Et veel pole neid "õigeid" sügise värve, võib otsida neid mujalt. Valgusfooridelt, autodelt, majadelt. Lihtsalt, proovida tabada huvitavaid vaateid.
Ja eks värvid ole suhtelised, nii saame ju need pärisvärvid kätte sisuliselt tasuta, aga samal ajal on raha ja loodusvarad iga päevaga teravamalt mõtetes. Imelik on lugeda inimeste arvamusi, kus mitte millestki ei peaks loobuma, aga keegi on ometi süüdi suurtes elektriarvetes ja kõrgetes kütusehindades. Kui aga vaadata lõpuks, lahtiste silmadega enda ümber??? Kas on vaja nii palju metalli nagu siinsetel piltidel?? Või punnitada kõigest väest kõiki linnadesse kolima, et siis aina kulutada ja kulutada, et rahuldada neid vingatseid, kelle jaoks" issand, me peame ummikutes sistuma ja kahetasandilisi ei tehta ja läbilaskevõimet ei suurendata" on elustiil?
Ja eks värvid ole suhtelised, nii saame ju need pärisvärvid kätte sisuliselt tasuta, aga samal ajal on raha ja loodusvarad iga päevaga teravamalt mõtetes. Imelik on lugeda inimeste arvamusi, kus mitte millestki ei peaks loobuma, aga keegi on ometi süüdi suurtes elektriarvetes ja kõrgetes kütusehindades. Kui aga vaadata lõpuks, lahtiste silmadega enda ümber??? Kas on vaja nii palju metalli nagu siinsetel piltidel?? Või punnitada kõigest väest kõiki linnadesse kolima, et siis aina kulutada ja kulutada, et rahuldada neid vingatseid, kelle jaoks" issand, me peame ummikutes sistuma ja kahetasandilisi ei tehta ja läbilaskevõimet ei suurendata" on elustiil?
Lihtsalt on aeg MÕELDA ja siis tegutseda. Muide, täna just FB-s üks poliitik raporteeris, et sai oma valla maapiirkondades nüüd mitukümmend tänavavalgustusposti püsti. Kas see on täna ikka hooplemist väärt? Võib olla hoopleks koos valijatega siis, kui vald maksab valgustid majadel mitmekümnele majapidamisele kinni, ÜHEKORDSE kompensatsioonina, hämaruseanduri ja üks-kaks valgustit, mille inimene oma majale või väravale paigaldab? Kui tahab võib ise muidugi lisavalgusteidki panna, sest andur ju kinni makstud? Ja siis, vaataks koos, kuhu SÄÄSTETUD raha kulutada?
Mina igal juhul viskaks pöidla sellele, kes hoopleb, et ta likvideeris mitukümmend valgustiposti!
Mina igal juhul viskaks pöidla sellele, kes hoopleb, et ta likvideeris mitukümmend valgustiposti!
Värve võib aga palju leida. Käisin ka Talu Toidab laadal ja tagantjärele mõtlen, et võinuks rohkemgi osta. (pildid teises postituses ja püüdsin pildistada ikka nii, et tootja nimigi leitav).
Tablood enamuses ongi "pimedad"? Raha ju kulutati, linnuke kirjas? Hea, et häälteavitus töötab, linnas sõidan ju vähe. Muidu trolliga sõit aga on miskipärast mõnusam kui bussiga. Kiirendus, hääled - ma ei teagi, mis seda tunnet tekitab.
Pääsküla ülesõidul ongi nüüd kaks rööpapaari. Muide, Zimmermann ütles, et kogu meie raudtee viimine eurolaiusele maksaks üle 8 miljardi. Tegelikkuses hinnatõuse arvestades ehk 18 miljardit? Ehk mõjub see nüüd kainestavalt Humalale või Eesti 200-le või veel kellelegi?
Eestile kui väikesele riigile kuskil perifeerias piisab mõistusega otsustamisel kiirusest kuni 160 km/h. Kõige tähtsa, trass inimeste juurest. Seega, RB - STOPP!
Tallinn Gate.
Ilus ilm pildistamiseks. Ongi VÄRVE!
Sügisterassi vist ei tule?
Peaaegu nagu must-valge...
Pidin juba mintaimarja ostma, aga kolme sildi peale oli petukas, forellimari laiali. Lükkasin koomale. Rabadki kiiruga ja hiljem avastad, et arve mitu korda suurem...
Varestele on muidugi mõttetud postid asja ette, aga mina usun, et neile oleks ka puude oksad sama head? Paremadki?
Vana-Kalamaja promenaadi ehitamine ongi käima läinud. Tunnel, mis mälus jua lapsepõlvest, kaob. Üldiselt õige kah. Kulukam, kellelegi isegi ebamugavam ju.
Teise peatee ehitus peale Pääskülat.
Ohoo, viadukti õgvendamise järel kukuti paekivi kaevandama? Kas tekitatakse veesilma?
Ülesõidul ei tööta foorid ja pole tõkkepuid, Stop märki suur osa ei pea millekski!
Kaamerad on, muud pole? Ei takistuse tuvastamise süsteemi, ei rikkujate trahvimist?
Betoonimeistergi töötab ikka "lauluga" nagu omal ajal Männikul!
Üks lõbusam vahepala lõustaraamatust Innar Kõllilt Elva kandist:
Vahepala bussisõidust. Olen kümme aastat sõitnud bussiga iga päev maalt linna tööle ja õhtul koju tagasi. Enamasti ma magan hambad laiali bussis. Buss lihtsalt logistab 45 minutit ja parem on kohe magama keerata, et mitte enne oma peatust magama jääda ja siis peatusest mööda sõita. Hommikuti tööle sõites on bussis ühed ja samad tuttavad näod, aga õhtul koju sõites on bussis igasugu rahvast, ka selliseid, keda näed esimest korda. Kui ma kaalusin kümme kilo vähem ja mul vuntsi ees ei olnud, siis tundus, et ma olin ühiskonnas rohkem aktsepteeritud, sest inimesed tihkasid bussis minu kõrvale istuda. Nüüd on nii, et buss võib silmini täis olla, inimesed seisavad tihedalt vahekäigus, aga minu kõrval olevale tühjale kohale ei taha keegi istuda. Ma räägikski mõned seigad sellest ajast, kui inimesed julgesid minu kõrval istuda.
