Bussiga Jõelähtmele jalutama. Juuni 2021.

 

Reede, 4. juuni 2021

Jalutama Jõelähtmele.

 

 

 

Nii nagu arst käskis, püüan ma ka teha. Jalutamine kuulub ju stabiilse koormuse hulka!? Muidugi olin ma "kaval", sest tahtsin nagunii kord Jõelähtmel ära käia! Tõsi, pean vast uuestigi minema, sest Kostivere karstialale minemiseks on vaja veidi teist riietust - eelkõige kummikuid. On seal vast niiskemaid kohti, aga on ka siugusid. Kuid suurimaks takistuseks on kemplus, mis käib seal veiseid karjatava tegelase jt osapoolte vahel. Nimelt pole rahvusvahelise tähtsusega karstialale ammu normaalset ligipääsu. Vald soovib maa-ala endale ja ma ei tea, kaugel sellega lood on. Küll aga on alal loomapidaja rikkunud ligipääsu. Tegelikult peaks olema üldse võimatu, et sellised asjad juhtuks! Sest ei ole siin ju asju, mida varem pole teada, seega saabki kõike normaalsete inimeste poolt tehtava puhul ette näha ja ARVESTADA! Arvestada kaasinimestega, loodusest rääkimata.

 

Aga alustame algusest. Istusin bussi, et sinnakanti sõita. Olenevalt kellaajast ja liinist kestab sõit sinna erineva aja. See on muidugi üks suur puudus Harjumaa bussiliikluses, et ajad erinevad ja see on vaid suure segaduse allikas. Olgugi, et töö- ja puhkepäeviti on linnaliiklus erinev, aga see ei ole põhjuseks erinevaid aegu tekitada!  Lisaks sellele suudab ÜTK teha peaaegu KÕIK väljumisajad töö- ja puhkepäeviti erinevaks! Sõita tahaks tegelikult kaugemalegi, sest lisaks karstialale on pea sealsamas ju ka Jägala juga, Jõelähtme elektrijaam ning Neeme küla. Bussidega aga kohtadele, mis ka Jõelähtme vallale turismi eesmärgil nende endi sõnul üliolulised, niisama lihtsalt sõita ei saa. Eks üheks põhjuseks vast seegi, et vallavanem pole eriline ühistranspordi fanaatik, pigem vastane.

 

https://www.ytkpohja.ee/juhatus 

Juhatuse koosseis alates 27.02.2020

Andres Harjo

Andrei Novikov

Andrus Umboja

Ago Kokser

Vladimir Arhipov

Einar Vallbaum

Mikk Lõhmus

Herkki Olo

09.04.2018 toimunud juhatuse koosolekul valiti juhatuse esimeheks Andrus Umboja. 

ÜTK tegevdirektor on aga Andrus Nilisk, Koselt. Ka Kose pole mingi eeskuju läbi aastate ühistranspordis olnud.

Tagamaadest saab aimu siin:

https://www.harjuelu.ee/uhistranspordikeskus-selle-rahaga-pole-tasuta-maakonnaliiinid-voimalikud/

 

Andrus Umboja
MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse juhatuse esimees, Jõelähtme vallavanem

Mis umbusaldajad meie oleme. Ministrit saab umbusaldada riigikogu. Meie ütlesime välja, mis seis reisijateveol reaalselt on. Arvestada tuleb Harjumaa bussiliiklust tasuta reisijateveoks ümber korraldama asudes sellega, et meil on 4,8 miljonit reisijakilomeetrit kommertsliine, mida ähvardab ärakukkumine; teiseks tuleb arvestada sellega, et osa inimesi – ja see ei puuduta ainult Harjumaad – liikleb rongiga. Meil on aastaid prioritiseeritud raudteetransporti: ostetud uued rongid, uuendatud raudteeliine, ärgitatud inimesi rohkem raudteega sõitma. Nüüd teeme siis tasuta bussiliinidega varem tehtu kõik olematuks: kes enam rongiga sõidab, kui buss tasuta on! Reisijateveo küsimused on palju keerulisemad ja komplitseeritumad kui ainult tasuta bussisõit.

Kui üksmeelselt selline märgukiri Kadri Simsonile sündis? On ju juhatuses ka Tallinna esindajad, kus tasuta transport toimib ja teisigi Keskerakonna liikmeid…

See otsus oli konsensuslik. Nii Tallinna esindajad kui ka näiteks Maardu linnapea Vladimir Arhipov (Keskerakond – HE) said aru, et sellise mudeliga, nagu Kadri Simson on välja käinud, meie ühistransport toimima ei hakka.

 Puhas häma ja demagoogia nagu ÜT valdkonnas RE ja Isamaa aastaid on ajanud. Kommertsliinidega koostoime oli siis ja on ka täna täiesti võimalik. Kommertsliinid saaks näiteks liikuda põhisuundadel, eeltasutud bussid aga kõrvalsuundadel, mis pakuks PAREMAID võimalusi inimestele, mitte ei lõhuks kuidagi süsteemi. Ka rongidega võrreldes polnud põhjust arvata, et neilt reisijad kaoks. Tänaseks see tõestatud, aga ega keegi oma vigu tunnista! Veel vähem oleks neilsamadel poliitikutel tekkinud tänaseks soov midagi paremaks muuta!Muidugi võiks eeldada, et ÜTK juhatus koosnebki ühistranspordi tõelistest "padupooldajatest", siis tegelikkuses on nimesid nähes suur kõhklus. Pigem tõendab, miks ühistransport on oma olemuselt eelmises sajandis. 

 Teel muidugi mõtisklesingi ka ühistranspordi üle. Ja õnneks või kahjuks on Sebe bussid erinevad. Sinnasõitev oli umbne, logistas läbi linna, mh remondipiirkonnas ja nii ajas seest keerama. Seega ka rohkem alternatiividele mõtlema. Kuna varemgi mõelnud, et Aruküla kandist oleks sinna ju ka bussiliiklust vaja, siis selle nurga alt vaadates on asi ülilihtne! Raasiku - Kostivere vahel mingit liiklust on, aga  see on nadi ehk piirkonna külastamiseks sobimatu. Ka kohalikele liiklemiseks. Pealegi, ka ümberistumisega rongidele on sõiduaeg Balti jaamast Jõelähtmele täiesti võrdväärne bussidega, lihtsalt mugavust on rohkem. Ning kui tõepoolest ka Jõelähtme bussiliinidel teha muudatusi nii, et Balti Jaam pole ainuke sihtpunkt, vaid bussid suunduks kesklinnast edasi suures osas, olekski rong see alternatiiv, millega ikkagi Balti jaamast saab Jõelähtmele.

MITU KORDA PÄEVAS PEAKS JÕELÄHTMELT BUSS RONGILE VIIMA?

Seepärast olekski igati mõistlik panna sõitma maakonnaliinid Aruküla Jaam peatusest vastavalt vajadusele läbi Kostivere kas Jõelähtmeni, Jägala-Joani ning Neemeni. Neemeni vast minimaalselt 4x päevas, Jägala-Joani aga sagedamini, kuni 6-7 x päevas? Talvine sõiduplaan muidugi erineks mõnevõrra ehk üks buss Aruküla Jaam - Kostivere - Jõelähtme - Neeme võib ka vähemaks jääda, selle sageduse juures mitte rohkem. Ja loomulikult oleks need bussiliinid Arukülas rongidega seotud, võimaldades ühe päeva jooksul külastada nii karstiala, juga kui ka Neeme küla. Kasutada sellist varianti saaks ka Tallinna jt kooliõpilased ekskursioonideks.

