Vana-Pääskülas vead parandamata ja Postimehe juhtkiri kui Kört-Pärtli särk. Juuni 20.

 

Esmaspäev, 8. juuni 2020

Vana-Pääsküla - vead parandamata.

Tänu sellele, et rongide vahel veel pikad pausid, sain kaeda Vana-Pääsküla peatust. Mis tehtud, mis teoksil?

Tehtud osa asju, teoksil pole vist midagi? Sest linnuke kirjas!

1. Peab kiitma, et olemas ühe sildi tõlge ka inglise keeles. Samas "maakonnaliinid" vaid eesti keeles ja pole ka viita "linnaliinid"?

2. Ootekojad väga viletsad, mõeldud vist vaid reklaamiks, inimeste jaoks mitte igatahes. Aga neid keegi ka vahetama enam ei hakka.

3. Kaugliinide ootekojas puuduvad alused sõiduplaanide jaoks. Tegelikult puudub üldse igasugune sõiduplaaniinfo, aga need ehk siiski tekivad. Seega, jälle käkerdatakse midagi kuhugi posti külge?

4. Maakonnaliinide ootekoja juures info olemas, aga taas posti küljes.

5. Maakonnaliinide jaoks puuduvad ootekohad. Kuigi on neid, kes peavad seda mittevajalikuks, siis tegelikkuses peaks tulevikus pigem lisanduma maakonnaliine ja efektiivsuse huvides peaks olema nende jaoks nii rohkem ruumi kui ka võimalus mõningasel ooteajal seista.

6. Peatuste nimedega endiselt segadus. Vajalik muuta rongipeatuse nimi VANA-PÄÄSKÜLAks ja bussipeatus VANA-PÄÄSKÜLA JAAM. Või bussipeatus nimeks LAAGRI JAAM.  Nimed küll ammu kinnistunud, aga selgelt vajalik viide jaamale, kui ümberistumiskohale.

---------------------------

9.06.

Käisin veel kord peatusest läbi.

Järelikult eeldatakse, et võõrkeelsed inimesed sõidavad ainult kaugliinidega? Ja mitte linnaliini bussidega siia tulles? Millega siis?
Nali naljaks, viisakas ja korrektne oleks iga selline silt teha kakskeelsena.

Kuigi siinnegi putka on tavapärane, sisi on vähemalt üks pluss - see on sügavam, seega pakub isegi kaitset vihma eest! Palju selliseid on Tallinnas? Ma ei mõtle suurust vaid seda, millised ootekojad kaitsevad vihma eest?

Nii maakonna- kui kaugliinide peatuses on kaks putkat. Linnaametnikele mõeldes hakkasin mõtlema, et kas nad viimati ei ole koolituse saanud Kraftwerki eestikeelse kaveri "Mina olen Robert" järgi? Ehk et siis robotid, kes kõike ühtmoodi stantsivad või tänapäevases võrdluses, 3D formaadis välja prindivad?

Mõlemas putkas on olemas KAKS linnakaarti. Ja kummaski putkas ei ole mitte ühtegi alust sõiduplaanide paigaldamiseks. Mõistus ei lubanud rohkem fantaseerida? Ehk et peatuses vaja vaid silti ja putkat ja paneks lusti pärast ühe kaardi lisaks? tekib sügav kahtlus, kas need tegijad linnavalitsuses busse üldse näinud on ja kuulnud, milleks need on?

Kunagi ammu siia see hoone ehitatud, bensukas ehitati vist hiljem. Kuigi siin võib tulevikus väga oluline terminal olla, siis eks väga ammustel aegadel seda tõesti ette näha ei osatud. Liiga kauge tulevik. Aga täna? Kas Vana-Pääsküla jääbki suureks sõlmpunktiks või muutub selleks hoopis Urda? Või lausa Padula? Kui vaadata seda, et maalt bussiga tulles peaks linnaliinidele või ka rongidele ümber istuma võimalikult linna servas, peaks selleks olema Padula? Kuid seal jääb rongipeatus maanteest hiiglama kaugele!? Seega, loogilisem oleks, et selleks võib muutuda Urda. Kas aga sinna oleks täna veel võimalus terminal tekitada? Kahtlen! Igatahes ka eile, ehk suhteliselt hiljuti ei osatud ette mõelda. Kusjuures, Urdat ei osatud üldse bussipeatusena näha! Tõsiselt, see, et peatus sinna tehtaks, nõudis JÄLLE kirjavahetust!

Nii et ega väga head lahendust vist enam ei olegi. Olulisim aga, et selle peale pole vaevutud mõtlemagi!

Igatahes on nüüd ka selge, et Laagri peatuses on P&S ainult ühel pool raudteed. Kuigi seal ka pole ka selle jaoks ruumi.....

 

Esmaspäev, 15. juuni 2020

Postimehe juhtkiri nagu Kört-Pärtli särk.

Karl Ristikivi on oma kultusromaanis «Hingede öö» öelnud, et mida hilisem aeg, seda enam häbeneme oma teadmatust. Just sedasi võib tõlgendada inimeste hoiakut, kui nad vastasid uuringufirma Norstat kokku pandud veebiküsitlusele Rail Balticu kohta.

Küsitlusest nähtub, et üldiselt on Eesti inimesed raudteeusku. Kõhkleval seisukohal ollakse pigem selle suhtes, kas raudtee võiks kulgeda läbi Pärnu või läbi Tartu. Mõistagi võivad siinkohal mängida rolli vastajate isiklikud huvid, sest kes ei tahaks oma kodukandist otse Euroopa südamesse sõita. Sellegipoolest ei ole kogu tervikpilt nii must ja valge, nagu esmapilgul võiks tunduda. Kui küsitakse inimeste arvamust teiste taristuprojektide lõpule viimise kohta, nagu näiteks neljarajaliste teede rajamine põhimaanteedele või kohalike teede tolmuvabaks tegemine, tunduvad need rahvale tähtsamad olevat.

Olgu inimeste eelistused millised tahes. Kindlasti leidub Eesti äärealadel neid, kes tunnevad siirast rõõmu sellest, kui nende Ford ei ole kruusateel sõites kogu aeg tolmune, ja võib-olla soovib mõni lugupeetud haritlane sõita rongiga Tartust Tallinna senise kahe tunni asemel pooleteise tunniga. Palju keerulisem on näha isiklikke huve suuremas pildis, kui räägitakse potentsiaalsest SKT kasvust või riiklikust julgeolekust, mida sajandi projektiks tituleeritud raudtee meile idee järgi peaks andma. Ka värskes inimarengu aruandes rõhutatakse, et seesugused taristu­projektid loovad suurema töö- ja ärivõimalustega regiooni. Lisaks toob see senisele Harjumaa ja Tartu teljele veel ühe arvestatava keskuse, milleks on Pärnu.

Ent Norstati veebiküsitluse ja inimarengu aruande taustal tekitab ­kõige enam muret hoopis see, et inimeste hulgas valitseb teadmatus Rail Balticu kasulikkusest. Kavandatav raudtee tundub paljudele niivõrd keeruline, et seda on raske oma mätta otsast hinnata. Seda enam, kui paljud Rail Balticu vastased peavad rongiühendust ­Eestit poolitavaks ja loodusressursse raiskavaks, kuid samal ajal ei paista keegi samasuguste argumentidega ründavat neljarajalisi autoteid.

Marseille’ ja Pariisi vahel kiirrongiga tööl käivad inimesed nähtavasti itsitaksid meie arutelu kuuldes pihku.

Pigem on see kivi valitsuse ja Rail Balticu projekti eestvedajate kapsaaeda, et pole osatud niivõrd mastaapset projekti arusaadavalt ära põhjendada ja inimeste hirme maandada. Alati ei ole võimalik igaüheni jõuda, ent kui omavalitsuste iga-aastast ülesannet oma valla teid korras hoida peetakse olulisemaks kui ühte sajandi projekti, näitab see ikkagi, et inimesed on Rail Balticu asjus infosulus.

Lisaks sooviksid sõna sekka öelda paljud teadlased, nagu ka ­inimarengu aruande peatoimetaja Helen Sooväli­­­-Sepping, kelle arvates võiks kaaluda Pärnust harutee loomist, et ühtlustada eri piirkondade arengut. Inimestel on palju küsimusi ja ideid, kuid vastuseid neile on vähevõitu.

Kui valitsus on otsustanud oma parimate teadmiste ja ekspertide kaasamise abil, et uus raudtee peab kulgema läbi Pärnu, siis küllap on see millegi poolest hea.

Kuid seda kõike tuleb ka arusaadavalt selgitada. Nagu näitas Luitemaa looduskaitseala juhtum (PM 20.05), on suvetööle saadetud valitsusel aega oma mõtteid korrastada ja rahvale selgitusi jagada.

"Postimehe" 15. juuni juhtkirjaga https://leht.postimees.ee/6996697/juhtkiri-teadmatus-viib-barrikaadile saab osalt nõustuda, kuid siiski on see nagu Kört-Pärtli särk. Ehk polekski ma seda plaaninud pikemalt kommenteerida, kui poleks olnud väidet, et keegi ei paista ründavat neljarealisi maanteid samade argumentidega kui Rail Balticut. Tegelikult, rünnatud vast tõepoolest pole, küll aga kritiseeritud ja põhjendatult. Ja mitte üks-kaks inimest vaid ikka hoopis rohkem.

Meie ajakirjanikud on sageli väga pealiskaudsed ja ei valda teemat. Küll aga anonüümselt "õpetame", et kõike olulist peaks arusaadavalt selgitama? Miks siis kasvõi "Postimees" ise seda ei tee? Sest neile pole keegi selgitanud? On ikka küll ja veel, päris paljud. Oskus teri sõkaldest eristada on oskus teha tööd maailma tajudes. Et neil jt ei oleks asjad nii sassis, püüan mõned olulised asjaolud uuesti välja tuua.

Kirjutasin vajadusest planeeritavat Rail Balticut kujundada nii nagu ühte raudteed peaks planeerima, juba ammu enne kui hakati rääkima kaugreisirongide liiklusest sellel raudteel. Reisirongid tõusid päevakorda alles siis kui meie maavanemad Rootsis käisid ja tsivilisatsiooni nägid. Kuigi nad ei osanud sest õppust võtta, siis mõni sähvatus ikkagi oli. Kohalikust rongiliiklusest aga hakati sisuliselt rääkima aga alles siis, kui RB-pessimistidest omavalitsusjuhte Soome "veeti". Ehk pidanuks sinna viima teisigi, näiteks erakondade tipp-poliitikuid, siis jäänuks olemata nende tänasedki piinlikud jutud kohalikest rongidest RB raiesmike taga? Esmalt nähti planeeringus raudteed kui vaid kaubavedudele keskenduvat ja mõttekat. Seega oli juba idee põhi täiesti vale, eriti rahvavaesel ääremaal, mis ei asu enam isegi mitte kaubateede ristumiskohal. Siin kulgevaid laevu ja rekaid ei saa selleks kuidagigi pidada, sest ajad on muutunud ja muutuvad veelgi. Kui aga ühe raudtee planeering on algusest peale valedel alustel ja riigipoolne teerull surub vaid teatud rööbastesse, ei saagi asjast asja saama! Muidugi, kõike seda oleks saanud parandada kaasamisprotsessis, kui see oleks oma nimele vastanud! Tegelikult võiks öelda, et sisulist kaasamist pole olnud isegi mitte ühe päeva jagu! Miks meedia aga püüdis kaasamisprotsesse suureks puhuda, kui see õhupall juba enne puhumise alustamist sõelapõhi oli?

Järgmine suur apsakas tulenes nn RB II etapist ehk siis Narva ja Tartu - Valga raudteede viimisest kiirusele kuni 160 km/h. Siinkohal on muidugi palju nüansse, aga tegemata jäi see MKM-i jt ametkondade nõtruse tõttu. Isegi täna, kui Hannes Luts on viidanud vajadusele teha raudtee õgvendused koos selle elektrifitseerimisega, oskab majandusminister sisuliselt teemast mööda rääkida. Nimelt pidanuks kõverate õgvendamine selle kiiruse võimaldamiseks tehtama juba ammu enne, kõikide jaamavahede renoveerimisel. Eriti kalliks läheks see ettevõtmine täna kaheteelistel lõikudel! Seega on raha senini kulutatud ebaotstarbekalt!? Selle vea tunnistamine võimaldanuks nimetada kiiruste tõstmise hoopis III etapiks  ja lükata selle hilisemasse tulevikku! Ehk et jooksvalt sellega remontide käigus arvestada, sest primaarne oleks rajada enne teine raudtee sinna, kus seda pole, kui olemasolevat aina jupikaupa vuntsida. On ju Tartu kaudu Riiga kiirrongiliikluse käivitamine meil juba olnud aastaid võimalik, sest valdavat on kogu raudtee ju valmis käivitamaks kiirronge ca 5,5-tunnise sõiduajaga! Kahjuks ei ole tihedat rongiliiklust ka tänaseks käivitatud ja selleks üleüldse midagi tehtud! Sellega saanuks vähemalt välistada teatud osa RB vastaste "argumentidest".

Kui aga jõuti otsusele, et Rail Baltic peab läbima Pärnut, mis ongi ainuõige, tagamaks häid ühendusi "paremal ja vasakul pool Vahe-Eestit", pidanuks järgmine samm olema arusaam, mida peab trass hõlmama ja millega koos toimima. Need, kes tänagi räägivad vaid Tallinnast, Riiast ja kiirühendusest Euroopaga, tulnuks kohe alguses kõrvale jätta, sest sellist kiirraudteed saab planeerida rahvarikkas Kesk-Euroopas, mitte ääremaal. Ning kahtlemata oleks Euroopa suurettevõtjatele meelepärasem ehitada koloss, sest nii liiguks suuremad rahad. Kuid vajalik, piisav ja ka jõudumööda oleks raudtee, mille märksõnad on vene rööpalaius, kiirus kuni 160 km/h, üheteelisus. Ehk ka peaksime unustama elektrifitseerimise, sest elektrifitseeritud raudtee on tasuv vaid siis kui sellel liiguks kümneid rongipaare ööpäevas. Ükskõik kui edukalt me seda raudteed ka ei planeeriks, üle 10-15 paari ronge täies ulatuses sellel sõitma panna ei ole mõttekas.

Isegi täna oleks võimalik hoog maha võtta ja planeerida raudtee ümber NORMAALSEKS ehk nn NRB-ks. Eriti nüüd kui Pärnumaal tulebki jupp ümber vaadata. Kogu planeeringu aluspõhimõtted on aga selged, Pärnust Läti piirini pidanuks planeering keskenduma koostoimimisele ja isegi koosehitamisele Via Balticaga. Parima tulemuse juures oleks selge, et see vähendaks maanteel ka autode arvu nii palju, et 2+2 maantee mõte kaoks ära, rääkimata koosplaneerimise ja -ehitamise puhul tekkivast olulisest säästust! Ning, kui rääkida sellest "ründamisest", milles juhtkirjas juttu, siis siililegi selge, et tavamaanteega tavaraudteega koos on oluliselt väiksema mõjuga sellesama Eesti poolitajana ja loodusvarade raiskajana!

Tallinnast Pärnuni valiti trassiks halvim variant, mida valida sai! Primaarseks pidanuks olema kohalik liiklus, seejärel kaugliiklus ja alles siis kaubaveod. Seega oli valida sisuliselt kolme variandi vahel. Esimeseks olemasoleva (sõna, mille demagoogilist võimalust kasutanud ka ARB, tekitamaks avalikkuses valearusaamasid) raudtee kasutamist Lelle ja Pärnu vahel koos õgvendustega võimalikult lähedale Vändrale, Sindile jt kohtadele. Teiseks oleks võimalus tuua "tagamaaks" ka raudtee läänesuund koos Keila jt kohtadega ehk  trassi kulgemine Keila/Riisipere kandist Pärnu maantee kõrvale ja see tähendaks kogu läänesuuna peatuste potentsiaali kaasamist. Ja võimaliku alternatiivina, mõeldes Lääne-Eesti saarte "lähendamisele", sh Läti ja Leedu turistide jaoks, olnuks raudtee kulgemine koos maanteega Risti - Lihula (Virtsu) - Pärnu joonel. Viimase puhul pikeneks raudtee küll Tallinnast Riia ja Pärnuni, aga selle kompenseeriks hoopis suurema tagamaa mõju siin, seda enam, et trassile jääv ala Lääne-Harjumaalgi on väga rahvarohke. Või eeldab keegi tõsimeeli, et otseraudtee hakkaks tooma ööpäevas rongidesse tuhandeid reisijaid Tallinna ja Riia vahel? Need mõned kümned tegelikkuses ei kaalu üles erinevate kohalike kantide ühenduste paranemist ja autode arvu vähendamist maanteedel. Erinevatel maanteedel.

Millest juhtkiri veel seletab? Rahva ihalusest neljarealiste järele? Mõistetav, kuid tark oleks hakata vaatama, kuidas autodevoolu vähendada, sest olgu elektriveo või vesiniku kui kütuse arengud, kõik need nõuavad omakorda väga suuri kulutusi, neid vähendades aga hoiamegi loodusvarasid. Egoistlik lähenemine siia ei kõlba. Ega isiklikud huvid. Nii ongi juhtkirjas õige vähemalt see, et suur pilt on oluline, sh majanduse kasvuks olulised ja õiged taristuinvesteeringud. Ning Pärnu tähtsuse kasv, aga mitte ainult pealinnale vaid sisuliselt poolele Eestile maa-alaselt oluliseks muutumine.

Väga nõmeda mulje aga jätab Tallinna, Pärnu ja Riia ühele reale seadmine Pariisi ja Marseillega. Itsitada võib vaid ekstranspordivolinik ja seegi on pahatahtlik, sest oma tööd ta teha ei suutnud, nagu vaja. Ja nii polegi see kivi vaid valitsuse kapsaaeda, oma kapsaid peaks kontrollima nii "Postimees", ARB, Pärnumaa omavalitsusjuhid kui paljud teised, kes häma ja demagoogiaga püüavad teerullipoliitikat, Eestile igas mõttes kahjulikku, jätkata! Kusjuures pole need omavalitsusjuhid/eksmaavanemad suutnud aastate jooksul isegi kohalikku bussiliiklust viia vajaliku tasemeni, nüüd suured raudtee-ehitajad?

Ristikivi ütlusega võib igati nõustuda. Ehk kunagi ka "Postimees" häbeneb oma tõlgendust? Kui siis vaid hilja ei ole ja Eesti on muutunud Kesk-Euroopa sarnaselt vaeseks riigiks. Loodusliku mitmekesisuse poole pealt vaadatuna. Otsustajad on sellisel puhul aga käitunud kuritegelikult ja vastutustundetult!

====================

16.06.

Ei läinudki kaua aega! Ei tea, kas muuhulgas Pärnumaa omavalitsusjuhid teevad ka uue RB toetava pöördumise? Nende puhul ma ei imestaks, kui nad teeks! Ainult teadmata on, mis põhjusel. Hull kui....

https://www.err.ee/1102569/euroopa-kontrollikoda-rail-baltic-laheb-plaanitust-kallimaks-ja-kusitav-on-ka-tasuvus