Üldiselt, kui ma ise kellegi kõrvale istun, siis ma väldin inimesega konktaki. Et mitte tekitada inimeses ebamugavust, siis kellegi kõrvale istudes jätan ma meie vahele vahe. Kõik muidugi nii ei mõtle. Mõne paksu vanamuti puhul ma saan aru, et kontakti pole võimalik vältida, sest ta ei mahu niigi oma istmele ära. Aga kui su kõrvale istub sihvakas noor naine, maitsekalt riides ja lõhnab nagu lill, ning ta liibub su vast nii, et sa tunned teda kogu oma kehaga, siis on see päris imelik. Mina temale nii ei teeks, huvitav, kas ta ise ei saa aru, et ta natuke nagu liiga külje alla puges. On juhtunud muidugi veel markantsemaid olukordi. Näiteks, kui ma tukkusin akna poolsel istmel ja mu kõrvale istus jälle üks noor naine. Võimalikult mugavaks asendiks istun ma istme ääre peal, jalad natuke laiali ja pea toetudes seljatoele. Ärkan siis järsku üles ja ei saa ise ka aru, mis värk on. Naise reis on mingi valemiga minu põlve alt läbi pandud. Kuidas tal õnnestus seda teha, ma ei saa aru. Me olime nagu DNA-ahel, jalgupidi kokku punutud. Igatahes magama ma tagasi küll enam jääda ei saanud. Lõpuks tuli tema peatus, ta kookis oma jala minu jalge vahelt välja ja läks maha. Analoogne olukord juhtus ka seistes. Buss oli silmini täis. Vahekäigus seistes pidid inimesed enam vähem üksteise varvastel seisma, et ära mahtuda. Ise jälle üritasid hoida eetilist distantsi inimestega, kelle kõrval seisid, et mitte kellegil seljas elada. Minu kõrvale trehvas jälle üks noor naine. Et bussis mitte ümber kukkuda, siis seistes hoidsin teatavat hark asendit, paremaks tasakaaluks. Muidugi oli see naisterahvas minu poole näoga sellises asendis, et minu parem jalg oli suunatud tema jalgevahe poole. Kui nüüd igas peatuses buss inimesi aina juurde võttis, siis suruti vahekäigus seisvad inimesed järjest rohkem kokku. Nii ma tundsin, kuidas see naine järjest rohkem ronis mu jala otsa, mis oli tema poole suunatud. Et olukord tema jaoks ebamugav ei oleks, tõmbasin ma oma jalga koguaeg vaikselt tagasi. Paraku oli nii, et kui ma talle rohkem ruumi andsin, siis liikus tema ka rohkem minu poole. Lõpuks oli nii, et ma seisin juba suht valvel seisakus, kannad koos, aga tema oli ikka minuga sama tihedalt kontaktis nagu enne. Siis mulle jõudis kohale. Nahui ma siis nii väga muretsen tema pärast. Tal ei pasita küll kuskilt otsast, et ebameeldiv oleks. Mul ei ole ammugi. Surusin jala tagasi välja, nagu ennist seisin, ainult et nüüd istus ta ma jala otsats nagu ratsanik sadulas. Suht pool teed sai nii sõidetud, enne kui ruumi tekkis nii palju, et enam polnud vajadust nii lähedal üksteisele seista. Selliseid olukordi ülerahvastatud bussi on veel. Ma istusin vahekäigu poolsel istmel, kui üks noor rinnakas naine aeles oma rindadega mu õla otsas. Ise mõtlesin, kurat, ei ole võimalik, et ma seda ette kujutan. Seda ei ole lihtsalt võimalik ette kujutada, kui su õlg on reaalselt kellegi rindade vahel. Igatahes ma tegin näo, et midagi ei ole ja nii see sõit meil jätkus.
Kui nüüd räägitakse, et naised peavad iga päev tundma meeste poolset ahistamist, siis peale selliseid olukordi ma saan naistest täielikult aru. See tekitab sellise tunde, et viska püksid jalast ja tõmba kõik läbi. Aga ma ei tee seda, sest mul on naine kodus, kes mind ootab. Jõuan siis mina koju, kõiki kiusatusi trotsides, liibun vastu naist, pannes oma kombitsad kaheksajala kombel ümber tema ja öeldes talle: "Ma sooviks üles tunnistada. Kui armastus on kuritegu, siis ma olen süüdi. Ühtlasi nõuan ma vastavalt minu kuriteole ka rangeimat võimalikku karistust, kohese täidesaatmisega." Naine voolas vee kombel mu käte vahelt ja ütles oma tavapärased sõnad: "Kao minema oma armastusega!". Nii palju mind siis kodus oodataksegi! Kurat, mis kell see järgmine buss läheb, ma lähen sõida siis parem bussiga kuhugi.
Lõbusa vahepala pakkus Kristina reineller, kelle kirjutamisstiil millegipärast mulle isegi Oskar Lutsu sähvatusena meeldetuletus.