 

 

 

Neile poliitikutele, kes seisid ja seisavad tasulise bussiliikluse eest, teadmiseks, et piletite ostmisest loobumine tähendab ka kiiremat sõiduaega. See tähendab ka säästu, sest tegelikult saaks loobuda isegi ülikallist piletiaparatuurist ja asendada see sisenemise-väljumise loenduritega. Olulisim on aga mõju, sest kallis piletihind igapäevastele sõitjatele ei kutsu sugugi auto asemel ühistransporti eelistama. sadakond eurot kuus, pere puhul veelgi rohkem, ei ole väike raha

 

 

Tallinn vajab muidugi ülikarmi autoliikluse piiramist! Uskumatu milline liiklusvool Tallinnas on, tekib tunne, et tööd ei tehtagi või kui tehakse, siis ainult autosõiduga seonduvalt. Ratastega ja tõuksidega peaks olema sõitmiseks sisuliselt tühjad tänavad mitmel pool. Õigemini, koos ühistranspordiga ja neil tänavatel võiks olla lubatud autosõit vaid kaupade kohaletoimetamiseks päevasel ajal. Keeruline on, aga vajalik!

 

Muide, meie komme hirmkalleid ja -suuri tee-ehitusi ja seejärel teeremonte teha tähendab sedagi, et ühed levinumad transpordivahendid on tee-ehitusega seotud masinad. See pole majandusareng vaid selle hävitamine! Maavarade kulutamine liiga suures mahus ja selleks ka liigselt ressursse kulutada kohaletoimimiseks.

 

 

Ühesuunaliseks  ehk autodele vaid üks rida? Ülejäänu bussidele ja ratturitele? Tahad oma autoga saada Haaberstisse vm, siis palun, kupata ümber linna, ringteed pidi!

 

 

Mis raha ja materjalid küll kuluvad sellistele teedele? Rekasid ei tohiks vast üldse läbi Tallinna lubada? 

 

 

Mingist hetkest läheb suur elamurajoon siin-seal üle kõikvõimalikeks ettevõtete ehk ka logistikakeskuste piirkonnaks üle. Tohutud maa-alad on kaupade edasi-tagasi liigutamise eesmärgil täis ehitatud, kuigi nende koht pole sugugi ilmtingimata linnas. Aga see kõik on muidugi globaalne huina-muina...

 

 

Vann, vanni järel vann.... Vanniks nimetavad veokajuhid neid vanne, mis pildil. Nende eesmärk on maksimaalselt vedada kõike, mida vaid koormasse tõstetakse ja mida rohkem, seda uhkem! Eks kopadki, mis maapõuest muudkui kaevavad, muutu aina võimsamateks.

Ma lihtsalt tunnen nii ja samas ka tean, et kui ehitaksime vaid seda, mida vaja ja nii suurelt kui vaja, oleks vähem ka liiklust. Oleks vähem isegi autosid vaja toota! Puhas keskkond on olulisem kui selline raha ahnitsemine!

 

 

Materjalimahtudest üheainsa suurprojekti puhul saab aimu siingi. Kuigi Tallinna piiril suuremad teed on veel mõistetavad, aga mitte väljaspool, kaugemal.

 

 

Mingil hetkel sain bussis aimu, et hakkame normaalsusesse jõudma! Tunne muutus hoobilt teiseks.

 

 

Kuid eeldada võib, et linn neelab lähitulevikus ka kõik siinse alla.... 

Linna ümbritsevate piirkondade poliitikute jaoks on ju meelitavaim maksumaksjate lisandumine, seega, tuldaks vaid, ükskõik kes ja kuidas? Eks näis.

 

 

Kuigi sellised teed koos kõige kõrvalolevaga pole sugugi normaalsus. Kahel pool teed olev on omavahel ära lõigatud.

 

 

Kas kunagi on pool Eestit selline?

 

 

Tõsi see on, et meil on Lool liiklus nagu linnas , iga 15 min tagant ja Kostiveres ka hea liiklus. Aga ülejäänud vald peab vaatama kuidas ise liikuma saab.

 Jõeläthme vallas on koolide juures, LOO, Kostivere, Neeme. Lisaks meil on huvikoolina ka Muusika ja Kunstikool. Bussid pandi käima selle riigipoolt eraldatud huviringide lisarahastuse taha eest, et ka kaugemalt lapsed saaksid nendes osaleda ja kohale ja tagasi koju saada.

