Jõgevalt tagasi ja ametnike unistuste ÜTK-d. Dets 2020.

 

Reede, 11. detsember 2020

Jõgevalt tagasi.

 

 

 

Väga hea on näha, kui mõne liini puhul selge ja konkreetne info üleval. Seda teinud vist Mustvee bussijuhid? Samas on aga ka selgelt näha, et liiga vähe busse on seotud rongidega just L ja eriti P. Sisuliselt liiklus puudub.

 

 

 

Käisin ka laadalt läbi ja ühe asja ikka ostsin. Eks hiljem maitsen ära.

 

 

Autode puudust siin pole. Aga huvitav, mis väljaku ümbertegemisel siia istutatud puudest saab?

 

 

Lumi teinud aga vaated veidi rõõmsamaks ja ilmgi pehmem. 

 

 

Siia siis peaksi tagama mitme bussi peatumisvõimaluse ja posti nr 3.

 

 

Ümberistumiste puhul iga meeter oluline ja kohal olles saab aimu, kui suur on erinevus.

 

 

Äntu rongipeatus aga vajalik, sest siia tuldaks rongiga ikka väga sageli! Muide, ma ei pannudki tähele, kas siinsele ohtlikule ülesõidule ka foorid nüüd paigaldatud?

 

 

Ohoh! Esiteks pole see mingi saal ja teiseks, selles konkusse 50 inimest koroona ajal???

 

 

Pealinnas aga tuleb liikluses ettevaatust säilitada. Mõnigi auto sõidab tuledeta ja kui tahakski sellest märku anda, siis ei saa! Sest juht telefonis toksimas ei näe ju su märguandeid!

 

 

Turul tegi aga kiiruga pildi vägevatest käesoojendajatest lapsevankril. Selliseid peaks tehtama ka jalgratta jaoks. Talvise sõitmise juures ongi suurim mure ju kuidas käed soojas hoida!

 

Head talve jätku!  

 

 

Pühapäev, 13. detsember 2020

Vastutuseta ÜTK-d on ametnike unistus?

 

 

 

ÜTK-d on loodud enamasti omavalitsuste koostööna, et suunata valdkonnaga tegelemine ühe katuseorganisatsiooni alla. Algul oli aga asi teisemgi, riik kiitis MTÜ loomise heaks, liikmeõigusi toetas maavalitsus. Mida see õieti tähendas? Ja kas ÜTK-del on ikka reaalsuses katus? 

 

 "Meie häda tegelikult Pärnumaal täna ongi selles, et meil on need piirid nii kangelt ees, et seesama linna ja maakonna ühistranspordisüsteemi kokkuviimine, ühtse piletisüsteemi loomine - see on tugevalt takerdunud, kui meil ei ole sellist ühist vormi ja kohta, kus seda teha. [---] Kogu piletisüsteem ja ühistranspordi arendus peaks olema ühistranspordikeskuse käes. Me ei saa seda kuidagi kohustuseks panna vedajale," rääkis pärnu maavanem Andres Metsoja.

https://www.err.ee/519932/valitsus-kiitis-heaks-mtu-parnumaa-uhistranspordikeskus-loomise

Nii rääkis siis tuntud ühistranspordi "eestvedaja" Andres Metsoja (IRL). Tegelikkuses on ta seda osaliselt olnud ka reaalsuses, aga nagu Isamaa hiljem korduvalt mõista andnud, siis ollakse pigem pidurid. Üheks põhjuseks vast n.ö. huvide konflikt. Kui Kadri Simsoni ministriks tõusmisega õnnestus enamuses läbi viia eeltasutud bussiliiklus, siis Isamaa (ja RE) toel sai sellele neljas maakonnas pidurid peale pandud. Isamaa poliitikud armastasid tollal aga eriliselt sageli toonitada üht: " tasuta busside asemel oleks vaja optimeerida liinivõrku ...". Erinevas sõnastuses, aga alati jäi vastuseta küsimus, miks IRL siis ei tegelenud sellega kõik varasemad aastad? Täna on küsimus, miks nemad ja veel mõned poliitikud-ametnikud torpedeerivad endiselt kohtadel liinivõrgu optimeerimist? Muuhulgas ka SDE poliitikud, kes eriliselt armastavad kujutada ennast rohelise mõtteviisiga, kuid samas on nende huvi kohtadel lahenduste otsimise vastu absoluutselt olematu! 

Kas selle kõige taga on ettevõtjate surve, tagada kallis piletisüsteem vaid selleks, et pileteid müüa ja kasseerida tulu? Või arvatakse tõesti, et pileti kehtestamine tõstab teenuse kvaliteeti? Ehk kehtestaks siis piletid ka koolides, vallavalitsustes jm nagu sisuliselt on pilet visiidtasu näol olemas polikliinikutes?

Täna peaks ÜTK-de "katuseks" olema Maanteeamet. Viimane vahel kiidabki neid, näiteks Tänuüritus 2020 ajal. Aga seda koostööna pigem ohutuse teemadel. Miks ei saa aga kogu süsteemi arendada, sellest vaikitakse ja selle kohta ei esita küsimusi ka meedia.