Üks lugu temalt ka netilehes:
https://vabaajaleht.blogspot.com/2022/02/nommeka-lood-elust-enesest-kristina.html
Üks lugu temalt ka netilehes:
https://vabaajaleht.blogspot.com/2022/02/nommeka-lood-elust-enesest-kristina.html
"Muudame ühistransporti nii, et "bussid sõidaks reisijate tegelike vajaduste järgi". Niisuguseid lubadusi jagasid isamaalased mitmel pool, eestvedaja siin just leitud vanal pildil. Viljandi kohta või hoopis Rohuküla Raudtee küsimustele ta ei vasta, blokeerib su hoopis ära....
Vana-Kalamaja promenaad nõuab ohvreid, liiklus osaliselt suletud.
Liin 3, mida muudeti, aga ikka veel pole selget arusaama, kas paremaks või halvemaks?
See on igal juhul tuleviku mall, peaaegu läbi linna!
Küllap aga pole kaugel seegi aeg, kus muutused jõuavad ka siia ja see embleem kaob ajalukku! Miks küll seda uuele hipodroomile pole viidud? Puhas ajalugu ju?
Ikka värve. Ei ole linn minu jaoks, aga igal juhul on meeldiv linnas see, kui aina rohkem värve sigineb. Just värvide pärast ka selle klõpsu tegin, midagi teistmoodi hallist linnast.
Järjekordne näide 100 rohelisest varjundist...
Sageli lähened ühele vaatele erinevalt ja proovi siis otsustada, kumb on parem? Ja huvitav, mis rohelised kaikad need on? Kalevipoja hernekepid?
Kõik needki on sügise värvid....
... kuigi selliseid värve ei taha. Pakkusin õigesti, põleski pooleliolev Makita firma laokompleks.
Seekord jätan ka need kaks sarnast pilti mõlemad alles. Lihtsalt näide, kuidas midagi natuke muutes muutub pilt üsna teistsuguseks. Ühel torkab post liialt silma, teisel ... kas parem taevaviiruga või ilma? Näide siis, kuidas ma vahest teen hoopis rohkem pilte, kui vaatajale ilmutan, sest tahaks ju ikka parimat ja paremini!
Midagi hoopis ilusamat. Veidi nagu kehkadivei!
Kaasaegsematel autodel kuulub suunatuli ainult lisavarustusse ja see on üpris kallis, seega pigem tasub see ostmata jätta. Kuidas aga selle puudumine autod liikluses vänderdama paneb, jääb mulle mõistmatuks...
Tahtsin luksbussi pildile koos porgandiga, millest maha jäin, aga ei õnnestunud. Tühja kah! Seega, kuna Laagrist olnuks tänu innovatiivsele Eesti raudteele järgmist rongi oodata üle 50 min, lasin end kaugemale sõidutada. Eks näis, kas Pääskülla, Hiiule või veel kuhugi. Männi parki tahaks väga vaatama minna, aga kohati oli õhtu üsna kõle ja aeg ka nädalavahetusele juba mõelda, seega seekord niipidi.
Euroopa Roheline Pealinn 2023? Mina keelaks selliste tiitlite andmise, kui tegemist vaid pokazuhhaga. Jah, üht-teist on tehtud, aga see postide "mets" tähendab Euroopa Raiskamise Pealinna auhinda? Mis sest, et kuskil kindlasti veelgi rohkem raisatakse, aga see pole vabandus ju? Ainuke kasu asjast ongi hetke fotojäädvustus. Huvitav ja segaduse ilminguna...
Siiski, järgmine pilt näitab, et väikest auhinnakest siiski ollakse väärt. Hiiu jaama lähedal üsna eriilmelisi puid istutatud ja mitte vähe. Kuid võinuks rohkemgi ja laiavõralisemaid.
Üllatav, et Hiiul veel ükski kett pole tahtnud "konkurentsi pakkuda"? Rimis siin tundus kliente olema parajalt, isegi apteegis, seepärast annaks taevas, et mingi tola siia uut marketit ei plaaniks ehitada.
Aga on jällegi teispidi vaateid, suuresti rohelise võtmes. Kui tulla bussipeatusest Rimisse, siis kas sinna marektisse jalakäijad polegi oodatud? Planeerijate üsna levinud viga - kõnniteid ei ole! Tulles üle ülekäigu, jääb valida kas parklatee, kus voorivad autod või kõnniteelt otse üle muru. Pildilt näeb, mida valitakse. Äkki teekski siiasamma tee nii nagu inimesed liiguvad? Allpool teiselt pildilt näeb, et suvalise nurga alt tehtav teerada ei leia ka kasutust. Nagu juba nõukaajal aeg-ajalt soovitati - kui ehitad midagi valmis, oota, kuni inimesed rajad sisse tallavad, siis sinna tee teegi!
Ja muidugi siingi võiks puid tunduvalt rohkem olla! Äkki peaks linnapeaks valima kellegi, kel käpp see istikuteäris? Noh, mõni sõber näiteks tal omab seda?
Mõnel pool juba TEHTUD, aga siingi peatus veel ümber nimetamata. Raudtee ei ütle midagi, nimi Hiiu Jaam aga ütleks küll.
See rong teiselt poolt, ma pean veel oma porgandipirukad ära sööma. Kõht läks kuidagi väga heledaks.
Näen, Suur Sõber läheb teiselt poolt raudteed! Sirutan ja läheks suhtleks küll veidi! Olen ise selline lahe ja vahva vunts!
Ja tühja kah, et taas napilt rongist maha jäin ja kodutee ajaliselt na pikaks venis, see-eest nautisingi olemist ja pildistamist, nagu ikka. Paljude jaoks ei pruugi siinsed pildid olla mitte midagi, minu jaoks aga on.
Puurisin fotokaga siingi õiget rakurssi, kui vasakul kaubik seisma jäi. Pilt tehtud, hõikas autojuht aknast naerdes "Snjal"? Sellist lahedat momenti juhtub harva, tänasin, ise ka muidugi naerdes ning kaubik jätkas sõitu. Tegelikult igasugused hetked, kui teisi märgatakse, on hingesoojendavad!
Kuni "metsikus" looduses värvid veel tagasihoidlikud, tuleb märgata (ja tänada vaevanägijat) ka sellise vaeva eest!
Või selle eest, kui mõeldakse ka lemmikutele? Linnapea ei suuda kuidagi janustele mõelda, ehk vaid öölinnapea öistele janustele kampaaniaid korraldamas. September õnneks enam nii laia ampluaad lärmist õhtuti akendesse ei paiska ning Telliskivi kvartal on ka tasapisi sügisesse purjetamas.
Muide, eks olegi elus nii, et hoolimine on n.ö. "komplektis". Kui baaris suudetakse mõista meie sõpru, siis mõistetaksegi, üleüldse. Muusikat põhja ei keerata, kui keegi palub, keeratakse vaiksemakski või üldse hilisel ööl kinni. Seda poleks ju vajagi, peaasi, et oleks muusika, mitte tümp-tümp. Miski, mis kõlari all võibki muusikana näida, aga emmal kostabki ainult tümakana. Isegi peale töö lõppu öösel ei tühjendata taarakorvi kolinal prügikasti vaid jäetakse seegi päevasele ajale. Ei riku alati alkohol mõistust, kui nii sobiks siin öelda.
Varsti peab aga mõtlema hakkama kütteperioodile. Muidugi väga palju peame tegema ka selleks, et säästa. Nii põlevkivi kui elektrienergiat, gaasi, diiselkütust ja puitu. Hoolimata sellest, et ME SAAKSIME TÄNAGI ELEKTRIT OSTA MÕISTLIKU HINNAGA!
Vaatan vene sarja. Viimasel ajal nii neid (kuigi vene miilitsast ja muudest kangelastest ei tohiks nagu näidata, aga on ETV+ ja Duo7), kui on ka Ukraina omi. Seepe ei vaata, eelkõige krimkasid. "Kamenskaja" näiteks üsna põnev ja hea, ning mõnedki sümpaatsed näitlejad, aga ladusat pildiseeriat ei tekkinud. Osa on aga üsna odavad ja prosta näitlejatööga, kuigi põnevust tagada tegijad oskavad. Hetkel "Akvatoorium", Peterbusi Mere Departemendist. Pole viitsinud kõiki seeriaid isegi vaadata, aga kahetsen, et pole ammu viitsinud sinna reis kätte võtta. Kaasa arvatud Kroonlinna, mu sõjaväeteenistuse linna. Ajalugu, arhitektuur, "nabereznõje" ehk kaldapealsed ja kanalid ju tahaks üle vaadata küll!
Ootamatult saabus prohvessor külla! Kas nagu Oskar Luts, kes kirjutas, kuidas Kippel kooserdas ühel päeval Tali Arno tekliga hoovi peal ringi?
Natuke värve turult. Kuigi seal neid palju rohkem. Ostsin ka eesti ploome, mitut sorti.
Miski, mis muidu läinuks kellegi ahju (mõistan küll, et küte pole odav), sai omale aiamaal siiski uue hingamise. tuttuus puitraam, värv peale ja aed missugune!
Sügisvärve näeks ka Vabaõhumuuseumis, kus ka Leivapäeva laat. Kui vaid triatlon ei põhjustaks TLT viletsat taset informeerimises ja teadmatust, kas ja kus milline ühistransport liigub.
Aga käimata seal ei jäänud!
Töönädal üsna aktiivne, väga pausi pidada ei saa, aga jalga peab puhkama.
Viimasel ajal aga üsna palju raudtee- või üldse transpordiuudiseid. Valimised vist lähenevad? Kui aga vaadata, mida järjepidevalt mõni "ekspert", nt sotside hulgas, väidab, siis hoidku jumal Eestimaad ja loodust...
Tartu Riia rongiliini taasavamine oleks muidugi sümpaatselt euroopalik viis liikuvust arendada, kuid kas bussiga võrdne ajakulu, neli tundi, õigustaks 700 tuhande eurost maksumaksja toetust aastas? Seda argumentatsiooni sooviks rohkem teada. Bussiga sai viimati 15 euroga per reisija ilma igasuguse toetuseta. Kindlasti saaks selle toetuse eest vähendada promilli Eesti Raudtee kahjumit, vähendada maantee koormatust pasri sõiduauto võrra, tõsta Tartu atraktiivsust sihtkohana, but still... 700 tuhat eurot pole isegi tänastes hindades peenraha.
Mina:
1. Sellist demagoogiat pole vaja ajada.
2. Rakvere uus, mõttetu linnaliin sama kulunumbriga. Erinevust märkad?
3. Mis paar autot?
5. Mitu korda ööpäevas rong sõidaks?
6. Kas see, et lisandub kohti Elva ja Tallinna inimestele Tartusse sõiduks, pole oluline?
7. Lisakiirronge Cesise, Valmiera, Sigulda, Valga jt jaoks ei arvestanud?
Jne jne
Muidugi ei hiilga vaid sotsid, seda pikka aega mitmed teisedki teinud, aga just aktiivsemate sõnavõtjate ja "arvamusliidrite" esiletung ajab muigama. Kuid OHT - Kui peakski otsustamise juurde pääsema, võivad tagajärjed olla fataalsed!
*************************************
Ja kui päev veereb õhtu poole, siis annab märku üks neist suurimatest "ekspertidest" üldse, kes kuuluvad raudselt viie esimese hulka. Aastatepikkused kogemused pole tekitanud kriipsuvõrdki arusaama logistikast. Aga see ei sega järjepidevalt kommenteerimast!
Neid tiputegijaid a la omaaegne staarkommentaator Kuuuurija, kes aastate jooksul ühestki oma väitest ei taganenud, saab üles lugeda vaat et ühe käe sõrmedel.
Mina:
Jutt Tartu liinist.
peatused liinil tähendavad KOGU liini efektiivsust! Logistika elementaarne tõde. Tabivere on Tartu "magala2 mingis mõttes ja on ebanormaalne kui rongid on, aga ei peatud. Teiseks, Jõgevamaa "otsib visiooni" ja kogu piirkond on turismipiirkond. Sealsed bussiliinid Jõgeva Jaam - Kuremaa, Palamuse, Elistvere Loomapark, Äksi ehk Jääaja Keskus - Tabivere Jaam. tähendab väga mõttekat juurdevedu ehk avalike bussiliinide head täitumist, rohkem külastajaid riigi poolt rahastavatele muuseumitele jm. Kohti seal veel rohkemgi. Rääkimata kohalike elanike ideaalsest sõiduvõimalusest nii Tallinna kui ka Tartu suunal.
Tabivere annab lisaks hea võimaluse piirkonnale P&S süsteemi kasutamiseks, sest ka autodega tulles on läbisõit oluline.
Loogiline? Roheline?
A.O.
Kiirrongi peatused mitte ei "tähenda", vaid vähendavad liini efektiivsust. Kui Sinu loogikat järgida, peaksid needsamad kiirrongid peatuma ka turismikeskuses Aegviidus ning Tallinna "magalates" Arukülas ja Lagedil. Tuleb ikka aru saada, mis on kiirrong.
Tabivere on muide praegugi Tartuga päris hästi ühendatud. Päevas 4 rongi ja umbes 15 bussi.
Mina:
mida tead sina loogikast?
Muide,kuniks pole kontaktvõrku, oleks Aegviidu üsna loogiline. Kuid hea ühendus täna Tabiverega, no anna taevas mõistust...
A.O.:
Mida tead sina kiirrongidest?
Päev on võrratu ja life is life!!!
Aga jätame selle komöödia nüüd rahule (teises postituses pikemalt) ja läheme paremate ja ilusamate asjadega edasi.
Septembrikuu hommik, päikesesärasja kuskil üksikute inimestega. Balti jaam aga hoopis rahvarohkem, eriti kui rong just saabunud.
Maakonnaliinid alustavad ja lõpetavad Balti jaamas üsna tühjalt, aga linn ja ÜTK ei suuda kuidagi lahendusi toimima panna!
Nõmme - Hiiu vastassuund.
Valmispitsa väikeste lisanditega - üsna hea. Ka kukeseened purgist sai peale puistatud.
Millal me õpime aga loodust hoidma? Minu jaoks on eriti kurb, et tahaks pooldada paljude heade mõtete eest EKRE-t, aga keskkonna puhul on nad tumm-tumm, vähe sellest, lausa halvustavad seda. Eelkõiger kõige kaudu rohepöörde võtmes ja kuigi paljutki rohepöördes on tõeliselt katastroofilist, siis tuleks IGA KORD sel teemal sõna võttes sel teemal ka rõhutada, et konservatiivid soovivadki tõeliselt rohelisi otsuseid..
Veesilmade ääred kinni kasvanud, põlde küntakse aga oluliselt sügavamalt, mistõttu saab palju päevaks mulla sisse peitunud loomi ka künni käigus hukka. Mis aga peamine – selliseid mudakonnale paljunemiseks vajalikke looduslikke kaladeta veesilmasid on kuivendamise tõttu aasta-aastalt aina vähemaks jäänud.
Nii sattusime ka oma võtte käigus ühele praegu lihtsalt keskmisest märjemale ja mudasemale põllulõigule, mis oli aga veel mõni aasta tagasi kahepaiksetele suurepärane kudepaik. Elutegevusest andis veel märku vaid üks põhjamudas virelev kaan.
"Mida me siin näeme, on ikkagi ühe järjekordse märgala kadumine. Põllumajandus on siin tulnud nii intensiivselt peale, et ma arvan, et järgmine aasta ilmselt tuuakse siia paar koormat mulda ja see täidetakse ära nii, et seda ala enam ei jää. Selliseid ajutisi veekogusid on karstialadel aga väga palju olnud," tõdes Rannap.
"Põhjuseks on ikka see, et ühelt poolt kuivendatakse põllumajanduse käigus ära väga suur osa märgalasid ja veekogusid ning teiselt poolt siis intensiivne metsandus, mille käigus kraavitatakse ära metsade märgalad. Vesi on ju elu alus ja märgala on maastikus ülioluline liigilise mitmekesisuse tulipunkt. Lisaks sellele on need liigid ka inimesele vajalikud. Miks on meil näiteks puuke nii palju? Konni on väheks jäänud," tõdes Rannap.
Kellegi nunnukene leitud Kopli tänava kõnniteel.
Tööl väike naturaalmajanduslik tehing - et ühele inimesele ei maitsenud riis kikerherne pudiga, tegime vahetus. Esimest korda elus sõin kikerhernest. Üsna hea maitsega oli see praad, kuigi kahtlemata võiks selle sees ka (kana)liha olla. Vahelduseks vahel harva võib küll süüa.
EKRE-le ebaugav tegelane ja saadeti hea palga peale, nagu Ansip, Simson, Parts jt? Ma ei tea.
Ajalugu. Miski, mis oli pikka aega, aga kaob.
Tahtsin kalasuppi. Et aga ühes telesaates oli juttu Peipsi kandi supist, kuhu ka seened kuulusid, siis nii tegingi. Tahtsin lisada vaid sibulat ja porgandit, aga Selveri külmik oli rivist väljas ja tühi, nii panin külmikust ainsat segu, mida leidsin. Kokkuvõttes üsna mõnus kalasupp, ahvena ja lõhega.
Akna taga aga pärn on endiselt rohline, kuigi sisemuses juba kollane. Üsna huvitav vaatepilt. Nagu ei tahaks näidata, et sügis käes.
Igas mõttes sügisevärve on aga endiselt ka linnas näha. Sellest pikemalt juba eraldi postituses.
Martsipan Rimist. Las piilub teleka tagant.
Täna õnnestus selliseid väiketootja ürditeesid saada.
Hillar Aiaots, Uuskaubi talu Vängla küla. Teejoomine kuulub igaõhtusesse "protseduuri".
Kultuurpihlakamarjad lindudele peale ei lähe...
Mõnes letis kukeseente hind tublisti kõrgem teistest.
Oi, see munaploom oli alles hea... Renklood veel proovimata.
Vahel tehakse ka omi väikesi filmivõtteid.
Aga kui väga kõvasti tõmmata või hoopis lükata, kas siis on avatud?
Keegi tuli sellise kastitäie lehtedega. kuskohast sellised sügisevärvid täna? Imeilus!
Mis sest, et tillikas!!! Vastu päikest särasid ilusasti küll ja õhtupoolikul olid need ka paigas.
Aga puhtusele turul endiselt rõhku ei panda.
Elu teine käik Lidlisse.
Männi parki on kõvasti panustatud ja vägagi asjalik puhkepiirkond.
Vaatasin ka Anu saatest Kalevi korvpallimeeste valminud filmi kohta lõiku. Isegi see intervjuu kiskus pisara silma ja liigutas sisemiselt. Igasugused sellised emotsionaalselt, ka rahvuslikult, asjad, mõjutavad mind alati. Muide, üht-teist lasen maha nagu vee hane seljast.
Tänane trett Männi parki ja postitus sellisena, kus 99% saab midagi kiita ja ülistada, on erinev neist postitustest, kus kritiseerin, vahel kõvasti ja emotsionaalselt. Ja kui kriitika ka õige, siis ometi suhtlusmeedias järgneb vahel lauskriitika a la " oskad ainult vinguda ja viriseda". Aga mitte kordagi pole need kommenteerijad, kes võtavad sõna ainult sellistel puhkudel, öelnud teisal, et oh, "head pildid" (vahel ikka on ju häid pilte) või et "tore, et nii palju ilusat ja hingele head postitasid". Nii et tulebki lasta reaalsel haukumisel minna nagu veel hane seljast - on inimesi, kes ei oskagi kiita. Isegi positiivseid postitusi laikida mitte.
Tänagi proovisin mõne pildi teha ja plaanisin neid just üles panna, kui jäi silma üks uudis. Vabandan otsekohesuse pärast, aga kui Kaja Kallas on korduvalt silma paistnud tigeduse ja vihaga, siis lisaks on ta absoluutne valetaja ja ridamisi räägitud lollustele lisandus veel üks!
See on muidugi teadlik (vastutegutsemine), seda enam, et nii Reformierakonnale omane. On ju varasemalt ka tollane Harjumaa maavanem Ülle Rajasalu ajanud samasugust käo-jaani ja juba siis pidurdasid nad arenguid, jäädes Läänemaast planeerimisega maha väga-väga pikalt. Mõni rehv on ausam olnud ja öelnud otse välja, et ollakse vastu, sest polevat reisijaid ja tegu perifeeriaprojektiga.
Euroopa taasterahastu toetusest ilma jäetud Haapsalu raudtee ehitus on pandud pausile; ehitada saab seda siis, kui on raudtee projekteeritud, ütles peaminister Kaja Kallas.
Kallas ütles riigikogus Keskerakonna saadikute arupärimisele vastates, et kuigi taasterahastust arvati Haapsalu raudtee ehitamiseks mõeldud raha välja, siis riigieelarves on ette nähtud raha raudtee lõpuni projekteerimiseks.
"Meil riigieelarves oli ju ka ette nähtud raha selle (raudtee) projekteerimiseks, et sellega edasi minna. Enne kui ei ole projekteeritud, ei saa ka ehitustöödega edasi minna, sealt pole võimalik edasi liikuda, need protsessid peavad toimuma üksteise järel," ütles Kallas.
Eesti Raudtee lähebki allesjäänud lõikude projekteerimisega, ütles septembri alguses Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann. Augustis sõlmis Eesti Raudtee Haapsalu-Saunja projekteerimistööde lepingu, projekt peaks valmima järgmise aasta novembris. Veel tänavu on plaanis välja kuulutada Haapsalu‒Rohuküla lõigu projekteerimishange.
Kallas kaitses ka valitsuse 30. juunil tehtud otsust arvata Haapsalu raudtee välja taasterahastust toetust saavate projektide seas, märkides, et kuivõrd taasterahastust saab Eesti esialgu oodatust vähem raha, tuli kava korrigeerida.
"Turuolukorrast ja märkimisväärsest kallinemisest lähtuvalt ei ole riigil võimalik kõiki kavandatud raudteeinvesteeringuid varasemalt plaanitud ajakavas ja mahus rahastada, mistõttu tuleb paratamatult osa neist ootele panna ja keskenduda esmajärjekorras neile, kus reisijate arv ja kaubaveo mahud ning sellest tulenevalt sotsiaalmajanduslik mõju on suurem," ütles Kallas.
Kallase sõnul vajaks Risti-Rohuküla lõigu väljaehitamine lisaks taasterahastule raha ka riigieelarvest, kuid praegu kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi on lõigu jaoks vajaminevast 89 miljonist eurost ette nähtud vaid taasterahastust toona taotletud 34 miljonit eurot.
Kallas märkis ka, et olukorda on muutnud ka Euroopa Komisjoni ettepanek ehitada kõik uued raudteed Euroopa laiusega.
"Mis puudutab veel raudteede investeeringuid, siis Ukraina sõda on toonud välja ühe asja ja see on see, et kõik raudteed, mida me ehitame, peaksid olema Euroopa rööpmelaiusega. Ja seda on ka Euroopa Komisjon soovitanud, et vaadake sellised asjad üle. Rail Baltic kindlasti on sellise Euroopa laiusega, aga seda ei ole siis hetkel teised raudteed. Nii et ka selles võtmes me peame neid investeeringuid vaatama," lausus Kallas.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku minna kogu Euroopas üle ühtsele raudtee rööpmelaiusele. Balti riikides ja Soomes on kasutusel niinimetatud Vene rööpmelaius, 1520 (Soomes 1524) millimeetrit; ühtne rööpmelaius, mida soovitab Euroopa Komisjon ja mis on kasutusel suures osas Euroopast, on 1435 millimeetrit.
Majandusministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan ütles augusti alguses, et komisjoni ettepanek ei mõjuta Eestis juba plaanitud töid raudteedel, näiteks Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimist ja ümberehitamist ning Haapsalu raudteed.
Kui arusaamad on nii lapsikud, et ei mõisteta isegi seda, mida tähendab "protsessid peavad toimuma üksteise järel", on tegu ikka täieliku rumalusega! Üksteise järel tähendabki seda, et kui ühe lõigu projekt on valmis, siis SAAB ka ehitamisega peale hakata. Alustada saanuks juba tänavu suvel, aga inimestele näkkusülitamise teadlik protsess on kogu see jant, mida RE on igavesti oma valitsuste ajal teinud. Mitte ainult raudteel.
Rohuküla raudtee teemaks mujalgi ja mind tõsiselt hämmastab inimeste suutmatus asju analüüsida. Isegi kui oled väga suurte kogemustega maanteede/rajatiste projekteerija, peaksid erinevalt tavainimestest, kes valdkonnast hoopis kaugemal, midagigi nägema. Olen varemgi korduvalt mõningaid vaidlusi suhtlusmeediast siia postitanud, aga püüan piiri pidada ja tuua esile vaid kõige iseloomulikumad ja tausta paljastavad. Muidugi ongi sageli vekas see, et mingi raudteeliini puhul nähakse ainult kahte linna nende otstes. Seda, et tunnise rongiga võiks isegi lõunat sööma minna, rääkimata peenematest logistikateadmistest, ei suudeta pea üldse mõista.
teemaks oli esmalt Tartu raudtee elektrifitseerimine, sel liinil võib piisava rongipargi puhul sõita ronge isegi 20+ korda päevas, Tapani veelgi tihedamalt. Seega see raudtee küünib enam-vähem piirini, kus elektrifitseerimine mõttekas. Ja kui hästi tegutseda, siis piisav tihedus ka saavutatakse. Nagu Rohuküla raudtee puhul pidanuks see juba valmis olema, pidanuks ka lisarongid ammu siin olema. Mõneti saab Raul Viboga nõustuda, aga samas saab ka aimu, et keskkonnaalased teadmised on väga kängu jäänud ja nii raha kätte saanud popsi kombel käituda ei saa...
teemaks oli esmalt Tartu raudtee elektrifitseerimine, sel liinil võib piisava rongipargi puhul sõita ronge isegi 20+ korda päevas, Tapani veelgi tihedamalt. Seega see raudtee küünib enam-vähem piirini, kus elektrifitseerimine mõttekas. Ja kui hästi tegutseda, siis piisav tihedus ka saavutatakse. Nagu Rohuküla raudtee puhul pidanuks see juba valmis olema, pidanuks ka lisarongid ammu siin olema. Mõneti saab Raul Viboga nõustuda, aga samas saab ka aimu, et keskkonnaalased teadmised on väga kängu jäänud ja nii raha kätte saanud popsi kombel käituda ei saa...
Aga vaatame siis pealegi linnade põhjal raudtee tasuvust. On Tallinn ja on meie mõistes suurlinn Tartu ning väikelinn Haapsalu oma tagamaaga. Kui täna plaanitakse hiigelrahasid, lühendamaks sõitukahe suurema linna vahel 2 tunnilt 1,5, siis järelikult oleks aeg justkui võtmetähtsusega? Et aga väikelinn saaks kasvada, mitte kahaneda, peaks siingi olema aeg tähtis, nii asjatoimetusteks Tallinna kui külalistele Haapsallu sõiduks? No sel juhul pole ju kahtlustki, sõiduaeg 1 tund on ju võimas arengumootor? Ja SEE on olulisem just ääremaa jaoks, kus ei ole häid ühendusi kuivõrd suurema linna jaoks, mis on ISE kordades eluvõimelisem?
Jällegi oli mul õigus! Kui vaidlejatel rääkida keskkonnast, maavaradest ja inimlikrohelisest mõtlemisest, siis need, kes seda ei mõista, libisevad ALATI neist teemadest mööda. Küll olen nõus, et paljudel asjadel on hind, millest me ei saa mööda vaadata ja seda peab maksma. Aga seda PEAB maksma vaid hädavajaliku ja targa lahenduse eest. Ja viimane link viitas Osoonile, mille järjepidev vaatamine peaks olema igale inimesele südameasi, seda enam, et see annab aastatega üsna adekvaatse pildi igasuguse inimtegevuse mõjust loodusele.
Teed, ka raudsed teed, on loomulikult vajalikud.
Laagris endiselt töö jätkub. Ei saa veel kindlalt aru, aga tundub, et on üsna keeruliselt projekteeritud ja kas võib see tähendada, et saanuks ka 2 x odavamalt hästi teha? Milleks pikk ring ratturitele? Iseasi, kui see viiks nad bensuka kõrvalt otse ülesõidu suunas?
