Narva-Jõesuust porgandiga Tallinna. Aug 2021.

Reede, 27. august 2021

Narva-Jõesuu - porgand - Tallinn

Kobisin Sauna peatusest mingile bussile. Narva-Jõesuu otsinguna portaalist leiab, aga samas on sellenimeline peatus ju kõrval peatänavast ja tekitab segadustki. Ehk peaks siin nimede muutmisele mõtlema? Sauna asemel Narva-Jõesuu?

Igas peatuses siin pinke ega ootekodasid pole. Aga on hea kergtee.

Kergtee ääres pikkade vahemaade tagant on aga pinke olemas. Muidugi võiks mõnegi juurde ka puid istutada.

Rattaga oleks siin ringi liikuda kindlasti hea, sest vaadata üksjagu. Nii mälestusmärke kui kasvõi jõevaated. Silma ei torganud küll söögikohti.

Buss viis mu aga krt teab kuhu. Kobisin mingile linnaliinile.

Narva on suurlinn ja kohati see suurhoonete mulje kõige ilusam pole. Aga eks on ka linna maksubaas kõvasti langenud, suur osa ettevõtteid ju n.ö. hääbunud.

Eesti Raudteel Energia rongipeatus siiani taastamata, ometi on just siinkandis potentsiaalselt suur arv reisijaid, kelle jaoks vaksal üpris kaugel. Vaevalt küll Narva linnavalitsusel aega nii pisikeste asjadega tegeleda.

Ujumiskoht.

Vastamisi Hermanni kindlus ja Ivangorodi oma ja sild neid ühendamas.

Kohati on ka Narvas mõnusalt palju rohelust.

Siia tasub küll sisse astuda. Vähemalt kunagi tasus.

Narva jaamahoone, kus asub siis ka Eesti Raudtee jaama juhtimiskeskus. Samuti puhkeruumid. Tõsi, Elroni töötajate jaoks see puhkus siin väga kvaliteetne pole, raudtee müra on palju.

Bussijaam on uue kuue saanud.

Istepinke ootesaalis peaaegu pole, ses mõttes siin bussi- ja rongireisijatele küll mõeldud ei ole. Siiani. Reisiraamatukogule tegin alguse, linn sellega hakkama ei saa.

Jaamaesine aga ilus ja korras.

Julgem sai prisked palad ja ühe osa pirukast sokutasin murule. Kergeks madinaks läks.

Ise, soovides midagi näksida või kohvi, leiab siin vaid pisikese R-Kioski. Hea seegi.

On ikka uhke olla rumal? Reklaamida projekti, mis reisijate taskutes mõrva sooritab, millest kasu pole ja mille arvelt lasteaedadele ning muule vähem raha tulevikus saab olema?

Ja sõit läkski lahti. Huvitav on näha, kuidas raudtee ääres võsa võetakse. Eesti raudtee võtab oma, Eesti Energia oma. Mõlemad saadavad tehnika peale eri aegadel, selle asemel, et suuta korraga mõlema maa puhtaks teha?

Vaivara.

Jaama lähedal viadukt, mis ehituse ajal paigast sõideti ja nii see ehitus nõukaajal pooleli jäi....

Haru Sillamäele.

Jõhvi. Plaani bussijaama siia ületoomist, aga kuna tõsiselt ei kaalutud, siis nii jäi. Muidugi olnuks mõistlikum rongipeatus ikka bussijaama juurde teha, aga Eesti Raudtee, nagu korduvalt olen öelnud, on pujäänide kari. Neid ei huvita ei reisija, regionaalpoliitika ega miski muu. Saab ka vaesel transiidiajal soojad kohad alles hoitud....

Hea, et siis jaama tagant peatusest Jõhvi Vaksal, on vähemalt mõnedki bussiühendused ja kenasti ka rongidega seotud, Toilasse, Vokale jm. Valaste, Ontika jt paikadega ühendused siiski väga head ei ole ja ühe päevaga bussidega väga palju kohti ära ei näe.

