Jõhvis ümber istudes. Aug 2021.

 

Neljapäev, 26. august 2021

Jõhvis ümber istudes.

 

Nagu juba ütlesin, peaks suurem osa liinides siin olema kokku liidetud. Ümberistumised ei ole mugavad ja lisaks tähendab see logistikule üüratult palju lisatööd. Miinuseks reisijale seegi, et olenevalt bussijaama asukohast on pool linna või asulat või isegi rohkem katmata ja bussidele pikk maa minna. Siinsetes linnades, kus sõitjaid bussidega palju, on see eriti märgatav ja tuntav.

Et oli aega, astusin kirikust läbi ja sain ka väikest muuseumit näha. Teadaolevalt on kindluskiriku ehitusmaterjal siitsamast pärit ja muuseumi osa "väljakaevamiseks" suur töö ära tehtud. Kuid rahastust ei jätku, sest nagu ikka, ajaloo jaoks on rahadest Eestis pidevalt puudus.

Sellised leiud alati äärmiselt põnevad.

Mõnus oli muidugi ringi jalutada.

Et aega oli, läksin pilte tegema ka siia, kuhu pidanuks Jõhvi rongipeatus tehtama. taas oli jäärapäine ja isegi valedeni laskuv vastuseis Eesti raudtee poolt see, mis aastakümneteks arengud seisma paneb. On küll tubli töö tulemusena ka Jõhvi Vaksali bussipeatus ja osa liine väljuvad sealt, aga sest on vähe. Seda enam, mida rohkem ronge siin sõitma hakkab. Siin olnuks peatus mõttekam ka promenaadi olemasolu tõttu ning lähemal ka Kontserdimaja.

Jõhvi linn ja ka eraettevõtjad, kelle maa siin osaliselt on, ei suuda kuidagi aga teed korda teha!

Uue bussijaama teepind on taskutes tugevasti roopasse vajunud.

Olen Jõhvis ka ööbinud, aga see linn siiski väga ei kutsu puhkama. Muidugi suurem osa linnast mul ka nägemata. Eesmärk oli aga Sillamäe.