Üheks põhjuseks on kindlasti hankesüsteem. Kuna need toimuvad piirkonniti, on endiselt keeruline "kaotada" liinivõrgus maakonnapiire ja nii jätkubki tiirutamine oma mätaste ümber, mida mingil perioodil hakati nimetama tõmbekeskusteks. Kui algul võis see tunduda innovatiivne, siis tegelikult oli see vaid kitsaskohtade ja puuduste liigutamine, süsteem jäi endiselt nõrgaks ja kulukaks, efektiivsusest rääkimata.

Ometi vaikib Maanteeamet täielikult, teemat avalikkuse ette ei tooda, küsimustele vastuseid ei saa! Ja kuigi eestvedaja on ühistranspordi väidetav vedur Keskerakond, ei ole märgatagi, et eesmärgiks oleks olulisim muutus - ühtne riiklik bussifirma, mis ilma kulukate ja aeganõudvate hangeteta suudaks muuta süsteemis ühtseks tervikuks! Üksiti muutuks ÜTK ka tõeliseks katusorganisatsiooniks, kuigi RAS Eesti Bussiliinid ehk Elbus sees. Liinivõrgu korraldamine oleks tsentraalne kuid piirkondlike spetsialistide koostööna. Ei tähenda see ju ka ametnike koondumist Tallinna, vaid endiselt saab tegutseda kohapeal.

 

Hetkel on aga olukord selline, kus ÜTK-d ei saa või ei tahagi käsile võtta tõsist tööd, sh näiteks busside sidumist rongidega, liinide ühendamist jms. Varjatuks jääb selle põhjus ja nii võib vaid vandenõuteooriaid arendada. Erakondlik tagatuba, Maanteeameti nõrkus ja asjatundmatus, hangete lepingutingimused,  bussifirmade vastuseis/lobi, tee-ehitajate huvid jpm põhjuseid.

Tulemus? Raha kulutatakse vastutustundetult ja eriliste tulemusteta (mõned üksikud näited ja piirkonnad välja arvatud), suures osas tühjad liiniosad, otseühenduste puudumine "mätaste" vahel, ühistranspordi osatähtsuse eesmärkide mittetäitumine, autostumise kasvu jätkumine, siseturismis bussiliikluse kasutamise mittesobivus jne.

Näited? Neid võiks tuua sadu! Järvamaal kaks eraldi hankepiirkonda, kuigi Türi piirkonnas ulatuvad enamus liine paarikümne raadiusesse, kui samas ei saa Türilt isegi otse Mäosse, sellesse "imelahendusse", mida päevas kasutab lausa 90-100 inimest! Nii ennast kiidetakse, kuigi tegelikkuses tegu läbikukkunud miljoniprojektiga. Tegelikkuses oleks vaja kõige lähemas perspektiivis siduda Türi ja Paide liinivõrgu bussiliinid. Ning siduda need ka rongidega,mis peaks olema prioriteet. aga nagu näitab tegelikkus, siis värske rongide sõiduplaanimuudatuse puhul Järvamaal isegi polnud ühegi bussiliini puhul korrektuure, mis tõestabki, et sellesse ei panustata. Ainus hiljutine muudatus puudutas bussiliini Paide - Imavere. Imavere on koht, kus viimasel ajal kadunud mitu ühendust Tallinnaga ning hoolimata ÜTK korduvast teavitamisest neid liine isegi ei pikendata uue peatuseni, Võhma Jaam. Selliseid väikseid korrektuurivõimalusi on üle eesti palju, aga ÜTK vaade mätastelt on hägune? Kas see näitab ka, et tegelikult polegi takistuseks paljude muutuste käivitamisel n.ö. suured põhjused vaid lihtsalt soovimatus inimeste heaks toimetada ja koostööd teha?
Tartus jäeti vaksalisse maakonnaliinide peatus teadlikult ehitamata, hoolimata rahastusest just selle projekti ja eesmärgi heaks, seega millest me üldse räägime?

Miks siis kõrgeltharitud asjatundjad ÜTK-des istuvad sisuliselt tegevuseta? Tööd iseenesest on ja tehakse, kohendades sõiduplaane, aga see on tööst kõige loomulikum ja tavapärasem osa ning sellegi puhul enamasti ei püütagi kosmeetilisi kuid olulisi muudatusi teha. Üksikud ÜTK-d ehk välja arvatud. Et aga natukenegi näidata üles huvitatust, arusaamist süsteemist ja arengukavadest, seda ei ole! Kuid küsides, kes vastutab, jääb vastus saamata. Maanteeamet tegeleb "globaalsete" teemadega, omavalitsused pühivad käed puhtaks ja kehitavad õlgu. Ja omavalitsustes on ju erakondade rivaalitsemine ning valdkonnad seatakse tähtsuse järjekorda. Ka häälte saamiseks ning selle puhul piisab valijatele vaid enne valimisi kinnitada, kuidas soovitakse edendada kohalikke elu...