Raudteeviadukt.

Vahel tasub sõiduplaani hoolega jälgida ehk õnnestub mõnes peatuses aega näpistada ja üks sigarett ette panna...

Kohtla-Nõmme bussipeatusest kui murelapsest olen ikka aeg-ajalt kirjutanud, ka siin paar teemat varem. Teeb kurjaks küll, aga tore, kui tullakse ja öeldakse, et ära ikka ole kuri. Ei tahagi olla. Kuid pea 10 aastat ON SIISKI selgelt jama! Vajadusest sai räägitud juba enne perrooni ehitamist, juba maavanem Lunina ajal. Ei midagi...
Tore, aga et keegi siiski mingil ajaperioodil püüab!

- Heiki Luts
  Lugupeetud Neeme Sihv!
  Palun ära ole KURI ja ei tasu ajada rahvast leili! Usu, see ei tee kellegi tervisele head.
  Su mõtlemine on õige ja keegi ei vaidlegi Sulle vastu, et erinevaid transpordiliike tuleb ühendada ja sellega vastavalt (ajalistele) võimalustele ka tegeletakse.
  Toila Vallavalitsust süüdistades oled sattunud nüüd küll eksiteele. Kui otsid „äärmist“, siis tead suurepäraselt, kuidas ja kelle poole pöörduda – kindlasti mitte sotsiaalmeedias.
  Olen Sulle juba mitu korda selgitanud ja selgitan taaskord, et miks ei ole seni Kohtla-Nõmmel ühendatud busse rongidega.
  Ei ole mingi uudis, et:
  1) maakonna bussiliinide sõiduplaanid on seotud töö- ja koolipäevade alguse ja lõpuaegadega;
  2) Kohtla-Nõmme raudtee peatuse põhikasutajad on Kohtla-Nõmme aleviku elanikud, kes asuvad raudteejaamast maks 1,5 km kaugusel;
  3) ELRON reisirongide sõiduplaanid muutuvad min 2x aastas;
  4) Ida-Viru ÜTK-l ja Kaevanduspargil on kokkulepe, et Kaevandusparki külastavatel gruppidel on võimalus Kaevandusparki aega broneerides tellida buss Kohtla-Nõmme raudteepeatusest Kaevanduspargini ja tagasi;
  5) Busside ümberpööramine on tänase nimega Raudtee peatuses võimalik (ilmselt videogi kusagil veel alles).
  Kui Sinu küsimus on suunatud sellele, et nt hommikusele Tallinna suuna rongile ei ole võimalik bussiga saada, siis tead suurepäraselt isegi, et valikute kaalul on 3-5 (maks 10) rongireisijat kuus ca 25 koolijütsi vastu päevas. Nendel 25-l teiste piirkondade koolijütsidel on oma roll ka selles, et Kohtla-Nõmme kool jätkuvalt püsiks.
  Oleme KOV-i ja kooliga vahelduva eduga arutanud koolipäeva algusaja muutmisest, kuid seni ei ole hea lahenduseni jõudnud.
  Mis puudutab Kohtla jaama peatuse ebasobivasse nimesse, siis Sul oli selle aasta maikuus suurepärane võimalus kahe nädala jooksul teha Toila vallale oma ettepanekuid ühissõidukite peatuste nimede muutmiseks.
  Teema lõpetuseks - me ei ole Kohtla-Nõmme jaama küsimust unustanud.
  PS! Kuna postitus on vabas vormis, siis vastus ka vabas vormis. Kuni novembrini võiksime populismiga tegelemise teistele jätta ja ärme oleme enam kurjad
  Ikka parimatega
  Sinu hea sõber Ida-Viru ÜTK-st

Vasta
Jaga
3 p tagasi

Timo Torm

Heiki Luts võttis sõnad suust.

Neeme Sihv, olite ka ise paar nädalat tagasi Mäo terminalis ühistransporditeemalisel seminaril.

Ka seal mainiti seda, et rongi- ja bussiaegade ühendamine on keeruline, sest tulenevalt ehitustöödest muudab Elron rongiaegu väga lühikese etteteatamisajaga, seetõttu ei ole võimalik ka mõistlikul viisil rongi- ja bussiaegu ühendada. Varasemalt muudeti aegu ka Moskva rongi järgi, praegu on see aga teemast maas.

Kohtla-Nõmmel on seda reisijate potentsiaali muidugi ka vähem, lihtsalt peatuste vahed on niivõrd väikesed. Kohtla-Nõmme, Jõhvi ja teisel pool Püssi. Kohtla-Järvelt liiguvad inimesed ilmselt pigem Jõhvi, et rongile saada. Samuti ei asu Kaevanduspark nüüd raudteepeatusest nii kaugel, et sinna jalutada ei saaks (nt mööda Männiku ja Väljaku tänavat, mille ääres asuvad elamud olid nii kaevanduse kui ka endise õlitehase töötajatele mõeldud) - ongi võimalus Kaevanduspargi külastajatel endise kaevandusasula miljööga tutvuda.

Peatuse nimi "Kohtla jaam" endises raudteejaama läheduses on muidugi eksitav ning see peatuse nimi tuleks ära muuta. Sobivam nimi oleks ilmselt "Juurdeveo".

Neeme Sihv

Autor

Suur tänu! Hommikune rong tõepoolest oluline teises mõttes ehk eelkõige Kohtla-Järve mõttes, kuid kui asi muutub harjumuspäraseks pole tegu 3-5 sõitjaga vaid hoopis rohkemaga. Päevas.

Arvestagem, et rongi peatused erinevad kommertsbusside peatustest.

Ümberpööramine peab olema mugav ka bussijuhile.

Elron muudab sõiduplanne kuid alati pole muutused suured. Muidugi peaks ka nemad stabiilsusele rohkem mõtlema. Mu koduküla jandis ka muudetakse, aga ikka juba 50 aastat saab sõita.

Ootetingimused ON olulised ja lihtne leida lahendus. Nt nagu Suure- Jaanis.

Juurdeveo tõesti ehk sobiv.

Kaevanduspark on kaugel paljude jaoks, eriti halva ilmaga. Ja ei tasu unustada, puhkajate aeg on kallis.

Etteteatamise aegade jm on ametis inimesed, palga eest, kes saavad asju muuta. Tööd tuleb teha. Ma ei vabandanud erineval moel reisijate ees vaid pakkusin neile erinevalt mõnest juhist parima teenuse.

Ei saa teada kõike, sealhulgas mingit aega, kui saab ettepanekuid teha. Toila vald teab aga ülihästi, kelle poole pöörduda. Kui tahta parimat. Ka Kohtla-Nõmme jaam nimi ammu välja käidud.

Hea on muidugi see, et Ida Viru ÜTK parim Eestis. Halb, et 10 a jooksul ei ole lahendust leitud.

Ülo Paulus

Ka Petseris oli kunagi probleem- kodanikud pärisid aru, miks on raudteejaam linnast nii kaugele ehitatud. Linnaisade vastus oli lihtne - eelistati jaam ehitada ikka raudtee äärde, mitte kilomeetrite kaugusele linna. Elasin esimesed 18 aastat Kohtla jaamas. Isegi LiAZ-buss jäi mõnikord väikeseks, et jaama saabujaid linna vedada. Aga kõik muutub. Viiskümmend aastat on möödunud, rongid on tühjad, jaamad on kadunud, on vaid üksikud läbi C-ala sisenevad-väljuvad reisijad. Igale nööbile polegi pintsakut vaja külge õmmelda, piisab, et olemas võimalus ka rongiga kunagisse väikevalda sõita. Kahju, et enamik kasutab seda teist võimalust- mitte sõita. Sõna "jaam" on inglisekeelne rudiment Elroni leksikas. On vaid platvormid, needki nii lühikesed, et C-ala on paras. Ehk hakkab rongides kõlama "stop" "station"i asemel. Aga valimised on õige pea, rongiga hääletuskasti juurde ei saa, hääletada tuleb ikka jalgadega. Paraku ... Mis puutub Juurdeveo nimesse, siis selline tänav on ju Kohtlas olemas, lisaks jaama viivad tänavad Tallinn-Väikses, Antslas ja Harku karjääris. Kopli jaam oli teatud ajal äraveo nimelist suubuvat tänavanime väärt, aga jäi ikka ajalooline Telliskivi. On ikka ränkraske elu ja globaalsed probleemid, bussijuht ei oska rongireisijat tema teekonna alguspunkti juhatada, ammugi siis rongi väljumisaega nimetada. Meenuvad pildid Kabuli lennujaamast, mis andsid India raudteele silmad ette. Reisimiseks peab ikka plaan olema. Nagu muudekski tegevusteks, koos prioriteetidega. Endistest kogemustest- kui ikka laudu ei ole, ei ole mõtet lauda remonti arutada, tuleb asuda järgmise päevakorrapunkti juurde, olgu selleks või kommunismiehitamine.

Vasta
Jaga
3 p tagasi
Muudetud

Neeme Sihv

Autor

Ülo Paulus kõigega ses jutus pole nõus. See nali tuntud ja väga hea.

Bussijuht selliseid asju peab teadma.

Ajad muutuvad küll, aga see et valitakse mittesõitmine on sageli ametnike tegemata töö tagajärg. Liigne keskendumine töö- ja kooliaegadele, autoroolis oskamatus suurt pilti näha.

Plaane teen alati, kuud see võib aega võtta tunde, väga viletsa peatus.ee tõttu. Ja puhkajal võivad teel tekkida uued udeed. Ei maksa arvata, et peaks ninapidi telefonis aina plaane tegema, eesmärk on ikka NÄHA!

Kuipalju ise ühistranspordiga reisid ja puhkad Eestis?

Ülo Paulus

Minu kodukontor on Taevaskojas ja Tallinna ja selle nimelise peatusega samanimelises külas astun mitu korda kuus läbi C-ala sisse-välja. Aga esimese veerandi elust ja veel vahepeal paar aastat peale sõjaväge elasin Kohtla jaamas, käisin Nõmme põhi- ja 1.keskkoolis, nii et kogu temaatika tuttav-teada. Kohtla-Nõmme praegugi sugulasi, hõimlasi ja tuttavaid täis. Vaid Kohtla jaamas tulin viimati rongilt maha kaheksakümnendate alguses. Kustutasin juba 20 täiskirjutatud rida maha. Ei toida mina end nende arvamustega. Ühte ütlen, rahal on alati päritolu ja võimul vastutus. Kui avalik raha tuleb kellegi tegevusest, siis pole mõtet vastutustundetult seda kulutada. Puhkan, elan ja töötan Eestis. Sõidan rongiga, et sel oleks ikka mõte. Basta!

Neeme Sihv

Autor

Ülo Paulus mina aga 50 aastat sõitnud rongiga ja sellelt bussidesse ümber istunud. Ja üht-teist õnnestunud muuta. On minugi maksud mängus, eelkõige aga mõtlen inimestele, mitte rahale. Otseselt ja kaudselt.

Kohtla-Nõmmele peatuse üleviimine üks mu ideedest, seega ammu toimimine läbi mõeldud.

Ülo Paulus

Teie kombel vilet pole saanud lasta ja heebleid käidelda, aga raudteeni on minu kodudest olnud alati alla kahe kilomeetri. Kohtlas oli tutvusi jaamaülemast pöörmeseadjani. Toonast Kohtlat praegusega ei anna ühestki otsast võrrelda. Järve inimesed kasutasid valdavalt Kohtla jaama- oli puhvet köögiga, oli juuksur, kelle juurde sõideti linnastki, olid kooperatiivi kauplused kondiitritöökojaga, raudtee alluvuses klubi, ambulatoorium, lasteaedu isegi kaks. Vaid koolis käisime Nõmmel. Praegu on loogiline, et peatus asub Nõmmel. Tänu vallale oli seal veel mingi elu. Kui kaob töine hõivatus, kaovad teenindusasutused, tekivad ääremaailmingud. Läksin Nõmmele kooli 61.a, oli üle viiesaja õpilase, aga praegu? Toivo Jürgenson tahtis ministrina kohaliku rongiliikluse likvideerida, paraku ei suutnud bussid dubleerida, sest raudteevõrk kulges ka teedeta paigus. 10.klassis hakkasin laulma meeskooris Kaevur, nelikümmend meest oli alati proovis, tähtsamatel esinemistel tuli viiskümmend meest välja. Klubi tänavas on nüüd rahvamaja entusiastide õlul. Ju on see globaalne trend. Kirjutada võiks ju lõpmatuseni. Tuleb soovida vaid jõudu neile inimestele, kes kodukohta kalliks peavad ja elu edendada püüavad. Nende olem on tähtsam kui euromiljonid, mis ilma inimesteta on vaid värvilised sedelid.

Neeme Sihv

Autor

Ülo Paulus vägev!

Hea lugeda.

Kohtla jõe vee kvaliteet on vist paremaks saadud.

Püssi.

Osa Kiviõlist siiski peatusest üksjagu kaugel.

Tuhamäed vahelduvad puupõldude lõikudega.

Omamoodi kena jaamahoone. Vist ongi lagunemisele määratud.

Kui neilt Virumaa poliitikutelt, kes räägivad vajadusest ronge ja busse siduda, küsida, miks siin bussipeatust ikka veel perrooni juures pole, järgneb vaikus. Samal ajal, mida laisem vallavanem, seda rohkem tellib uuringuid? Lihtsalt naerma ajab, teades nende suhtumist kuni selleni välja, et "ei hakka bussiliiklust enne arendama, kuni see tasuta pole likvideeritud"!

Maakonna liikuvusuuring

Valminud on Lääne-Virumaa liikuvusuuring. Uuringu tulemused on aluseks avaliku ruumi, liikuvusteenuste ja säästvate liikumisviiside arendamisele Rakvere vallas ja Lääne-Viru maakonnas. Aasta algul sai valla veebilehel täita anonüümset küsimustikku, mille tulemused olid üks osa võrreldavatest andmetest.

Küsimustik oli mõeldud vallaelanikele igapäevaste liikumisviiside ja nendega seotud probleemide edastamiseks. Vastused on olulised üldplaneeringu koostamisel ja ühistranspordi paremaks korraldamiseks ning võimalike kitsaskohtade kaardistamiseks.

Uuringu viisid läbi 2020.-2021. aastal Tallinna Tehnikaülikooli Logistika ja Transpordi teaduskeskuse uurimisrühm koostöös Linnalabori, InPhysica ja SEI Tallinna ekspertidega. Töö raportis toodi välja alltoodud peamised järeldused.

Uuringu vastajate elukohad asuvad peamiselt hajaasustuses ja maapiirkondades, mistõttu on autokasutusel suur roll igapäevastes liikumistes nii tööle, kooli, poodi kui vaba aja veetmisel.
Lähiaastatel suureneb eakamate elanike osakaal, mistõttu muutub olulisemaks teenuste ligipääsetavus ja ühistranspordi korralduse parem
koordineerimine nõudepõhiste lahendustega.
Uuringus osalenud valdade elanikud on valmis uute liikuvusteenuste (nõudetransport, sõidujagamine, lühirent) kasutamiseks, juhul kui nende maksumus (kuni 50 eurot kuus) on soodsam isikliku auto kasutamisest;
Ida-suunalise raudteeliikluse teekonnal Tapa-Rakvere-Jõhvi-Narva arengusse tuleb enam panustada veeremi sageduse kui mitmekesisuse osas, et tõsta rongide konkurentsivõimet bussiliiklusega.
Lääne-Virumaa ühistranspordi ühendused naabermaakondadega sõltuvad ühistranspordikeskuste struktuurist. Harjumaaga on kaugliinide kui kohalike liinide ühendus väga hea, sest ollakse Põhja ühistranspordikeskuse liinivõrgus.
Kui Ida-Virumaa ja Jõgevamaaga on ühendused rahuldavad, siis Järvamaaga on ühistranspordiühendused harvad ja vajaksid nii töörände kui erasõitude parandamiseks edasist arendamist.
Uuringus osalenud ettevõtete töötajad liiguvad peamiselt isiklike autode või töökoha organiseeritud transpordiga. Kuid töötajad sooviksid rohkem rattateede ühendamist ettevõtetega ja tööandjad sooviksid ühistranspordivõrgu ühendamist keskuste ja ettevõtluspiirkondade vahel.
Töötajatele isikliku auto kulud on peamiselt 300€ ja 500€ kuus.
Kulutused ühistranspordile kuus on 50€ ümber.
Autokasutuse hüvitised on kuni 50 eurot või üle paarisaja euro kuus.

Töögrupp andis omalt poolt mõned ettepanekud ja soovitused Rakvere vallale.

Kasutada rohkem kiirete bussiühenduste võimalusi nii Tallinna kui IdaVirumaa suunas.
Ehitada hästi ühendatud ümberistumise sõlmpeatusi Tallinn-Narva mnt-l, kuhu on võimalik jätta nii autosid, rattaid kui kergpakke ja lühirendisõidukeid (rendiratas, -auto, pakiautomaat, laadimisjaam).
Parandada kergliikluse ja ühistranspordi ühendusi valla tööpiirkondade ja Rakvere vahel.
Rohkem koostööd Põhja-ÜTK, vedajate ja tööandjatega ühistranspordi kasutuse suurendamiseks
Hajaasustuses autoliikluse vajadustega arvestades järgida liiklusohutuse põhimõtteid väärtusliku ja turvalise liikumiskeskkonna tagamiseks.
Liikluse rahustamine asulates ja sissesõitudel.
Arvestades otsese raudteepeatuse puudumist vallas, ühendada paremini elanike liikumisteed Rakvere raudteejaama või kõrvalvaldade raudteepeatustega.

Uuringu tellis ning projekti juhtis Viru-Nigula vald, partneritena osalesid ka Haljala, Rakvere, Tapa, Vinni ja Väike-Maarja vallad. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus", omafinantseeringu osa projektis katsid uuringus osalevad partnerid võrdsetes osades oma eelarvetest.

https://www.rakverevald.ee/liikuvusuuring?

Muidugi on tänuväärselt valminud see enne valimisi, nüüd saavad needsamad laiskvorstid haaknõelaga paberi kõhule kinnitada ja valijatega kohtuma minna! Tühjad sõnad ja tühjad mehed....

Kui aga kogu bussipeatust ei jõua, siis tee kasvõi pool! Too esialgu lihtsalt bussipeatuse sildid perrooni juurde!

Kabala.

Nii nagu siin liinil Energia peatust, pole Eesti Raudtee tänaseni Sõmeru peatust välja ehitanud. Hoiti peale selgitustööd Soldina, Auvere, Vaeküla peatuste ehitamata jätmist raha kokku, saanuks ju vabalt vajalikud peatused teha? Samal ajal ise oldi valmis raha tuulde loopima?