 

Karm tõde? Kindlasti saaks maakonnaliinide puhul tagada, et osa neist täidavad ka vallaliinide rolli, ainult, et OTSTARBEKAMALT ja parema täituvusega. 

 

Hommikul saaks mingi buss tuua õpilase kooli, aga samas täidaks see ka Aruküla Jaamani juurdeveorolli, kuskohast siis alustada päevast liiklust. Jürini sõit täidaks üksiti rongidevahelise aja ja võimaldaks seal peatuda erinevates peatustes ning samas saaks ühendatud Jüri nii mõnegi rongiga võimaldamaks sõitu Jürist Aegviidu suunal ja vastupidi.

 

Aruküla Jaam - 7.45 - Neeme 8.25.

Neeme 9.15 - Aruküla Jaam 9.52- 58 - Jüri 10.00

Jüri 10.10 - Aruküla 10.21-27 - Neeme 11.07

Neeme 11.20 - Aruküla Jaam 12.00 - Jüri 12.15

Jüri 13.00 - Aruküla Jaam 13.13 - Neeme 13.43

Neeme 13.50 - 14.30-36 - Jüri 14.50

Jüri 15.10 - Aruküla Jaam 15.21-27 - Neeme 16.07

Neeme 16.15 - Aruküla Jaam 16. 55

Aruküla Jaam 17.32 - Neeme 18. 12

Neeme  18.30 - Aruküla Jaam 19.10

Aruküla Jaam 19.25 - Neeme 20.25

 

 

KABERNEEME ühendustega oleks keerulisem. Kes sõidaks Jõelähtmele, kui tihti? Mõttekam võib tunduda sõit Kiiu ja Kuusalu kaudu läbi Anija Kehrasse? Sest nii saaksid ühenduse ka paljud need kohad, kus praegu ühendused puuduvad nagu Anija - Kehra jm.

Kaberneeme - Valkla - Salmistu  - Kuusalu - Anija - Kehra Jaam, sõiduaeg umbes tund ja rongiga ca 30 min, oleneb, kas saab klapitada kiirema või elektrirongiga. Elektrirongi pluss iseenesest ka pääs Raasikule ja Arukülasse. Poolteist tundi Tallinna pole ju tavasõitudeks midagi liig paljut? Kehra puhul aga hea klappimise korral saaks sõita hoopis Tartu suunal, ka Aegviitu.

 

Kaberneeme 7.20 - Kehrast rong 8.20, Narva 8.24, millelt saab Tapal ka Tartu rongile.

Rongid Tartust ja Tallinnast, Kehra Jaam 8.30 - Kaberneeme 9.30.

Kaberneeme 9.40 - Kehra Jaam 10.40, rong Tallinna.

Rong Tallinnast, Kehra Jaam 10.45 - Kaberneeme 11.45

Kaberneeme 12.50 - Kehra Jaam 13.50, rong Tallinna.

Rong Tallinnast, Kehra Jaam 14.20 - Kaberneeme 15.20

Kaberneeme 15.30 - Kehra Jaam 16.30, rong Tallinna (paarikümne min pärast ka Tartusse)

Rong Tallinnast (ca 20 min varem ka Narvast), Kehra Jaam 17.00 - Kaberneeme 18.00

 Kaberneeme 18.20 - Kehra Jaam 19.20, rong Tallinna ja 20 min pärast ka Tartusse.

Rong Tallinnast (Tartust ka ca 20 min ooteajaga) Kehra Jaam 19.45 - Kaberneeme 20.45.

 

Palju sõltub bussijuhtide töötuuridest ehk puhkeaegadest, sõiduplaan on näitlik. Ning kasutada saab ka erinevaid bussijuhte ehk optimeerida toimimist.

 

Vaadata võib ka kaugemale. Need liinid tagaks ühenduse Leesiga, samas oleks lisaühendusteks Kuusalu - Kehra Jaam kui olulisima lõigu vahel. Sõiduaeg Leesilt on samaväärne bussidega sõites.

