Keila Linna Päevad.

 

 

 

 

 

Plaanisin rõhku panna laadale, pikalt üritustele jääda aga mitte. Ehk oligi õige otsus, kui ikka lavale ilmub Kaja Kallas....
Laada puhul aga polnud eesmärk vaid osta, vaid heade toodete tegijaid püüan alati veidi ka reklaamida, iial ei tea, kui palju saab niimoodi neile abiks olla.

 

 

Keila on ikka üpris ilusaks tehtud. Kahju, et vana jaamahoone lammutamisele läheb ja Elroni töötajatele ei mõelda puhkeruumi silmas pidades, ööbimiseks ei peaks tükk maad kaugemale minema. Ideaalne võimalus ja kindlasti riigifirmale ka soodsam. Ehk isegi mõnigi bussijuht sooviks pausi ajal kohvi teha. Pole ju need palgadki nii suured, et aina kohvi kuskilt osta jõuaks.

 

 

Jaama ümbruses mitmel pool näha nutiprügikaste. Ei tea nende ülalpidamise kulusid, aga eks kokkupressitud prügi tähenda teisalt tõesti oluliselt väiksemaid veokulusid, seega ka vähem saastet. Peab lootma, et inimesed tõesti ka õige prügi õigesse masinasse panevad. Mina panin.

 

 

Kes teab Haapsalus Posti tänava saagat, siis siin on üks võrdlusmoment - mitu aastat kasvanud pihlakad ei anna mingit varju ja roheluse märgatavus ka väike. Aga kindlasti parem kui lage väli. Siin-seal ka madalhaljastust üpris palju ja seda värvirõõmsam asi on.

 

 

Mingi huvitav maja paistab. Kolm õde ja vend?

 

 

Jaama lähedal oli kohe ka üks kodukohvik.

 

 

Viskasin kiire pilgu ka tomatitaimedele, tundus, et rõhk oli pandud uutele ja võõrastele sortidele. Lihtsalt tähelepanek, sest mõnedki neist maitseomaduste kõrval pigem  huvitava värvidega ja maitse kohta ma ei oskaks midagi öelda.  Aga võin vabalt ka eksida, seda enam, et ega turulgi sageli tea, mis sordi tomateid müüakse. Mida vähem sordinimesid, seda maitsetumad need tavaliselt on. Aga ju taimede kasvatajad ikka ise proovinud ja katsetanud, mis parim?

 

 

Tagasi tulles võtsin siit ühe soolase piruka, singiga, oli tõesti soolane. Ja kaasa kaks seenepirukat. Olid ikka head küll! Nagu ka rabarberimorss.

 

 

Kaks tänavat oli täis müügikohti ja lisaks veel ka keskväljak söögiala ja kontsertlavaga. Rahvast oli murdu! Kuigi asukoht hea, sest kes soovis pausi pidada, siis kahe tänava vaheline park suur ja ruumi jätkub.

 

 

Park on aga Keila au ja uhkus, kindlasti. Kuuldavasti linnaaednik oli enne Türil töötanud, seepärast ma ka ei imesta selle taseme ja tehtud töö üle. Muide, Keila linna FB lehel sain bloki, kui olin korduvalt küsinud, millal siia parki ka joogiveekraanid ilmuvad. Tõsi, hiljem lugesin Keila linna lehelt, et "keegi kodanik oli tulnud välja kuldaväärt ideega avalikud joogiveekraanid linna luua"! Huvitav küll, ühel päeval oli see justkui mingi pask mõte ja tüütamine, teisel päeval juba kuldaväärt?
Nende lehele ei saa ma aga nüüd kirjutada sedagi, et veekraanide asukohta peaksid ka viidad näitama. Võib olla Enno Fels sõidaks rongiga Haapsallu ja läheks vaataks, kuidas seal juba mõned viidad olemas? Nii on Keilas ka turu juures kraan olemas, aga jaama juures ükski inimene selle olemasolust ei tea, sest viita pole. Ja pole ka kraani...

Rongiga keilasse minnes sattusin juttu ajama reisinaabriga ja eks arvamus, et ametnikud, autod pee all, ei tea sageli reaalsest maailmast midagi. Karm, aga paljud nii arvavad ja paraku sageli nii ongi! Ehk võtaks kätte ja liiguks vahepeal ka jala ning ühistranspordiga? Võtaks veepudeli kaasa ja püüaks tte peal vett leida? Prooviks pingil jalga puhata või kujutada vähemalt ette, kuidas vanemad inimesed seda vajavad? jne jne. Pinke Keila kesklinnas siiski on, selle eest saab linnavalitsust küll kiita.

Kuigi see pilt pole Keilast, on siiski paslik see siia vahele torgata. Kui väikese veepudelikese eest juba sellist raha küsitakse ja see plastpudel veel hiljem kaugele maale ümbertöötlemiseks tuleb vedada, siis võiks linnapea küll peeglisse vaadata ja olla julgem linna lehel vastama. On ju plastikogused, ühekordselt kasutatavana, hiigelsuured ja kuidagi pärisrohepöördega sobimatu. Ning ka nutiprügikastid oleks ju veel säästvamad, kui oleks vähem pakendeid, mida neisse visata?

 

 

Pargis ka imeilusad lilleklumbid.

 

 

Ning palju pinke. Palju pinke ka jaama ümbruses.

 

 

Väga mõnus ka katusega istekohtade olemasolu, vahel ikka juhtub vihmagi sadama või päike kõrvetab lagipähe. Ja lisaks praktilisusele ju ilus ka.

 

 

Kutsusid oli palju, toimus vist ka mingi koolitusõpetus.

 

 

On ju üliarmas park?

 

 

Huvitav, mitukümmend tuhat külastajat siin päeva jooksul läbi käis?

 

 

Alustasin siis müügilettide ülevaatusega ja ennäe, esimesena kohe nina ees Treppoja oma imehea kraamiga! Tõepoolest, vahelduseks ketshupile peaks küll iga inimene nende toodete hulgast leidma endale meelepärase, olgu siis shaslõki juurde või hoopis pastaroogadele.

 

 

 

 

Oli ka isuäratavaid koduseid hoidiseid.

 

 

Ja veini kõrvuti sinihallitusjuustuga

 

 

Kalatoodetest rääkimata.

 

 

Kuigi siin pirukad pole just väga odavad (kuigi ka kallid mitte), on need ometi isuäratavad ja küllap ka väärt toorainest ning maitsvad. 

 

 

Võib olla oleks pidanud ka võtma ikka ühe topsi koduõlut.... Lihaleiba võtsin küll, Karja Pagari puhul ma pettumust ei karda.

 

 

Sellistel suurtel laatadel on tõesti kõvasti valikut ja seda enam imestamapandav on, et talupoed, peale üksikute erandite, kiratsema kipuvad.

 

 

Tegelikult võinuks ehk ka mõne sellise imeilusa küünla osta.

 

 

Muidugi oli kohal ka Ristemäe om paljude hittidega.

 

 

Ka Seljamaa Talu tootevalik annab paljudele silmad ette (kontaktandmed pildil näha)

 

 

Tootjafirma letist ka need ühed parimad kalakonservid hea hinnaga.

 

 

Ja krt, küll oli hea kodus süüa seda hõrku suitsulinaskit. No on ikka kuningate kala! Parima supigi saab just linaskist, kuigi puhastamine tüütu.

 

 

 

Muidugi oluline osa linnpäevadest on ka kultuuriprogramm, aga ses rahvamassis polnudki plaani jääda midagi kuulama. Eelistasin pigem laadakaupa, kuigi arvata võib, et siin ka toredaid esinejaid.

 

 

Pargi purskkaev loomulikult meelitab lapsi ka selle sisse hullama, mis siis, et vahel tilgud veest peale seda.

 

 

Pargis nüüd ka uued teavitavad tahvlid loodusest.

 

 

Ei tea, mis nimelise bussipeatusega tegu. peaks olema Keila Jaam, aga vist ikka veel mitte. ja peale kohaliku ringliini, siis pole ka muid liine, ei Haapsallu, ei Nõvale ega kuhugi mujale.

 

 

Väga suur ja korralik rattaparkla.

 

Aga aeg rongile minna. Rongipeatusest ja raudtee ehitusest veidi pikemalt eelmises postituses. Igal juhul väga rahul, et sai käidud. Ja loodetavasti said ka tootjad korraliku käibe, see neile ju nii oluline peale pikka vindumist.

HEAD VAATAMIST!

 

Kuna blogi päises näeb (oktoober) vaid osasid postitusi poolikute pealkirjadega ja oktoobrikuu "uputasin" teiste postituste siia kopeerimisega (VAREM EESTIMAA BLOGI 2 ning 3 ja EESTIMAA LOODUSE BLOGI ning kogemata KUSTUTATUD POSTITUSTE FOTOMATERJAL), siis on vaja ka ülevaadet, mida ikkagi leida. Nii jätkasin veel novemrist 2021 - märtsini 2022

Kui avate 2021 oktoober kuni 2022 märtsikuu lehe, siis IGA KUU VIIMANE POSTITUS ON PEALKIRJAD LINKIDENA! Teie jaoks siin nüüd kerimist muidugi palju, aga see-eest kõik postituste pealkirjad olemas, neile klikates ka neid näete! Ja võin ette öelda, et suur osa tollaseid, aastatest 2012-2016 olnud kitsaskohti on samad ka täna, siis aktuaalsus pole kadunud. Ajalooks muutunud piltide mõjust rääkimata!

Teine variant on arvutiversioonis paremal küljel SILDID. Neid pidi, olgu siis kohanime, erakonna vm otsinguga avanevad postitused, alla kerides VANEMAD POSTITUSED klikates järgmine jne.
Küll aga on tohutult palju neis teemades ilusaid pilte ka Läänemaast ja Haapsalust. Kuidas siis teisiti - Eesti ilusaim linn ja Romantikapealinn! Aga ka kõikajlt mujalt ja kõigest muust postitusi.

Südamest vabandused ja kohtumiseni!