikud. Sarve, Hiiumaa 20.08.2016
************************************************************
Safransirmiku aedteisend Macrolepiota rhacodes var bohemica
Väidetavalt põhjustanud mürgitusi. Nüüd eraldiseisva liigina, uut eestikeelset nime pole teada.
************************************
SALLHEINIK (Tricholoma focale)
Mittesöödav (vaevuste ja mürgituste oht!)
F: Maiu Vaatmann.
******************************
SEEPHEINIK (Tricholoma saponaceum)
MÜRGINE!
Majapidamisseebi lõhna ja maitsega (kuigi enamus pole vist seepi maitsnud ja tänapäeva inimesed näinudki?).
Valdavalt männimetsades.
F: Veronika Nuter
******************************
SIID-NARMASNUTT (Inocybe geophylla)
MÜRGINE!
Seened alates vasakult: 1 - tavaharmik 2-4 - niitlehtrik (või midagi lähedast) 5-6 siid-narmasnutt (eri vanuses isendid).
F: ja tekst Tõnu Ploompuu
*************************************************
SOOMUSSHAMPINJON (Agaricus silvaticus)
Tinglikult söödav (võib tekitada vaevusi ja mürgitust!).
F: Kadri Prants.
(PRAEGUSEKS ALBUMIST VÄLJA TÕSTETUD, SEST MÜRGISUST MAINITUD VAID ÜHES RAAMATUS!)
********************************
SÄLK-KOLLANUTT (Hypholoma fasciculare)
MÜRGINE!
Need seened on väga lõbusa ja ereda välimusega, ent neist võib saada mürgistuse, kuigi mitte nii tugeva kui jahutanukist. Sälk-kollanutid erinevad teistest kännuseentest kübara kollakate liistakute ja seenejala värvuse poolest, mis on kübara värvusega sarnane, lisaks on sel seenel ebameeldiv lõhn ja kibe maitse. Nutte on meil looduses üksjagu ja sageli ka tavaseenelisele raskesti eristatavad.
F: Neeme Sihv.
****************************
SÜGISKOGRITS (Gyromitra infula)
MÜRGINE! (kupatatult söödav)
F: Urmas Kaja
*************************************************
TAMME-KIVIPURAVIK (Boletus luridus)
Võb põhjustada mürgistusi!
Tamme-kivipuravikuga on esinenud üksikuid seedehäireid-vaevusi. Selle seene peab korralikult läbi kuumutama, üks võimalik mürgituste põhjus võib olla vähene praadimine. Võib, aga ei pruugi olla ainus. Teine on inimeste erinev tundlikkus. Kolmas on seene varieeruvus. Neljas segiajamine väga lähedaste liikidega, nende segiläbi kasutamine.
Tamme-kivipuravik on söödav seen, vajab korralikku läbiküpsetamist, soovitatav kupatada. harva võib põhjustada ikkagi seedehäireid
F: Neeme Sihv.
********************************************
TAVAVAHELIK (Paxillus involutus)
F: Veroni Ka
**************************************************************
TUME HELVELL (Helvella lacunosa)
*********************************
TÄPILINE VÄRVIK (Stropharia hornemannii)
Nõrgalt mürgine!
F: Kadi Kiho.
*********************************
VALGE KÄRBSESEEN (Amanita Virosa)
SURMAVALT MÜRGINE!
See seen äratas tähelepanu oma kasvukohaga - salumetsas. Ümber pärnad, haavad, metsa all sinililli. Üks kuusk oli ka veidi kaugemal. Sellisest kohast oleks oodanud pigem rohelist kärbseseent. (See pole rohelise kärbseseene valge vorm - selline on ka olemas...) Valgele kärbseseenele on kõige omasem kasvamine veidi rabastuma kalduvates laanemetsades. Sellises kasvukohas on teda kõige kergem kogemata segi ajada metsšampinjoniga, eelkõige viljakamate laanemetsade seenega, samuti kuuse all kasvajaga.
Pildil on näha valge kärbseseene tunnustest vaid trähniline jalg suuremal seenel, noorel on pildile jäänud trähnilisus tagasihoidlik (šampinjonil ~sile, veidi kiuline). Jala aluse tupp on jalale liibunud ja raskesti märgatav. Eoslehekesed on noorel seenel kaetud looriga, vanal varjus, aga ikkagi valged (šampinjonil helehallikad-hallikasroosad kuni mustad). Tundub aga, et see pilt on õpetanud selgeks veel ühe valge kärbseseene tunnuse - hästi noore seene tunnuse - see on kraed moodustava loori paiknemine. Sel seenel on see pigem vastu eoslehekesi surutud, jättes kübara serva ja jala vahe suuremas osas vabaks. Esmapilgul tundub, et kübara alune on sile, et eoslehekesi polegi (šampinjonil ühendab kraed moodustav loor kübara serva ja jalga otse lühimat teed, noored eoslehekesed on vahetult vastu jalga surutud). Seda tunnust pean valgel kärbseseenel veel vaatama, võib-olla on tegemist haruldase väärarenguga.
Ja veel - valge kärbseseen on ikka natuke vähem või rohkem kellukjas, šampinjon on noorelt peaaegu kerajas, seejärel lamendub üle poolümara kübara.
F: Tõnu Ploompuu
Läänemaa Noarootsi khk Läänemaa.
11.08.2021.
**************************************************
VEREV VÖÖDIK (Cortinarius sanguineus)
MÜRGINE!
Üleni karmiinpunane pisikese kübaraga väike vöödik. Noorelt kellukjas, vanalt lame. Eestis väga sage, peamiselt männikutes.
F: Urmas Kaja.
**************************************************
VERKJAS VÖÖDIK (Cortinarius semisanguineus)
Nõrgalt
mürgine, suurepärane seen lõnga värvimiseks. Kollakaspunane veripunaste
eoslehekestega vöödikuliik. Kübar väikeroheka varjundiga, tuhmi pinnaga
ja keskosas kühmuga. Jalg kollakaspruun, sile ja sihvakas, aluselt
punakas. Kasvab niisketes ja kuivades okasmetsades, enamasti koos
männiga. Eestis väga sage.
F: Urmas Kaja.
http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=4007
https://www.looduskalender.ee/n/node/5957
http://ceened.pbworks.com/w/page/9256056/tavavahelik
Vikipeedia.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/59314038/eestis-levinumad-sirmikuliigid-kuidas-metsas-ara-tunda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar