Nõndaviisi siis kujunes see päev, mis oli plaanitud hoopis teisiti. Esmatähtis oli jõuda Loodusmuuseumisse seenennäitust kaema ja nagu öeldi, et olemas ka seenekohvik ... njämmm.
Millegipärast oli aga linn täis ohutusvestides näitsikuid? Ah, et jooksevad kõik täna mööda linna?
Muidugi on selline ringkäik hea, sest päikeselise ilmaga äge ka vanalinna pildistada. Nii mõnus oli ilm, et plaanisin veelgi mõnda muuseumi minna ja vanalinnas vähe pikemalt tiirutada. Aga päris nii kõik ei läinud...
Ja nagu ikka, otsisin ka väikeseid detaile ning sigri-migri hästi paljut ühte pilti koondavaid vaateid.
Kuigi mulle esikohal eelkõige puumajad, siis kahtlemata on ka kivimajade puhul väga ilusaid ja võimsaid, nii et eriti vanalinnas ei saa jalge ettegi vaadata, muudkui otsi, pildistamisnurki.
Kuna üsna palju tegemist olnud ka aastaid tagasi loodud FB grupiga Eestimaa Seened (mis üsna populaarne tänau aktiivsetele liikmetele, kes ka seeneuurijatele üllatusi pakuvad ja mükoloogidele, kes seenefänne kõigest hingest aitavad, oli näitusele minek loogiline käik.
Kuna üritustel ka reeglid natuke vabamad, siis seekord otsustasin veidi rohkem ka inimestele rõhku panna. On ju igati tore näha, kuidas on lapsigi, kes vägagi põnevil seenemaailmast. Ja miks mitte siis pildistada, sest enamusele sain ka öelda, kus pilte näha saab. Tekkis vaid üks AGA - nimelt, kui üks inimene ennast piltidel näha ei soovinud, tahtsin selle pildi loomulikult kustutada. Aga kogemata kustutasin kõik!
Ning kuigi pilte väga palju polnudki, siis neid ehedaid emotsioone meenutades ei tahtnud ma mitte mingil juhul neile luua olukorra, siis pildid lubatud, aga ... neid polegi! Nii, et kuigi lõppkokkuvõttes osutus see teenus üsna kulukaks, on mul sisimas parem tunne. Kõvasti parem tunne!
Nii pidingi mingil hetkel linna suunduma (sisemuses enda peale üsna kuri, aga neid mõtteid keegi ei kuulnud), et otsida võimalust piltide taastamiseks mälukaardil. Viru Keskuses see ei õnnestunud ja nii seadsingi sammud kaugemale.
Eks uudistamist ju ka täiskasvanutel. Ma isegi, kes pole aastate jooksul üheski valdkonnas heaks määrajaks saanud, vaatan alati huviga, mida leitakse ja määratakse.
Kuiv seeneaasta tähendas aga, et 60-ndal ehk juubelinäitusel olid osa seeni mulaazhid. Üsna tõepärased kusjuures.
Noorhärra oli ag juba teadjam ja hõikas kohe, et näe kärbseseen. ja teadis sedagi, et mürgine.
Infot jagasid muidugi ka teadjad inimesed.
Ja kohvik oligi asjalike teenindajatega olemas. Ning loomulikult ei öelnud ma ära priskest kukeseene-singi pirukast ega ka mitte kohvist ja ühest tillukesest koogist.
Paar põiget tegin ka siseruumidesse. Küll tahaks uhket ja suurt loodusmuuseumi kuhugi linnast välja, sest eksponaate, mida näidata, on ju tohutult. Miks mitte teha see koos mõne teise muuseumiga ehk üks põnev kompleks?
Minu jaoks enim huvitav muidugi geoloogia.
Ja lõunaeine "peaaegu looduses" ehk vähemalt vabas õhus ju ka midagi väga erilist?
Viimati saab kellestki südamega asja juures olev mükoloog? Seda enam, kui kõike lausa käega katsuks, mis pehme, mis kõva ja äragi minna ei taha?
Sees ka Peeter Lauritsa autorinäitus "Miski on kõigega seotud".
Et siis suunda vanalinna asemel tuli võtta sellest välja, oli siiski mitte kõige halvem variant. sest nüüd sain pildistada "sealpool" kuhu minna ei plaaninud.
Muidugi pildistasin ka haljastust. Või selle puudumist. Oleneb, kes kuidas mingit pilti näeb.
Ennäe, kohati väga korrektne värk, igaüks liigub oma rajal! Kesklinnas seda loota on muidugi üsna ulme, siin saab aga küll.
Siin siis linnekskursiooni kahekohalisi kui ka tellimusbusse. Ning viimaseid pole sugugi vähe, sellepärast püüan ka linnaametnikele selgeks teha, et siin võib peatuse nende puhul teha küll, aga peatust NEIL ON VAJA ka Balti jaama juures. Arusaamad aga tunduvad olema veel nõrgemad kui näiteks trammiliini kapremondi puhul asjaolu, et lõik võiks olla vanade postide koopiatega. Õnneks ja isegi imekombel see aga tehtigi ära. Äkki teeks ikakgi ka busside seisukoha praeguste busside taga olevas parklas?
Ikoonhotell igas mõttes.
Kesklinn on mõnevõrra arhitektuuri poolest isegi huvitav, aga minu jaoks siiski liiga umbeaetud. Rahavõim teeb seda aga jätkuvalt edasi, kuigi pilvelõhkujate tulevik peaks hoopis kuskil Kesk-Eestis olema.
Üks kask mul kasvas koduõuel...
Aga purskkaevud ministri silmarõõmuks on, kuid ma ei näe siin JOOGIVEEKRAANI?
Aga purskkaevud ministri silmarõõmuks on, kuid ma ei näe siin JOOGIVEEKRAANI?
Miniasteeriumi turvalisuse huvides aga isegi jalgrattatee mõtteline ruum üsna kitsaks tehtud?
Imelik, mis roheala siin veel on??
Isegi sissesõidu keelumärk siin olemas. Aga see kas ei sega tõelisi maanteede kuningaid või ongi neil ka luba olemas. Peaks huvi pärast kunagi vaatama, mis kohaga tegu.
Kohal. Aega siin läks, raha ka, aga vähemalt need vähesed näituse pildid taastatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar