ÜT seminarile ühistranspordiga ja Mäo kõle reisiterminal. Aug 2021.

Neljapäev, 12. august 2021

Ühistranspordi seminarile ühistranspordiga.

Sain ootamatult teada, et Mäos toimub Järvamaa ÜT seminar. Tegemist mingite välitöödega Järva- ja Jõgevamaal. Varasemalt oli olnud ka Jõgevamaal, Mustvees seminar, sellest aga kahjuks ei teadnud. On see ju üks viletsamini organiseeritud bussiliiklusega maakondi. Tõsi, nüüd seal uus ÜTK juht, ehk sünnib sellest midagi?
Vallas ühe inimesega hiljuti veidi suhtlesime, eelkõige on vaja Jõgeval endas lisapeatusi ja ka aleviku teeotsa ning busside liikumine linnas peab muutuma. Edasi juba muu, millest korduvalt põhjalikult kirjutanud.

Maa "raiskamine" Balti jaamas jääb nüüd alati silma torkama, saanuks vastuvõtu-ärasaateteid hoopis rohkem teha.

Varane minek, et mitte hiljaks jääda. Peatus.ee uus portaal (vana ikka veel taastamata) pakkus otsinguga sõitu läbi Nelijärve, mitte Aegviidu. Ja uue portaali üks suuremaid vigu - puudub üldnimetus. Kui vana puhul oli ka lihtsalt Mäo olemas, siis uue puhul ühegi koha puhul seda pole, on koodidega muud nimed. Nagu peaks reisija teadma, milliste "suundade" alt kuhugi bussid sõidavad.

Päev aga nii varane, et isegi üks tabloo polnud veel ärganud...

Niisamuti ka rongis.

Vahelvaatad ajudeta mehi, kes marsivad, koni hambus ja siis viskavad selle prügikasti lähedal olles ikka teele. Millega mõeldakse?

Sõitsin rongiga 210. Seesama, millele Elron pole ikka suutnud nädalavahetuse vajadusi silmas pidades lisada Aruküla ega Raasiku peatusi. Ja kuigi Elronil juba mitu korda juht vahetunud, pole ühestki olnud tolku reisijatele mõtlemises.

Aegviidu oli ronge täis nagu suur sõlmjaam. Muidugi on murekoht see, et varahommikul maa poole sõitjaid on vähe, aga samas on ka need rongid kellelegi vajalikud.

Taamal paistab parkla, kuid endiselt puudub ootekoda ja ühine infoala. Parkla aga pea alati autosid täis. Seesama, mida Eesti Raudtee alguses tehagi ei tahtnud.

Üks buss paistiski peatuses, aga see polnud minu oma vaid Tapale sõitev. Üldse on siingi endiselt bussid korralikult paika panemata, päeval pole Nelijärve-Jäneda suunaga häid ühendusi.. Rääkimata sellest, et osa buss peaks sõitma läbi Käravete ja Ambla Tapale.

RMK Looduskeskus.

Sõiduplaan peatuses igivana, isegi Koeru buss veel kirjas. Siiani pole suudetud ka sellele pakkuda asendusvariante. Koerus siiski on mõningane ühendus Rakke jaamaga, aga teel mitmed kohad ongi ühenduseta.

Läks reisija ka sellele bussile.

Aegviidus palju muutunud ilusamaks ja seda hea meel näha.

Infostendid, -kaardid jm on endiselt Aegviidus laiali pillatud, kõikide nägemiseks pead piltlikult terviseraja läbima.

Hea on, et siin lausa mitu söögikohta.

Muidugi oleks siia, parkla ja ülekäigu vahele vaja väikest kioskit ootekojaga. Ja oleks väga tore, kui see kohvik võimaldaks juba varahomikul kohvi ja pirukaid. Selle asemel, et rongidesse puhvetit tahta võiks sama raha eest toetada kümneid väikeettevõtjaid selliste loomisel. Koos tualetiga.

Seminarilgi jõudis keegi ikka rongide puhvetist rääkida ja näha oli, et vastuargument nagu oleks peatuses kümneid kordi rohkem kliente, kohale ei jõudnud. See on selliste inimeste mentaliteet, kes on endale ikka enese huvides midagi pähe võtnud...

Üldse tuleks juba seepärast siin bussipeatus ümber ehitada, teisele poole teed, et ei sunniks reisijaid asjatult teed ületama.

Vaid pool tunnikest ootamist ja start!

Siitkaudu ma vist polegi sõitnud, osa kohti nägemata. Sõitjaid oli aga siingi, kuigi bussiliiklus hõre ja häid võimalusi ei paku.

Ootekojad aga siingi ikka sellised hädavariandid.

Järvamaal on aga veel suuri põllumajandusettevõtteid ja eks suuresti Eestimaa keskpaigas elu nende najal püsibki. Muidu oleks tegu üpriski ääremaaga.

Eestis näitab ametnike tõsiseltvõetavust aga see - bussipeatus. 20+ aastat räägitud P&S parkimiskohtade vajadusest, aga üliharva näed ka värskelt remonditud teelõikudel bussipeatuses parklat. Sisuliselt null!

Ükskord ma aga tahan jõuda ka Pärnu jõe lätetele.

Ja juba jõunagi Mäosse. Mõttetusse kolossi.

Mäo terminali peavad mõned ametnikud siiani supersaavutuseks, kuigi busse peatusb siin rohkem kui on reisijaid! Kaugbusse ei peatu sisuliselt aga üldse. Kuidas suudeti bussipeatus viia maanteest nii kaugele ja panna sadu busse sõitma lisakilomeetreid? Mõtle palju tahad, võimatu aru saada!

Ühe põhjendusena nii Mäo, Kuivajõe kui Puhu puhul tuuakse esile, et keeruline reisijate pääs üle magistraali. Huvitav, maanteeviadukte ja -tunneleid suudetakse teha, jalakäijatele mitte?