Leesi - Kuusalu -  Anija - Kehra Jaam

(Loksalt) 6.10 - 7.10, rong 7.15 Aegviidu - Tallinn

8.15 - 9.15, rong 9.25 Narva - Tallinn

 10.50 - 11.50, rong 11.53 Aegviidu - Tallinn

14.30 - 15.30, rong 15.33 Aegviidu - Tallinn, 15.37 Tallinn - Aegviidu.

16.20 - 17.20, 

18.40 - 19.35, rongid Tallinna ja Aegviitu

Kehra Jaam - Anija - Kuusalu - Leesi

 7.15 - 8.15

Rong 9.02 Tallinn - Aegviidu, buss 9.15 - 10.15

Rong 12.12, Tallinn - Aegviidu, buss 12.20 - 13.20

Rongid Aegviidust ja Tallinnast, buss 15.40 - 15.50

Rong Tallinnast, buss 17.45 - 18.40 

Rongid Tallinnast ja Aegviidust, buss 19.50 - 20.50 (Loksale)

 

Ka rahastuse poole pealt on siin mitmeid plusse. Kui nt Leesilt puuduvad piisava tihedusega ühendused Tallinnaga, siis lühem bussiliin Kehrasse tähendab, et sama raha eest saakski tihedama sõiduplaani! Hetkel on 2 bussi tööpäeviti ja 2 puhkepäeviti, aga saaks teha isegi 6 bussi IGA PÄEV!? Kokkuvõttes on dotatsioon kindlasti suurem, kuid see-eest annab tihedam liiklus võimaluse kasutada ühistransporti, sest tekivad VALIKUD! Ka Leesi, Kaberneeme jt kohtade külastamiseks Tallinnast.
 

 

 

Sõitsin vallamajani. Rõõmustav üllatus, bussipeatuse nimi korrektne!

 

 

Paas. Loomulikult. Vajaduse järgi murtud ja ehitatud. Mitte nii nagu tänapäeval.

 

 

Hea oli veidi jalutada, kuid palavust siiski üksjagu.

 

 

Jõelähtme vald ei saa aga vist elukeskkonna heahoidmisega hakkama? Kurepesa on rohtunud ja elanikud selle maha jätnud!? On see märk?
Nali naljaks, õnneks on nad leidnud lähedale uue koduvõimaluse.

 

 

Ooo!
Tundus päris populaarne! Kuigi kui pärast ringi liikusin, siis mõtlesin küll, et miks ei võiks see olla Jõelähtme bussipeatuse kõrval, kuhu siis ka siitpoolt autoga ligi saab? Osta saaks siis ju ka suurel teel sõitja? Lisaks saaks ära teha selle, mida poliitikud ammu lubanud! Aga sellest juba bussipeatuste juurde jõudes.

 

 

Ilu leiab siin aga küll ja veel.

 

 

Kuid ajal kui autoteid aina ehitatakse ja kahetasandilisi ka, on bussipeatusesse viiv tee selline. Näed mahatallatud heina ja eemal bussipeatust, siis saadki kohe sotti! Ratast siinkandis aga omada pole mõtet, sest ega kergteidki näha pole. Nii et auto, ikka auto!

 

 

Raha on ka nagunii riigil vähe, tee-ehituste kõrval ei jää kahjuks üle normaalsete ootekodade jaoks. Ammugi siis lubaduste täitmise jaoks - parklad P&S süsteemi jaoks bussipeatustes. Siinkandis ei näinud ma loomulikult mitte ainsamatki! Ja ometi tähendaks parklad just söögikohtigi! Neidsamu, mis kuskil nurga taga peavad hingitsema.

 

 

Teeületuseks peab sellistel teedel aga lihtsalt ootama, kuni liikluses paus tekib. sest ega normaalsed inimesed siin koperdagi, seepärast pole ka oluline, kas teisele poole teed peaks kuidagi saama.

 

 

Et siin keegi käima ei peakski, saab selgeks juba siis, kui näed, et polegi kuskil käia. Ohutumalt vähemalt.

 

 

Vahel olen siit mööda sõitnud ja tahtsin ka neid kalmeid näha. Uskumatult äge ette kujutada, kuidas need kunagi kasutusele võeti!

 

 

Pinnas tähendabki siinkohal eelkõige ei muud kui paekivi! Ja sellised paepealsed ehk loopealsed on ühed väga erilised paigad! Mulle meeldivad sellised, ka karjäärid, kus taimed võitlevad ellujäämise eest ja loovad pika aja jooksul uut elukeskkonda.

 

 

Murekohaks ongi siin siis juba pikemat aega veisekasvataja, kes karstialale viival teel aiad maha võtnud ehk teisale paigutanud ja kuigi väidetavalt piisaks vaid väikesest aia nihutamisest, et juurdepääsurada oleks kõigile mugavamalt kasutatav. Ala haldab RMK ning seepärast pole ka suur ime, et nad teemaga tegeleda ei viitsi. Siin pole ju metsa! Ning mingid mõttetud huvilised ringi kooserdamas - mis mõte sel on?
Kuidas on aga üldse võimalik, et RMK, vald jt ei suuda nii lihtsaid asju hoobilt lahendada? Veisekasvataja keksleb veel FB-s edasigi, jagades mingit arusaamatut infot.

Mõned arvamused netist:

Lihtsalt üks mõte: kui karjatatav ala oleks vaid pisut kitsam, säiliks kõigil (sh liikumispuudega) inimestel juurdepääs karstialale ja keegi ei häiriks loomi nende karjamaal. Praegusest logisevast trepist ja muda/sõnnikulabürindist pääsevad üle ja läbi nagunii ainult noored ja osavad. 

***

 
Küll ikka jagub jaksu ussitada ja postitada. Tegelege oma eluga. See karstiala oleks nagu Peeter Pauli katedraal või Sixtuse kabel, mida kohe peab elus korra ära nägema, muidu suren. No ausalt. Puhake jalga. Või proovige ise loomi kasvatada sellises emotsionaalselt ükesköetud õhkkonnas.

**********

ma ei ole seda vaidlust küll järginud, aga kui küsimus on tõesti ühes suhteliselt kitsas kopli servaribas, siis kas see annab veiste söödamaale nii palju juurde, et selle pärast tasub negatiivseid emotsioone üles kütta?

Oleksid loomad söönud ja oleksid loodushuvilised rahul ning veel rõõmsamadki, kui loomi eemalt näevad.

***

Küsimus vallavanemale, mille too soovitas esitada Keskkonnaametile:
Äkki teate teie, kust peaksid turistid edaspidi karstialale sisenema, et loomi ja karjatamist mitte häirida? Kus võiks toodud skeemil asuda koht, kus saaksid parkida autod ja bussid ning jalakäija pääseks turvaliselt vaatamisväärsusele ligi? 

****

Selle võib sisuliselt ka lugemata jätta, puhas bürokraadi üllitis!:

Viimane kiri, mis sel teemal Keskkonnaametist on vallavalitsusele laekunud: Pille Pappel

OÜ Utti

oy.utti@gmail.com

Teie 30.04.2021

Meie 20.05.2021 nr 7-9/21/9368-2

Seisukoht Kostivere maastikukaitseala

külastuskorralduse kohta

Austatud Pille Pappel

Oma kirjas1 soovite Keskkonnaameti seisukohta Kostivere maastikukaitsealal2 toimuva

külastuskorralduse suhtes. Avaldate muret, et külastajad käivad läbi Teie kasutuses oleva

loomade karjatamiseks piiritletud ala. Teie soov on külastajate läbipääsu läbi karjatatava ala

piirata loomatauditõrje seaduse3 alusel.

Alal on kaks vastandlikku huvi, nendeks on Teie lepingust tulenev kohustus alal loomi karjatada

ning ala külastavate inimeste soov läbida karjaaeda kaitsealal asuvate karstivormide

külastamise eesmärgil.

Ala kaitsekorrast ja selle seosest karjatamisega

Kostivere maastikukaitsealal kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS)4 sätestatud kaitsekord

ala kaitse-eeskirjas5 toodud erisustega. Kostivere maastikukaitseala kuulub Kostivere

loodusalana6 üleeuroopalisse Natura 2000 kaitsealade võrgustikku7.

Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud

liikide ja elupaikade soodne seisund. Nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992; edaspidi

loodusdirektiiv) on seatud kohustus kaitsta Natura 2000 võrgustikku arvatud erikaitsealasid.

LKS § 70 kohaselt on Natura võrgustikku kuuluvate loodusalade eesmärk loodusdirektiivi I

lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide

soodsa seisundi säilitamine või taastamine.

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 30.04.2021 nr

7-9/21/9368

2 Keskkonnaregistri kood KLO1000499

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020006?leiaKehtiv

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020007?leiaKehtiv

5 Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 määrus nr 162 „Kostivere maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi kaitseeeskiri) (https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017005)

6 Keskkonnaregistri kood RAH0000456

7 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” (https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv)2 (3)

Kostivere maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta karstivorme, looduslikke ja

poollooduslikke kooslusi, maastikku ja maastikuilmet ning ohustatud ja haruldasi liike ning

elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*)8,

kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid – 6280*), niiskuslembesed kõrgrohustud

(6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*) ja plaatlood

(8240*)9.

Teie kasutuses oleval karjatataval alal on inventeeritud järgmised elupaigad: aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga niidud (6510), niiskuslembelised kõrgrohustud (6430), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (6210). Kõik eelnimetatud elupaigatüübid on poollooduslikud kooslused,

mille ilme ja liigikoosseisu tagamiseks on vajalik loomade karjatamine või niitmine10. Kõigi

nimetatud elupaigatüüpide kaitse on eesmärgina nimetatud ka kaitse-eeskirjas.

Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet veendunud, et karjatamine on selle praegu

toimuvas asukohas vajalik tegevus, mis toetab kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist.

Ala külastusest seoses kaitsekorraga

Olete probleemina välja toonud, et inimesed külastavad kaitsealal olevaid karstivorme,

kasutades selleks Teie kasutuses olevat karjakoplit läbivat liikumisteed. Eriti suure probleemina

olete nimetanud suuri gruppe, kus inimesi on palju. Ei saa välistada, et kariloomad võõraste

inimeste suhtes ettearvamatult või ka agressiivselt käituvad.

Kaitseala kaitsekord ei piira inimeste liikumist kaitsealal. Kaitsealal on lubatud kuni 50

osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas11. Rohkem

kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on

vajalik kaitseala valitseja (Keskkonnaameti12) nõusolek13. Eelnevast tulenevalt saab

Keskkonnaamet anda nõusolekuid või keeldumisi ning seada tingimusi vaid suurematele kui

50 osalejaga gruppidele. Väiksemate kui 50 osalejatega gruppide osas puudub

Keskkonnaametil seaduslik alus külastust piirata.

Muud seadusest tulenevad asjaolud

Loomapidajal on õigus loomataudi ennetamiseks loomakasvatushoonesse ja -rajatisse ning

loomade pidamiseks piiritletud alale kõrvalise isiku pääsemist piirata14. Loomataudi

ennetamisega seotud küsimused kuuluvad Põllumajandus- ja Toiduameti haldusalasse.

Keskkonnaameti seisukoht

Keskkonnaamet soovitab vajadusel ülekäigud viia riigimaale, samuti loomade jootmiskohta

nihutada inimeste liikumisteest eemale. Nii on inimeste ja loomade kokkupuutumise tõenäosus

väiksem.

Kui loomapidaja leiab, et siiski on vajalik külastajate või loomade kaitseks kõrvaliste isikute

juurdepääsu loomapidamiseks mõeldud alale piirata, siis saab ta seda teha vastavast seadusest

tulenevatest piirides.

8 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

9 kaitse-eeskiri § 1

10 kaitse-eeskiri § 6

11 kaitse-eeskiri § 5 lg 1 p 5

12 kaitse-eeskiri § 3

13 kaitse-eeskiri § 5 lg 2 p 1

14 loomatauditõrje seadus § 71 lg 1 p 23 (3)

Keskkonnaamet soovitab läbipääsupiirangu kehtestajal arvestada järgmisi asjaolusid:

1) inimeste juurdepääsu piiramist vaid karjatamise ajal;

2) alale pääsemise piirang peab olema selgelt väljendatud ala piirile piirangu kehtestaja

poolt paigaldataval infoallikal;

3) infoallikal peab olema piirangu kehtestamise seaduslik alus (viide seadusepunktile) ja

piirangu kestvus;

4) juhul kui inimeste ligipääs alale on osaliselt või teatud tingimustel lubatud, siis peaks

infoallikas selgitama alal viibimise reegleid (näiteks mitu inimest korraga, kas

lemmikloomi võib kaasa võtta või mitte, kuidas karjaaias käituda nii, et see ei häiriks

kariloomi);

5) kasulik on väljastpoolt karjatatavat ala karstivormide juurde viiv marsruut joonisena

kanda paigaldatavale infoallikale.

6) soovitame infoallikas paigaldada vähemalt senise karjaaeda sisenemise koha juurde, aga

vajadusel ka teistesse kohtadesse.

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Jõelähtme jõe kallasradu sulgeda ei tohi15, inimeste pääs

karstivormide juurde peab olema tagatud mööda Jõelähtme jõe kallasradu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

 

****

Kõik kohalikud ja juba ka kaugemalt tulnud teavad, et pärast seda, kui RMK poolt karstiala rendile anti, siis sellele maastikukaitsealale normaalne ja mõistlik ligipääs tavainimesele puudub.

 

******** 

 

 

Kuna karstialale ei pääsenud, siis otsustasin bussile tagasi kiirustada. Aga ajasin ajad sassi, nii et paarkümmend minutit jäi "üle".

 

 

Ja kuna kõht tundus tühjavõitu, läksingi süüa ostma. Hea, et tuult oli, muidu oleks päikese all üpris liig minu jaoks olnud ja eks selline palavus ei lasknud mul ka pikemalt kolada. Muide, ei ei paistnud ka midagi sellist, millest saanuks aru, et kohapeal külalised tõesti oodatud - teerajad, katusealused, viidad jms. Teryaki-kastmes kana oli päris hea, riisiga! Juurdepakutud coleslawi salat pole aga minu jaoks. Eelistaks vähemalt suvel sellise toidu juurde saada Rebala Aiandi tomati-sibula salatit. Praegu keerulisem ju muidugi naturaalset salatit juurde pakkuda, enamus kasvanud tont teab milles ju. 

Ahjaa, ehk oleks ka Rebala Aiandil hea bussipeatuses parklas korralikus teeäärses müügikohas oma kasvatatut müüa!? Peab siis kõike Tallinna vedama?

 

 

Bussi oodates peab aga tähelepanelik olema, putkasse varju pugeda ei saakski kui see ka võimaldaks! Mine tea, milla buss plakati tagant välja lipsab!

 

 

Ei parkimiskohti ega midagi kaasaegset. Kui rekal või kellelgi teisel midagi juhtub, pole kilomeetrite viisi kuskil peatuda.

 

 

Mustakivi üks põhilisemaid ja tähtsamaid peatusi.

 

 

Muidugi on hea laia tee puhul selgelt tunda, kui palju kiiremini saab sõita linnaliinidest. Ahjaa, mõnes bussis on ka konditsiooneer ja sellest oli hea meel. Kuigi kasu oleks kasvõi korralikust ventilatsioonist.

 

 

Peale Hobujaama oli aga buss pea tühi. Ehk ongi nii, et kuna vaja on linna läbivaid maakonnaliine, siis mõnedki liinidest võiks mitte Balti jaama LÄBIDA vaid isegi Hobujaamast kohe Pärnu maanteele suunduda ja sõita Tabasaluni, Harkuni, Saueni vm? Nii oleks sõit Harjumaa piires ühistranspordiga üpris kiire ja vaid kõrvalsuundadesse liikumiseks peab ümber istuma?