Ekraanid ja infostendid on endiselt paigaldatud valesse kohta! Ei muuda Eesti Raudtee oma malli, nagu jonniv tita laseb vanas vaimus edasi! Või paigaldatakse ekraan ka tunnelisse? Infostend on kõikjal aga olnud liiga napp, kuid ka siin ollakse sama "rõõmsameelsed" titad" lapsikult käitumas! Et sellest aga oleks vähe, suudetakse muuta shrifti peatuse nime puhul, kuid ei suudeta märkida, kuhu jääb Tallinna ehk et inimene teaks milliselt perroonilt rong väljub. On üllatavalt palju neid, kes ei tea, seda enam, et aina rohkem lisandub UUSI reisijaid.
Haapsalus on omad sügisvärvid ja igati ilus puhata!
Laupäev on shoppamise päev! Lisaks tuleb veel tuttavatele järjekordsest imehea mee laarist teada anda.
Kas soovita ka imemaitsvat mett?
Kas soovita ka imemaitsvat mett?
Kuidas minu shoppamispäev välja näeb? Kui need eile ostetud kodumaised ploomid, Haritonovi Renklood, Kollane Munaploom ja Victoria välja arvata, siis tänane "käive" oli 1 euro. Kuidas nii odavalt läbi ajada?
Lihtne. Esmalt käid suurte kottidega ringi, ehk et viid ära prügi, klaastaara, pakendid ja papi. 4 kotitäit kraami!
Lihtne. Esmalt käid suurte kottidega ringi, ehk et viid ära prügi, klaastaara, pakendid ja papi. 4 kotitäit kraami!
Siis lähed pildistad natuke teiste tellitud maitsvaid toite (turul, Soloha Juures) ja mõtled juurde, et kõht ongi täis!
Natuke võib ka lilli vaadata ja nuusutada. Peletab nälja. Tänase arve juurde aga ei lähe varem ostetud Läti Kollane ja parim eestimaine sült, nii et lõuna saab lauale.
Seejärel raamatukokku. Mis on ju ka tasuta nagu mitu muud asja - bussitransport, koolid, omavalitsused, metsarajad, merekallas jpm.
Küll aga ostsin gaseeritud vett, laadalt ostetud siirupite jaoks. Hea limonaad, parem kui poeski.
Nii, ongi shopatud!
Üks selline postitus, millesarnaseid aeg-ajalt ilmub.
ERR Sport! Reaalselt, mõelge oma standarditele! Meil arutatakse tõsimeeli, kuidas muuta Eestis eesti keele õpet. Teie lasete aga täiesti süüdimatult Eestit esindaval sportlasel intervjuus kasutada muud keelt! Häbi! Ei oska, ei saa eetrisse. Lihtne. PS. Minu tusameelt võimendanud tennisist pidavat riigikeelt valdama piisavalt hästi.
Mis on siis ühist? Mõlemad on hommikusel ajal. Ja vist püütakse jagada infot.
Aga tegelikult kah - tehakse ETV-s kaks hommikusaadet ja nagu ajakirjanduses üldse, eesti- ja venekeelne ruum on täiesti erinev! Miks? Kuidas integreerida, kui ise eristate 100%? Meil tuleks igasugune venekeelne inforuum likvideerida, vähemalt riigimeedias. Vaatan FB-s, kõikides gruppides on venelastest tühjus, isegi seenegrupis, kus venelased oma laialdasemate teadmistega peaks ruulima!? Olen aastaid olnud tagasihoidlik liige ELuS-is ja EOÜ-s, venelasi pole seal peaaegu ühtegi. Mõneti mõistan, sest loodus neid ei huvita ja isegi enamus tuttavatest ei saa aru, kui räägin kevadel metsaveerel kasvavast sinisest lillest, millega tegu. Aga kui kuskil pole, ei koristuskampaaniates jm, siis...?
ERR Sport! Reaalselt, mõelge oma standarditele! Meil arutatakse tõsimeeli, kuidas muuta Eestis eesti keele õpet. Teie lasete aga täiesti süüdimatult Eestit esindaval sportlasel intervjuus kasutada muud keelt! Häbi! Ei oska, ei saa eetrisse. Lihtne. PS. Minu tusameelt võimendanud tennisist pidavat riigikeelt valdama piisavalt hästi.
See on sageli säästupoliitika ja vale arusaam hakkab kaugemalt.
Neilt võtab sageli intervjuud venekeelne AK? Ehk peaks alustama hoopis sellest , et kogu AK on eestikeelne ja venekeelses on vaud subtiitrud selles keeles? Kui üldse muidugi.
Mis on siis ühist? Mõlemad on hommikusel ajal. Ja vist püütakse jagada infot.
Aga tegelikult kah - tehakse ETV-s kaks hommikusaadet ja nagu ajakirjanduses üldse, eesti- ja venekeelne ruum on täiesti erinev! Miks? Kuidas integreerida, kui ise eristate 100%? Meil tuleks igasugune venekeelne inforuum likvideerida, vähemalt riigimeedias. Vaatan FB-s, kõikides gruppides on venelastest tühjus, isegi seenegrupis, kus venelased oma laialdasemate teadmistega peaks ruulima!? Olen aastaid olnud tagasihoidlik liige ELuS-is ja EOÜ-s, venelasi pole seal peaaegu ühtegi. Mõneti mõistan, sest loodus neid ei huvita ja isegi enamus tuttavatest ei saa aru, kui räägin kevadel metsaveerel kasvavast sinisest lillest, millega tegu. Aga kui kuskil pole, ei koristuskampaaniates jm, siis...?
Küll on lastele tähtsad sellised asjad, kirevad ja kiired! Aga see on armas
Teetoppijad.
Värvid. Sireen ja pasun ja tekib lootus, et kellegi elu siiski ohus pole...
Lapselaps ütleb, et ühesuguse numbriga on kimajad. Ega ta valetagi. Lisaks veel mürerikkad ja paugutajad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar