Taavi Aasa vastus FB-s näitas, et .... ja samal ajal PEÜTK-is koolitustest pole kasu. Märts 21.

 

Esmaspäev, 29. märts 2021

Taavi Aas vastas FB-s ja selgus, et....

 

 

 

.... nõunikke ja muidutegelasi võib ju ümberringi olla, aga reaalsest elust pilt muutub aina kõveramaks! Kas teadlikult vahetatakse majandusministri kabinetis peegleid aina kõveramate vastu?

 

Kuulsin juba mõningaid vastuseid, just mu enda küsimustele ja siiani mõtlesin, et kogu lugu kuulama ei hakka. Aga nüüd, arvuti taga, tahaks ikkagi lõpuni kuulata.

 

https://www.facebook.com/aastaavi/videos/293760298771746

 

Proovides nüüd seal esitatud küsimusi siia kopeerida, leiab hoopis selle:

 

Valitud on kõige asjakohasemad, seega on mõned kommentaarid võib-olla filtreeritud.

 

Tüüpiline viiamsel aja FB-s! Kord näed, kord ei näe....

Paneme siis käima! 

Teemaks ka energeetika, aga sellest ma pikalt ei kirjuta. Hoopis kopeerin majandusministri lehelt tema postituse:

 

Avaldan oma vastulause Õhtulehele. Alustuseks olgu öeldud, et plaanitud muudatustega ei pea tavatarbija enam kunagi nii kõrget taastuvenergiatasu maksma kui täna.

Õhtuleht kirjutab tänases juhtkirjas taastuvenergia tasust ning on kahjuks segi ajanud kaks omavahel täiesti sõltumatut teemat. Lausvale on öelda, et minu “plaan suurendaks tädi Maali taastuvenergiatasu ligi 40 protsendi võrra”.

Esiteks, järgmisel paaril aastal lõpeb 12 aastane vana taastuvenergia toetusmudel väga paljudele tuuleparkidele ja koostootmisjaamadele, mistõttu need jaamad enam toetust ei saa. Nende jaamade abil täitis Eestis oma 2020 aastaks EL ees võetud taastuvenergia kohustused. Nende jaamade toetuse lakkamine põhjustab ka 2024. ja 2025. aasta taastuvenergia tasude kukkumise.

Aga Eesti nii nagu ka ülejäänud EL riigid on seadnud eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus, mis tähendab, et taastuvenergia arendamine peab jätkuma. Selleks peame rajama uusi tuule- ja päikeseparke ning seal kus võimalik ka tõhusaid taastuvenergial töötavaid elektri- ja soojuse koostootmisjaamu. Ka need investeeringud vajavad veel täna toetust, aga oluliselt vähem kui veel 5-10 aastat tagasi. Ja ka see toetus peegeldub taastuvenergia tasus. See kindlasti tõuseb kõrgemaks kui 2024 ja 2025 aastal, kuid ei saa olema sama kõrge kui see on tänavusel aastal.

Keskenduda erandlikele aastatele (2024, 2025) ning nende pealt järeldada, et terendab 40%-iline tõus, on opositsiooni demagoogia, millega paraku on kaasa mindud. Peame võrdlema hinnatõuse ja kasve tavaliste aegadega, milleks on meie praeguse ja järgmise aasta seis. Võrrelda seda erandlike aastatega on sama kui öelda, et ettevõtjatel kulub tulevikus palju rohkem palga peale, kuna riik ei maksa enam Töötukassa kaudu erasektori palgatoetust.

Ja nüüd teine teema, mis ei mõjuta eelnevalt kirjeldatut. Taastuvenergia tasu diferentseerimise eelnõu ei suurenda taastuvenergia tasusid. Riigikogus on hetkel elektrituruseaduse muudatus, mis suurendab elektri suurtarbijate konkurentsipositsiooni välisturgudel ja loob täiendavad võimalused uuteks investeeringuteks olemasolevatesse ja uutesse energiamahukatesse ettevõtetesse. Sarnased suurte tööstusettevõtete konkurentsi parandavad abinõud on nii Soomes, Rootsis, Taanis kui Saksamaal. Samuti teistel Baltimaades.

Sotsiaaldemokraatidele võib see olla küll raskesti usutav, aga jõukust toob ühiskonda ettevõtlus ja tänapäevane tööstus. Kui uute investeeringute konkurentsis oma naabritele alla jääme kaovad töökohad ja maksutulu, mida sotsiaaldemokraadid on alati olnud varmad ümber jagama. Isegi kui suurendaksime investeeringud teadusesse ja innovatsiooni 50%-ni SKP-st perpetum mobilet rajada ei õnnestu.

Maksusoodustus suurettevõtetele ei tule kodutarbijate arvelt, suurtarbijate lisandumine annab hoopis vastupidise efekti. Eesti elektrivõrk paistab silma sellega, et ühest keskmisest võrgu kilomeetrist käib läbi kordades vähem elektrit kui näiteks Soome keskmisest elektrivõrgu kilomeetrist. Kulud võrgu ülalpidamiseks on aga sarnased. Elame hajali ja peame loomulikuks, et kvaliteetne elektrivõrk järgneb meile igasse metsatukka. Seetõttu on võti madalamateks elektriarveteks peidus elektritarbimise suurenemises.

Kui üldine elektritarve riigis suureneb, vähenevad kõigile nii võrgutasud kui taastuvelektri tasu elektriarvel. Näiteks ühe Estonian Cell laadse tarbija lisandumine vähendab kõigile tarbijatele taastuvenergia tasu 2,4 ning võrguteenuse tasu ligi 3 protsendi võrra. Lähiriigid on sarnased diferentseerimised juba ära teinud, oleme viimaseid riike kes ei ole soodustust veel rakendanud.

Ja veel ühe korra: tavatarbija ei pea enam kunagi nii kõrget taastuvenergiatasu maksma kui täna. Uued töökohad ning suurettevõtjat vähendavad kõigile tarbijate taastuvenergia ja võrgutasu. Mingit “elektrimaksuga lajatamist” ei ole tulemas, kasutame olemasolevat lihtsalt paremini.

 

Minu poolt vaid üks kommentaar: jõukus ei sõltu ettevõtluse ja tööstuse arutust kasvatamisest! Keskerakond nüüd aina rohkem "rohestub", seda nende endi sõnade järgi. Tõesti või? Ma kahtlen, sest siingi tundub asju mõjutavat seesama kõverpeeglimaailm! Elektritarbe SUURENDAMINE ei tohi mitte kuidagi eesmärk olal, vaja on tegeleda vajalike tarbimiste säilitamise kõrval RAISKAMISE lõpetamisega, ehk õppida mõistma , et SÄÄSTMINE on prioriteet nr 1! Muidugi on kurbnaljakas, et selleks, et võrgutasu ja taastuvenergia tasu mu arvel väheneks, peaksin hakkama rohkem kulutama ja elektri eest maksma?

Miks ma selle kopeerisin siia? Sest sellesama kõverpeegli juurde jõuab läbi mitme seose. Kas ROHESTUVAD poliitikud ikka ise saavad aru, millest nad räägivad? Mida aeg edasi, seda vähem seda usun. Hiljuti üks tipp-poliitik rõõmustab järgmise suurprojekti üle - 100 milli per maantee kilomeeter! Kuigi saaks kokkuhoidlikumalt, nii 15-20 milli eest maksimaalselt. Jah, lugesite õigesti, ehk 100 000 eurot/meeter!! Kuna see pole päris tavaline tee, tekkis mul küsimus, kui palju kulub selle ehitamiseks terast, killustikku, tsementi? (Märkuseks, tsemendi valmistamiseks kulub palju elektrit ja selle tootmist plaanis põlevkivi najal vähendada. Iseenesest positiivne, aga....?). Pikem arutelu aiaaukudest. Ja lõpuks sain nagu puuga pähe, kui vastuseks oli: ".... aga miks selle juures need kulud üldse olulised, kõik on ju HINNA SEES!"!

Ahah???

Aga edasi, tõepoolest, maal kasvab elukeskkonna väärtus, kui sõiduvõimalused paranevad. See käib muidugi ka maateede kohta, sellest midagi ka räägiti seekordki ehk et rohkem plaanitakse kõvakatte alla teid viia.  Riigikontrolli auditi puhul  (eeltasutud bussiliiklus pole eesmärki täitnud) aga on tõesti nii, et saab mõne asjaga nõustuda, mõnega mitte. Aas mainis ka KALLEID HANKEID...

 

Ohoo, auditis oli KÕIK õige, mis puudutas asjade parendamist ja see KÕIK on Transpordiametis ka töösse võetud!?!? No ei ole ju??? ÜTK-del on kõik võimalused olemas, et leida lahendusi??? No ei ole ju? Ainuke takistus on keerulised ja KALLID hanked, ütleb Aas. Jätame selle meelde....

 

Miks igal pool pole veel eeltasutud ühistransporti? Meenutame esmalt Taavi Aasa lubadust:

 

https://www.pealinn.ee/tagid/koik/taavi-aas-tulevikus-peaks-tallinna-uhistransport-olema-tasuta-koigile-n234739  

Põhjus, iga piirkonna ÜTK-d said ise otsustada. Pärnumaal on aga piletitulu osa kuludest vaid 7%, seega on see ka "peaaegu tasuta". Kuidas sobib linna külalisele peaaegu tasuta ehk 3 eurot pileti eest? Aga "kuni KE on valitsuses, tasuta ÜT ei kao"!? Ohoh!

Neeme (ehk siis mina) küsis, et kuidas on viimastel aastatel kaasajastatud liinivõrku ja millal Elroni kõrvale luuakse Elbus. Aas arvab, et seda pole vaja luua, sest  peaks LIINIVÕRK OLEMA ÜKS! Harjumaal on näha, et ettevõtteid, kes tegeleb ÜT, on liiga palju, Elron, TLT, ÜTK jt. Liinivõrk ei ole üks tervik! Erinevad vedejad peaks rohkem integreeruma, ehk et tuua kõik ühe katuse alla.

Täpsustan - küsimus oligi mitte niivõrd eraldi bussiettevõttes, kuivõrd RIIKLIKUS omanduses! Kas tõesti on siis vastusest aru saada, et plaanis on bussiveod riigi alla tuua? Mujal parendamiseks oleks vaja üleriigilist uuringut ja see ka algatatakse, aga varasemalt tehtu on ÜTK-de töö, sest neid juhivad KOV-id ning nemad kohapeal teavad asju kõige paremini. Ma ei saanud nüüd asjale pihta!? Teed omavalitsusele ettepaneku muuta sju nii ja teha naa, nemad aga pea eranditult ütlevad, et pole nende asi, pöörduge ÜTK poole! Et siis juhivad, aga ei juhi ka?
Tegelikult aga peakski asju juhtima Tallinnast, sest kohalikud EI TEA PARAKU ROHKEM KUI OMA MÄTTA KOHTA JA SEDAGI VÄGA NADILT! Tean, mida räägin, sest näen kui nõrgad on ametnikud ÜTK-des ja kui vähe autoga sõitvad omavalitsustegelased teavad bussiliiklusest.

Neeme küsib veel, et kui nagunii dotatsiooni osakaal kasvab, kas poleks mõtet üle minna kõikjal eeltasutud transpordile. Aasa sõnul algusest peale oli otsus, et seda sunniviisiliselt ei tehta. Toob näiteks Pärnumaa kus isamaalased jt OTSUSTASID JÄÄDA TASULISE JUURDE!

Tänaseks on selge, et see vaid kasvatab riigi kulusid ja SEDA majandusmister lubada ei tohiks. Või peaks siin küsima nüüd taas, et " ... MIS SEE KÕIK SIIA PUUTUB, SEST KÕIK ON JU HINNA SEES!?"?

 

 Jutt läks ka RB-le ja me oleks "raskustes tulevikus ilma selleta". Küsiks ehk sama küsimuse? Sest ei saa ju aru, et RB on liiga suur suutäis!? Ja ei hakkagi saama, sest "kõik on hinna sees ja tahame oma maksumaksjaid panna täna, homme ja ülehomme maksma obrokit Euroopale ning seegi obrok on hinna sees"! Selline on meie poliitikute vastus!

 

 

Teisipäev, 2. märts 2021

Koolitustest PEÜTK-s jääb väheks?

 

 

 

Alustasin kunagi ammu kriitikaga mahedalt. Kõiges ja kõikjal, ei mingit ülekeemist ega -voolavust. Kui aga aastad, mitte päevad, lähevad, ja muutusteta, siis saad aru, et pehmus ei vii kuhugi. Ei pruugi viia ka karmus, aga lootust on igatahes rohkem! Vähemalt paneb mõne unise herilasepesa ehk detsibelligi võrra rohkem sumisema.

 

Täna avastasin ebameeldiva uudise. Ja mitte ainult seetõttu, mis on asja sisuks, vaid ka "selgituste" tõttu on see eriliselt häiriv ja samas nagu näidis. Kuigi mida aeg edasi, seda suuremalt kummis on rinnasuled, siis tegelikkuses hägustub aina rohkem igasugune arusaam elementaarsest ühistranspordi toimimisest, seostest ja sellest, milleks üldse see mõeldud on!

 

Lõpetatakse kaugliini 711 teenindamine

 

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus lõpetab alates 01.04.2021 Läänemaa avaliku kaugliini 711 Haapsalu – Keila liiniveo tellimise seoses sõitjate vähesusega.  Keskus on liini täituvust kriitiliselt jälginud juba kaks aastat ning see näitab et kasutamine on ülimadal ja ei kasva.

Liin 711 kuulub Läänemaa avalike liinide hulka, mille maht on mõeldud Läänemaa inimeste transpordi vajaduste rahuldamiseks. Läänemaa kasutajaid on liinil 711 väga vähe, liini sulgemine annab meile võimaluse vabanenud mahtu Läänemaa elanike jaoks otstarbekamalt kasutada. Harjumaa osas on marsruudi osa kaetud teiste liinidega.

 https://www.ytkpohja.ee/et/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/BxAVg7CUKFLs/content/id/30309040?redirect=https%3A%2F%2Fwww.ytkpohja.ee

Ausalt, kas te teete nalja? Te olete kaks aastat istunud arvuti ees, surfanud ja nii tublid olles kriitiliselt jälgides? Kas te ei märganud, et selle liini lahendust on ammu kritiseeritud? Rohkemgi veel, pakutud lahendusi? Selle lühendamine Keila Jaamani (tänud, et liinikirjelduses see sees, kuigi peatuse nimi muutmata) Tallinna asemel oligi üks võimalus, kuid see eeldanuks juba siis "võimalust vabanenud mahtu otstarbekamalt kasutada". Ehk et TIHENDADA bussiliine. Selle asemel lösutasite endiselt ekraani jälgides kontoritoolis?

Muide, Lääne-Nigula vallavanem teab aastaid, kes teemat valdab, kes mitte, ometi edastab ka ise paljusõnalise teate:

Transpordiamet edastas 26.01.2021 Transpordiameti peadirektori käskkirja nr 1.1-1/21/62, kus on Transpordiameti poolt ühepoolselt vähendatud Põhja-Eesti Ühistranspordi Keskuse haldusalas töömahtu ca 900 000 liinikilomeetri võrra, põhjendusega, et liiniveo mahu arvestamine väiksemas mahus on arvestatud vastavalt kujunenud sõidunõudlusele ja kogutud andmetele, mis näitavad, et on vajalik maakonnaliinidel teha liinivõrgu sisemisi korrektuure, sealhulgas suurendada väljumiste intervalle, et vältida tühisõite ja oleks vähem väikese täituvusega liinide osasid ehk veootsi.

Keskus poolt on kaardistatud töömahu vähendamise kohad ning kooskõlastatult juhatusega planeerime sisse viia järgmised muudatused, mille aluseks veootste, mis on madala täituvusega (põhiliinid 5 sõitjat keskmiselt veootsa kohta ning kohaliku tasandi liinid 2,5-3 sõitjat veootsa kohta) sulgemine ......

 

Muidugi oli väga mugav omavalitsustelt igasugune vastutus ÜTK-de kaela lükata, aga ettepanekute tegemineomavalitsuste poolt  oma inimeste heaks jäi neil kohustuseks.  Aga jah, sisemiste korrektuuride tegemine ongi vajalik, mis saab aga siis, kui seda ei osata?

Kiirkorras pakkusin välja lahenduse, mis tegelikult ka PEÜTK-s ammu teada, aga pingsalt ekraani jälgides see ju peakolusse ei jõua! Küsida aga lähemalt, mis on asja mõte, ei luba ametiau! Kõrge haridus ja asjatundlikkus paneb põsed õhetama...

 

Selle asemel, et koguda see kamp kokku, maha istuda ja koolitus teha, hõikab

Taavi Aas

, et täna viipekeele päev! Viipaks ühe märgi krt kas tead....

 

Jah, sama raha eest saaks 2 korda rohkem. TASUTA liin.

 

1. Haapsalu 5.55 - Turba Jaam 7.00. E-R.

2. Sama liin Riisipere Jaamani, E-P, Haapsalu 6.50 - Riisipere Jaam 8.05

Või Rohuküla 8.00 - Turba Jaam 9.15.

 

3. Turba Jaam 18.05 - Haapsalu 19.10.

4. Turba Jaam 19.05 - Haapsalu 20.10. E-L, Rohukülani R.

 

Kõik siis siin läbi Linnamäe.

 

 

See ongi vaid üks võimalus ja sedagi võinuks rakendada selle paari aasta jooksul. Oodata kriitilise pilguga ekraani ees, lastes samal ajal riigi rahal niriseda...?  Tegelikult on ju elementaarne, et molutamise asemel peab otsima lahendusi muutmaks halbu variante toimivateks!? Kuidas saab oma töösse suhtuda nii ükskõikselt?

Kas pakutud lahendus erineb kuidagigi PEÜTK variandist?

1. Liin (vajadusel läbi Linnamäe peamaanteele) annab võimaluse läbida asustatud punkte, erinevalt seni toiminud variandist. Midagi pole parata, kui tee Linnamäelt Padiseni läbis sisuliselt asustamata ala, siis hoolimata üksikute kohalike soovist sõita, ei saa see olla toimiv. Kui on soov kasutada ühistransporti, peab nii hõreda asustusega paigas kasutama P&S varianti. 

2. Linnamäe on siinjuures regionaalne lähenemine, kui sõitjaid ei ole, jääb see ära.

3. Sõitjad tulevad aga siis, kui on valikuid. Oletades, et hommikul võiks see variant kellelegi sobida, mis teha siis kui õhtul sõidab buss tagasi enne sobivat aega? Võtad oma auto Keilas? See, mis jäi Linnamäele hommikul? Seega, kaks on parem kui üks, kolm on juba normaalsemat laadi! Ja sisuliselt olekski Tallinnani sõidu asemel 3 bussi päevas Turba Jaamani minimaalne toimiv.

4. Hiiumaa ühendused on hulleimad kui kunagi! Heakene küll, ekspeaminister Ratas kimab sinna autoga, aga kui ON võimalus mingigi buss siduda praamidega väljaspool kommertsliinide aegu, siis peab seda tegema, eriti kui tegu on vaid kümmekonna kilomeetriga. Ratas aga Taavi Aasa juba külla ühistranspordiga ei meelita, eks?
See on aga toimivam siis kui Ratas suudab aimu saada, et ka Hiiumaal peab sel ajal olema bussid Heltermaale. Ainult auto jätmisele sadamas loota ei saa.

5. Pakutud eeltasutud bussiliikluse (KE lubadus) variandid annavad võimaluse sõita ka aegadel, kui kommertsliine pole. Neile pole see tasuv, riigi jaoks "tasuv" saab see olla aga vaid siis, kui kasutajaid sihtgruppe ehk "sulelisi ja karvaseid" on rohkem kui üks. Ja siis, kui selle maksavad kinni autosõitjad.

6. Kõige muu hulgas on pakutud variandil üks TÄIENDAV võimalus - tagada ühendust mingilgi määral Keila ja Haapsalu SUUNA vahel, ainult, et täiendava lisaväärtusena, mitte ainueesmärgina. Ainueesmärk oli see ju liini käivitamisel, sest ei saadud arugi, et sama aeg Keilas ei sobi sama ajaga Tallinnas. Ehk et AINULT Keilasse (valel ajal?) suunatud bussi saavad kasutada kordades rohkem inimesi. Ja ei saa ju natukenegi bussidega sõitmist tundes loota sellele, et sõidetakse ainult Haapsalust Keilasse?

7. Asjatundlike lahenduste puhul asendab liin osaliselt ka mingeid maakonnaliine, pakkudes harjunud ühendusvõimalustele lisaks ka UUSI võimalusi, nt Palivere - Linnamäe. Sellised lõigud ei pruugi ollagi masskasutusega, kuid annab maapiirkondadele uusi võimalusi.

8. Buss peatus vaid Niines Haapsalu ja Uuemõisa vahel? Kamoon? Liin peaks haarama Haapsalu linna (alustades Laine spaast?) ja ka muid peatusi teel. Või ka Kiltsist ehk Rohukülast. Kes saab ja tahab hommikul vara mingil moel jõuda Haapsalu jaama? Kui reisijaid ka pole, pole ka ajakadu!? Seega need vahepeatused kuskil ei mõjuta ka sõiduaega.

9. Igasuguse liikluse puhul ükskõik kus ei taga ÜKS kord päevas liikuv buss mingitki kvaliteeti. Et sõitjaid oleks rohkem, kellele asjad sobiksid, peab neid olema kaks ja rohkem.

10. Muidugi on selge, et kui nii hõreda asustusega piirkonnas sõites on näha, et reisijaid ei ole, tulnuks ka kohe tegutseda. Ja täna saaks seda teha. Panna sõitma pakutud liinid ja ehk pikendada ka Saue valla siseliini Ellamaalt Ristini, muutes selle maakondlikuks liiniks.

Olemegi jõudnud sinnani, kus ÜTK "kriitiline pilk" on vaid puhas mull! Ei püütudki otsida lahendusi, küsida neilt, kes midagigi teavad, omavalitsustest rääkimata? Loomulikult! Äkki võtaks kätte ja lahkaks teemat?